Rotband või mp75?

[EH.INS.]

Teeme hästi lihtsalt selgeks
- kips ja tsement on täiesti erinevad asjad - difusioon / hüdrofoobsus
- "veehülgavus" on rahvaluule
- Parem pinnakõvadus MP 75 L (Blue)
Aga ei pinnatugevuselt ega niiskuskindluselt pole võrreldav tsemendiga

[vuuk]

...
Aga ei pinnatugevuselt ega niiskuskindluselt pole võrreldav tsemendiga

Ma ütleks, et on küll võrreldav. Panna vastavate näitajate numbrid tabelisse ritta ja saabki numbreid kenasti võrrelda.
Aga tsemendiga ei peagi võrdlema. Kui, siis tsementkrohviga. Ei usu, et keegi puhta tsemendiga krohviks.
Mina olen tsementkrohviga krohvinud. Sai vanasti ka ise tsemendist ja liivast segu valmistatud ja katsetatud erinevaid retsepte. Võin öelda, et mida suurem on tsemendisisaldus tsemendi ja liiva segus, seda halvem on krohvida ja korralikku tulemust saavutada. Asi selles, et segu on sel juhul liialt kleepuv ja jääb nagu kitt töövahendite külge kinni. Sealhulgas silumisel. Tahab jääda silumise töövahendi külge kinni ja seinast alla tulla ja väsitab hullusti kätt. Samuti, mida kangem, ehk suurema tsemendisisaldusega, seda rohkem kipub mahult kahanema ja krohvipinda mahukahanemise pragusid tekkima. Sellepärast, kui just ei pea olema puhas tsement segu, siis pannakse krohvisse muid lisandeid, näiteks lupja. Lubitsementkrohv erineb samuti omadustelt difusiooni, hüdrofoobsuse, aurutakistuse jne seisukohalt numbriliselt tsementkrohvist.
Olen vanematest ehitusaabitsatest lugenud, et kanget tsementkrohvi kasutati vanasti peamiselt hüdroisolatsiooni asemel.
Tänapäeval on muidugi hüdroisolatsiooniks ja niiskustõkkeks tõhusamad, spetsiaalsed materjalid.

[EH.INS.]

...
Aga ei pinnatugevuselt ega niiskuskindluselt pole võrreldav tsemendiga

Ma ütleks, et on küll võrreldav. Panna vastavate näitajate numbrid tabelisse ritta ja saabki numbreid kenasti võrrelda.

Väga tabav ja õige märkus!

[vuuk]

Standard on nüüdsel ajal projekteerijate A ja O. Standardeid võetakse projekteerimisel aluseks ja projekt peab olema ehitamise aluseks.
Standardis EVS-EN ISO 10456:2008 on tabelis 3 kõikidel krohvidel (kuivalt) difusioonitakistustegur µ ühesugune.
µ =10.
Samasugust infot võib lugeda ka Ehituskonstruktori käsiraamatust lk. 147.
Mis sellest järeldada?

[EH.INS.]

Jälle eksid - standard on tellijate A ja O
Nt pole ammu näinu projekteerimise lähteülesannet kus puuduks EVS 932
Palun anna mulle lähteülesanne mida Sa tahad ja täpselt selle saadki
Standardis on lumekoormus maapinnal 1,5 kN/m2
Sina ütled - sitta kah võtame 0,5 kN/m2
Ja võtamegi
Ja saabki üheselt igale poole kirja, et arvestatud nii - vastavalt tellija lähteülesandele
Kukub kokku - pöördu kuhu tahad - mina viitan tellija lähteülesandele ja tellija kohustustele (mis saavad ka kõik ilusti kirja) mis on projekteerimislepingus

[Urmas]

Jälle eksid - standard on tellijate A ja O

EH.INS., kui tellijate, projekteerijate, riigiametnike jne tegelinski jaoks EVS on A ja O, siis miks EVS ei ole veel meie seadusandjate poolt veel kohustuslikuks tehtud ja selle nõuded avaldatud Riigi Teatajas? Mõtlen EVS-de kohustuslikkuse all seda, et selle soovitusliku standardile meeldib riigiametnikel(Päästeamet ja ameti poolt volitatud isikutel nagu korstnapühkijad) viidata EVS-le kui kohustuslikule standardile. Jah, osad EVS nõuded on vastava valdkonna ministri poolt tehtud kohustuslikuks ja avaldatud Riigi Teatajas.
PS. EVS-d on koostatud(tõlgitud) ühe MTÜ poolt siiski maksumaksja raha eest.

[EH.INS.]

