Praod plaatvundamendis

[EH.INS.]

Kas just missioonitundest...
Kunagi lihtsalt sai loetud ja nähtud millist jura aetakse just minu erialaga seonduvalt - ja lihtsalt leotud - polnud kambas
Päris täpselt ei mäleta aga arvan, et just sel põhjusel kunagi sai sekkutud ja mõtteid avaldatud
Kuna 1 post siis sain oma mäletamist mööda korralikult peksa
Aga vbl mäletan ka valesti - polegi oluline
Eks sellele 1-le järgnes 2-ne ja siis 10-nes jne... Ja nii ta läks...

PS
T25-ga on nüüd küll juba põhimõtteliselt suusad risti
Mind häirib see, et tuues sisse välismaakeelsed tsitaadid ja sinna juurde veel veidi demagoogilist targutamist siis justkui kõik peaks korras olema
No nt seesama surveroome teema ja AI tsitaat:

DIBt heakskiidus Z-23.34-1325 on välja toodud 50-aastase kasutuse jaoks järgmised E₅₀ väärtused:

Styrodur 3035 CS: E₅₀ = 6000 kPa

Styrodur 4000 CS: E₅₀ = 9000 kPa

Styrodur 5000 CS: E₅₀ = 11500 kPa

Need väärtused võimaldavad projekti tasandil teha samu kandevõime ja deformatsiooniarvutusi, mida CC-tähistuski. Tähistus võib erineda, aga tehniline sisu on olemas ja rakendatav.

Sa vt kui palju tähti ja numbreid - kes siis selles peaks kahtlema
Ja veel DIBt heakskiit ja näe siin isegi Z-23.34-1325
Krt - aga äkki keegi usubki...
Ja siis räägib sõbrale sa vt meil siis EPS max 200 aga näed siin isegi 11500
See on ikka sitaks hea asi - räägi teistele ka
Võtame nüüd nt EPS 200 arvesse numbri numbri 75 siis mitmekordne vahe on
Lõpuks põhimõtteline asi - milleks on vaja vundamendi alla soojustust toppida
Ja muidugi energiaklass, taastuvenergia, lokaalse PV tasuvus jms totrus
JNE

[T25]

Aga miks Sa siis ometi ei kuula mida Sulle räägitakse???

piirfeld räägib, et plaadi alla ei või panna

sina räägid, et võib panna xps, kui on vastavad andmed antud. Vahepeal räägid, et piirfeldil on õigus.

Võta nüüd kinni, mis see õige siis on.

T25-ga on nüüd küll juba põhimõtteliselt suusad risti
Mind häirib see, et tuues sisse välismaakeelsed tsitaadid ja sinna juurde veel veidi demagoogilist targutamist siis justkui kõik peaks korras olema
No nt seesama surveroome teema ja AI tsitaat:

Eesti keeles meil ei ole midagi kuskilt saada. Muidu võiks ju neid ka lugeda.

Kui DIBT on andud välja sertifikaadi, siis ma ju usaldan seda. Sertifikaat on juba aastast 2004. Tegemist on ju ikkagi riikliku asutusega, peaks olema pädev.

Chatgtp abi:

DIBt (täisnimega Deutsches Institut für Bautechnik) on Saksamaa ehitustehniline amet, mis tegeleb ehitustoodete, ehitusmeetodite ja konstruktsioonisüsteemide sertifitseerimise ja järelevalvega.

Ma saan aru, kui ei usaldata tootjate enda igasugu "sertifikaate" ja ilupilte, seda ma mõistan.


Ühesõnaga, ma saan aru, et sinu arvates see DIBT-i sertifikaat on jamps?

[T25]

Otsisin välja piirfeldi vanemad postitused. See oli ka põhjus, miks ma talt uurisin, milline on õige plaatvundamendi lahendus:

