Füüsika teema

[T25]

Mind huvitaks mis on T25 point?
Mida kasulikku võiks sellest teemast kõrva taha panna?

Üheks võimaluseks on see, et saame teada, kui vähe me tegelikult teame ja et usume peavoolu pimesi, kuigi küsimus on, kas selleks ikka on piisavalt põhjust.

Sina oled ka hea näide, kuidas kummardad Einsteini ette ja taha, aga ise sa pole tema teooriaid lugenud, ega tema kriitikute arvamusi lugenud. Sul on väljakujunenud arvamus, et kuna "tänapäeva füüsikud" seda aktsepteerivad, siis see on õige.

Mida rohkem me uurime, seda rohkem saame aru, et valetatakse ja valetatakse suurelt. K.Mullis ütles selle kohta hästi, et kui keegi kuskil karjub, et tulge siia , ma tahan teid päästa , siis jookse kiiresti teises suunas.

[EH.INS.]

@ T25

Kus krdi persest Sa võtad, et ma pole uurinud / kummardan ette ja taha jne...
Sellest kui vähe me teame pole vaja uut teemat teha - piisab Sinu postide lugemisest mujal...

[T25]

"Kuna ehituses läheb tarvis teada üht teist füüsikast, siis ..." Kas mitte lihtsam poleks kooli minna (täiendõpe ilma igasuguste eeltingimusteta on ka olemas, köhi ainult pappi) ja siis hiljem isekeskis mõelda, kas Einstein oli loll või sai õunaga pihta ja siis muutus lolliks vmt?
Minu arvates on positiivne see, et inimene üldse füüsikast huvitub, selmet B-vitamiini toetusega kolesterooli sisestab D-vitamiini nautides (eks neid asju tuleb meie kliimavöötmes mõnikord ikka teha).

Mina leian, et õppimine neti kaudu on hoopis mõnusam. Lähen teen vahepeal võileiva , vaatan vahelduseks mõnda muud videot. Ja põhiline on, et mulle meeldib lugeda foorumitest paljude erinevate inimeste arvamust . Samuti mingit stressi ei ole, pikutan lihtsalt arvuti taga.

Aga jah, füüsika oli koolis aine, mis mulle meeldis ja meeldib siiani. Ma tahan lihtsalt teada, miks see asi niimoodi on. Kusjuures matemaatika mind väga ei huvita, sest mulle on see raske, aga just füüsikalise seletuse pool.

[EH.INS.]

Füüsika ilma matemaatikata???
Pikuta ja arutle AI-ga edasi...
Aga seda sousti pole vaja siia postitada
Mode võiks selle teema maha võtta - Hiid???

[madis64]

Aga jah, füüsika oli koolis aine, mis mulle meeldis ja meeldib siiani. Ma tahan lihtsalt teada, miks see asi niimoodi on. Kusjuures matemaatika mind väga ei huvita, sest mulle on see raske, aga just füüsikalise seletuse pool.

Paraku tuginevad füüsikaliste nähtuste seletused matemaatikal nii et okkaline saab olema sinu tee valgustatuse poole.

[T25]

@ T25

Kus krdi persest Sa võtad, et ma pole uurinud / kummardan ette ja taha jne...
Sellest kui vähe me teame pole vaja uut teemat teha - piisab Sinu postide lugemisest mujal...

No ma eeldan, et sa pole uurinud, sest kuna sa oled päris kõva kärbes nii matemaatikas ja füüsikas, siis Einsteini erirelatiivsusteooria apsakad oleksid pidanud iseseisvalt välja sõeluma. Louis Essen, Heaviside, Soddy , Rutheford jms kõvad kärbsed ju seda tegid.

Chatgtp abil raskusastmed mõlema teooria puhul:

Mis vahe on üld- ja erirelatiivsusteooria raskusastmel?

