Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[pikk88]

Märkasin täna, et juba poolteist kuud on möödas ajast, kui esitasin vallaviletsusele teabenõude selle osas millistele tingimustele peab vastama minu kinnistule rajatav lokaalselt lahendatud veevärk ja kanalisastsioon. Siiamaani on eetrivaikus ja vald on tegelenud vist ainult puhkamise ning vallavanema tagandamisega. https://tartu.postimees.ee/8086476/kamb ... tist-lahti
Kuigi riigiametis ei tohiks ka see mingiks vabanduseks ja ajapikenduseks olla, et vastava alaga tegelev ametnik parajasti puhkab, sest teda ju asendatakse ning puhkuseasendaja peab samuti olema piisavalt adekvaatne, et vastata jooksvalt esitatud küsimustele?

[kunn24]

See on sisult selgitustaotlus, aega lahendada 30 päeva. Erakorralistel asjaoludel saab vastamise aega pikendada, kuid pikendamisest tuleb anda teada. Saada päring, mida nad imevad.
VV pole riigiamet.

Kuid PM-i viitest on asi suht selge, et tegu on seal VV-s suht *****ga:
"Ka heideti Läänele ette, et ta ei ole pika aja jooksul suutnud valda korrektselt juhtida, moodustada vallavalitsuses pädevat meeskonda ega lahendada valla peamisi probleeme."

[pikk88]

Eile juhtusin üle pikema aja oma kõrvalhoone ees pead kuklasse ajama ning märkasin, et selle sügisega on millegipärast katusele sammal kasvama hakanud. Eelnevatel aastatel pole seda nagu märkanud ning mu meelest polnud ka suve jooksul aru saada, et kõrgustes mingi aktiivsem elutegevus käiks. Millegipärast on nüüd siis ennem talve tulekut elu kõrgustes käima läinud. Ehitamise ajal sai harjale paigaldatud ka vaskplekist riba, mis pidi väidetavalt vist pisitasa vabasid vaseioone eraldama ning sellega takistama katusele muru ja sambla kasvamist. Nagu näha siis polnud sellest investeeringust tolku midagi.

[kaimagk]

Katus ka tiba ebamugava nurgaga et survekaga mässama minna , enda katus ( mul 22 kraadi) on täitsa ok peal trampida

[Prill]

Vase targad molekulid ja rahvajutud vedasid alt, aga kas see sammal on seal suur taagika. Osades kultuurides nt ühe jaapanit väisavas reisisaates demoti kuidas majaomanik hoolsalt kastab sissesõidu sillutiskivide vahele trügivat sammalt. See vist suur au ja harmoonia kui õnnestub loodusega kooskõlas&koostöös eksisteerida. Mõni teine matab varanduse ja ehitab 3 korda ringi, et isetoimiv mätaskatus saada.
Vbl peaks samblale katusel "tere tulemast" ütlema ja sinna positiivsed omadused juurde mõtlema, sammal loob kivivuukidele hingava kaitse, kaitseb kivi lagundava UV kiirguse eest, ühtlustab kivide temperatuuri suuri kõikumisi ja kivi elab kauem, jne

[kaimagk]

Et kui katusekive valid poes, siis peaksid ka ette kujutama kuidas need koos samblaga välja mäevad , ja kivi värvil kaob üldse mõte ära.

[kunn24]

Sammal tihendab kivi vahed. Täiesti tõsiselt, muideks.

[Urmas]

Vase targad molekulid ja rahvajutud vedasid alt, ...

Sa oled vist kah näinud vaskplekist kirikutorne. Uued on päikese käes ilusti kiiskavad ja vanemad oksiidist ilusad rohelised. No ei ole ma näinud ühtegi sammaldunud vaskplekiga kirikutorni, kusjuures osasid kirikuid ümbritsevad põlispuud ehk sammaldumiseks oleks olnud aega küll ja küll.