Tere. See isemõtlemine "ehitustavalises" keskkonnas on viinud olukorrani, kus nähakse ainult neid asju, mida meie konnatiigi naaberkonn on suutnud oma peas genereerida. Mujal maailmas kehtib sama füüsika mis meil , mujal on samad probleemid mis meil, aga mujal on targad insenerid välja töötanud probleemide lahenduseks vastavad normid, millede alusel on kirjutataud vastavad käsiraamatud. Kõigil on võimalus neid lugeda. Ja sellist jama , mida meie isepäised isemõtlejad (siia alla ma mõtlen ka lisaks ehitajatele tohutut hulka "insenere" ja "projekteerijaid") välja mõtlevad tarkades raamatutes ei ole.
Klassikalise plaatvundamendi (mitte ajada segi meie isemõtlejate leiutatud ujuvate põrandatega) lahendus on:
1) tihendatud pinnasel betoonist plaatvundament 2) min 2 mm homogeenne hüdroisolatsioon (SBS, PVC, PMBC ehk bituumen, FLK ehk vedelplast) vastavalt vee koormusele 3) soojustusmaterjal (EPS, XPS, CG, PIR) 4) betoonplaat. Ei midagi keerulist , ei mingeid kilesid, ei mingeid jamasid plaadi vajumisega, ei mingeid jamasid radooniga, ei mingeid jamasid soojustusmaterjali märgumisega (vajumine, soojusjuhtivuse muutus), ei mingeid jamasid küttetorudega, ei mingeid jamasid niiskuva põrandaga. Ja seda kogu hoone eluaja!!! Lääne inimene on nii vaene, et tal ei ole raha tegeleda pidevalt mingite konstruktiivsete jamadega.
Aga kui võrdlete nüüd "ehitustava" lahendust ja aabitsalahendust, siis näete et meie lahendustes on midagi puudu - ja see puuduolev asi on nüüd kokkuhoitud tellija raha, mida siis optimaatorite armee on suutnud Eesti ühiskonnale maha müüa. Ja kui nüüd mõni nutikam tellija tahabki "ehitustavast" paremat lahendust, siis ta kogeb ränka vastuvoolu ujumist ning hakkab kuulma kõikidelt osalistelt "nii ei tehta", "nii pole kombeks", "see on kallis", "seda pole vaja", "see on mõttetu" jne. Soovin kannatust ja edu vastuvoolu ujujatele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mille kohta küsib foorumi kasutaja bjorn:

Alar Piirfeld - kui Eestis klassikaline Reideni EPS tükkidest tehtud plaatvundament toetub soojustusele millele lisatakse horisontaalne soojustus pinnasesse eesmärgiga vältida külmakerkeid, siis kuidas teie poolt pakutud variandiga on. Eeldan, et horisontaalne pinnase soojustus peab säilima, sest muidu külm ikka ronib plaadi alla ning hakkab kergitama? Lisaks küsimus - kui betoonplaat on otse pinnasel ning väga kõrge niiskusesisaldusega, siis kuidas mõjub külmatsükkel märjale betoonile? Kas lammutab rohkem, kui soojustusega isoleeritud Eestis mõistes säästu plaatvundamendiga võrreldes?

Millele alar omakorda vastab:

Tere. Plaatvundament ja pinnasele asetatud betoonplaat ei ole sünonüümid. Plaatvundament võib olla ka 1,2 m sügavusel. Plaatvundament EPS tükkidest ei haaku Lääne insenerpõhimõtetega - vundamendi alla ei panda vahtplaste. Horisontaalne soojutus pinnases vältimaks külmakerkeid on meie konnatiigi leiutis. See, kes ei jaksa plaatvundamenti maa sisse kaevata ei maksa otsida enam kauakestvaid häid lahendusi - neid ei ole. "Ehitustava" tingimustes on ajutiste hallide lahendused (maapinnale lödistatud betoonkoorik + sandvitsh karkassil) üle toodud ka eramuehitusse ja mis veel hullem, isegi kortermajade ehitusse. Kui sellised odavlahendused on majanduslikult mõistlikud ajutiste hallide puhul, siis teiste hoonete juures võiks millesegi püsivamasse investeerida - tuleb majanduslikult efektiivsem ja jamasid vähem. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Millest mina loen välja, et üks õige plaatvundament on ca 1,2 m sügavusel. Ehk umbes täpselt külmumissügavuse juures. On selgelt välja öeldud, et kes ei jaksa maa sisse kaevata, siis kauakestvat lahendust ei ole mõtet loota. Nüüd tekib küsimus, et kui see plaat on nii sügaval, siis on ju vaja ka kogu sokkel ära hüdrotada, millele vertikaalne soojustus kleepida. Üldse tekib mingi poolkeldri taoline asi.


