Vundament paekivipinnasele

[EiTi82]

Krundil on ca 30-40cm mulda ja siis tuleb paekivi. See võib olla täiesti loll küsimus, aga kui muld ära koorida, siis kas võib paekivile hakata kohe vundamenti ehitama? Külmumispiiriks ongi paekivi?

Kuna tegemist on alla 100m2 puitkarkasshoonega, siis kas võiks soodsamat hinda silmas pidades valida lintvundamendi? Asukoha tõttu tuleb teha radoonitõke ja lintvundamendi puhul peaks ju piisama tuulutusavadest.

Tervitades

[vuuk]

Tuleb paekivi... . Aga mis on paekivi all?
Mõneti võivad teema küsimused olla lihtsad, aga ka komplitseeritud.
Kui tõesti monoliitne ja ühtlase kõrgusega paas, siis külmakergete oht võiks olla välistatud. Ning puitkonstruktsioonist lähtuvate koormuste puhul kandevõime pärast muret ilmselt ei peaks tunda.
Aga oletan, et "tuleb paekivi" on oletuslik. Kes ja kui täpselt on teinud uuringu?
Sageli ei tule üleni terve hoone ulatuses ühtlane loodis monoliitne paas. Enne monoliitse kivi tulekut tuleb kihiline, suhteliselt nõrk. Kihtide paksused saavad olla erinevad ja kihtide vahel saab olla mis iganes. Minul on selles osas väga erinevaid kogemusi ja sellepärast ei saa olla mitte skeptiline.
Tegelik olukord selgub tööde käigus.
Kuna kasvupinnas tuleb niikuinii terve hoone alt eemaldada, siis kujutan ette, et see 30..40 cm tuleb kogu hoone ulatuses tervenisti niikuinii eemaldada.
Kas lint- või plaatvundament ja kumb neist soodsam - vastuse annaks kas arvutus või kõige täpsema vastuse saaks tagant-järele-teaduse abil - tehes mõlemad, kõik kulud täpselt Excelisse võrdlustabelisse. Kusjuures iial ei tea, mis hinnaga keegi mingil ajahetkel mingid materjalid kätte saab.
Enne kui puudub täpne arvutamise aluseks olev info, kahtlen, et keegi siin oskab täpseid nõuandeid jagada.
Arutleda muidugi võib - miks mitte.

[EH.INS.]

Julgen arvata...
Koori paeni puhtaks...
Lintvundament...
Talla paksus min 100mm - pealmine pind loodi - paksus tekib vastavalt pae konarustele / erinevale kõrgusele

Põrandast ei saanud aru...
Tuulduv saab olla vaid nö õhku tõstetud põrand - sel juhul pole radoonitõket vaja
Milleks aga põrandat õhku tõsta jääb arusaamatuks
Teine asi on siis kui maja tarnitakse nö koos põrandaga

[Kalvis]

Üldiselt võib - koorid puhtaks. Kindlasti tuleb võimalike paekivi siselõhede tõttu teha betoonist sarrustatud tasanduskiht klassikalise lintvundamendina.

[EiTi82]

Pinnasest on mul vanast ajast selline pilt. Leidsin ka ühe puuraugu andmed.

https://imgur.com/a/xDek2Cf
https://imgur.com/a/QgpRm8H

[Kalvis]

See on moreenpinnas. Sarrustama siis ei pea, 100% klassika - võid kasutada mistahes vundamenditüüpi - plaat, post, lint, anna minna.

[Urmas]

Kogemata läks see mu postitus kõrvalteemasse, aga postitan siis ka siia.
Meie kandis paas vaheldub kruusaga. Mäletan, et kui aastaid tagasi alevis ehitati ühele eramu, siis pealt kraabiti ca 25cm huumust ära, pandi nurgikutega lintvundamendi saalungid ja nurgikud kinnitati pae sisse ankurpoltidega. Peale ehitati maja vist fibo plokkidest.

[EH.INS.]

Kust see jutt tuleb, et murenenud pae peal peab sarrustama ja moreeni peal ei pea?
Kui on puuraugu andmed on ka pinnaste parameetrid
Murenenud paas on kindlasti paremate parameetritega kui selle peal paiknev moreen

[Kalvis]

Paekivil võib juhtuda, et suure kiviploki lõhe jookseb täpselt maja vundamendist läbi. Sel juhul on erinevatel plokkidel väike nn. võimalik tõmblemine. Löövat prao vundamenti ja võibolla majasse sisse.
Kui lõhet pole siis sarrustama ei pea aga kuidas sa tead, et pole?
Kas sarruse mittepanemine on hilisemat jama väärt?

[EH.INS.]

Paekivil võib juhtuda, et suure kiviploki lõhe jookseb täpselt maja vundamendist läbi. Sel juhul on erinevatel plokkidel väike nn. võimalik tõmblemine. Löövat prao vundamenti ja võibolla majasse sisse.
Kui lõhet pole siis sarrustama ei pea aga kuidas sa tead, et pole?
Kas sarruse mittepanemine on hilisemat jama väärt?

Lõhe iseenesest ei oma tähtsust...
Tähtsust omab lõhe laius - sarruse seisukohalt...
Küsisin ka tegelikult muud - millest tuleb arvamus, et ühel juhul tuleb ja teisel juhul ei tule sarrustada?

