Lumepuhur

[kunn24]

Kui lumepuhur kasutab kaabli kaudu elektrit, siis selle kaabli vigastamata hoidmine ning kasutaja tervise tagamine on lumepuhumise oluline osa.

See oleks nagu jutt eriti kõvapäistele. Võiks veel juurde küsida, aga millises standardis/ piiblis see on kirjas?

[A23]

Aga kogu selline lähenemine RVK teemale on vale. Rikkevoolukaitse ei ole mõeldud otsepuute kaitseks, st sellist olukorda ei saa üldse tekkida, et isolatsioonirikkega seadme kere mingi metalldetail on pingestatud, siis sina puutud seda ja sinu keha läbiva 10 mA (või 30 mA) voolu tõttu RVK rakendub. See sinu tuttav, kes kodus inimkatseid korraldab võtab ju kinni paljast pingestatud juhist ja räägib siis, kas tundis või ei tundnud. Kui kuskil kaablis või pistikühendusega seadmes on tekkinud isolatsioonirike, siis rakendub RVK hiljemalt 0,3 s jooksul, ilma et sa peaksid selle seadme pingestatud metallosa puutuma.

Isolatsioonirike võib olla ka 2. kaitseklassi seadmel või ka nt kasvõi pikenduskaablil, millel ju pole metallist keret. Sel juhul ei toimu mingit RVK rakendumist enne, kui inimene on (piisavalt suure) voolu oma kerest läbi lasknud. Nt. pikenduskaabli vigastumise tõttu paljastunud juhi (kogemata) näppimine on otsepuude, mis on tekkinud isolatsiooni rikke tagajärjel. St. mis kaitseks/olukorraks on RVK mõeldud, on kirjas standardis:
RVK kui lisakaitse.png

Elektrikud võivad parandada, kui eksin, aga kipun asjast nii aru saama, et RVK'l on suht "kama kaks" kustkaudu vool "vasakule" läheb, kas "kollase" kaitsemaanduse kaudu või kusagilt mujalt, ringiga läbi maa. Tal vaid oluline, kui tekib kaitset läbivate voolude rakendumisläve ületav erinevus faasi ja neutraali vahel, siis lülitab välja.
Kui nt. föön mängu tuua, siis vähemalt sellel, mis meil kodus, on kahesooneline toitejuhe taga, ei ole mingit kaitsejuhti seal. (Pistikupesas küll on PE)
Teisest küljest ka kaitsemaandusega seadmetes võib faasi isolatsioon olla kuitahes ära näritud, juhtmed paljad, aga seni, kuni vooluringi ei teki, mõne teistsuguse potentsiaaliga osaga kokku ei puutu, ka kaitse ei rakendu.
Saan nii aru, et 10mA ja 30mA on pigem inimese kaitseks ja seadmete kaitseks on 300+mA kaitsed.

[juhtmepunt]

Aga kogu selline lähenemine RVK teemale on vale. Rikkevoolukaitse ei ole mõeldud otsepuute kaitseks, st sellist olukorda ei saa üldse tekkida, et isolatsioonirikkega seadme kere mingi metalldetail on pingestatud, siis sina puutud seda ja sinu keha läbiva 10 mA (või 30 mA) voolu tõttu RVK rakendub. See sinu tuttav, kes kodus inimkatseid korraldab võtab ju kinni paljast pingestatud juhist ja räägib siis, kas tundis või ei tundnud. Kui kuskil kaablis või pistikühendusega seadmes on tekkinud isolatsioonirike, siis rakendub RVK hiljemalt 0,3 s jooksul, ilma et sa peaksid selle seadme pingestatud metallosa puutuma.

Isolatsioonirike võib olla ka 2. kaitseklassi seadmel või ka nt kasvõi pikenduskaablil, millel ju pole metallist keret. Sel juhul ei toimu mingit RVK rakendumist enne, kui inimene on (piisavalt suure) voolu oma kerest läbi lasknud. Nt. pikenduskaabli vigastumise tõttu paljastunud juhi (kogemata) näppimine on otsepuude, mis on tekkinud isolatsiooni rikke tagajärjel. St. mis kaitseks/olukorraks on RVK mõeldud, on kirjas standardis:
RVK kui lisakaitse.png

Elektrikud võivad parandada, kui eksin, aga kipun asjast nii aru saama, et RVK'l on suht "kama kaks" kustkaudu vool "vasakule" läheb, kas "kollase" kaitsemaanduse kaudu või kusagilt mujalt, ringiga läbi maa. Tal vaid oluline, kui tekib kaitset läbivate voolude rakendumisläve ületav erinevus faasi ja neutraali vahel, siis lülitab välja.
Kui nt. föön mängu tuua, siis vähemalt sellel, mis meil kodus, on kahesooneline toitejuhe taga, ei ole mingit kaitsejuhti seal. (Pistikupesas küll on PE)
Teisest küljest ka kaitsemaandusega seadmetes võib faasi isolatsioon olla kuitahes ära näritud, juhtmed paljad, aga seni, kuni vooluringi ei teki, mõne teistsuguse potentsiaaliga osaga kokku ei puutu, ka kaitse ei rakendu.
Saan nii aru, et 10mA ja 30mA on pigem inimese kaitseks ja seadmete kaitseks on 300+mA kaitsed.

Jah, oled asjast väga õigesti aru saanud
Fööni näide on kusjuures hea näide kodukasutaja reaalsituatsioonist, kus seadmel ei ole ei kaitsejuhti, metallkorpust vms ja RVK võib päästa pereema päeva:
Hommikune tormamine, lapsed, hommikusöök. Kiiresti duši alt läbi. Juuksed vaja lennu pealt kuivaks saada, veel duššimärg käsi haarab varasemast kukkumisest pragunenud käepidemega fööni, teine käsi avab hambapesuks valamukraani... RVK on vägagi toimiv õlekõrs.
Täpsustaksin vaid seda 300mA RVK kasutuseesmärki. 300mA RVK eesmärk ei ole (katkist = isolatsioonirike) seadet või kaablit kaitsta. Eesmärk on omaniku vara kaitsta rikkevoolu tõttu alguse saava võimaliku tulekahju eest. 10 ja 30 mA RVK toimib võimaliku tulekahju ennetamisel samamoodi, kuid ühtlasi hoolitseb ka inimese tervise säilimise eest

[951]

Võta veidi suurem, kui sa alguses koonerdama hakates arvad, et "ajab asja ära küll"
Meil on Toro PowerMax 928OAE, bensiiniga, (saab pistikust käivitada). See oli väga õige ost. Maja esise, parkla ja kõnnitee puhtaks lükkamine läheb ludinal. Aeda lasen ka rajad sisse, kui vaja ja muru ei lõhu (kui mõistusega teed).
Mingil edevamal variandil on käepidemed soojendusega.