Samale järeldusele jõuab ka kasutaja bjorn:

Siit tulenevalt on ainuke Piirfeldi aksepteeritud lahendus plaatvundament allapoole külmumispiiri valada. See siis on ca 1.4m allapoole maapinda. St. sisuliselt räägime ca 1.6m kõrgetest lintvundamendi müüridest, mille peale on asetatud toetuma betoonplaat. Sellepeale korralik hüdro, soojustus ja siis kütteplaat omakorda peale.

Sai nüüd õigesti?

Millele alar vastab:

Tere. Ei ole jumal, et mind peaks aktsepteerima, vabal maal on igaühel õigus oma arvamusele. Isiklik arvamus on kujunenud targemate inimeste kokkupandud insenerinfost. Ja kirjeldatud lint on jah üks võimalustest selles infomaailmas. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Siin on ka üks postitus, mida alar arvab xps-ist:

T

ere. Sõltub kestvuskriteerumist. Kui tahetakse nif-nif-lahendust, siis on suurepärane lahendus. Kui aga tahetakse et ka pojale ja pojapojale jääks, siis ei kõlba. Ka kõigil XPS tootjail on teada XPS veeimavus , mis ajas kasvab lineaarselt. Nt 25 aastaga võib MAHU-% vett olla ligi 25 %, ja see kasvab edasi kuni küllastumiseni. Kuidas on lood sellise XPS soojapidavuse ja kandevõimega? Praktika näitab, et üsna kehvakene. Arvutuslikku vajumist arvestab insener ikka kuiva XPS parameetritega. Aga mis juhtub kui 3 % asemel( mis on tehnilises lehes lubatud veeimavuse maksimum) on tegelikult 25 mahu%? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Millest ma loen välja, et alar kahtleb ka xps-i omadustes.

Alar võiks nüüd ise kommenteerida.

Minule on asi jäänud suhteliselt segaseks. Sellepärast ma niipalju olen ka küsinud , kuidas teha õige plaatvundament.

[vuuk]

@ vuuk

Püüa mõista, et me räägi mitte vajumisest vaid KANDEVÕIMEST
Number sulgude taga on pikaajaline KANDEVÕIME ehk SURVEROOME ehk SURVETUGEVUS arvestades roomet!!!
...

OK, räägime kandevõimest.
Aga räägime ju ka plaatvundamendist.
Minu aru saamist mööda plaatvundamendi variandi hoonele vundamendiks valimisel üks mõte seisneb koormuste jaotamises suhteliselt laiemale alusele. Kui arvutus näitab, et koormused (läbi korrutatuna vastavate varuteguritega) on väiksemad (ka projektis nõutud hoonele kestvusaja vältel) hoone alla paigaldatud mistahes materjalide kandevõimest ja võimalik probleem on välistatud, siis miks ei võiks need materjalid vundamendi talla alla määrata. Eriti kui neist materjalidest seal mingi kasu on?
Iseasi, kui suur see kasu on ja kas pole mõistlikumaid lahendusi.
Samas, minu arust hea insener peab püüdma pakkuda tellijatele mõistlikke, säästlikke ja taskukohaseid, sobivaid lahendusi.
Vastasel juhul ma saan ka aru sellest, miks tellitakse inseneriteenuseid "pika hambaga".

[alarpiirfeld]

Tere. Paluti kommenteerida, kuigi enam ei viitsiks. Ei näinud tsiteeringutes ühtegi lõiku, mille pärast peaks häbenema.
Väide "alar kahtleb ka xps-i omadustes." ei ole korrektne. Mitte kahtlus vaid tänase päeva teadmine, mis pärineb vastavatest käsiraamatutest, standarditest ja setifikaatidest.
Kui tarkade inseneride kogukond on seisukohal, et XPS ei sobi "statische tragende Bauteile" alla, siis jauramine sellest, et äkki ikka võib on meie konnatiigile, kus deviisiks on "kõik müügiks", iseloomulik. Ja enam ei jauratagi vaid see on muutunud juba vaikimisi nifnifinduse normiks.
Sertifikaatides on ka vastavad näitajad XPS veeimavusest. Veeimavuse standardi järgi ei mõõdeta XPS veeimavust 50..80 aasta peale (norm nõuab alla 3% (vist) mingil lühikesel ajal). Enamgi veel, standard ei nõua väärtusi 50 aastat vees ligunenud XPS tehniliste parameetrite kohta, sh ka koormustaluvuste kohta. (Koormustauluvused mõõdetakse kuiva XPS-ga).
Ja muide see toodud näide XPS-i veeimavusest on reaalsest elust võetud katsetüki koduses garaazilaboratooriumis tehtud mõõtmisel. See haakub ka tarkade inseneride väljatöötatud kõveraga. Aga seda, missuguseid tehnilisi omadusi selline läbivettinud XPS 50 aasta pärast omab, minu katselabori ei võimalda teada saada. Aga targad insenerid juba teavad. Ega nad muidu vastavaid piiranguid sertifikaatidesse (DIBt) ei kirjuta.
Kuidas teha õige.. siin on palju aspekte, millest allakirjutaja on juba kirjeldanud neid, mis on tema kompetentsi piires.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[EH.INS.]

