Planeedi Maa päästmine

[madis64]

9 ettevõtet ja probleeme ei olnud, aga see viimane 10. ettevõte oli viimane tõuge piiri ületamiseks, "otsustav tegur", mis võib olla kogumõjust väga väikese osaga.

"tõuge" ja "tegur" võib see 10. ju olla, kuid mitte põhjus. Põhjustasid ikka need tegurid, mis süsteemi tasakaalupiiri lähedale viisid nii et tugevusvaru ära kadus.

[val]

Põhjus on ka see viimane piisk, aga see ei tähenda, et üldse ei peaks reostama või kui tuua su ehituse näide, et siis üldse ei peaks ehitama. Iga ehitise saab nii üle koormata, et see kokku kukub. Kliimamuutusega ongi väide, et odavam on täiendavat reostamist ära hoida, kui nö kokku kukkunud hoone asemele uus teha. Reaalsuses pole ära hoidmist kusagilt näha ja pigem on vaja muutusega kohaneda.

[madis64]

Põhjus on ka see viimane piisk,

Jah, kuid kindlasti mitte otsustav konkreetne "tegur", kuna selliseid "piiskasid" võib süsteemi lisanduda suvalistest allikatest.
Probleem on ikkagi selles, et süsteemi taluvusvaru on muutunud liiga väikseks ja kuna seda on juhtunud ka sadu miljoneid aastaid tagasi, siis kogu selle poliitpläusti asemel võiks keskenduda nendele faktoritele, mis toimisid siis ja toimivad ka nüüd.
Siis võib ka arutada, kas 10. piisk on üldse võimeline ülejäänud 9 piisa mõju muutma isegi kui ta otsustaks maamunalt kaduda.

[Urmas]

Kliimamuutusega ongi väide, et odavam on täiendavat reostamist ära hoida, kui nö kokku kukkunud hoone asemele uus teha. Reaalsuses pole ära hoidmist kusagilt näha ja pigem on vaja muutusega kohaneda.

Aga sellisel juhul võiks kasutaja val ümber kvalifitseeruda ja hakata tegelema probleemi ärahoidmisega ehk kastreerimise ja steriliseerimisega, selmet siin foorumis pula ajada. Mõningates või isegi päris paljudes riikides, kus rahva taastootmine on ülekäte läinud ja üleliigsed kipuvad arenenud riikidesse millegipärast. Kliimasoojenemise üks suuretest põhjustest, rahvastiku kasv planeedil Maa, on tõesti inimeste poolt põhjustatud ja korda saadetud.

[madis64]

Kliimasoojenemise üks suuretest põhjustest, rahvastiku kasv planeedil Maa, on tõesti inimeste poolt põhjustatud ja korda saadetud.

Jah, kuid eurooplased oleks vist õigem sellest võrrandist välja taandada ja enesepiitsutamine lõpetada.
Elatakse üks kord ja elu on elamist väärt.

[EH.INS.]

Enesepiitsutamine jms tuleks tõesti lõpetada...
Aga seda ei tee selgeks onudele / tädidele Brüsselis - neil on oma religioon

[Urmas]

On olemas väikesed valed, on olemas suured valed ja veel on olemas statistika. Nüüd sattusin lugema statistikat, mis pani mind silmi punnitama.

Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega usub Eestis kõige vähem inimesi, et kliimamuutused on inimtekkelised.

Mis võiks olla selle inimtekkelise kliimamuutuste mitteuskumise põhjuseks? Et meile on juba üks kord tehtud 50 aastat järjest ajupesu, oleme õppetunni kätte saanud ja teist kord reha otsa ei astu? Või lihtsalt on meie siinkandi elanikel välja kujunenud mingi geenimutatsioon ehk talupojatarkus ja alalhoiuinstinkt, et mitte kaasa minna iga lollusega?

Tsitaadi allikas https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... ptilisemad

[EH.INS.]

Küsimuse - täpsemalt küsimuste ehk teema formuleering iseenesest on mööda
1. OK - tunnistame inimtekkelist kliimamuutust ja seda, et inimene on peamine tegur
2. OK - tunnistame, et selle vastu on vaja võidelda
3. Nüüd arvestame, et me oleme marginaalne osa globaalsest maailma saastest
4. Millest oleme valmis nüüd loobuma?