Kui keegi mõtleb hakata Einsteini teooriaid uurima, siis tasub teada järgmist:

Erirelatiivsusteooria (ERT) – see on matemaatiliselt lihtne ja kontseptuaalselt sügav. Piisab keskkooli taseme algebrast ja füüsikast, et aru saada näiteks aja aeglustumisest, pikkuse lühenemisest ja
𝐸=𝑚𝑐2 tähendusest. Sobib suurepäraselt esimeseks kokkupuuteks kaasaegse füüsikaga.

Üldrelatiivsusteooria (ÜRT) – see on matemaatiliselt väga keeruline. Siin mängu tulevad kõver ruum, tensorid, Riemanni geomeetria ja diferentsiaalvõrrandid. Õpitakse tavaliselt ülikooli lõpus või kraadiõppes. Kirjeldab gravitatsiooni kui ruumi kõverust ja nõuab tugevamat matemaatikatausta.

Kokkuvõttes:
ERT on kättesaadav kõigile huvilistele, ÜRT aga eeldab sügavamat pühendumist ja matemaatilist ettevalmistust. Mõlemad on mõistuse avardajad, aga esimene on uks, teine on labürint.

Kuna üldrelatiivsusteooria istub erirelatiivsusteooria õlgadel, siis piisab sellest, kui viimane allavett lasta.

Aga youtubis ja netis on mehi, kes seda matti jagavad ja näitavad, et ka seal on probleeme:

https://vixra.org/pdf/2001.0499v1.pdf

From eq.(1) it is easily seen that the invariant eq.(3) is a first-order intrinsic differential invariant; that is, it is an invariant composed solely of the components of the metric tensor and their first derivatives. But the pure mathematicians proved [2, 3], in 1900, that first-order intrinsic differential invariants do not exist. Thus, Mr. Einstein’s pseudotensor is a meaningless concoction of mathematical symbols and therefore cannot be used to represent anything and cannot be used to do calculations.
Nevertheless, Mr. Einstein and his followers use it to represent the energy-momentum of his gravitational field and hence his gravitational waves, and, miraculously, do calculations with it; a feat beyond the capacity of pure mathematics and rational thought.

Mina sellest matemaatikast midagi aru ei saa, aga jutust saan niipalju aru, et Einstein on läinud vastuollu puhta matemaatika reeglitega.

Ja tal oli pikk kirjavahetus Levi-Civitaga, tensormatemaatika loojaga. See on ka netis leitav.

[EH.INS.]

Kas ma olen väitnud, et Einstein oli eksimatu ja tema teooriad selgitavad kõike?
Aga ma väidan hoopis seda: Einsteini teooriad on üks kaasaja füüsika nurgakive - kui mitte olulisim...
Milleks arutleda teemal millest Sina ei tea mitte midagi ja minu teadmised on piiratud

Palun lihtsat selgitust: mida see tähendab E=mc2
Täpsemalt paluks selgitust miks me tegeleme energiapuudusega???
Täpsustan: palun lihtsat matemaalilist selgitust (loodan, et tead mis asi seal on c)

[T25]

Füüsika ilma matemaatikata???
Pikuta ja arutle AI-ga edasi...
Aga seda sousti pole vaja siia postitada
Mode võiks selle teema maha võtta - Hiid???

Chatgtp oskab sulla ilusamini vastata, kui mina:

Füüsika ja matemaatika käivad tihedalt käsikäes, aga see ei tähenda, et matemaatikas tugev olemine oleks ainus tee füüsikas edukaks saamiseks. Näiteks Michael Faraday, keda peetakse üheks kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja keemikuks, polnud matemaatikas kuigi tugev — ta oli praktiliselt iseõppija ja matemaatikat kasutas ainult algtasemel. Siiski tegi ta mitmeid revolutsioonilisi avastusi, nagu elektromagnetiline induktsioon, elektrivälja kontseptsioon ja elektrofüüsikalised nähtused, mis on tänapäeva tehnoloogia aluseks.