Vbl peaks samblale katusel "tere tulemast" ütlema ja sinna positiivsed omadused juurde mõtlema, sammal loob kivivuukidele hingava kaitse, kaitseb kivi lagundava UV kiirguse eest, ühtlustab kivide temperatuuri suuri kõikumisi ja kivi elab kauem, jne

Olen ka ise imetlenud sõna otseses mõttes ilusat rohelist(sammaldunud) katust, kuid mul on seejuures tekkinud kahetised mõtted. Peale ilusa sammaldunud visuaali imetlemise olen jäänud endamisi arutlema ka sambla kahjulikkusest katusekivide tervisele ehk kas sammal ei hakka lõhkuma katusekive. Sammal ajab juuri, kivi pragu saab juurikat täis, niiskus- vesi pressib nii või naa sinna juurika ja kiviprao vahel, see talvel omakorda külmub ja hakkab katusekivi lõhkuma. Minu jaoks lihtsalt uitmõte ja mõttekoht sambla probleemi kasulikkusest/kahjulikkusest.

Osades kultuurides nt ühe jaapanit väisavas reisisaates demoti kuidas majaomanik hoolsalt kastab sissesõidu sillutiskivide vahele trügivat sammalt. See vist suur au ja harmoonia kui õnnestub loodusega kooskõlas&koostöös eksisteerida. Mõni teine matab varanduse ja ehitab 3 korda ringi, et isetoimiv mätaskatus saada.

Kas sul on sellest reisisaatest meeles, et millises laiuskraadis elas see demosambla majaomanik? Kui tema maja asukohas jääb talvine temperatuur 0* või vahest harva ka mõned -*, siis kasvataks ka ise sammalt katusele. Mul hetkel ei ole pilti, kuid kui on lähiajal põhjust maale minna ja on meeles, siis pildistan meie maamaja aida eterniitkatust. Ma ei teagi, kas on eterniit lihtsalt oma eluea lõpetanud või on ka sammal selle kaasa aidanud? Direktor arvas, et aida eterniitkatus on umbes 40-45 aastane. Jaapanlane läheks kadedusest roheliseks ja väga hea raha eest oleme nõus selle sammaldunud eterniidi maha müüma.

[optimist88]

ostetakse endale uhke pesumasin ning siis avastatakse, et see tuleb välja vahetada, sest maja sai valmis ning sinna see enam sisse ei mahu. Või siis ei mahu auto garaazi, sest garaaz on projekteeritud pisema seljakoti majutamiseks jne jne. Oma laenu eest ostetud korteris on päris põhjaliku remondi teinud praeguseks vist juba kõik sõbrad-tuttavad. Mõni isegi kaks korda. Seda üritaks jõudumööda vältida.

Me tegime korteris ainult pealiskaudset remonti, laenu tasumine oli prioriteet. Kui sellega korras, tuli krunt. No ja siis ei viitsi enam korterit vuntsida, mõtled suuremalt.

[Urmas]

Me tegime korteris ainult pealiskaudset remonti, laenu tasumine oli prioriteet. Kui sellega korras, tuli krunt. No ja siis ei viitsi enam korterit vuntsida, mõtled suuremalt.

Me direktoriga mõtlesime ka omal ajal suuremalt kui ostsime vannituppa vähemalt 2m pikkusega mullivanni(minu tingimus) ja hakkame mullivanni mõnusid 2x päevas kasutama. Sisse sain vanni siis kui vannitoa ust koos lengidega veel ei olnud, kuid paar aastat tagasi(15 aastat hiljem) mullivannist loobudes pidin mullivanni põhiosa vanni küljest demonteerima ja osa raami või vanni osa relakaga korrigeerima(ei jäta meelde taolisi pisiasju), sest ust eest ära võtmata mullikat välja ei oleks saanud, aga mullivanni välja sealt sain.