[Urmas]

Noh, võite vaikselt hakata oma fossiilkütusel või taastuvenergia najal sõitvaid autosid Osta.ee-s maha müüma, sest tulemas on uued suunised.

Kui praegu tehakse Eestis hinnanguliselt 5% kõikidest käikudest rattaga, siis uue strateegia järgi PEAB see osakaal 2040. aastaks suurenema vähemalt 13%-ni.

Mind väga huvitakse see sunnimeetod kui ei hakata rattaga sõitma.

Eesti uus rattastrateegia seab sihiks, et 2040. aastaks liigub rattaga tööle neli korda rohkem inimesi kui praegu.

Ja see pole veel kõik.

Üks silmapaistvamaid rattastrateegia eesmärke on rattakiirteede võrgustiku loomine.

Kurat, juba kümneid aastaid meie riigi kõige suurema liiklustihedusega maanteed(Tallinn-Pärnu) ei suudeta muuta 2+2 rajaliseks ja nüüd järsku tahetakse teha rattakiirteid. Kes seal kimama hakkavad? Kas idee autorid on proovinud jalgrattaga sõita kui väljas on -5* ja tuulekülm -15*? Millega mõtlesid idee autorid? Kas rattaga kõik töölkäijad on rohelise mõtteviisiga paadunud vanapoisid ja-tüdrukud? Pereinimeste lapsed mingu lasteaeda ja kooli jala, sest emmed-issid peavad hommikul varem hakkama kodust lahkuma, sest rattasõit võtab kauem aega?

„Talihoolduse reformiga kehtestatakse rattateedele eraldiseisvad seisunditasemed ning neid käsitletakse aastaringsete liikumiskoridoridena. Hooldusvastutus oleneb tee omandivormist: linnades ja asulates vastutavad üldjuhul kohalikud omavalitsused (KOV), maanteedel transpordiamet. KOV-id ja transpordiamet teevad koostööd, et hooldus oleks võimalikult terviklik ja kataks kogu teekonna läbi ühe teenusepakkuja,“ selgitas Killar.

Meie maakodu tee suurema teeni kuulub Teeseaduse järgi V klasiis teede hulka ja selle talihoolduse järjekord peale lumesaju lõppu on milline? Mööda seda ja ka teist teed mööda sõidab koolibuss ja inimesed, kes peavad ka tööle saama. Kas meie kandi külades elavad inimesed oleks nagu mingid teisejärgulised? Meie külavaheteed ei ole suudetud isegi tolmuvabaks pritsida ja nüüd 97 miljonit mingitele friikidele?
Ja veel selle viimase tsitaadi kohta- kes kurat on keegi Killar, keda artiklis tsiteeritakse päris mitu korda, aga kes ta on, seda ei suutnud tuvastada?

Strateegias tuuakse näiteks, et Kopenhaageni regioonis suurenes rattateede võrgustiku laiendamise ja rattakiirteede kontseptsiooni rakendamise tulemusel kuue aasta jooksul rattaga tehtavate sõitude arv 60% ja läbitud kilomeetrite arv 90%.

No on ikka täissoodad kui tuuakse näitena võrdluseks Kopenhaagenit ja meid. Mitu sentimeetrit lund sajab aastas Kopenhaagenis ja mitu sentimeetrit kasvõi Tallinnas?

Tsitaatide allikas https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... soodustuse

Võtsin AI appi ja küsisin temalt kaks küsimust. Esimene- milline on talvine keskmine õhutemperatuur Kopenhaagenis ja milline Tallinnas?

Vastus oli selline.

Talvised keskmised õhutemperatuurid Kopenhaagenis ja Tallinnas erinevad üsna märgatavalt, kuigi mõlemad linnad asuvad Põhja-Euroopas.
Kopenhaagen (Taani)
- Detsember: keskmiselt +2 °C
- Jaanuar: umbes +1 °C
- Veebruar: ligikaudu +1 °C
Kopenhaageni talved on suhteliselt pehmed tänu Atlandi ookeani mõjule. Lumesadu esineb, kuid püsiv lumikate on haruldane.
Tallinn (Eesti)
- Detsember: keskmiselt –0,9 °C
- Jaanuar: umbes –2,9 °C
- Veebruar: ligikaudu –3,6 °C
Tallinnas on talved märksa külmemad ja lumikate on tavaline. 2024/2025. aasta talv oli erandlikult soe, kuid pikaajaline keskmine jääb siiski miinuskraadidesse.