Faraday geenius peitus tema erakordses katsetajate ja mõtlejana, kes suutis intuitiivselt mõista loodusseadusi ning neid ka tõestada. Tema töö inspireeris hiljem matemaatikuid nagu James Clerk Maxwell, kes formaliseeris Faraday ideed keerukate matemaatiliste võtetega.

See näitab, et huvi, uudishimu ja praktiline mõtlemine on füüsikas väga olulised — ja matemaatikat saab õppida aja jooksul samm-sammult. Igaühel on võimalus füüsikas hakkama saada ka siis, kui matemaatika pole esialgu tugev külg.

[madis64]

Ehk lõpetaks trolli toitmise?

[RaJy]

Nii lolli juttu pole vist peale tuuma peldiku teemat vist lugenud - matemaatika on kõikide reaalainete alus, ilma selleta ei saa kuidagi ei füüsikas, keemias, maateaduses, ehituses

[T25]

Milleks arutleda teemal millest Sina ei tea mitte midagi ja minu teadmised on piiratud

Selleks ongi tänapäeval internett, et õppida targematelt. Näiteks aatomikella looja Louis Esseni artiklid on netis nii vabalt kui ka tasuliselt saadaval. Näiteks Scribdis.

Rutherford, Fredderic Soddy, Heaviside jne jne jne. Artklid, kirjavahetused jne jne jne.

Einsteini teooriad on sünnitanud "mustad augud", singulaarsused jms huvitavad asjad. Neid uuritakse, kulutatakse raha jne jne.

Ja need asjad ongi sündinud nö matemaatikast. Vaatad valemit ja ütled, et eksisteerib selline asi, nagu must auk. Ja siis mingi mees teleskoobiga mõne aja pärast, võibolla aastakümnete pärast, kinnitab, et vaat kus lugu, et leidiski selle üle.

Seda nimetatakse matemaagikaks.

Palun vabandust, kui ma tunnen selliste asjade vastu huvi.

[T25]

Nii lolli juttu pole vist peale tuuma peldiku teemat vist lugenud - matemaatika on kõikide reaalainete alus, ilma selleta ei saa kuidagi ei füüsikas, keemias, maateaduses, ehituses

Lööme Faraday maa alla, kuna oskas näppude peal arvutada ja muust matemaatikast ei teadnud suurt midagi.

Ega Einstein vist ise ka mitte essugi ei teinud, tal naine väidetavalt oli tegelik matemaatik.

[madis64]

Palun vabandust, kui ma tunnen selliste asjade vastu huvi.

Maagia osas saad oma huvi rahuldatud ennustajamooride telkides.

Ilma matemaatikat oskamata jäädki "huvi tundma", ilma et midagi millestki mõistaksid.

[RaJy]

Nii lolli juttu pole vist peale tuuma peldiku teemat vist lugenud - matemaatika on kõikide reaalainete alus, ilma selleta ei saa kuidagi ei füüsikas, keemias, maateaduses, ehituses

Lööme Faraday maa alla, kuna oskas näppude peal arvutada ja muust matemaatikast ei teadnud suurt midagi.

Ega Einstein vist ise ka mitte essugi ei teinud, tal naine väidetavalt oli tegelik matemaatik.

Näppude või varvaste peal - matemaatikata nad hakkama ei saanud

[EH.INS.]

Ehk lõpetaks trolli toitmise?

Õige märkus... Teen seda...

[RaJy]

Nii lolli juttu pole vist peale tuuma peldiku teemat vist lugenud - matemaatika on kõikide reaalainete alus, ilma selleta ei saa kuidagi ei füüsikas, keemias, maateaduses, ehituses

Lööme Faraday maa alla, kuna oskas näppude peal arvutada ja muust matemaatikast ei teadnud suurt midagi.

Ega Einstein vist ise ka mitte essugi ei teinud, tal naine väidetavalt oli tegelik matemaatik.

Näppudel arvutamine on ka matemaatika, Kui naine oli matemaatik siis ikkagi kasutas matemaatikat.
Matemaatika on kõikide teaduste alus - nagu majal on vundament.

