Sissesõidutee - kes peab välja ehitama?

[Tsupsik]

Kas on mõni seadusepunkt, kus oleks kirjas, kes peab välja ehitama sissesõidutee kuni krundi piirini?
Tee kulgeb kahe krundi vahel, tupikteena minu krundini. Tee ei ole minu krundi osa vaid on linna avalik tee. Tee all kulgeb ka kõrvalkrundi veetrass.
Krunt seisis kaua tühjana, kuni selle ostsin ja tee oli peale aastaid tagasi toimunud veetrassi väljaehitamise lõppu täielikult rohtunud.
Loogiliselt võttes peaks justkui linn tagama krundile (ja tsentraalse vee liitepunktini) juurdepääsu mööda oma teed. Linn aga keeldub.

Palun andke nõu, kes pädevam.

[Külaline]

... alustame sellest, et kas see tee ise on eraldi kinnistu, sihtotstarbega transpordimaa 100%?

[rokikas]

Vee liitumispunkt ja tee nüüd küll kuidagi omavahel seotud ei ole.
Kui see on linna omanduses olev tee siis peavad ka sõidetavana hoidma, kui aga kellegi teise omand (arendaja, "ärimees" kes hakkab sult selle kasutamise eest varsti raha nõudma, jne.) siis pole linnal sinna asja.

[Kalvis]

Alustama oleks pidanud kellele see plaanitav teealune maa kuulub.
Kui krundi omanikule siis tema.
Kui arendajale siis tuleb vaadata arendaja ja krundi omaniku vahel sõlmituid lepinguid. Praktika on aga tihti nii, et isegi kui arendajaga on leping sõlmitud tee ehitamiseks siis eriti palju võimalusi arendajat sundida seda teed rajama pole (juriidiliselt saab, praktikas mitte).
Kui kolmandale eraisikule siis reeglina temal mingit tee rajamise kohustust pole, ise pead ehitama, hea kui ta lubab sul teed rajada.
Kui KOV siis tipa tapa KOV küsima mis vaja teha.
Üldiselt on nii, et kel king pigistab see rajab. Hea kui lubatakse rajada.

[Tsupsik]

See on KOV tee. Muidugi king pigistab krundi ostnul. Aga kas seadus kohustabki krundi omanikul KOV-i tee välja ehitama? KOV pole kuidagimoodi kohustatud oma tee sõidetavust tagama? Seda uuringi. Kas keegi teab....

[aadalbert]

Ma ei saa aru, mis "konkreetset" infot teemaalgataja veel peaks omast peast veel andma suutma? On ju kirjas, et teealune maatükk kuulub KOV-le.

[Haug2]

Tere,

Torgiks teemat uuesti. Kuidas käituda juhul kui maa (talumaa) on peale pärandvara jagamist osadeks jagunenud ja ühel neist osadest sissesõit puudub. Küll aga läheb maa piir ühes osas suure maanteeni pmst välja.
Kas võib sinna ise uue allasõidu rajada (nagu tundub et niisama vist ikka ei või lambises kohas maanteelt mahasõitu rajada)?
Kas peaks Vald maaomanikule uue sissesõidu/allasõidu tagama?

Kes antud olukorras tee ehitamisega seotud kulud kannab?

Pommitasin ka antud valla mingit teede halduse ametniku e-postiga, aga pole veel vastust saanud, ehk teab siin keegi targem enne lahti seletada.

Tervitades.

[Kalvis]

Märksõnaks on kuidas pärandvara jagati reaalosadeks. Ühisosa on Näiteks tee, reaalosa aga kinnistud.
Alusta hoopis pärandi dokumentidest, mitte KOV, tema ei tegele eraõigusliku maa omandi küsimustega.
Vald ei pea eraõiguslikul maal mitte midagi tagada, tema piir lõpeb vallamaaga. Küll aga võid eraõiguslikul maal vara pärandvara jagamise protsessis või hiljem luua omale tee servituute ja muid või jätta ühisossa tee jne.

[aer0]

Tere,

Torgiks teemat uuesti. Kuidas käituda juhul kui maa (talumaa) on peale pärandvara jagamist osadeks jagunenud ja ühel neist osadest sissesõit puudub. Küll aga läheb maa piir ühes osas suure maanteeni pmst välja.
Kas võib sinna ise uue allasõidu rajada (nagu tundub et niisama vist ikka ei või lambises kohas maanteelt mahasõitu rajada)?
Kas peaks Vald maaomanikule uue sissesõidu/allasõidu tagama?

Kes antud olukorras tee ehitamisega seotud kulud kannab?

Pommitasin ka antud valla mingit teede halduse ametniku e-postiga, aga pole veel vastust saanud, ehk teab siin keegi targem enne lahti seletada.

Tervitades.