Teiseks küsimuseks oli, et mitu sentimeetrit on keskmine lumikatte paksus talvel Kopenhaagenis ja mitu sentimeetrit Tallinnas?

Vastuseks oli selline.

Siin on võrdlus Kopenhaageni ja Tallinna keskmise talvise lumikatte paksuse kohta:
| Linn | Keskmine lumikatte paksus talvel |
| Kopenhaagen | Umbes 2–5 cm |
| Tallinn | Umbes 15–30 cm |


Kopenhaagen:
- Lumikate on ebapüsiv ja sageli sulab kiiresti.
- Lumesadu esineb, kuid püsiv lumikate on haruldane.
- Lumikatte paksus võib mõnel päeval ulatuda 5–10 cm-ni, kuid keskmiselt jääb see alla 5 cm.
Tallinn:
- Lumikate on märksa püsivam ja kestab sageli detsembrist märtsini.
- Keskmine paksus talve jooksul on 15–30 cm, kuid lumerohketel talvedel võib see ulatuda ka üle 50 cm.
- Näiteks 2010. aasta märtsis mõõdeti Tallinnas lumikatteks 51 cm

Ma nüüd ei teagi, kas AI ajas pläma või mitte?

Ja siis tahetakse siinmail teha RATTAKIIRTEID? Miks mulle tundub, et selle idee autoritel puudub mõtlemisorgan? Ja sellele lollusele kavatsetakse raisata 97!!! miljonit eurot.

[Urmas]

Oi, kuidas viidatud artiklit lugedes tuli meelde 25 aasta tagune jutt, et et elektriküte on kõige odavam ja soodsam kütteliik hoida oma kodukulud võimalikult madalad. Kannatust, seltsimehed, kannatust ja ajalugu kordub ka selle biometaani hinna osas. Kui igatsugu veganite lobitöö läbi läheb, siis varsti ei ole enam biometaani millestki toota, sest loomakasvatust ei ole, sitta ei tule ja veganid näksivad täpselt niipalju kui vaja ja biojäätmeid ei tule, siis hakkab biogaasitootjate jutt, et biogaasi tootmiseks on vaja kultuure kasvatada biometaani tootmiseks, aga see on kallis jnejne bla-bla-blaa ...Lihtsalt dejavu. Millegipärast on ta vaikinud riigipoolsetest toetustest biometaani tootmisel nagu sakslaste kätte vangi langenud vene partisan.

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... e-kutusele

[EH.INS.]

Pole mitte midagi lihtsamat kui ajada see biometaan tanklasse ja hind külge panna
Härra jutt on sisuturundus - mitte midagi muud
Ei Tartus, Pärnus, Jõhvis ja teistes linnades ei läinud midagi ilma toetusteta
Selles mõttes on härral õigus - võiks küll - aga võige ja minge oma rahadega
Üldiselt näib, et mida sõgedama / pompoossema ideega välja tulla seda lihtsam on maksumaksja raha sinna taha saada (a-la vesi nikk)

https://www.err.ee/1609735602/pariisi-t ... sutamisest

Maailma suurimat vesinikuautode parki opereeriv Pariisi taksofirma Hype loobus vesinikutehnoloogia kasutamisest elektriautode kasuks, kuna vesinik osutus liiga kalliks.
2024. aasta lõpuks said soodustused (toetused) otsa ning Hype pidi maksma esimest korda vesiniku eest turuhinda.

Alustati 2015 ja kulus kõigest pool aastat, et pood kinni panna...

[Walter2]

Urmas, vahest on see rattapööre Kopenhaagenis edukas muudel põhjustel - näit. vahest on tehtud autode parkimine ja auto omamine seal niivõrd kalliks, et rahval ei jäägi muud üle kui vändata ? Kuidas ühistransport linnas toimetab - vahest niivõrd kehvasti et enamus rahvast eelistab jälle vändata ?
Või on sellise väntamisentusiasmi taga vastav maksupoliitika?