[T25]

Näppudel arvutamine on ka matemaatika

Pole kuskil öelnudki, et ma näppude peal arvutada ei oska. Ütlesin lihtsalt, et on kohti matemaatikas, millest ma aru ei saa, kui loen igasugu tekste, aga need tekstid ei koosne ainult matemaatilistest avaldistest, vaid juures on ka seletused jms.

Mind huvitab lõpptulemus, järeldused. Kuidas asi toimib, miks toimib jms. See huvitab mind ja loodan, et see ei tee mind sellepärast halvaks inimeseks, isegi kui matemaatikast sealjuures kõigest läbi ei näri.

Eesmärk on õppida ja ka matemaatikas paremaks saada.

[madis64]

Eesmärk on õppida ja ka matemaatikas paremaks saada.

Paar postitus eespool kuulutasid, et matemaatika sind ei huvita.

Skisofreenia?

Ehk oleks aeg pöörduda pädevate meedikute poole - isiksuse lõhestumise sündroom oleks juhtlõngaks.

[T25]

Tsitaat Oliver Hieviside kirjavahetusest:

I don’t find Einstein’s Relatiivity agrees with me. It is the most unnatural & difficult to understand way of representing facts that could be thought up. His distorted space is chaos …. Moreover, it is no new discovery that the state of things at a point depends upon the state of things at a previous moment on a sphere surrounding the point. Poisson did that a long time ago …. The Einstein enthusiasts are very patronising about the “classical” electromagnetics & its ether which they have abolished. But they will come back to it by and by. Though it leaves gravity out in the cold, as I remarked about 1901 (I think), gravity may be brought back in by changes in the circuital laws, of practically no significance save in some very minute effects. of doubtful interpretation (so far)
[“When a pulse attempts to exit …. ] But you must work fairly, with the Ether, and Power & Momentum etc. They are the realities, without Einsteins distorted nothingness. What is the value of Newtons space/Einsteins space. Is it 0 or infinity? And I really think that Einstein is a practical joker, pulling the legs of his enthusiastic followers, more Einsteinisch than he. He knows the weakness of his 2nd Theory. He only does it to annoy.

Hievside oli matemaatikas iseõppija, elas väga rasketes tingimustes, polnud kooliharidust jne. Tolleaegsed matemaatikud tegid tema matemaatika meetodeid isegi maha, sest need olid teistsugused.

Aga Chatgtp abil, mis mehega oli tegu:

Yes, Oliver Heaviside was very good at math — though in an unconventional and self-taught way.

What’s important to know:
Heaviside had no formal university education. He largely taught himself advanced mathematics and physics, especially from reading James Clerk Maxwell’s work.

He wasn’t just good at math — he was a mathematical innovator. He developed methods and notations that were ahead of his time, some of which laid the groundwork for modern electrical engineering and theoretical physics.

Key mathematical contributions:
Vector calculus:
He reformulated Maxwell’s equations using vector notation — the compact and elegant form we use today (∇ · E = ρ/ε₀, etc.) is thanks largely to Heaviside.

Operational calculus (Heaviside calculus):
He developed a symbolic method for solving differential equations using operators — this was not fully rigorous by 19th-century standards, but it worked incredibly well. It later inspired what became known as the Laplace transform.

Heaviside step function:
This is a fundamental tool in signal processing and systems engineering. It's used to describe sudden changes — like switching on a circuit.

Transmission line theory:
His work on telegraphy led him to formulate what are now known as the telegrapher’s equations, which are crucial in understanding signal transmission and impedance.

Bottom line:
Heaviside might not have been trained in the traditional mathematical style of his day, and many mathematicians of the time looked down on his "intuitive" methods — but his mathematical genius is undeniable. Today, engineers and physicists use his results every day, often without realizing it.

So yes: Oliver Heaviside wasn’t just good at math — he was a mathematical trailblazer.

PS! Tõmbasin boldi lõigu, kus Olivier minuarvates süüdistab Einsteini "trollimises":)

[T25]

Eesmärk on õppida ja ka matemaatikas paremaks saada.