Praegu ei kommenteeri T25-d vaid üldisemalt...

Asi ongi selles, et nn iseehitaja kuuleb mingist materjalide kombost - maru hää pidi olema
Laob siis need kihiti - ise teadmata miks see peaks just nii paks peaks olema
Ja konkreetse vajumi suhtes on oluline nii soojustuse kui betoonplaadi paksus (jäikus)
Vajum ei sõltu ainult XPS elastusmoodulist - eespool sellest E-st teises kontekstis ka juttu
Ja vajum arvutatakse võttes arvesse ka roomet
Minu jaoks olulisem pikaajaline survetugevus - ja see pole see number mida esitatakse survetugevusena - see on ca 2x väiksem number arvestades roomet
Vajum sõltub ka materjalikihi paksusest
Lõpuks sõltub vajum ka aluspinnasest - plaarvundament reeglina kohas kus nõrgad pinnased - seega reeglina aluse E väiksem kui soojustuse E ja mõeldud pikaajalist E-d
Seega annab suurema osa vajumist hoopis aluse E
Lisaks on oluline roll ka betoonplaadi jäikusel
Sellest ka korduvad viited vastavatele arvutustele, arvutusskeemidele, plaadi paksusele, keskkonnaklassile armeeringule jne
Miks on oluline plaadi jäikus - sellest sõltub selline asi nagu sängitusmoodul
Lõpuks on vajumi arvutusel ju selgelt näha kuidas soojustuskiht mõjutab lõppvajumit
Ja kui vastavat E-d pole võtan "tavalise" E ja jagan nt 2,5-ga
Sega numbrid, numbrid ja veelkord numbrid
Mis puutub materjalidesse:
- Kui XPS parameetrid "mulle alluvad" - sobib
- EPS "ei allu" - ei sobi (vihje on projekteeritud kasutusiga)
Loomulikult peab materjal ka sobima keskkonnatingimustesse
AGA KÕIGEST ON SIIN JAHUTUD JA MITTE AINULT SIIN

1,2m ja plaatvundament
Ehk mõistsin valesti kuid mina lugesin siit hoopis välja, et vundamendi paksus võib olla ka 1,2m
Minu jaoks pole vahet kui sügaval ta on seni kuni mulle "allub"
Aga seal edasi juba teiste kasutajate mõttekäigud mis iganes teemal nt:
- Külmasillast olen rääkinud
- Külmakerkest olen rääkinud
- Kõigest olen rääkinud

Lõpuks kõige tähtsam:
MILLEKS ON VAJA VUNDAMENDI ALLA SOOJUSTUST TOPPIDA

Laialdaselt levinud EPS + 100mm plaat koos küttetorustikuga:
SEE KÄKERDIS EI OLE VUNDAMENT
Taguge see endale pähe
Edaspidi ärme selliseid lahendusi VUNDAMENDI kontekstis maini
Kõigil lihtsam

PS
Alar kahtleb õigustatult
Insener kahtlebki igas asjas ja õigustatult
Aga ta saab ka aru, et sellest ei piisa ja võtab ette valemid / numbrid jms ja uurib erialaseid allikaid

@ vuuk
Eespool on selgitused antud
Aga kommenteerin seda:
- Insener teeb alati parima lahenduse vastavalt oma parimatele teadmistele (kutse ja eetika)
- Hind ei ole prioriteet - prioriteet on parim hinna / kvaliteedi suhe ja seda süsteemselt so kogu hoone süsteemne / kompleksne lahendus (nt kulud soojustusele ja sellega kaasnevale vs kulud kogu süsteemi komplektse lahenduse energiakuludele ja mitte kWh vaid EUR)
- Projekti tellijal on alati õigus kahelda - selleks on projekti ekspertiis
- Ehitaja ehitab projekti järgi mitte ei sekku lahendustesse

[EH.INS.]