Urmas - nõustun kriitikaga...
See ei pea olema EVS - aga peaks olema mingi üheselt mõistetav dokument (millel oleks kaalu ka)
Ja selleks, et osapooled saaks aru millest on jutt ja mida üks peab tegema ja teine vastu saama
Kuidas oleks kui ma lisaks projekti seletuskirja esimese punktina:

NB! Ei võta materiaalset vastutust...

Lisana paneks, et üldse ei võta mingit vastutust...

[Kuldkala]

Hei! Aitäh kõigile,kes arvamust avaldasid. Jään mp75 ja ct17 krundi juurde. Küsin veel,et kuna ma ühe päevaga tervet seina teha ei jõua niikuinii ja peale läheb kindlasti pahtel ( ma nii osav ei ole,et kohe ideaalseks seda teha) siis on okei kui ma lihtsalt jätan pooleli ja jätkan järgmine kord sealtsamast ? Selles mõttes,et mulle pole oluline kas jääb kirjum või mitte. Ja veelkord aitäh nõuannete eest

[madis64]

...siis miks EVS ei ole veel meie seadusandjate poolt veel kohustuslikuks tehtud ja selle nõuded avaldatud Riigi Teatajas? Mõtlen EVS-de kohustuslikkuse all seda, et selle soovitusliku standardile meeldib riigiametnikel(Päästeamet ja ameti poolt volitatud isikutel nagu korstnapühkijad) viidata EVS-le kui kohustuslikule standardile.

Mälu järgi oli aasta kuskil 2010 kui mingid ehitajad paigaldasid mingisse sauna moodulkorstna, mis sauna hiljem süütas.
Kaevati edasi ja tagasi, kuid lõplik kohtuotsus (Riigikohtus?) oli, et inimelule ohtu tekitavat olukorda reguleeriv standard on kohustuslik ka juhul kui seda seadusega kohustuslikuks ei ole kuulutatud.

[Urmas]

Küsin veel,et kuna ma ühe päevaga tervet seina teha ei jõua niikuinii ja peale läheb kindlasti pahtel ( ma nii osav ei ole,et kohe ideaalseks seda teha) siis on okei kui ma lihtsalt jätan pooleli ja jätkan järgmine kord sealtsamast ? Selles mõttes,et mulle pole oluline kas jääb kirjum või mitte. Ja veelkord aitäh nõuannete eest

Ei soovita ja sinu kirjeldatud "osavust" arvestades jääb lõpptulemus ikka väga kole. Kui see ei ole just taotluslik.

[Urmas]

Kaevati edasi ja tagasi, kuid lõplik kohtuotsus (Riigikohtus?) oli, et inimelule ohtu tekitavat olukorda reguleeriv standard on kohustuslik ka juhul kui seda seadusega kohustuslikuks ei ole kuulutatud.

Siis kostjad oleks pidanud edasi kaebama Euroopa Kohtusse(?). Minu jaoks on see situatsioon veidi loogikavastane. Nagu eelmise riigikorra ajal maiparaadile minek vabatahtlikkuse alusel, aga kui ei läinud, jäid preemiast ilma.

[madis64]

Siis kostjad oleks pidanud edasi kaebama Euroopa Kohtusse(?).

Väheusutav, et Euroopa kohus selle asja menetlusse oleks võtnud.
Kuid kuna ei mindud, on kehtivad regulatsioonid pädevad.

Ma tõesti ei viitsi siinses foorumis andmekaevet tegema hakata, kuid kuskilt ajaloosügavustest võiksid temaatilised postitused leiduda.

[Urmas]

Ma tõesti ei viitsi siinses foorumis andmekaevet tegema hakata, kuid kuskilt ajaloosügavustest võiksid temaatilised postitused leiduda.

§ 8. Küttesüsteemi projekteerimine, paigaldamine, kontrollimine, hooldamine ja kasutamine
(1) Küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. Eeldatakse, et küttesüsteemi tuleohutusnõuded on täidetud, kui selle projekteerimisel, paigaldamisel, kontrollimisel ja hooldamisel on lähtutud Eesti standardist EVS 812:3 või muust samaväärsest dokumendist.

Sõna "eeldama" tõlgendus ei ole kohustus. Vähemalt minu arvates. https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=eeldama&F=M

Mingi viide TuOS-s EVS-le peaks veel olema, kuid hetkel ei leia.

[EH.INS.]

EVS või muu samaväärne dokument

Ma võin lähtuda ka SNiP-st...
Ja mitte keegi ei saa väita, et teen valesti...
Ainult projekti tellija saab mulle määrata standardi ja määrabki ja Eestis enamasti EVS
Küll jah - kogu projekt peab olema ühe standardi järgi - läbisegi kasutada ei saa

[Urmas]

Ma võin lähtuda ka SNiP-st...

Kas see SNIP on ka ruhnlasele kättesaadav ilma lisakuludeta?

[EH.INS.]

Ma võin lähtuda ka SNiP-st...

Kas see SNIP on ka ruhnlasele kättesaadav ilma lisakuludeta?

Ma usun küll - nt raamatukogus...

[Urmas]

Ma usun küll - nt raamatukogus...

Mõtlesin ilma lisakuludeta all seda, et kas on netiavaruses vabalt ilma lugemisõiguse eest maksmata.
Aastaid tagasi ei olnud meie KOV ehitusministrile suutnud eraldada isegi 20€, et ta saaks anda mulle kasvõi kohapeal lugemiseks tuleohutuse EVS-i.

[EH.INS.]

https://meganorm.ru/list2/64514-0.htm

Kusjuures RB jaoks kasutan SNiP-i tihti...

[Urmas]

Eks õhtul tudeerin SNIP-i. Nüüd tekkis küsimus, et kuna TuOS ei konkretiseeri mõistet "muu samaväärne dokument", siis kes saab olema see ütleja, et kas näiteks Kongo Rahvavabariigi tuleohutusstandard(KRVS ) on samaväärne dokument või ei ole?

[EH.INS.]

Ei oska vastata...

[aero]

kes saab olema see ütleja, et kas näiteks Kongo Rahvavabariigi tuleohutusstandard(KRVS ) on samaväärne dokument või ei ole?

Kui kuidagi kokkuleppele ei saa, siis mõistab õigust kohus
PS §146 https://pohiseadus.ee/sisu/3630

[madis64]

Mõtlesin ilma lisakuludeta all seda, et kas on netiavaruses vabalt ilma lugemisõiguse eest maksmata.

Vaevalt, standardite levik on kogu aeg tasuline olnud.
Tasuta saad neid lugeda lugemispunktides:

https://www.evs.ee/et/standardite-lugemispunktid

[Urmas]

Vaevalt, standardite levik on kogu aeg tasuline olnud.
Tasuta saad neid lugeda lugemispunktides:

https://www.evs.ee/et/standardite-lugemispunktid

Kas sa tead mõnda seadust või määrust või mõnda muud seadusandlikku akti, millede nõuete täitmine on kohustuslik, kuid seadusega vms tutvumine tasuline. Jah, seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, aga ma ei ole veel sattunud lugema, nägema või kuulma, et demokraatlikes riikides, kellede hulka ennast arvab ka Eesti Vabariik, oleks seadusega tutvumine tasuline. Olgu selleks kasvõi lugemisõigus 2,..€ eest. See ongi jube, et riigiameti nagu näiteks Päästeameti ametnikud ja nende volitatud isikud(korstnapühkijad) tõlgendavad seadust vastavalt oma arusaamisele. Tuleb uus korstnapühkija, kes on äsja kursused lõpetanud, kellele on pähe tuubitud soovituslikud EVS nõuded ja hakkab esitama nõudmisi, mida 10+ aastaid tagasi seadusega ei nõutud(olemas ametlik kasutusluba) ja kui üritan selgitada, et ta ei saa nõuda uusi nõudeid vanadele ning kasutusloaga asjadele, siis ta laseb nagu papagoi, et kursusel räägiti, et ikka peab uutmoodi olema. Mõtetu üritus ja parem mingu korstna otsa oma tööd tegema.

[Urmas]

Kui kuidagi kokkuleppele ei saa, siis mõistab õigust kohus
PS §146 https://pohiseadus.ee/sisu/3630

Kohtunik on tark juriidikas, aga vaevalt ta ainuisikuliselt on võimeline otsustama, et kas KRVS on samaväärne EVS-ga.

[madis64]

Kas sa tead mõnda seadust või määrust või mõnda muud seadusandlikku akti, millede nõuete täitmine on kohustuslik, kuid seadusega vms tutvumine tasuline.
...
Tuleb uus korstnapühkija, kes on äsja kursused lõpetanud, kellele on pähe tuubitud soovituslikud EVS nõuded ja hakkab esitama nõudmisi, mida 10+ aastaid tagasi seadusega ei nõutud(olemas ametlik kasutusluba) ja kui üritan selgitada, et ta ei saa nõuda uusi nõudeid vanadele ning kasutusloaga asjadele, siis ta laseb nagu papagoi, et kursusel räägiti, et ikka peab uutmoodi olema.

Standarditega paraku nii lood on, on kogu aeg olnud ja ilmselt jäävadki olema. Lepi sellega ja lisa oma teenuse koolituskulude reale.

Korstniku jutule tuleks vastuseks leida seadusepügalad, mis määratlevad, et tehnosüsteemid peavad vastama nende loomise või viimase renoveerimise ajal kehtinud nõuetele, uusehitused peavad vastama kaasaegsetele nõuetele.

Üli-innukate rohutirtsude vastu aitab kirjalik teabevahetus.