Milline elastomeer liim sobib betoon, fiboplokk ja plast tala?

[orgaanik]

Soov kinnitada Gamrat komposiit 30x50 mm kandetalad püsti betoon ja fiboplokk kandepostidele (30mm vastu betooni).
Gamrat paigaldusjiuhendis soovitatakse selleks elastomeer liimi.
Oskate soovitada, mis on see elastomeer liim , mis nakkuks välitingimustes kindlalt betooni, fiboploki ja plastise komposiit talaga?
See on väikse aiamaja terass Gamrat komposiit terassilauaga, mis ilmselt eeldab kinnituselt ka elastsust.

[EH.INS.]

Suvaline väliskeskkonda sobiv liim mis on mõeldud plasti / kivi liimimiseks

[orgaanik]

Enne teema postitamist uurisin ka ise kauplusest, kuid selget vastust ei saanud.
Eelkõige ilmselt siis on küsimus elastsuses. Kuna terassilaud ja tala pidevalt liigub raskuse all temp vahemikus +30 ja -25, siis suvaline kivi-plast möks ei sobi.

[EH.INS.]

Aga ei soovitanud suvalist vaid suvalist väliskeskkonda sobivat

[orgaanik]

Näiteks liimide alla liigituvad ka kivistuvad segud, millest mõned laias temperatuurivahemikus ei talu pidevat tallumist.
Samuti silikoonid, mille vastupidavust antud tingimustes ja koormusega ei oska hinnata.
Jne.
Palun jagage kogemusi mõne kindla tootega sarnastes tingimustes, eriti pidevalt muutuv koormus ehk elastsus.

[Urmas]

Näiteks liimide alla liigituvad ka kivistuvad segud, millest mõned laias temperatuurivahemikus ei talu pidevat tallumist.
Samuti silikoonid, mille vastupidavust antud tingimustes ja koormusega ei oska hinnata.
Jne.
Palun jagage kogemusi mõne kindla tootega sarnastes tingimustes, eriti pidevalt muutuv koormus ehk elastsus.

Normaalse mõistusega(suhteline mõiste ja arusaamine) inimene ei hakka kasutama mittemingisuguseid komposiitmaterjale enne kui ta ei tea isegi seda, et kuidas ja millega ja mille külge seda kinnitatakse, Kodutööks nimetatakse seda!
PS. Ei midagi isiklikku, lihtsalt mu isiklik arvamus asjast.

[orgaanik]

Kui normaalse mõistusega(suhteline mõiste ja arusaamine) inimene ei tunne huvi ega võta vastu uusi väljakutseid, siis keskmine eestlane ei ole normaalne.
Otsin uusi lahendusi ja arengud kinnitusvahendite vallas tundub olevat igati sobiv teema, et mitte plaan B-ga piirduda.

[alarpiirfeld]

Tere. Nagu tavaliselt lähenetakse probleemile ositi, mitte tervikuna. Selleks, et liide kestaks on vajalik tagada lisaks liimi elastsusele nii külmas kui ka kuumas (delta K ca 60K) ka deformatsioonitaluvus. Aga kui suur on deformatsioon? Seda ei hakka ükski poemüüja arvutama. Ta lihtsalt ei oska seda. WPC tootja võib seda teada, aga kas ta ka seda deklareerib. Kas delta 60 K tingimustes on def 1 mm, 2 mm, 3 mm, 4mm? Selle arvutab välja ja annab kinnituseeskirjad insener. Vähe on sellest kui leida mingi elastne liim. Liim võib olla super, aga kuidas on nake WPC-ga. Kas kliendil on teada, mis sodist see on tehtud (PP. PA, PVC, ABS, jne, jne). Plaste on sadu ja nad on kõik erineva nakkevõimega erinevate polümeeridega. Lisaks liimile on vajalik liimitavad pinnad puhastada ja kruntida, et üldse mingit naket saada. Mis krunt? Nüüd tuleb mängu ka ilmastik. Lisaks temperatuurile on ka vesi. Vesi imendub mineraalsesse materjali. Kuidas käitub nüüd krunt ja elastne liim märja pinnaga? Ehk teema on insenerlik ja mitte eriti lihtne.
Aga see on tüüpiline lähenemine ida-euroopa tootjate poolt, kes ei viitsi tegeleda sellise tühise asjaga nagu oma nänni kinnitus, teda see lihtsalt enam ei huvita, ta on nänni ära müünud. Ehk tasuks siis otsida selline tootja, kelle lisatootena on selline toode olemas ja siis on ka paigaldusjuhend juba täiuslik ja ei pea hakkama mängima kodukootud inseneri, kes siis oma enda katsepolügoonil saab tavaliselt teada, et asi ebaõnnestus.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[ping]

...
Oskate soovitada, mis on see elastomeer liim , mis nakkuks välitingimustes kindlalt betooni, fiboploki ja plastise komposiit talaga?
See on väikse aiamaja terass Gamrat komposiit terassilauaga, mis ilmselt eeldab kinnituselt ka elastsust.

Nakkumine on üks asi aga peab uurima, et kui suur peab olema liimühenduse elastsus, et plastiku termokahanemine ühendusi lahti ei rebiks ja selle alusel tuleb sobiv liimmass valida.

