Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
- pikk88
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
- On tänanud: 44 korda
- On tänatud: 42 korda
Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
Lugemata postitus Postitas pikk88 »
Kuigi riigiametis ei tohiks ka see mingiks vabanduseks ja ajapikenduseks olla, et vastava alaga tegelev ametnik parajasti puhkab, sest teda ju asendatakse ning puhkuseasendaja peab samuti olema piisavalt adekvaatne, et vastata jooksvalt esitatud küsimustele?
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2716
- Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
- On tänanud: 37 korda
- On tänatud: 101 korda
Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
VV pole riigiamet.
Kuid PM-i viitest on asi suht selge, et tegu on seal VV-s suht *****ga:
"Ka heideti Läänele ette, et ta ei ole pika aja jooksul suutnud valda korrektselt juhtida, moodustada vallavalitsuses pädevat meeskonda ega lahendada valla peamisi probleeme."
- pikk88
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
- On tänanud: 44 korda
- On tänatud: 42 korda
Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
Lugemata postitus Postitas pikk88 »
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1080
- Liitunud: 02 Juun 2010, 17:53
- On tänanud: 85 korda
- On tänatud: 37 korda
Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
Lugemata postitus Postitas kaimagk »
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1188
- Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
- On tänanud: 5 korda
- On tänatud: 69 korda
Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
Lugemata postitus Postitas Prill »
Vbl peaks samblale katusel "tere tulemast" ütlema ja sinna positiivsed omadused juurde mõtlema, sammal loob kivivuukidele hingava kaitse, kaitseb kivi lagundava UV kiirguse eest, ühtlustab kivide temperatuuri suuri kõikumisi ja kivi elab kauem, jne
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1080
- Liitunud: 02 Juun 2010, 17:53
- On tänanud: 85 korda
- On tänatud: 37 korda
Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
Lugemata postitus Postitas kaimagk »
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2716
- Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
- On tänanud: 37 korda
- On tänatud: 101 korda
Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
-
- autodidakt
- Postitusi: 11574
- Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
- On tänanud: 352 korda
- On tänatud: 408 korda
Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Sa oled vist kah näinud vaskplekist kirikutorne. Uued on päikese käes ilusti kiiskavad ja vanemad oksiidist ilusad rohelised. No ei ole ma näinud ühtegi sammaldunud vaskplekiga kirikutorni, kusjuures osasid kirikuid ümbritsevad põlispuud ehk sammaldumiseks oleks olnud aega küll ja küll.
Olen ka ise imetlenud sõna otseses mõttes ilusat rohelist(sammaldunud) katust, kuid mul on seejuures tekkinud kahetised mõtted. Peale ilusa sammaldunud visuaali imetlemise olen jäänud endamisi arutlema ka sambla kahjulikkusest katusekivide tervisele ehk kas sammal ei hakka lõhkuma katusekive. Sammal ajab juuri, kivi pragu saab juurikat täis, niiskus- vesi pressib nii või naa sinna juurika ja kiviprao vahel, see talvel omakorda külmub ja hakkab katusekivi lõhkuma. Minu jaoks lihtsalt uitmõte ja mõttekoht sambla probleemi kasulikkusest/kahjulikkusest.Prill kirjutas: 06 Nov 2024, 07:52 Vbl peaks samblale katusel "tere tulemast" ütlema ja sinna positiivsed omadused juurde mõtlema, sammal loob kivivuukidele hingava kaitse, kaitseb kivi lagundava UV kiirguse eest, ühtlustab kivide temperatuuri suuri kõikumisi ja kivi elab kauem, jne
Kas sul on sellest reisisaatest meeles, et millises laiuskraadis elas see demosambla majaomanik? Kui tema maja asukohas jääb talvine temperatuur 0* või vahest harva ka mõned -*, siis kasvataks ka ise sammalt katusele. Mul hetkel ei ole pilti, kuid kui on lähiajal põhjust maale minna ja on meeles, siis pildistan meie maamaja aida eterniitkatust. Ma ei teagi, kas on eterniit lihtsalt oma eluea lõpetanud või on ka sammal selle kaasa aidanud? Direktor arvas, et aida eterniitkatus on umbes 40-45 aastane. Jaapanlane läheks kadedusest roheliseks ja väga hea raha eest oleme nõus selle sammaldunud eterniidi maha müüma.Prill kirjutas: 06 Nov 2024, 07:52 Osades kultuurides nt ühe jaapanit väisavas reisisaates demoti kuidas majaomanik hoolsalt kastab sissesõidu sillutiskivide vahele trügivat sammalt. See vist suur au ja harmoonia kui õnnestub loodusega kooskõlas&koostöös eksisteerida. Mõni teine matab varanduse ja ehitab 3 korda ringi, et isetoimiv mätaskatus saada.