[pikk88]

Hetkeseisuga võttis kukalt sügama see, et sammal on tekkinud katusele justnimelt käesoleva aasta sügisepoole. Suvel seda nagu säärastes kogustes ei märkanud ning eelmistel aastatel polnud seda ka kindlasti mitte. Võimalik, et ümberkaudsetel põldudel on mingit uut sorti väetiselaadset toodet kasutatud ja see on samblakasvanduse käima pannud. Võimalik, et põhjus on kusagil mujal. Otseselt pole mul selle sambla vastu nagu midagi, kuid võimalusel eelistaks puhast katust. Eelistuse põhjus on justnimelt selles, et kui samblakiht muutub paksemaks siis hakkab selle külge kinni jääma rohkem vett ja niiskust, puulehti ning muud prahti ja talvel ka lund ning jääd. Kui ühel ilusal päeval vihmaveerennid paika saavad siis hakkavad tänu sellele ka need rohkem saasta sisaldama. Katus (ja terve hoone) muutub raskemaks, kuid antud juhul pole ka see otseselt probleem, sest konstruktsioon peaks olema ehitatud piisava varuga. Kunniga olen nõus, et kivide vahed saavad tihedamaks. Samas peaks selle läbi tuiskava lume ja vee häda vastu aitama korralikult paigaldatud aluskate. Siiani pole igatahes pööningul vett ega lund rohkem näinud, kui vaid üks kord. Siis oli see otsaluugist sisse tuiskanud ning see häda leidis lahenduse. Vahed said tihendatud.
Kõige lõpuks muutub ju katus ka tuleohtlikumaks, sest samblasse jääb igasugune lendlev saast kinni ja kui on parajasti kuiv periood siis läheb see kõik nagu säraküünal, kohe kui mõne sädeme selga saab.

[val]

Kus puude vari päikest (UV-d) katuse eest varjab, sinna sammal ka tekib. Mul oli iga vihmaga maja esine katuselt alla kukkunud sambla tükke täis. Neid oli tüütult palju ja ajaga kogus vaid kasvas. Sambla eemaldi oli abiks (https://www.bauhof.ee/et/p/116704/sambla-eemaldi-5l) ja kinnitan, et toimib. Märkusena niipalju, et toime tundub väheke parem seal, kus eelnevalt sai manuaalne eemaldus tehtud (varjulisemad ja suurema samblaga osad).

[optimist88]

Hetkeseisuga võttis kukalt sügama see, et sammal on tekkinud katusele justnimelt käesoleva aasta sügisepoole. Suvel seda nagu säärastes kogustes ei märkanud ning eelmistel aastatel polnud seda ka kindlasti mitte. Võimalik, et ümberkaudsetel põldudel on mingit uut sorti väetiselaadset toodet kasutatud ja see on samblakasvanduse käima pannud. Võimalik, et põhjus on kusagil mujal.

Mulle ka tundub, et sel sügisel kasvas sammal mühinal, sinust paarsada km põhjapoole. Ma katusele ei näe, räägin betoonkivist maja põhjaküljel. Pakun, et suvel kasvab aeglaselt, värv on tume camo, jääb märkamata. Sügisel hakkab vohama ja muutub erkroheliseks.

[pikk88]

Kuivõrd ilm väljas pole sportimiseks kuigi soodne siis sai paar päeva tagasi oma eramu projekt tolmust puhtaks pühitud.
Olen viimasel poolaastal jõudumööda erinevate firmade ning ametkondadega ühendust üritanud võtta, et uurida kuidas on lood minu koostatud joonistega. Näiteks kirjutasin Tartu linna, paari projekteerimisfirmasse ja TalTechi. Vastused tulid vaid TalTechist. Kaks inimest vastasid, et nemad sellist asja ei õpeta ja mind aidata ei oska. Üks neist viitsis vähemalt nii palju, et edastas minu küsimuse suusõnaliselt mingile õppejõule, kes vastas: Minimaalsed nõuded ehitusloa taotlemiseks esitab määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile. Samas on paljudel omavalitsustel lisaks oma ehitusmäärus (nt Tartu linna ehitusmäärus).Projekti staadiumite maht on rohkem lahti kirjutatud standardis EVS 932:2017.
Olin selleks päevaks juba arvuti põõsasse visanud, kuid esmaspäeva õhtupoole juhtus midagi ootamatut. Helistas mulle õppeprorektor Tallinna Tehnikakõrgkoolist ja viitsis mulle telefonis seda teemat pistut selgitada.
Tema jutust tuli välja, et kuna standardid pole järgmiseks kohustuslikud vaid soovituslikud siis ainus koht kus võib kohustuslikke punkte kirjas olla on Kambja valla ehitusmäärus. Seal on aga minu arusaamist mööda kirjutatud, et projekte kontrollitakse vastavalt määrusele nr 97.
Määruses nr 97 on kirjas, et Kavandatava ehitise asendiplaaniline ja arhitektuurilahendus ning tuleohutuse osa esitatakse eelprojektis nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel.
Kuna mitte kusagil ei eksisteeri konkreetseid näiteid ega nõudeid sellele millised peavad olema need graafilised joonised siis pole vallal minult ka ju midagi nõuda? Minule pisteti aasta tagasi nina alla tööprojekti joonised ning väideti, et vähemalt sellised tuleb teha, sest ega tänapäeval ei hakka ju keegi mitu korda joonseid koostama. Selle väite naeris õppeprorektor välja ning ütles, et kuna tööprojekti staadiumiks tehakse kindlasti joonistes täiendusi ning korrektuure siis ilmselgelt alustatakse eelprojekti joonistest ja vallasantidel pole mitte mingisugust õigust nõuda eelprojekti juurde tööprojekti jooniseid.
Lisaks oli mul niikuinii plaan tutvuda EVS 932 ja kuna uus tuttav väitis, et kuigi paljud inimesed juhinduvad tänapäeval projekti koostamisel-hindamisel EVS 811 on siiski soovitatav järgida EVS 932. Kuivõrd Urmas on siin teinud parasjagu kihutustööd siis ei andnud süda rahu ning kirjutasin ka Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusesse järgneva kirja:
"Eesti Vabariigi põhiseaduse §12 ütleb, et kõik inimesed on võrdsed ja neid tuleb ka kohelda võrdselt. Miks on siis standarditega tutvumine tasuline? Tasuta on ju võimalik tutvuda vaid teie juures kohapeal, kuid kuna ma elan Tartus siis eeldab teie juurde tulek ju minule asjatut lisakulu nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Samas kui Tallinnas elavad isikud saavad standarditega tutvuda põhimõtteliselt tasuta? Miks on siis pealinna inimesed võrdsemad, kui ülejäänud eestlased? "
Sellele vastati veerand tundi hiljem: "Tartu Ülikooli raamatukogus saab tasuta tutvuda elektroonse Eesti standardite täiskoguga.Lugeda saab Eesti standardite täiskogu – kõiki kehtivad Eesti standardeid, valdavat enamust kehtetutest Eesti standarditest ning suurt hulka Euroopa standardilaadseid dokumente. Täpsem info raamatukogu kodulehel."
Saatsin siis omalt poolt uue kirja:"Tore kuulda. Selline info võiks üleval olla ka teie kodulehel. Kuid mis saab antud juhul inimesest, kes elab mõnes piiriäärses külakeses?"
Ning sellele vastati juba ilusasti ja ümmarguselt: "Antud teave on välja toodud ka meie kodulehel. Standardimisorganisatsioonid on enamasti mittetulunduslikel alustel toimivad üksused. Standardite väljatöötamine ja nende süsteemi haldamine nõuab paraku ressursse. Seetõttu on standarditega tasuta tutvumine võimalik vaid teatud lugemispunktides."
Võtsin siis jalad selga ning käisin ülikooli raamatukogus. Lugesin läbi 280+ lehekülge soovituslikku kirjandust ning veendusin, et see oli üsnagi mõttetu tegevus. EVS 811 on juba tunduvalt konkreetsem ja üheselt mõistetavam. Samuti kordades lühem. Vist ümmarguselt 50 lehekülge, kui õigesti mäletanu. Selles loeb isegi minusugune amatöör välja mida tarvis. Samas on kogu see loba vabatahtlik ning selle järgimine soovituslik...