Kas sinu krunt läheb maanteeni välja või "pmst läheb välja"? Seal võib oluline vahe olla!

Kalvis põhiosas juba vastas. Ja isegi rohkem kui sa küsisid. Ma sinu asemel väga ei loodaks selle e-maili peale. Teabenõudele on neil kohustus vastata 30p jooksul. Lihtsalt e-mail ametnikule ... you never know.

Vald hakkab uue mahasõidu peale mõtlema siis kui sul õnnestub neile tõestada, et ligipääsutee sinu omandile üle teiste pärijate maa ei oleks reaalne, keeraks nende elu pea peale vms. Sel juhul vald laseb sul mahasõidu eskiisi/projekti koostada (vastavalt nende tingimustele) ja kui neile sobib siis lubavad sul ehitada. Kõik kulud seoses projekteerimise ja ehitamisega on sinu kanda.

[Prill]

Lisaks veel juurde, et maatüki piirnemine "maanteega" ei lahenda automaatselt juurdepääsu rajamise küsimust, see oleneb kelle "maanteega" tegemist on, kas valla omand või riiklik maanteeamet. Tean rohkem, kui ühte juhtumit, kus maanteeamet ei näe suvalisest maatükist mahasõidu rajamist maanteele võimalikuks. Põhjuseks on toodud, kui ühel lubada, tahab naaber ka, ja siis järgmine naaber jne aga maanteed ei ole kogujateede rollis, kui maantee äär sissesõite täis pikkida, tuleb seal kiirust piirata ja muid liikluskorra muudatusi teha, kuni selleni, kus paar "koduhoovi" vasakpöörde ootajat panevad kogu magistraali liikluse seisma ja tõstavad liiklusõnnetuse riski.
Need näited küll linnaümbruse "arendusest", kus liikluskoormused pingelised ja keegi talunikust "kinnisvaraärihai" oma maanteeäärsest põllust tüki lõiganud, edukalt maha müünud aga ostja jäänud probleemi ette, seda vaatamata, et maantee jookseb mööda krundi piiri - ei tähenda see kuidagi, et sinna oma juurdepääsutee võib rajada.

[Haug2]

Tere, tänan asjalikke vastuste eest.

Täpsustan: krunt läheb maanteeni välja, tegemist on reaalosaga, krundile senised ligipääsud on nö läbi naabrite hoovi (mida ka seal kirjas ametnikule selgitasin, et ei ole hea tava või segab elu jne). Ehk siis sellele osale pole kunagi mingit ametlikku teed läinud vaid on käidud üle naabri maa. (Eratee).

Eks pean esmase vastuse ära ootama või siis telefoni teel pommitama neid tööaja sees, enne ei tohi vist mingeid plaane teha.

Iseenesest pole ju palju vaja kui üks truup ja paar rekkakoormat killustiku, aga kui seda peab juba ka projekteerima siis läheb keerulisemaks ja kallimaks veel ilmselt.

Samasse teemasse ka küsimus, et kas siis peab juba üldse mingi planeeringu (detailplaneeringu?) peale mõtlema?
Kuna tegemist on maatulundusmaaga, kuhu võiks kaugemas plaanis või mõttes tahta mingit sorti eluaset ehitada. Esmane küsimus ongi et saaks normaalselt ligi ise autoga, siis saaks edasi mõelda põdrakärbeste ja sääskede keskel.

Kiirusepiirang seoses mahasõitude tihedusega võib ka teemaks olla või muret tekitada kuna antud teelõigul on üsna tihe liiklus ja samale kilomeetrile jääb mahasõite veelgi. Kui nüüd tõesti mingi ametnik peaks arvama et seetõttu vajalik seal ka kiirus 90km/h pealt 70 km/h peale piirata tuleb siis pean vist tõesti seemneid sööma hakkama selle peale. (Jätaks pigem vahele).

Aga teema siiski aktuaalne. Maaosa on ja ligipääsu tahaks ka et ei peaks naabreid segama. Vaatan mis targad ametnikud vastavad mulle.

[Külaline]

Selle vastuse - kas DP või proj.tingimused krundile - saad samuti valla käest. Sõltub valla kehtivast üldplaneeringust, hajaasustus v tihe-, krundi suurus jne.

[Ketu_7]

Tere!

Sama küsimus. Ei hakka uut teemat tegema.