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 214
- Liitunud: 22 Mai 2022, 13:41
- On tänanud: 14 korda
- On tänatud: 6 korda
Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
Lugemata postitus Postitas optimist88 »
Me tegime korteris ainult pealiskaudset remonti, laenu tasumine oli prioriteet. Kui sellega korras, tuli krunt. No ja siis ei viitsi enam korterit vuntsida, mõtled suuremalt.pikk88 kirjutas: 23 Aug 2024, 08:29ostetakse endale uhke pesumasin ning siis avastatakse, et see tuleb välja vahetada, sest maja sai valmis ning sinna see enam sisse ei mahu. Või siis ei mahu auto garaazi, sest garaaz on projekteeritud pisema seljakoti majutamiseks jne jne. Oma laenu eest ostetud korteris on päris põhjaliku remondi teinud praeguseks vist juba kõik sõbrad-tuttavad. Mõni isegi kaks korda. Seda üritaks jõudumööda vältida.
-
- autodidakt
- Postitusi: 11574
- Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
- On tänanud: 352 korda
- On tänatud: 408 korda
Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Me direktoriga mõtlesime ka omal ajal suuremalt kui ostsime vannituppa vähemalt 2m pikkusega mullivanni(minu tingimus) ja hakkame mullivanni mõnusid 2x päevas kasutama. Sisse sain vanni siis kui vannitoa ust koos lengidega veel ei olnud, kuid paar aastat tagasi(15 aastat hiljem) mullivannist loobudes pidin mullivanni põhiosa vanni küljest demonteerima ja osa raami või vanni osa relakaga korrigeerima(ei jäta meelde taolisi pisiasju), sest ust eest ära võtmata mullikat välja ei oleks saanud, aga mullivanni välja sealt sain.optimist88 kirjutas: 06 Nov 2024, 20:11 Me tegime korteris ainult pealiskaudset remonti, laenu tasumine oli prioriteet. Kui sellega korras, tuli krunt. No ja siis ei viitsi enam korterit vuntsida, mõtled suuremalt.
- pikk88
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
- On tänanud: 44 korda
- On tänatud: 42 korda
Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
Lugemata postitus Postitas pikk88 »
Kõige lõpuks muutub ju katus ka tuleohtlikumaks, sest samblasse jääb igasugune lendlev saast kinni ja kui on parajasti kuiv periood siis läheb see kõik nagu säraküünal, kohe kui mõne sädeme selga saab.
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1397
- Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
- On tänanud: 17 korda
- On tänatud: 22 korda
Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
Lugemata postitus Postitas val »
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 214
- Liitunud: 22 Mai 2022, 13:41
- On tänanud: 14 korda
- On tänatud: 6 korda
Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
Lugemata postitus Postitas optimist88 »
Mulle ka tundub, et sel sügisel kasvas sammal mühinal, sinust paarsada km põhjapoole. Ma katusele ei näe, räägin betoonkivist maja põhjaküljel. Pakun, et suvel kasvab aeglaselt, värv on tume camo, jääb märkamata. Sügisel hakkab vohama ja muutub erkroheliseks.pikk88 kirjutas: 07 Nov 2024, 08:19 Hetkeseisuga võttis kukalt sügama see, et sammal on tekkinud katusele justnimelt käesoleva aasta sügisepoole. Suvel seda nagu säärastes kogustes ei märkanud ning eelmistel aastatel polnud seda ka kindlasti mitte. Võimalik, et ümberkaudsetel põldudel on mingit uut sorti väetiselaadset toodet kasutatud ja see on samblakasvanduse käima pannud. Võimalik, et põhjus on kusagil mujal.
- pikk88
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
- On tänanud: 44 korda
- On tänatud: 42 korda
Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
Lugemata postitus Postitas pikk88 »
Olen viimasel poolaastal jõudumööda erinevate firmade ning ametkondadega ühendust üritanud võtta, et uurida kuidas on lood minu koostatud joonistega. Näiteks kirjutasin Tartu linna, paari projekteerimisfirmasse ja TalTechi. Vastused tulid vaid TalTechist. Kaks inimest vastasid, et nemad sellist asja ei õpeta ja mind aidata ei oska. Üks neist viitsis vähemalt nii palju, et edastas minu küsimuse suusõnaliselt mingile õppejõule, kes vastas: Minimaalsed nõuded ehitusloa taotlemiseks esitab määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile. Samas on paljudel omavalitsustel lisaks oma ehitusmäärus (nt Tartu linna ehitusmäärus).Projekti staadiumite maht on rohkem lahti kirjutatud standardis EVS 932:2017.
Olin selleks päevaks juba arvuti põõsasse visanud, kuid esmaspäeva õhtupoole juhtus midagi ootamatut. Helistas mulle õppeprorektor Tallinna Tehnikakõrgkoolist ja viitsis mulle telefonis seda teemat pistut selgitada.
Tema jutust tuli välja, et kuna standardid pole järgmiseks kohustuslikud vaid soovituslikud siis ainus koht kus võib kohustuslikke punkte kirjas olla on Kambja valla ehitusmäärus. Seal on aga minu arusaamist mööda kirjutatud, et projekte kontrollitakse vastavalt määrusele nr 97.