Igaljuhul katsun nüüd projektis parandada need valla poolt esitatud ettekirjutused millel on ka mingi tõepõhi all ja koostan ka järjekordsed uued joonised. Uute jooniste koostamise põhjuseks see, et eelmisest projektiversioonist oli puudus keldri projekt. Kohendan vana ja koostan ka uue vaate vundamendilindile koos keldrikuubikuga. Muus osas võib küll vallaametnikud kuu peale saata, sest omal ajal heideti mulle ette, et joonised on esitatud 3-D vaadetena ning seda ei või mitte. Nende riigiametnike püha piibel EVS 932 ütleb kohe alguslehekülgedel ära, et eelprojekti joonised-vaated võivad olla esitatud ka 3-D vaadetena. Ka lubas Tallinna tehnikakõrgkooli töötaja mulle, et on nõus andma oma põhimõttelise hinnangu minu koostatud joonistele. Seda siis tuleva kuu alguses.


Järgneb ropp sõim serbohorvaadi keeles!

[kunn24]

Määrus 97 viimase versiooni menetlusteave on leitav siit: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/ ... 1#Mg96wOKx
Seal vaata seletuskirja (nimetuses on SK).
Sellest leiad, et määruse 1 kandvaid autoreid on mees nimega M. Sarmet.
Hetkel ta enam riigileiba ei vormi, seega küsi talt.
https://www.acto.ee/meeskond/margus-sarmet

[pikk88]

Aastalõpuseis on selline, et Sarmetilt mingit tagasisidet ei ole saanud. Kiri sai saadetud, kuid kommentaare laekunud pole. Küll aga sain korduvalt kõneleda TalTechi õppejõuga kes kinnitas mu kahtlusi, et vallajobu on vinti kõvasti üle võlli keeranud ning nõudnud asju mis pole olulised. Noh lihtsalt nii igaks sajaks juhuks, et oleks ohutu. Samuti selgitati mulle pisut, mis on valesti minu koostatud joonistes, et need ei sobi projekti juurde. Hetkel loodan ikka veel, et saan sellega ise hakkama kui leian pisut aega jooniste korrigeerimiseks.
Seniks aga kõigile häid pühi.

[kunn24]

Kambja vallas käib kõik tagurpidi, ehitusspets (sama, kellele sa minu soovitusel kirjutasid) ei "saanud aru" ehitusluba väljastades, et projektis on 16-korteriga elamu 2-korterilise asemel: https://tartu.postimees.ee/8173767/jokk ... erite-muuk
https://tartu.postimees.ee/8177395/kamb ... e-kohtutee

Kui ehr-i sisse logid, siis äkki viide jääb tööle:
https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/do ... 2371/02383

Projektid on sealt sisselogituna kättesaadavad. Neist saad snitti võtta, kuidas 1 "õige" projekt Kambja VV jaoks peab välja nägema, .

Lisa. Tallinna kõdurajoonides on küll müüdud kortereid mõtteliste osadena, kuid antud teema tundub siiski veidi üle võlli.

[pikk88]

Vaatasin kah, et selles vallas on küll kõik segi nagu Kört-Pärtli särk.
Praegu pean aru kuidas ise käituda. Väga hea meelega viskaks oma "poolpiduse" projekti vallale hambusse. Samas on veel päästeameti heakskiitu ka tarvis saada ning nendega taas maade jagamisest küll huvitatud pole. Seepärast võiks kirjatükk ikkagi korras olla.
Samas üritati mingi aeg tagasi minu kõrvalkrundile ka korterelamuid püstitada ja sellele plaanile sai üsna lihtsalt pidurit tõmmata kui juhtisin kõrgemate vallalametnike tähelepanu sellele, et väited nagu läheduses oleks korterelamud levinud ei pea paika. Lähim kolhoosiaegne "kortermaja" asub rohkem kui kilomeetri kaugusel.
Lühidalt kokku võttes üritati mälu järgi rajada kolme korterelamut(kokku vist 15 korterit) ja plaanis sisaldus näiteks idee nende korterite tulevasi elanikke liikuma panna kitsa juurdepääsutee kaudu. Hoonete vahel polnud päästeametile jäetud mingit manööverdamisruumi. See annab minu olematute kogemuste põhjal piisavalt alust arvata, et päästeamet poleks sellele oma heakskiitu niikuinii andnud.
Lisaks oli muudetud ühte madalpinge õhuliini, mis kulges üle planeeringu all oleva krundi. Alguse sai liin alajaamast mis asub kinnistu kõrval. Kinnistu piirides oli see viidud maa alla. Kinnistu piiril toodi liin maa peale ja kulges siis 2 postivahet õhuliinina ning lõppes. Lisaks veel peoga tühisemaid lolluseid sinna otsa. Valla ehitusmehed olid sellele jaburdusele siiski oma nõusoleku andnud ning saatsid juba selle projekti avalikule väljanäitusele kaasarääkimiseks. Kui poleks kirjutada viitsinud siis ei oleks vist mitte mingi ime, kui minu naabruses toimuks analoogne tsirkus. Kui ebapädev peab olema inimene, kes ei saa aru mis ehitisega tegemist on? Või kui pädevust jagub siis saab olla ainus võimalus, et allkiri pannakse liinitöö korras. Süvenemata isegi mitte pealiskaudselt millele alla kirjutatakse. Piisaks ju tühisest pilgust joonistele, et tekiks küsimus kas kõik on ikka nii nagu peab.

