Kes?Näiteks üleminek puhtamale majandusele ei ole odav. See ei ole kiire. See ei ole valutu. Meil siin – perifeerias, kus talv tuleb ikka novembris ja kestab märtsini – on see juba täitsa valus. Ja mis kõige olulisem: keegi pole ikka veel ausalt ja tõsiselt rääkinud sellest, kuidas me siin selle kahtlaselt kalli energiaga püsivalt ja jäävalt toime tuleme. Või mida teeb meie peamine ekspordipartner, kes tiksub deindustrialiseeruda, sest kõik kolm panust – Vene energia, Hiina turg ja tuumajaamade sulgemine – olid valed.
Kes?Heaoluriigiga on sama lugu. Süsteem, mis loodi ajastul, mil iga pensionäri kohta oli nii viis maksumaksjat, ei ole lihtsalt enam tehniliselt sugugi realistlik. Ei, ka meie ei saa siia mitte kunagi «Rootsit aastal 1976», isegi kui loosungid on trükitud rootsipunasele taustale valges kirjas. Ka Rootsi ei saa enam kunagi «Rootsiks aastal 1976». Saate aru, see jama ei lähe lihtsalt üle!
Kes?Kui siinkohal tekib küsimus, miks peaks keegi ostma USA riigivõlakirju, kui sealne riigieelarve puudujääk paistab aina kasvavat, siis võib rahulikult vastu küsida: aga mida siis veel? Raha otsib teenistust ja kindlamat asja kui USA riigivõlakiri annab otsida.
USA võtab võlgu valuuta eest, mida riik ise trükib. Selge see, et niisugusel riigil ei saa raha kunagi otsa, et maksta oma võlaintresse. Muutuda võib küll selle raha väärtus.
Dollari odavnemine on vaid USA huvides, teistes riikides oleks selline muutus ebapopulaarne.