Määruses nr 97 on kirjas, et Kavandatava ehitise asendiplaaniline ja arhitektuurilahendus ning tuleohutuse osa esitatakse eelprojektis nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel.
Kuna mitte kusagil ei eksisteeri konkreetseid näiteid ega nõudeid sellele millised peavad olema need graafilised joonised siis pole vallal minult ka ju midagi nõuda? Minule pisteti aasta tagasi nina alla tööprojekti joonised ning väideti, et vähemalt sellised tuleb teha, sest ega tänapäeval ei hakka ju keegi mitu korda joonseid koostama. Selle väite naeris õppeprorektor välja ning ütles, et kuna tööprojekti staadiumiks tehakse kindlasti joonistes täiendusi ning korrektuure siis ilmselgelt alustatakse eelprojekti joonistest ja vallasantidel pole mitte mingisugust õigust nõuda eelprojekti juurde tööprojekti jooniseid.
Lisaks oli mul niikuinii plaan tutvuda EVS 932 ja kuna uus tuttav väitis, et kuigi paljud inimesed juhinduvad tänapäeval projekti koostamisel-hindamisel EVS 811 on siiski soovitatav järgida EVS 932. Kuivõrd Urmas on siin teinud parasjagu kihutustööd siis ei andnud süda rahu ning kirjutasin ka Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusesse järgneva kirja:
"Eesti Vabariigi põhiseaduse §12 ütleb, et kõik inimesed on võrdsed ja neid tuleb ka kohelda võrdselt. Miks on siis standarditega tutvumine tasuline? Tasuta on ju võimalik tutvuda vaid teie juures kohapeal, kuid kuna ma elan Tartus siis eeldab teie juurde tulek ju minule asjatut lisakulu nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Samas kui Tallinnas elavad isikud saavad standarditega tutvuda põhimõtteliselt tasuta? Miks on siis pealinna inimesed võrdsemad, kui ülejäänud eestlased? "
Sellele vastati veerand tundi hiljem: "Tartu Ülikooli raamatukogus saab tasuta tutvuda elektroonse Eesti standardite täiskoguga.Lugeda saab Eesti standardite täiskogu – kõiki kehtivad Eesti standardeid, valdavat enamust kehtetutest Eesti standarditest ning suurt hulka Euroopa standardilaadseid dokumente. Täpsem info raamatukogu kodulehel."
Saatsin siis omalt poolt uue kirja:"Tore kuulda. Selline info võiks üleval olla ka teie kodulehel. Kuid mis saab antud juhul inimesest, kes elab mõnes piiriäärses külakeses?"
Ning sellele vastati juba ilusasti ja ümmarguselt: "Antud teave on välja toodud ka meie kodulehel. Standardimisorganisatsioonid on enamasti mittetulunduslikel alustel toimivad üksused. Standardite väljatöötamine ja nende süsteemi haldamine nõuab paraku ressursse. Seetõttu on standarditega tasuta tutvumine võimalik vaid teatud lugemispunktides."
Võtsin siis jalad selga ning käisin ülikooli raamatukogus. Lugesin läbi 280+ lehekülge soovituslikku kirjandust ning veendusin, et see oli üsnagi mõttetu tegevus. EVS 811 on juba tunduvalt konkreetsem ja üheselt mõistetavam. Samuti kordades lühem. Vist ümmarguselt 50 lehekülge, kui õigesti mäletanu. Selles loeb isegi minusugune amatöör välja mida tarvis. Samas on kogu see loba vabatahtlik ning selle järgimine soovituslik...
Igaljuhul katsun nüüd projektis parandada need valla poolt esitatud ettekirjutused millel on ka mingi tõepõhi all ja koostan ka järjekordsed uued joonised. Uute jooniste koostamise põhjuseks see, et eelmisest projektiversioonist oli puudus keldri projekt. Kohendan vana ja koostan ka uue vaate vundamendilindile koos keldrikuubikuga. Muus osas võib küll vallaametnikud kuu peale saata, sest omal ajal heideti mulle ette, et joonised on esitatud 3-D vaadetena ning seda ei või mitte. Nende riigiametnike püha piibel EVS 932 ütleb kohe alguslehekülgedel ära, et eelprojekti joonised-vaated võivad olla esitatud ka 3-D vaadetena. Ka lubas Tallinna tehnikakõrgkooli töötaja mulle, et on nõus andma oma põhimõttelise hinnangu minu koostatud joonistele. Seda siis tuleva kuu alguses.
Järgneb ropp sõim serbohorvaadi keeles!
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2716
- Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
- On tänanud: 37 korda
- On tänatud: 101 korda
Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
Seal vaata seletuskirja (nimetuses on SK).
Sellest leiad, et määruse 1 kandvaid autoreid on mees nimega M. Sarmet.
Hetkel ta enam riigileiba ei vormi, seega küsi talt.
https://www.acto.ee/meeskond/margus-sarmet
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring