Planeedi Maa päästmine

[EH.INS.]

@ kunn

Eks midagi analoogset on sõbrale (ja ka teistele sõpradele) ka mainitud - siis kui hakatakse jahuma kuluoptimaalsusest
Aga ega sealt midagi asjalikku ei tule - need mehed on "palgatud" selleks, et "viia massidesse" ideoloogiat mitte läheneda asjale reaalsuse tasandil
Ja neile on võimatu selgeks teha / küsida / vastust saada mis loom see energiakulu nende arvates on

[kunn24]

Ja et sa minu puhul valesti aru ei saaks, kuna ma krutin vahel ajaviiteks paneele paika- ma poleks elu sees nii põrunud, et julgeksin väita, et toitke nende või tuulikutega tööstust või eluliselt olulist infrat. "Taastuva" jama sellisel kombel ei ole kohe kindlasti energeetikute poolt massiliselt ellu kutsutud. Nagu ka Saksa energeetikud ei käinud lällamas, et paneme oma toimivad tuumajaamad kinni ja laseme neil kohe olulised seadmed õhku (nende gradiiride õhkimisest on mitmeid videosid), et rohkem "kiusatust" ei tekiks.

[EH.INS.]

Ei saa valesti aru...
Lokaalne ja omatarbeks igati loogiline...

[EH.INS.]

@ kunn

Mainisid "trebla ideed"...
Mind ka huvitaks siin viimasel ajal esitatud uudiste / mõtete valguses nii trebla kui val-i seisukohad...
Kas ikka "jäärapäiselt" oma rida või natuke tagasi tõmmanud ja nõus ka mõningateks kompromissideks

[EH.INS.]

Alar Konist:

Alar Konist usub, et Eesti energeetika tulevik ei peitu lihtsalt piirangutes ja keelustamises, vaid nutikates tehnoloogilistes lahendustes, mis võimaldavad ressursse kasutada efektiivsemalt ja keskkonnasõbralikumalt.

Üks tema fookusteemasid on CO₂ püüdmine ja väärindamine – tehnoloogia, mis võimaldab süsinikdioksiidi mitte ainult ladustada, vaid kasutada seda uute materjalide, kemikaalide ja kütuste tootmiseks. See võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris, samal ajal pakkudes võimalusi majanduskasvuks ja uute tööstusharude arenguks.

„Kui me tahame kliimaprobleeme päriselt lahendada, ei saa me lihtsalt heitmeid vähendada või fossiilkütuste kasutamist järsult lõpetada. Peame leidma võimalusi CO₂ nutikaks kasutamiseks – olgu selleks keemiatööstuse toormaterjalid, sünteetilised kütused või täiesti uued innovaatilised lahendused,“ selgitab Konist. „See on valdkond, kus Eesti võiks olla mitte ainult kohanduja, vaid ka suunanäitaja.“

Ta rõhutab, et tehnoloogia ei ole iseenesest lahendus – oluline on see, kuidas ja millise strateegiaga seda rakendada. Eesti on juba täna üks maailma puhtama õhukeskkonnaga riike, hoolimata sellest, et siin tegutseb põlevkivitööstus. Küsimus ei ole ainult selles, kas kasutada teatud ressursse või mitte, vaid kuidas seda teha nii, et keskkonnamõju oleks minimaalne ja ressursid maksimaalselt väärindatud.

„Eestis on ressursse, mida saame nutikalt ja kestlikult kasutada, kuid peame tagama, et neid ei raisata ega käsitleta vananenud loogikaga,“ ütleb ta. „Kui me lihtsalt sulgeme tööstused ja hakkame importima samu tooteid mujalt, ei lahenda me tegelikku keskkonnaprobleemi, vaid viime selle oma silme alt ära.“

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12037 ... undamiseks

[A23]

Alar Konist:

Alar Konist usub, et Eesti energeetika tulevik ei peitu lihtsalt piirangutes ja keelustamises, vaid nutikates tehnoloogilistes lahendustes, mis võimaldavad ressursse kasutada efektiivsemalt ja keskkonnasõbralikumalt.

Üks tema fookusteemasid on CO₂ püüdmine ja väärindamine – tehnoloogia, mis võimaldab süsinikdioksiidi mitte ainult ladustada, vaid kasutada seda uute materjalide, kemikaalide ja kütuste tootmiseks. See võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris, samal ajal pakkudes võimalusi majanduskasvuks ja uute tööstusharude arenguks.