Kommenteerin ka Alarit (loodan, et sobib eesnime kasutada):
Pikalt keerutamata - mina standardite suhtes ei nõustu...
Kommenteerin ka DIPt-i - minule on esikohal standard - sealt järgnevad muud allikad
Ärme unusta, et DIPt on riigisisene dokumentatsioon
Olgu insener / teadlane mis iganes kõrgete pagunitega ja aukraadidega - paugult juttu surmtõsiselt ei võta so reegliks ei pea ja võtan endale õiguse lõpptulemusena ka eriarvamusele jäädagi

[T25]

Alar, mul on lihtne küsimus. Kas sa aktsepteerid plaatvundamenti, mis asub maapinna ligidal , mille ülemine ots jääb ehk maapinnast kõrgemalegi ja seetõttu peab olema kaitstud külmakerke eest xpsiga äärtest vertikaalselt ja horisontaalselt. Plaadi enda all xpsi ei ole, soojustus tuleb plaadi peale.

[alarpiirfeld]

Tere. Pole probleemiks. Kui vertikaalne XPS piisavalt sügaval on soojavoog takistatud. Kui palju sõltub juba arvutatavast lambast ja sügavusest ja pinnasest (ka pinnavee kõrgusest). Võib arvutada muidugi deklareeritud väärtusega. Aga standard näeb ette vähemalt 1,2 konstandiga arvestada. Võib ka rohkemaga, kui insener peab vajalikuks. Vertikaalsest piisab, horisontaalset pole vaja. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[T25]

Ma olen seda varem ka postitanud, et on tehtud uuringuid, kus kaevati lahti 15aasta vanune keldriseina soojustus ja tuli välja, et EPSi niiskussisaldus oli selle aja peale 4,8% ja R väärtus 94%. XPS seevastu 18% ja R väärtus 56%.
Tundub,et alari kartusel niiskuse akumuleerumise koha pealt on tõepõhi all.
Lihtne küsimus, kui 15 aastaga on pool soojapidavusest läinud, siis mis juhtub 30, 50 aasta pärast? Sellisel juhul tekib õigustatud küsimus, kas madalvundamendi kaitsmine külmakerke eest xpsiga on kossher.

[EH.INS.]

Kuna T25 ajab nüüd juba teist juttu siis kommenteerin...
1. Kas tõesti jõuamegi arusaamisele, et plaatvundamendi alla pole vaja soojustust?
2. Lihtsustatult: see millele viitad ei tähenda otseselt, et soojapidavus läinud ja 0 - sõltub
3. Kas koššer (vt ka sõna tähendust) või mitte - ei saa vastata jah / ei - sõltub

[suvaline]

Kui küsitakse hinnapakkumist stiilis "Mis on "A1" tähendusega EN-standardis?" siis ma arvutan projekti hinna välja ja korrutan viiega. Kui on rohkem selliseid küsimusi siis rohkemaga.

No ma nii nahhaalne küll ei ole. Et leida sinuga ühist keelt, siis kas sinu poole võivad projekti VK tellimiseks pöörduda ainult TTÜ VK eriala lõpetanud doktori või magistri kraadiga tellijad? Keskeriharidusega(bakalaureus) tellijaid sa vist veel jutule ei võta, sest siis räägite erinevate "terminitega" ja teineteisest mööda?

Huvitav (Urmase nõudel kiiresti trükkides parandus), milllal ma Teiega pitse (ja mitte Teie aluka pitsi) kokku lõin, et sinatate?
12 punkti saate juba väga hea väljendi eest "Keskeriharidusega(bakalaureus)".
Minu poole võib alati pöörduda probleemide lahendamiseks, paraku mul ei ole püsivalt võimalik tegeleda heategevusega. Terminid on olulised, eriti kui paragrahvi väänama hakatakse.

[EH.INS.]