[pikk88]

Vaatan ja loen ehr-ist seda Saialille paarismaja seletuskirja ning suu vajub ammuli. Projektis on kirjas, et hoone on kavandatud ühekorruselisena. Hoonesse on planeeritud kaks korterit. Ning ehitise üldiste vaadete all on projektiga kaasas sellised pildid.

Kui see on nüüd ühekorruseline hoone siis olen mina küll emakaamel.

[Walter2]

Ilmselt saksapärane projektlahendus, kus 1.korrus on Erdgeschoss ning reeglitepärane korruste lugemine algab alates 2.korrusest.

[kunn24]

Korruste arv projekti seletuskirjas siiski 2. Tõmmis failist PL4922_EP_AA-3-01_v02_Seletuskiri.pdf

korruste arv.PNG (65.96 KiB) Vaadatud 18278 korda

[pikk88]

Copy-paste Saialille 37 projekti seletuskirjast:
3.3. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS
ASENDIPLAANILINE IDEE, PLANEERINGU PIIRANGUD
Hoone paigutus krundil lähtub detailplaneeringust.
HOONE ARENGUPERSPEKTIIVID
Käesoleva projektiga hoone täiendavat mahulist laiendamist ette ei nähta.
HOONE ARHITEKTUURNE ÜLDKONTSEPTSIOON JA FUNKTSIONAALNE ÜLESEHITUS,
RUUMIJAOTUS
Hoone kavandamisel on lähtud detailplaneeringust ja tellija soovist kasutada maksimaalselt antud
ehitusõigust. Hoone on kavandatud ühekorruselisena. Hoonesse on planeeritud kaks korterit.

Minu kirjatüki kallal käis selliste anomaaliate puhul tõsine norimine, kuivõrd meie riigis on kõik seaduse ees võrdsed siis
Aga detaile pole siin teemas mõtet väga arutada, muidu kaldub asi siin kursilt liiga kõrvale ja minul on ikkagi õilsad kavatsused endale elamine ausalt püsti panna, kuid loeks huviga ka teiste arvamust asja kohta.
Tegin selle tsirkuse jaoks eraldi teema. viewtopic.php?t=71834

[pikk88]

Järjekordselt lükati tagasi minu projekt ehitusloa taotlemiseks. Selle vastuse saamisel otsisin üles vallavanema ning pärisin mida kõik see tähendama peaks. Nagu oligi arvata siis vastata ei osatud ja ka ehitusministrit telefonis tabada ei suudetud. Lubati järele pärida ning mind teavitada.