„Kui me tahame kliimaprobleeme päriselt lahendada, ei saa me lihtsalt heitmeid vähendada või fossiilkütuste kasutamist järsult lõpetada. Peame leidma võimalusi CO₂ nutikaks kasutamiseks – olgu selleks keemiatööstuse toormaterjalid, sünteetilised kütused või täiesti uued innovaatilised lahendused,“ selgitab Konist. „See on valdkond, kus Eesti võiks olla mitte ainult kohanduja, vaid ka suunanäitaja.“

Ta rõhutab, et tehnoloogia ei ole iseenesest lahendus – oluline on see, kuidas ja millise strateegiaga seda rakendada. Eesti on juba täna üks maailma puhtama õhukeskkonnaga riike, hoolimata sellest, et siin tegutseb põlevkivitööstus. Küsimus ei ole ainult selles, kas kasutada teatud ressursse või mitte, vaid kuidas seda teha nii, et keskkonnamõju oleks minimaalne ja ressursid maksimaalselt väärindatud.

„Eestis on ressursse, mida saame nutikalt ja kestlikult kasutada, kuid peame tagama, et neid ei raisata ega käsitleta vananenud loogikaga,“ ütleb ta. „Kui me lihtsalt sulgeme tööstused ja hakkame importima samu tooteid mujalt, ei lahenda me tegelikku keskkonnaprobleemi, vaid viime selle oma silme alt ära.“

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12037 ... undamiseks

On see viide Sul nüüd sarkasmiga või tõsimeeli? (CO₂ püüdmine ja väärindamine)

[EH.INS.]

Täitsa tõsimeeli - CO2 püüdmine pole enam ulme ja sellega tegeletakse agressiivselt
Ja õige on ka - nagunii fossiilsetele kütustele reaalset alternatiivi pole (tuumajaam igale poole ei sobi kuna lihtsalt pole majanduslikult efektiivne omada tuumajaama korraga nt Eestis, Lätis, Leedus - riigid on toodud suvaliselt - näide on põhimõtteline)
Igal juhul on CO2 püüdmine kokkuvõttes efektiivsem kui see nn "taastuvenergia" - sellest ebaefektiivsemat annab leida...
Isiklikult ma muidugi midagi püüdma ei läheks - globaalne mõju olematu nii siin piirkonnas või ka EU tasandil
Ja lisaks olen rohkem kui skeptiline üleüldse mingite mõjude elliminerimises globaalsel tasandil
Väärindamise kohalt jään vastuse võlgu kuna puuduvad teadmised - tõenäoliselt majanduslikult väga ebaefektiivne ja sel juhul isiklikult lihtsalt unustaks ära...

[EH.INS.]

Kas veel vähe nööritakse ja seejuures midagi vastu ei saa ja kõige tipuks maksad veel toetust EV omanikele (kes saavad veel muid teotusi ja privileege):

Kui aastal 2022 oli teehoiuks mõeldud ilma Rail Balticut arvesse võtmata veidi üle 200 miljoni euro, siis nüüdseks on see kahanenud 115 miljoni euroni.
Pidevalt kasvav kütuseaktsiis, mis algselt pidi minema üleni teedeehitusse, tõi eelmisel aastal riigieelarvesse 516 miljonit eurot. See tähendab, et autoomanike makstavast kütuseaktsiisist läheb 400 miljonit ehk üle 77% kuhugi mujale ning sellest hoolimata jätkus valitsusel jultumust kehtestada samadele autoomanikele lisaks veel automaks!

https://epl.delfi.ee/artikkel/120376569 ... e-teedesse

[A23]

Täitsa tõsimeeli - CO2 püüdmine pole enam ulme ja sellega tegeletakse agressiivselt
Ja õige on ka - nagunii fossiilsetele kütustele reaalset alternatiivi pole (tuumajaam igale poole ei sobi kuna lihtsalt pole majanduslikult efektiivne omada tuumajaama korraga nt Eestis, Lätis, Leedus - riigid on toodud suvaliselt - näide on põhimõtteline)
Igal juhul on CO2 püüdmine kokkuvõttes efektiivsem kui see nn "taastuvenergia" - sellest ebaefektiivsemat annab leida...
Isiklikult ma muidugi midagi püüdma ei läheks - globaalne mõju olematu nii siin piirkonnas või ka EU tasandil
Ja lisaks olen rohkem kui skeptiline üleüldse mingite mõjude elliminerimises globaalsel tasandil
Väärindamise kohalt jään vastuse võlgu kuna puuduvad teadmised - tõenäoliselt majanduslikult väga ebaefektiivne ja sel juhul isiklikult lihtsalt unustaks ära...

Ulme ses suhtes, et selle CO2 püüdmiseks / väärindamiseks (ilmselt on mõeldud siiski ka O2 hiljem "vabastada", et ei kumuleeruks O2 defitsiiti) kuluks rohkem energiat, kui fossiilkütuse põletamisel, millest see CO2 tekkis, vabanes.
Seega, kus siin point on?