[Kalvis]

Vastasin - lõhest. Kui ei ole ja kui isegi on aga ohtu ei kujuta - pole vaja. aga kuidas tead, et pole vaja?

[EH.INS.]

Vastasin - lõhest. Kui ei ole ja kui isegi on aga ohtu ei kujuta - pole vaja. aga kuidas tead, et pole vaja?

Ei - see pole vastus
Arvutuslikult on ka 100mm lõhega paas parem seis kui moreen

[Kalvis]

Paas on üks parema kandevõimega pinnaseid üldse kuid probleemiks on lõhed. Mulle õpetati nii ja miks ma peaksin kahtlema õppejõu jutus. Pealegi on see soovitus mitte kohustus.

[EH.INS.]

Paas on hea kandevõimega - ei vaidle
Ka murenenud paas on hea kandevõimega - selleks antaksegi vastav parameeter...
Ja see on parem kui mistahes moreenil

[Kalahari]

Kasutaks teemat ära, paepinnas kogukrundi ulatuses niipalju kui krundil kaevatud paest allapoole on ainult roksoni töö.
Vundamendi juurde, paas sai puhtaks kooritud, paas igasuguste konarlustega et saalungit raske paika saada, kõrguste vahe tuleb ka juurde, kas teha enne mingi tasandusvalu? Üks sügavam auk tuli ka lagedale, plaanitavast tallast 40cm sügav. Valada see täis, täiteks veel paekamakaid sisseloopida. Kuidas targemad teeksid.

[vuuk]

Kui pae "põranda" kõrguste erinevus 40 cm, siis jah, üks lahendus oleks taldmike alus vajaliku kõrguse peale tasaseks ajada ja kasutada selleks ehitusliivast ning tsemendist valmistatud optimaalselt nõrka betooni, millesse "uputada" kohapealseid (puhtaid) kive.

Tavapraktikas ilmselt küll nii ei toimita. Alus tasandatakse tihendatud killustikuga. Sedavõrd suure killustikaluse kõrguste erinevuse puhul on aga sel juhul erinevates kohtades erineva suurusega kokku vajumise risk. Eriti kui killustikpadja tihendamise astet töö käigus ei mõõdeta. Õhem killustiku kiht võib vajuda vähem ja paksem rohkem. Kui seda erinevat deformatsiooni projektis ei ole arvestatud, võivad maja seintesse tulla aja jooksul praod.

[porjuh]

Soovitan ise tasandusvalu teha mingi kõige madalama margi betooni (C8/10) või siis selle segu ja kividega versiooni, millest vuuk kirjutas.

Killuga on see häda, et kui kiht on alla 300mm, siis seda on väga nõme tihendada. Paas on nii jäik seal all, et kild ei tihene, vibratsioonid peegelduvad vms teema, ma seda füüsikat seal taga ei tea, aga päriselus neid vundamendialuse täitematerjali tihenduastet ja deformatsioonimoodulit, mis norm nõuab, on õhukese killuga suht võimatu kätte saada.

On proovitud erinevaid fraktsioone, fraktsioonide segusid, eri fraktsioonide kiilumist jne..üks jama kõik.

[vuuk]

@porjuh
Hakkas huvitama, millise pinnasetihendajaga sellised kogemused? Kas ja millega tiheduse astet mõõdetud?

[porjuh]

Tavaline plaatvibraator ja mõõdeti vist inspector3-ga. Probleem oli selles, et nõuti 50MPa aluse elastsuseks, aga parimas kohas saime 30MPa.

Uurisin ka linna pealt kuidas teised teevad ja ega mingit head vastust ei saanudki, pidigi olema keeruline õhukese killuga.

[vuuk]

Mis oli plaatvibraatori mass või võimsus? Milliste kihi paksuste kaupa tihendati?
Mul oli analoogne kogemus kunagi. Aga pealmiste kihtide all oli juhtumisi kohati leondunud üliväikese kandevõimega savi.
Vaja oli saada elastsusmooduliks projekti järgi 100 mPa. Kohati jäigi 50 mPa kanti. Plaatvibraator oli 400 kg-ne.
Ühes kohas uppus nii sügavale "mutta", et muidu ei olnud võimalik kätte saada, kui kopaga sealt välja tõsta.

[porjuh]

Oli ka mingi 400 kg kanti vibraator. Probleem oligi õhukeste kihtidega, seal kus kihi paksus üle poole meetri sai juba normaalselt tihendada aga selline 200-300mm kiht ei jäänud kinni. Tagantjärgi olen mõelnud, et mingi kruusasegune asi oleks ilmselt paremini sobinud. Umbes 400mm kihtide kaupa vist tihendati, liiga hästi ei mäleta enam ka.

Kui on savi siis on jah teistpidi mure, killustik upub sisse ära. On ka endal seda olnud. Aga siis tegelt pole enam väga vahet ka, mis see killustik seal peal on, enamus vajumist tuleb sellest nõrgast savist ilmselt niikuinii. Peaasi,et saaks piisavalt tihe, et oleks võimalik seal peal tööd teha.