Vase kõvajoodis

[Urmas]

Tahaks veel ühe jootmisnipi ära õppida ja küsiks nõu just vasktorude kõvajoodisega ühendamise kohta. Käisin eile Depos ja ostsin seal kõvajoodisvardad Rolot 607 ja mõned 15mm vaskmuhvid õppimiseks. Vana 15mm vasktoru hulgim. Peale kahel muhvil katsetamist sain pihta, et joodetavad detailid tuleb lasta ikka päris punaseks ja siis valgub täidis väga ilusti ühenduste vahele. Ainuke mure, aga eks see olen vist harjutamise asi, et joodist kippus liiga palju ühendusele, sest ega selle leeklambi leek just väga väike ja konkreetne ei ole. Pärast küll sain pihta, et ei tohi traati leegile liiga lähedale panna ja lasta ainult väike tilk ühendusele ja leek peale, et laiali valguks.
Kuna see leek on üpris suur, siis tekkis küsimus targematele, et kas gaasilõikuri/keevituse oma saaks kah kasutada, sest selle leek on tunduvalt väiksem ja konkreetsem. Äkki keegi targem oskab mind valgustada?

Tänud ette arvamuste eest!

[ping]

... kas gaasilõikuri/keevituse oma saaks kah kasutada, sest selle leek on tunduvalt väiksem ja konkreetsem.
Äkki keegi targem oskab mind valgustada?

Saab ikka aga peab leegi madalama temperatuuriga osas tegutsema, et pikalt atsetüleeni +3300C leegis ei hoiaks.
Õppimise asi, kui materjalid on olemas, siis esmalt kuumuta lihtsalt erinevaid materjale, jälgi kuidas muutub nende pind (värv, läige), kui suures ulatuses ja kuna joodis ning toru sulama hakkavad.

[kunn24]

Ikka saab ja kasutataksegi. Düüsid on erinevate numbritega.
Booraksit ka muretsesid või https://www.bauhaus.ee/vedelduspasta-ro ... r-lp5.html ?
Kuid üldiselt piisab tinaga jootmisest, on tunduvalt lihtsam.

[madis64]

Ainuke mure, aga eks see olen vist harjutamise asi, et joodist kippus liiga palju ühendusele, sest ega selle leeklambi leek just väga väike ja konkreetne ei ole.

Mingi gaasipõleti (neid on väga mitmesuguseid) leek ei oleks parem?

[Urmas]

Mingi gaasipõleti (neid on väga mitmesuguseid) leek ei oleks parem?

Mul on kaks erinevat Kemperi leeklampi. Üks on nende paksude ja ja lühikeste balloonide jaoks ja teine peenemate, kuid pikemate balloonide jaoks. Sel viimasel on küll leegi diameeter veidi väiksem ja saab ka peale detailide kuumaks ajamist jootmise jaoks veidi väiksemaks keerata(leegi diameeter muutub väiksemaks), aga ei ole ikkagi päris konkreetne ehk väiksema diameetriga.

[madis64]

Mul on kaks erinevat Kemperi leeklampi.

Vabandust, ma vanakool, minu jaoks on leeklamp bensiinikütteline sarnane apastraat:

https://www.k-rauta.ee/p/leeklamp-tqd15 ... b6&index=2

[Urmas]

Ikka saab ja kasutataksegi. Düüsid on erinevate numbritega.

Ise mõtlesin seda hobikasutuse komplekti. Ei ole kõikse hullema hinnaga kui arvestada, et kui 3-4-5 korda teenustöö eest maksta a´20€, siis tasub juba see isend soetada ja veel üks käeline oskus juurde õppida. https://pureva.ee/et/product/gaasikeevi ... 0-81109570

Booraksit ka muretsesid või https://www.bauhaus.ee/vedelduspasta-ro ... r-lp5.html ?

Ostsin Depost igaks juhuks Rohtenbergi LP 5, kuigi Rolot 607 jootetraadid seda vask-vask jootmisel ei taha. proovitööl proovisin mõlemat varianti, nii pastaga kui ka ilma joota, aga ise vahet ei suutnud tuvastada.

Kuid üldiselt piisab tinaga jootmisest, on tunduvalt lihtsam.