Paar postitus eespool kuulutasid, et matemaatika sind ei huvita.

Skisofreenia?

Ehk oleks aeg pöörduda pädevate meedikute poole - isiksuse lõhestumise sündroom oleks juhtlõngaks.

Väljendasin liiga resoluutselt ilmselt. Vastavalt oma võimetele huvitab. Ma rõhutasin, et mulle meeldib jutuosa rohkem füüsikaalastes tekstides.
Näituseks võiks tuua 4 taktilise mootori tööpõhimõtte - hea meelega ma loen, kuidas kolb surub gaasi kokku, tekib säde, käib mütakas, kolb liigub alla ja sedaviisi mootor hakkab tööle. Kui seal on aga igasugu keerulised gaaside võrrandid jms värgid, siis libistaks neist esialgu üle.

[suvaline]

T25,
iseenesest väga tubli, et soovite enda jaoks tundmatuid asju selgeks teha. Vanasõna ütleb ju ka, et tark õpib teiste vigadest, loll enda.
On olemas sellised põhimõttelised seosed erinevate nähtuste vahel, millest aru saamiseks peab siiski omama teatud üldist tausta: günekoloog ei tea süvakardioloogiat ja vastupidi, aga mõlemad peavad oskama (ja loodetavasti oskavad) põhimõttelist inimorganismi toimimist.
Teie hetkel vaatlete tikrit ja ei saa aru, miks ta põõsa küljes kasvab ja miks ta karvane on.

[T25]

Siin on veel tsitaat Oliveri kirjavahetusest:

I can’t get away from Einstein the Joker. His followers admit the great difficulty in making people understand the property of equal speed in all directions when done in terms of Einstein, by means of clocks and yard sticks. Poisson would smile at them, and say “Whether a receiver is at rest or moving, the light it receiving comes from a sphere centred on the receiving point, backwards at a previous time, or with a fourth (imaginary) dimension, or metaphysics, or clocks, going differently, or hard measures contracting or expanding.
But how is it that electromagnetics is supposed to be in it, interpreted in an incomprehensible way? Well, it is not in it necessarily at all. But as I have insisted with emphasis, Maxwell’s electromagnetics is dynamical all the way through, on Newton’s x. y. z. and t. So it being involved in light, makes no difference to Poisson.

[EH.INS.]

Kas Einsteini teooriate rolli füüsikas võib pidada kaasaja füüsika nurgakiviks...

ChatGPT ütles:

Jah, Einsteini teooriate rolli võib täiesti õigustatult pidada kaasaegse füüsika nurgakiviks, kuigi see vajab mõningast täpsustust.

Einstein pani aluse kahele väga olulisele füüsikateooriale:

Erirelatiivsusteooria (1905) – mis käsitleb liikumist ühtlaselt liikuvates (mittekiirenevates) taustsüsteemides ja mille põhialus on see, et loodusseadused ja valguse kiirus on samad kõigile vaatlejatele, sõltumata nende liikumisest. See teooria muutis arusaama ajast ja ruumist ning tõi füüsikasse mõisted nagu aja dilatatsioon ja massi-energia ekvivalentsus.

Üldrelatiivsusteooria (1915) – see on gravitatsiooniteooria, mis asendas Newtoni gravitatsiooniseaduse. See kirjeldab gravitatsiooni mitte kui jõudu, vaid kui ruumi ja aja (aeg-ruumi) kõverust, mille põhjustab mass ja energia.

Miks on need teooriad nurgakivid?
Kosmoloogia ja astrofüüsika: Universumi paisumise mõistmine, mustade aukude kirjeldus, gravitatsioonilainete ennustamine ja nende hiljutine avastamine põhinevad üldrelatiivsusteoorial.

Osakestefüüsika ja energia: Erirelatiivsusteooria on kvantväljateooriate (sh standardmudeli) fundamentaalne eeldus, sest osakesed liiguvad sageli kiirustel, mis lähenevad valguse kiirusele.