Minu juhtumis kõne all oleva valla üldplaneeringus (uus planeering välja tulemas) muudetakse meile kuuluv maatulundusmaa potentsiaalseks elamumaaks. Krundile pääseb riigile kuuluvalt maanteelt. Keerab vallale kuuluvasse kõrvalteesse (kruusatee), mis muutub ühel hetkel meile kuuluvaks erateeks (kruusakattega tee). Kui sooviks ainult osa põllumaast müüa (tulevikus elamumaa), tuleks sellele rajada ligipääsetav tee. Mõttes oleks see sama müüdav osa põllumaast elamukruntideks jaotada. Kui meile kuuluvalt teeotsalt rajada veel eraldi tee üle aiamaa põllule, siis mis võimalused on selleks, et teed oma taskust tuleva rahaga välja ehitama ei peaks? Mõte on hakata detailplaneeringu järgi elamukruntideks jaotatud maatükke ükshaaval müüma. Tervet maad müüa ei soovi. Osa tahaks endale jätta. Kui endal teedeehituse raha ei ole, siis vist tuleb elamukruntideks jaotatud maa ikkagi tervikuna müüa mõnele arendajale? Õuemaa koos taluga tahaks endale alles jätta. Maad koos põllumaaga kokku üle 4 ha.

[EH.INS.]

Siis müüd krundid ilma teeta...
See kes ostab finantseerib ka tee
Detailis tuleb lihtsalt teed ja krundid viidata

[Ketu_7]

Tänan vastamast. Aga kui suur on tõenäosus, et nt ühe maja ehituseks ostetakse krunt, kuhu peab ise tee välja ehitama? Usun, et väljaehitatava teeotsa pikkus ca 150-200m ja sealt edasi peaks ehitama iga maja juurde teed, elamute juurest peaks pääsema sisse-välja valla teeni. Maa-alale saaks planeerida vähemalt 10 eramaja paigutamise. Ja neid tahaks eraisikuna eraldi müüma hakata. Kas tõesti iga elamukrundi ostja ehitab oma tee? Lihtsam oleks ikka, kui elamute vahel oleks üldkasutatav tee ja teeots elamute juurde oleks samuti üldkasutatav mitte eraomandis. Täpselt ei tea nende asjade kohta. Loogiliselt võttes oleks lihtsam detailplaneeringus olev maa ikka tervikuna müüa, aga selle võrra oleks kasum oluliselt väiksem.

[EH.INS.]

Ise ju mainisid (vähemalt sain nii aru), et ei taha arendajale müüa???
Ongi 2 võimalust - arendad ise
Müüd arendajale
Otsuse teed ikka ise vastavalt oma võimalustele

[Ketu_7]

No sellisel juhul ehk õnnestuks arendajaga saavutada selline kokkulepe, et arendusalal jäävad osad elamute ehitamiseks mõeldud krundid meile. Eks peame minema konsultatsioonile kusagile, et välja selgitada, mis võimalused on. Kõigi kruntide müümine eraisikuna ilmselt ei õnnestu, kui ise arendaja ei ole ja vaja teesid ehitada põllule välja ja majade vahele.

[madis64]

No sellisel juhul ehk õnnestuks arendajaga saavutada selline kokkulepe, et arendusalal jäävad osad elamute ehitamiseks mõeldud krundid meile.

Kui hetkel on tegemist teie omanduses oleva maaga, siis seategi need tingimused arendajale kinnistu (teie omast eraldatud) müümisel.
Ärilise kokkuleppe küsimus.
Lisaks juurdepääsuteedele võivad teemaks tõusta ka tuletõrje veevõtukohad jms.

[EH.INS.]

Ma ka ei saa aru milles küsimus...
Läbirääkimiste küsimus - ongi kõik...

[Ketu_7]

Detailplaneering tuleb endal oma raha eest siiski teha. Ja risk on ka olemas. Et see ei lähe läbi… Peab hea planeerija leidma. Ilma detailplaneeringuta oluliselt väiksem tulu. Ja maa sihtotstarvet ei saa niisama muuta. Ainult detailplaneeringuga. Hetkel maa sihtotstarve muutmine ei ole võimalik, kuna vana üldplaneeringu järgi on väärtuslik põllumaa. Millised lisakulud võivad kaasneda detailplaneeringule? Maa täpne mõõtmine jääb ka kindlasti meie kanda. Aga kas on veel muid suuri kulusid, mille peale ei oska ise kohe tulla. Soovime praegusest kinnistust eraldada meie jaoks endise talukoha (maja ja aiamaa, park) ja põllumaa osa müüa detailplaneeringuga. Lisaks oleks huvi plaanitava detailplaneeringu kruntidest saada endale osa krunte. Vist on võimalik…

[Prill]

Täpseid nõudeid ei tea, aga üldiselt kohalik omavalitsus väljastab detailplaneeringu tingimused, et millele tulevane planeering peab vastama. Juba tingimused võivad viidata kulukatele kohustustele, näiteks ühendada tulevane elurajoon lähima tsentraalse vee- ja reoveekanalisatsioonivõrguga (nt kilomeeter torustikku ehitada selleks täiendavalt), kohutus ehitada välja kõvakattega tee/tänav jms.
Lisaks vastamine üldplaneeringule, maastikukaitse-keskkonnahoiu jm nõuetele. Ka nt maanteelt mahasõidu tekitame võib transpordiametis põrkuda takistustele, kus seda lihtsalt loodetud kohta ei taheta lubada, nõutakse kogujateid ja mahasõitu kuskil mujal kaugemal, eks oleneb kellele tee kuulub, vbl kohaliku OV tee.