Ei vaidle vastu, kuid mulle tundub kõvajoodis kuidagi kindlam variant. Kui selle veel enam-vähem käppa saaks.
Kui natukese aja pärast staapi lähen, siis teen pildi kõvajoodise kvaliteedist, milleni tahaks ise ka jõuda.

[ping]

...
Mul on kaks erinevat Kemperi leeklampi.
Üks on nende paksude ja ja lühikeste balloonide jaoks ja teine peenemate, kuid pikemate balloonide jaoks. Sel viimasel on küll leegi diameeter veidi väiksem ...

Kuna vask on hea soojusjuht, siis vasega jootmisel propaanileegiga on mõistlik kasutada "topeltleegiga" põletit, millel on terav tuli keskel ja ümberringi on väiksem leek ümbritseva materjali kuumutamiseks.
Näiteks: https://ee.fluorined-chemical.com/mapp- ... torch.html

Atsetüleenileek:

[Urmas]

Vabandust, ma vanakool, minu jaoks on leeklamp bensiinikütteline sarnane apastraat:

https://www.k-rauta.ee/p/leeklamp-tqd15 ... b6&index=2

Ah, mis sa ikka vabandad, pigem tere tulemast tänapäeva. Kui ma panen guugli otsingusse märksõna "leeklamp", siis tulevad sealt välja sellised isendid. https://www.google.com/search?q=leeklam ... e&ie=UTF-8
Oli ka sinu vanakooli isendeid.

[ping]

Selline põleti on kuni 15mm torude kõvajootmiseks, leegitemp kuni 1800C.
https://www.bauhaus.ee/gaasipoleti-rofire-1800-c.html#
See on kuni 22mm torude kõvajootmiseks:
https://www.bauhaus.ee/propaan-jootekom ... -1800.html

Enamusel tavapõletitel ei ole vasejootmiseks piisavat võimsust ja temperatuuri, sammuti nagu väikse kolviga võib küll "tina peale määrida" aga korralikku jootelidet ei saa.
https://www.google.com/search?newwindow ... 99&dpr=1.5

[Urmas]

Kuna mul on kaks leeklampi, siis esialgu proovisin selle https://henka.ee/toode/kemper-ke2019sets-leeklamp-kit/ variandiga, kuid tulemus ei olnud eriti vaimukas või tegelikult mõne spetsialisti jaoks vägagi vaimukas. Spetsialist oleks sellise tulemuse saamiseks pidanud minema erikoolitusele.
Sellega https://www.tooriistamaailm.ee/leeklamp ... 600ml-gaas sain juba enda jaoks talutava tulemuse.
Tahaks jõuda sellise tulemuseni nagu alloleval pildil.

Avasin enda jaoks ideaalse kõvajoodise "karu kõhu".

No ja nüüd minu tehtu vaade "karu kõhtu".

[kunn24]

Kui torud seest ära tagituvad, siis külmatehnika torude jootmiseks ei kõlba. Nii, et leiuta edasi. 1 variant on lasta lämmastik torru.
Tinutamisega ei jää liide sugugi nõrk. Eelduseks on korralikult puhtaks nühitud detailid ja detailide piisav ülessoojendus, et tina pindpinevusega vahesse imbuks. Kohe, kui temperatuur on saavutatud, tuleb lasta tina koos räbustiga liitesse, sest vask hakkab kohe oksüdeeruma. Nii, et kuumutamine peab olema kiire. Joodise kristalliseerumise faasis ei tohi liidet liigutada, tekib urbne, nn külmjoodis.
Hõbedajoodiseid on ka.

[Urmas]

Kui torud seest ära tagituvad, siis külmatehnika torude jootmiseks ei kõlba. Nii, et leiuta edasi. 1 variant on lasta lämmastik torru.

Ah, ära tagitumisele tähelepanu pööra, sest nagu alguses kirjutasin, siis on mul katsetamiseks hulgim meetreid mahavõetud torusid. See pildil olev on veel puhtaks tehtud peale lahti lõikamist, sest tegelikult oli sisepinnal ca 1mm kiht mingit ollust. Toru oli kasutusel küttesüsteemis. Lahti lõikamise eesmärk oli näha, kas joodis oli läinud ka liitmikute vahele. Mingil määral isegi oli. Liitmiku pinnad tegin enne jootmist ikka puhtaks niis seest kui ka väljast.