Kui küsitakse hinnapakkumist stiilis "Mis on "A1" tähendusega EN-standardis?" siis ma arvutan projekti hinna välja ja korrutan viiega. Kui on rohkem selliseid küsimusi siis rohkemaga.

No ma nii nahhaalne küll ei ole. Et leida sinuga ühist keelt, siis kas sinu poole võivad projekti VK tellimiseks pöörduda ainult TTÜ VK eriala lõpetanud doktori või magistri kraadiga tellijad? Keskeriharidusega(bakalaureus) tellijaid sa vist veel jutule ei võta, sest siis räägite erinevate "terminitega" ja teineteisest mööda?

huvitav, milllal ma Teiega pitse (ja mitte Teie aluka pitsi) kokku lõin, et sinatate?
12 punkti saate juba väga hea väljendi eest "Keskeriharidusega(bakalaureus)".
Minu poole võib alati pöörduda probleemide lahendamiseks, paraku mul ei ole püsivalt võimalik tegeleda heategevusega. Terminid on olulised, eriti kui paragrahvi väänama hakatakse.

Vabandan dialoogi segamise eest...
Kõigepealt teeks selle pitsinduse selgeks - puhtalt huvist - kui kasutajale suvaline kirjutada Sina - kas sobiks?
Kuidagi veider tundub selles kontekstis Teie...
Aga olen nõus suvalisega
1. Kui on tegemist esiteks tüütu ja teiseks täiesti ebakompetentse tellija siis tulebki täiega lajatada ja see veel omakorda 2-ga korrutada - tegelikult nagunii ei tahaks teha
2. Terminid on väga olulised - toon näite ka
- Spetsifikatsioonid
- Materjalide kogused

[madis64]

huvitav, milllal ma Teiega pitse (ja mitte Teie aluka pitsi) kokku lõin, et sinatate?

Kunagi ammu ammu, ühes teises galaktikas ja ühes teises foorumis arvas ka kohalik autoriteet, et teda võiks teietada.

Tolm sealt jalgadelt pühitud ja veel üks tegelane siin ignore-list saatmisel.

[suvaline]

huvitav, milllal ma Teiega pitse (ja mitte Teie aluka pitsi) kokku lõin, et sinatate?

Kunagi ammu ammu, ühes teises galaktikas ja ühes teises foorumis arvas ka kohalik autoriteet, et teda võiks teietada.

Tolm sealt jalgadelt pühitud ja veel üks tegelane siin ignore-list saatmisel.

Ma ei kujuta ette, kuidas ma ilma selle informatsioonita edasi oleks saanud elada.

[suvaline]

@EH.INS.
Te ei peagi hoomama konteksti Urmase postitusega ... olen tema (eksi)arvamusi erialaselt kommentaarinud ja need mõjuvad talle kui kassi vastukarva paitada.

[EH.INS.]

@EH.INS.
Te ei peagi hoomama konteksti Urmase postitusega ... olen tema (eksi)arvamusi erialaselt kommentaarinud ja need mõjuvad talle kui kassi vastukarva paitada.

Mind küll Teie-tama ei pea - ja see pole satiir

[Urmas]

huvitav, milllal ma Teiega pitse (ja mitte Teie aluka pitsi) kokku lõin, et sinatate?

Kuigi arvestades preili/vanaproua(?) suvalise poolt mõningate varasemate postituste sisu ka minu aadressil, millede peale ma isegi ei ole viitsinud solvuda, siis mis siin ikka- palun vabadust preili/vanaproua(?) suvalise sinatamise eest.

[Küülaline]

Internetis on kõik võrdsed, mis teietamisest üldse rääkida. Eriti veel kasutajanimede puhul, kui me ei tea kellegi sugu, vanust ega ametit.

[Urmas]

@EH.INS.
Te ei peagi hoomama konteksti Urmase postitusega ... olen tema (eksi)arvamusi erialaselt kommentaarinud ja need mõjuvad talle kui kassi vastukarva paitada.