Kui tulevane elurajoon on väike ja kommunikatsioonide&teede rajamine kulukas, võib ka keeruline olla leida arendajat, kes selle maa ja detailplaneeringu realiseerimisel kasumi teenimise võimalust näeks.
Aga nagu kinnisvara puhul korratakse - suuresti määrab asukoht, asukoht ja veelkord asukoht.

Ei tarvitse piisata maa sihtotstarbe muutmisest ja kruntideks jaotamiseks et neid edukalt müüa. Enamik kodurajajaid tahab vähemalt elektrit ja ligipääsuteed, isegi kui vee- ja kanalilahenduse saab kuskil hajaasustuses lahendada lokaalse kaevu ja biopuhasti, imbväljaku vm.

Tartu ümbruses on maaameti kaardilt näha terveid suuri põlde eelmisest ca 15+ aasta tagusest buumist kruntideks jaotatud, aga mingil põhjusel majad ei kerki. Ei kerki, sest kes on see esimene kes tahab koos majaehitusega ehitada sadu meetreid teed ligipääsuks või võtta Elektrilevilt kümnetesse tuhandetesse ulatuvaid hinnapakkumisi, et lapikesele keset põldu elekter saada.
Ehk tegu on välja arendamata elurajoonidega, kus arvatavalt kas asukohast tulenevalt ei tasu veel välja ehitada või ka teistpidi öeldes, arendajad arendavad magusamaid kohti ja nö kaugemad põllud ja nurgatagused peavad oma aega ootama.

Muidu miski vahe maaomanikud jokitasid skeemiga, kus alustuseks läksid KOV-i jutule, et tahavad oma maale, nt põllumaale endale maja ehitada - teadupärast omaniku tahet peab arvestama, siis omanik esitas eskiisi kuhu tuleb tema onnikese sissesõidutee (tegelikult tulevane tänav), ja kui juba üks tükk on elamumaaks välja mõõdetud, on kerge küsida, et tahab selle ühe kõrvale veel samasugust krunti, legendiga ämmale, pojale vms.
Varsti juba paistabki tänavaga elurajooni moodi välja
Kas sedasi tänapäeval saama või kas igalpool saama, paraku ei tea..

Üldiselt tasuks oma plaani kohaliku omavalitsuse spetsialistiga konsulteerida, nemad oskavad loodetavasti paremini osutada plaani kitsaskohtadele, võimalustele ja võimalikele takistustele.

[ping]

... Minu juhtumis kõne all oleva valla üldplaneeringus (uus planeering välja tulemas) muudetakse meile kuuluv maatulundusmaa potentsiaalseks elamumaaks. ...

... Kui endal teedeehituse raha ei ole, siis vist tuleb elamukruntideks jaotatud maa ikkagi tervikuna müüa mõnele arendajale? ...

Kuna maa sihtotstarbe muutmisega muutub ka maa hind ja maksustamise hinnaklass ning kui selle muudatuse algataja on KOV, siis on selgelt arusaada, et KOV on leidnud mugava mooduse kogutava maamaksu summa oluliseks suurendamiseks.

Ehituste finantseerimisega tegeleb üldjuhul huvitatud isik, kelleks tavaliselt on objekti omanik.

[kunn24]

Elamumaa tekitamise eeldus üldjuhul on ikkagi planeering.Oma maad võib jupitada ka KOV-i nõusolekul maakorraldustoimingutega, kuid see võimalus on ikkagi üksikjuhtumite jaoks, mitte massilisteks kruntide moodustamiseks. Lisaks on paljude kruntide puhul vaja tagada ka infra ehitamine. Lühidalt, naiivne teemapüstitus.

[Ketu_7]

Aitäh eelmistele mõtete vahetajatele. Milline teema püstitus on naiivne? Minu juhtumi puhul ei ole sugugi võimatu. Koht on määratud tiheasustusalaks, on linna külje all ja peatselt välja tuleva uue üldplaneeringu kohaselt muutub põllumaa potentsiaalseks väike-elamute maaks. Detailplaneeringu hind ei ole ületamatu summa. Kanalisatsiooniga liitumise võimalus tekib varsti seoses ärihoone ehitamisega lähedusse. Omanik tellib detailplaneeringu ja müüb maa koos detailiga arendajale, kes hakkab ehitama. See kõik ei ole lihtne korraldada ja vallaga asju ajada. Aga seoses arengutega piirkonnas on see kindlasti võimalik.