[kunn24]

Eh ins kirjutas:

Igal juhul on CO2 püüdmine kokkuvõttes efektiivsem kui see nn "taastuvenergia" - sellest ebaefektiivsemat annab leida...

Tundub tõenäoline, et nn taastuvaga seda tegema hakataksegi. Kui see protsess on sarnane elektrienergia keemilise salvestamisega, siis miks mitte.

[EH.INS.]

Aga vot siinkohal so fossiilse ja tuuma stabiilse toodangu juures pole see nii oluline (so ei mõjuta majanduslikku efektiivsust summaarselt nii hullusti), et protsessiks kulub rohkem energiat...
See pole ainus koht kus küll tekib sarnane efekt kuid summaarselt on see "talutav"

PS
Jah, seda võib teha ka taastuvaga - lihtsalt see on lollus...

PPS
Mul on "kiiks" kas siis erialaselt või ka muudes teemades peale põhimõtteliste lahenduste vaadata ka "nurga taha" so vaadata mida need asjad EUR-s tähendavad

[EH.INS.]

Pole suuremat sorti uudis aga siiski hea, et järjest rohkem selliseid asju...

Ilmselt on paljud kuulnud lauset, et USA-s innoveeritakse, Hiinas kopeeritakse ja toodetakse ning Euroopa Liidus reguleeritakse. Kui lugeda eelmisel aastal avaldatud M.Draghi raportit EL konkurentsivõime kohta, siis sealt on näha, et Hiina hakkab kopeerimise faasist jõudma ka innoveerimise faasi, ehk paljude komplektsete tehnoloogiliste uuenduste valdkonnas on Hiinal tegelikult maailmas juhtroll.

Euroopa Liit aga jätkab nii nagu lause ütleb.
Kui tekib mingi uus nähtus (näiteks ChatGPT), siis on vaja kuidagi olukorda reguleerida.

Kui ettevõtte nõukogus ei ole soolist tasakaalu, kehtestame kvoodid; kui ettevõte tahab pangast laenu saada, siis on pank kohustatud ettevõtte käest küsima; kui roheline ettevõte oma tegevustes on. Seoses kasvava julgeoleku ohuga hakkame ilmselt mingis lähitulevikus nõudma ettevõtetelt aruandlust selle kohta, kuidas nad on panustanud riigi julgeolekusse. Täna me teame, mida tähendab rohepesu, tulevikus hakkame ilmselt rääkima kaitsepesust, sest kokkuvõttes saab praktiliselt kõiki tegevusi seostada riigi kaitsevõime tugevdamisega.

Siinkohal hakkavadki asjad risti jooksma. Nagu riskihinnangutes näha, siis riskide prioriteedid muutuvad.
Me promome mahetootmist ja keemiavaba toiduaineid, samas on kaitseväele vaja kiiresti valmistatavat valmistoitu, mis säilitab oma kvaliteedi ja energia ka 30 või enama aasta jooksul.
Ilmselt on väga keeruline kahte erinevat poolust ühendada.

Euroopa Liidu probleem on ülereguleeritus, iga uue ohuga - AI, küberturvalisus, väärinformatsioon, julgeoleku risk - tulevad kaasa uued regulatsioonid. Kui mingid varasemad teemad enam nii olulised ja ekstentsiaalsed ei ole (ESG raporteerimine näiteks), siis midagi tagasi ei pöörata. Vanadele regulatsioonidele ehitatakse peale uus kiht uusi regulatsioone.

Tulemuseks on see, et me tarbijatena maksma kogu selle jama kinni ning siis imestame, miks hinnad kasvavad. Trump alustas USA-s vanade kestlikkuse dogmade lõhkumist väga jõuliselt. Vaielda võib selle üle, et kas meetodid kuidas ta oma otsuseid ja ideid ellu viib on traditsioonilised. Ilmselgelt ei ole. Kas ta ajab USA majanduse asja ja sõdib USA ettevõtete konkurentsivõime ja huvide eest? Kindlasti sõdib.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... pusikuluks

[EH.INS.]

Minu soovitus on, et paneme kliimaideoloogia palun pausile, lahendagem päris probleeme.

https://www.err.ee/1609690493/ahti-asma ... ahenduseta

Ja siia kõrvale:

Tuletan meelde, et juba 2015. aastal sõlmisid riigid Pariisis kliimakokkuleppe, millega nenditi ühiselt (ühiselt kellega???), et kliimamõjuga tuleb tegelema hakata. Mida ei järgnenud, olid vabatahtlikud sammud. (Huvitav miks??? Ja kas poliitikud on ikka õiged inimesed määramaks neid samme???)

https://www.err.ee/1609687493/katrin-ba ... egu-ootama