OT teemast, kuid ei saa ütlemata jätta. Keegi VE foorumi registreeritud suvaline, anonüümse kasutajanimega suvaline ei peaks küll nüüd mulle ütlema tulema, et peaksin igale suvalisele kommentaatorile meeldima oma kommentaaride sisu pärast ja ma isegi ei eelda meeldimist kõigile. Ma ei ole mingi töötu prostituut! Kui on vastuväiteid minu kommentaaride sisule, siis anonüümsel suvalisel on võimalus mind parandada, et olen eksiteel ja juhtida teiste eksinud lambukeste tähelepanu sellele, et minu kirjutatut ei tasu arvestada(igaks juhuks on mu soovituste kasutamise eest igatsugu kohtukaasuste vältimiseks ja oma pee puhtana hoidmiseks mu postituste all ka vastava sisuga moto). Millegipärast olen lugenud kommentaarides kellegi anonüümse kommentaatori suvalise kiitmisi oma VK 7 või 8 tasemele, aga konkreetseid soovitusi või arvutusi nagu vähevõitu. Ka sellest vene partisani moodi vaikimisest saan aru, sest suvaline soovib vorsti näha ka oma hommikuvõileival. Kas head soovitused ei olegi siinse foorumi üks missioonidest? Ausalt öeldes saan ma Härra Alar Piirfeldi kommentaaride vihjetest rohkem aru kui kellegi suvalise vihjetest mu potentsiaalse ämma seedimisprobleemidele. VE foorum ei ole Eurovisoon või Miss Global, et peaksin kõigile meeldima. Muide, hinnanguid saavad siinses foorumis anda ainult žürii(VE foorumi registreeritud kasutaja) liikmed.
Ja kui veel anonüümsusest, siis veel aasta tagasi oli mu kommentaari all isegi telefoninumber(ligi 25 aastat ja siiani sama), kuid mitte keegi ei viitsinud helistada mulle vastu vaidlemiseks või selgitamiseks, et oleks mõnes asjas eksiteel. Kõik vaidlesid anonüümsena. Miks?
Ja veel, absoluutselt ei sea kahtluse alla siinse foorumi suvalise, anonüümselt registreeritud kasutajanimega suvaline teadmisi VK vallas. Kui tekiks piisavalt rahalisi võimalusi oma maja ehituseks, siis vist isegi võtaks temaga ühendust siinse foorumi PS kaudu ja üritaks teda palgata VK projekti koostamiseks, hoolimata meievahelistest viimastest kommentaaridest.

[RaJy]

huvitav, milllal ma Teiega pitse (ja mitte Teie aluka pitsi) kokku lõin, et sinatate?

See Teie vormis pöördumine on rohkem idanaabrite teema ja komme. Meid, eestlasi on nii vähe, et võime vabalt omavahel sinatada. Isiklikult mina hakkan teietama kui ma tunnen äärmist ebasümpaatiat vestluskaaslase suhtes

[Urmas]

huvitav, milllal ma Teiega pitse (ja mitte Teie aluka pitsi) kokku lõin, et sinatate?

Ahjaa veel, tuli veel meelde. Miks keegi anonüümselt registreeritud kasutaja kasutajanimega suvaline on kommentaarides tihtipeale maininud mingisugused vihjed/viited trussikuid hoidvast kummist allapoole jäävatest asjadest ja organitest? Äkki on ainest anda vihje veebipolitseile? Ei viitsi tema 966-st postitusest hakata tegema täpsemat psühhoanalüüsi.

[madis64]

See Teie vormis pöördumine on rohkem idanaabrite teema ja komme.

Eip, ka mõned kohalikud arvavad tõsimeelselt, et nende poole peab ainult selles vormis pöörduma.

Parem oleks kui nad oma nõutavad tituleeringud signatuuris kirja paneksid.

[Küülaline]

eestlasi on nii vähe, et võime vabalt omavahel sinatada

Sellega ma päris nõus ka ei ole. Endast oluliselt vanemale ja auväärsemale inimesele ma esimesena "sina" ei ütle. Aga siin käib jutt ju põhimõtteliselt anonüümsest internetisuhtlusest, kus kõik on võrdsed.

[madis64]

Endast oluliselt vanemale ja auväärsemale inimesele ma esimesena "sina" ei ütle. Aga siin käib jutt ju põhimõtteliselt anonüümsest internetisuhtlusest, kus kõik on võrdsed.

"suvaline" on liitunud aastal 2019, mina olen liitunud aastal 2009 - kumb meist nüüd foorumi kontekstis "vanem ja austusväärsem" peaks olema?