Tehnoloogia: GPS-süsteemid vajavad mõlema teooria arvestamist – satelliitide orbiidil kulgevad kellad näitavad erinevalt Maal asuvatest, sest nii kiiruse kui gravitatsioonivälja erinevused mõjutavad aega.

Kas ainult Einstein?
Kuigi Einsteini tööd on nurgakivid, ei ole ta kogu kaasaegse füüsika alus. Samaväärselt olulised on ka:

Kvantmehaanika, mille arendamisel Einstein küll osales (nt fotoefekti seletus), kuid mille probabilistliku tõlgenduse vastu ta hiljem ise välja astus ("Jumal ei mängi täringuid").

Standardmudel, mis kirjeldab kolme fundamentaalset vastastikmõju (elektromagnetiline, nõrk ja tugev) ning osakesi, tuginedes kvantväljateooriale, mis ühendab kvantmehaanika ja erirelatiivsusteooria.

Kokkuvõte
Einsteini teooriaid võib õigusega pidada kaasaegse füüsika üheks nurgakiviks, eriti makroskoopiliste nähtuste (aeg, ruum, gravitatsioon) osas. Kuid täiusliku kirjelduse saavutamiseks vajab füüsika lisaks kvantmehaanikat ja standardmudelit. Nii et Einstein on fundamentaalne – aga mitte üksi.

[T25]

Ja veel üks kirjavahetus( ei tahtnud ühte postitusse panna, kuna muidu läheks liiga pikaks):

Dear Bjerknes,

I have red your paper and letter of Dec. 25 with pleasure. I understand now the meaning of a quotation from my letter to you I saw in The Times some time ago, referring to Einstein’s great joke. He is an international Bolshevist, and a Jew. I was informed by a follower of his doctrine. I never see any scientific journals now. I don’t think you quite hit the mark in your Relativity remarks. It is not a question of logic, I believe, but of physical reality. That 4th dim. Is surreal. The trouble is, and always has been with time. Even the great Thomson and Tait, who brought out the proper meaning of Newton’s laws of Motion, muddled themselves a little over the measure of time. Mathematicians can imagine or think they imagine all sorts of spaces to fill up the natural space, real or imaginary, and make the most fearful transformations. They may be useful sometimes to pure mathematicising and if they take into account the finite speed of light, there is the opportunity for Einstein and his followers, the delight of metaphyhsicians who know nothing about physics.

The way the old boys at the Roy. Soc. abased themselves before the “Revolution in Physical Ideas” and “Newton overturned” etc. etc. was rather comical. I may have said this in my last letter. As for logic, Lord Rayleigh (late) agreed with me that “logic is the very last thing”. So if Oseens criticism is only logical, it might not go very far. As far as I know, experiment has not gone deep enough yet to determine the electromagnetic meaning of gravitation., introducing a very small correction to Newtons calculations – That’s enough about Relativity at present ….

Tõmbasin boldi lõigu, mida ütles Oliver, kes oli ikka kõva kärbes kuubis matemaatiks.

Ma saan aru, et kui tuleb minusugune ja ütleb, et Einsteini teooriad on jamps, et siis võib mind nagu suvakat bockijoodikut ja lamemaalast maa alla kohe ära vajutada.
Aga ma ju edastan infot, mida on kirja pannud oma ala tipptegijad, matemaatikud, füüsikud, kelle töödel tänapäeva tsivilisatsioon rajaneb.
Kas tõesti ei teki mitte mingitki huvi , miks nad sedaviisi arvasid. Ma üritan mõista.
Ka on tegemist mingi sellise asjaga, et kuna tänapäeval on mingi asi üldteada ja aktsepteeritud, siis mingite vanade, omal ajal küll kõvade tegijate, arvamused on lihtsalt mingi taustamüra, millest teadus on edasi liikunud?

[madis64]

Jätke piinatud keenjus rahule, ta ei suuda isegi teksti bold-i keerata.