[orgaanik]

Paisumisega on arvestatud.
Kus võimalik, kinnitused ühest otsast ja vaba paisumisruum on jäetud.
Mõned lühemad jupid ka ilmselt mõlemast otsast.
Gamrat laua klamber jookseb laua soone sisse ning laud saab vabalt liikuda.
Aga elastne liim peaks kindlasti olema, kui sellist üldse olemas on.
Variandina kaalun ka süvaimmutatud 50x50 puitprussi.
Suurem paindetugevus ja kinnitaksin Soudal 45P liimiga.
Kuigi plast tala on juba olemas.

[kaimagk]

MASA(kiilto) selline hea tatt mis nakkub paljude materjalidega ja on ilmastikuindel, või mis?

[RaJy]

See, et mingil hetkel mingi tatt millegi külge kinni jääb ei tähenda, et seesama tatt ajas püsiv on. Hetkel on suht palju lammutustööd mis tehtud 25+ aastat tagasi ja nii mõndagi on mida täna ei teeks

[EH.INS.]

Aga läheme natuke edasi...
Miks on vaja kinnitada?
Mis siis juhtub kui nt ainult "4 nurka" on kinni?
Lähme veel edasi...
Kui kinnitame otse kruviga või otse nt "jäiga" liimiga mis vahet on?

[vuuk]

...
Soov kinnitada Gamrat komposiit 30x50 mm kandetalad püsti betoon ja fiboplokk kandepostidele (30mm vastu betooni).
...

Ma toote paigaldusjuhendisse hetkel süveneda ei viitsi... . Tekkis küsimus.
Et 30 x 50 mm on kandetala?
Õbluke tundub.
Ma olen ehitanud mitmed terrassid, mille vundamentidele toetuvateks kandetaladeks on saanud 50 x 200 mm immutatud puit. Või kui see kõrguse poolest ära ei mahu, siis 50 x 150 mm.

Ja kui tala või "tala" ongi valitud (määratud) 30 x 50 mm, siis kui milline on neid talasid kandvate vundamendipostide samm?
Mina leian, et mida tugevam (suurema ristlõikega) on tala, seda suurem saab olla sildepikkus ja seda vähem saab olla vundamendiposte + nendega ühendussõlmesid. Kusjuures just vundamendi ehitamise osa terrassi ehitamise töös on tavaliselt üks tülikamaid. Laudade paigaldus on selle kõrval juba nagu lillepidu.
Seega olen püüdnud terrassid kavandada selliselt, et vundamendiposte oleks optimaalsel hulgal ehk võimalikult vähem.

Vabandust, et kaldun liimimise teemast kõrvale, aga näib, et kogu süsteem on toores ja liimimise osa selles rohkem nagu pseudoprobleem.

[Prill]

Vaatasin ka alguses, et vbl liiga ülepingutatud käsitlus ja praktikas ehk see liimiteema nii probleemne ei tarvitse olla, ent täpsemalt lugedes tahetakse "tala" paigaldada vertikaalsele konstruktsioonile. Selles koosluses on liimi toimimine juba määrava tähtsusega, erinevalt horisontaalsetest pindadest, kus liim fikseerib pigem tala ja töötab nö koos gravitatsiooniga ning isegi liimi nõrkuse puhul konstruktsioon ülespoole ära kukkuma ei hakka

Vertikaalsel juhul kasutaks ise liimile lisaks ka kruvisid, paisumistolerantsid olid juhendis nagu olemas, kruvi jaoks teeks lihtsalt ovaalse augu (v lihtsalt kruvist suurema augu) "plastprussi" ja nt seibiga kruvi siis ei vägistaks lõpuni kinni vaid nö pööraks kinni ja uuesti natuke lahti, et pruss saaks kruvi all liikuda. Sellisel juhul kruvi ei laseks prussil vertikaalpinnalt eenduda aga vertikaaljõu osas töötaks liim prussi ja seina vahel.
Saaks kasutada ka nt kummitihendiga seibe, nt neid mida plekkkatuste kinnitamiseks kasutatakse, kus kummiosa seibil aitaks paisumisepuhul prussil liikuda ehk jäik kokkupuutepunkt puuduks. Vbl töötaks ka nö klassikaline vedruseib, kus vedru surub prussi seinapoole ent samas ei ole nii jäik kui tavaline pingutatud kruvikinnitus, ent kes see need kinnitusmomendid kõik välja mõtleb ja ära katsetab..
aluspind vist käis läbi fibo ja betoon, kus fibo on piisavalt krobeline, et liim ulatuks ka fibo pooridesse ja isegi kui liim "ei tööta" lubatult, ent kruvi ei lase prussil eenduda, võib ka poollahtine liim krobelises kivipinnas omada piisavat "hõõrdepinda" või takistust, mis ei lase konstruktsioonil seinapidi alla libiseda. Praktikas saaks siis libiseda kruvi ovaalse augu servani ja jääks ikka hoidma.

Liimi osas võiks tootjale, mis oli vist Poola firma, saata kirja küsimusega, milliseid konkreetseid liimtooteid nemad soovitaks.
Kuna juhendis on liim selgelt mainitud, võiks tootjal olla tehtud ka vastavad katsed miski konkreetse liimiga.