Sedapuhku olid nõuded järgmised:
Hoonel puudub energiamärgis. Esitatud on Räniküla 5 ja 21 energiamärgised, milledel puudub seos antud elamuga.
Juhtisin vallavanema tähelepanu sellele, et pole nende eramute energiamärgiseid isegi mitte näinud ja kui need on sarnased minu esitatuga siis pole see minu viga. Paljud hooned on ehitatud sarnaste parameetrite alusel.
Tiitelleht/seletuskirja päis ja jalus):
See pole küll asi mille kallal norida eelprojekti puhul
Tiitellehel puudub ehitusprojekti valmimise kuupäev (§7 lg1 p8);
Panin lauale projekti väljatrüki kus on olemas must-valgel projekti valmimise kuupäev
Seletuskirja päises/jaluses puudub ehitusprojekti koostamise kuupäev (§7 lg2 p4);
Kuupäev täiesti olemas.
Seletuskirja päises/jaluses puudub lehekülje number juhul, kui dokument koosneb rohkem kui ühest lehest (§7 lg2 p9);
Lehekülje numbrid olemas

2. Arhitektuurne osa:
Puudub ehitise põhitarindite kirjeldus koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja -seadmete äranäitamisega (§16 lg1 p4);
Puudub piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused ja mürapidavused (§ 16lg1 p6);
3. Konstruktsiooniosa:
Puudub projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu (§17 lg1 p1);
4. Kütte- ja ventilatsiooniosa:
Puudub projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu (§18 lg1 p1);
Puudub tehnosüsteemi kavandatav kasutusiga (§18 lg1 p2);
Puudub hoone ligikaudne energiavajadus (§18 lg1 p4);
Vee- ja kanalisatsiooniosa:
Puuduvad aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu (§20 lg1 p1);
Puudub tehnosüsteemi kavandatav kasutusiga (§20 lg1 p3);
Elektrivarustus:
Puuduvad aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu (§21 lg1 p1);
Puudub tehnosüsteemi kavandatav kasutusiga (§21 lg1 p2);
Puudub elektrisüsteemide põhimõtted (§21 lg1 p3);
Puudub elektri jõu ja valgustuse osa põhimõttelised lahendused (§21 lg1 p5);
Puudub põhiliste kaabliteede paiknemine (§21 lg1 p9);
Elektripaigaldiste osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi vähemalt tekstiliselt seletuskirjas (§21 lg4)
Kõik vajalik on projektis olemas. Tuleb lihtsalt õppida lugema
JOONISED:
Asendiplaan:
Asendiplaani joonis ei ole loetav.
Kui isik ei ole suuteline asendiplaani lugema siis pole ta piisavalt pädev antud ametikohal töötamiseks
Esitatud vaated ja lõiked on ebaselged, pole aru saadav, mis mastaabis koostatud, puuduvad paljud mõõdud ja kirjanurgad.
Vaated on nihkes, näha on hooneosad, mis ei tohiks vaatel näha olla. Puuduvad kõrgusmärgid, maapinnajooned, pinnakihtide kirjeldused. Puudub keldri plaan.

Kõik peaks olema piisavalt selgelt ja arusaadavalt esitatud. Keldri plaan on olemas. Kõrgusmärgid on olemas. Ebamäärane väide, et puuduvad paljud mõõdud ei tähenda mitte midagi, sest paljud mõõdud on olemas.
Jooniste koostamiseks puuduvad meie vabariigis konkreetsed mustandid ja ainus nõue on, et need peavad olema koostatud üheselt mõistetavalt ja korrektselt. Ei ole määratud, kas need peavad olema joonestatud 2D-s või 3-Ds mis tähendab seda, et soovi korral võib neid esitada ka kästisi joonestatuna.
Praegu olen tige ja ootan valla poolset vastust, sest üks napakas on praktiliselt kaks aastat kummi venitanud projekti lugemise ja sellest aru saamisega. Ei ole reaalne, et nõudmised projektile muutuvad iga kord kui esitan eelnevalt parandatud ja nõuetekohaseks muudetud projekti. Esmalt oli minu mälu järgi probleemiks see, et joonistele oli jäänud sokkel joonistamata ning polnud arusaadav kuskohast algab maapind. Kui selle probleemi lahendasin siis hakkas nõudmisi tulema lademetes. Kui need nõudmised täitsin (vastavalt sellele mis olid ka seaduse alusel kohustuslikud ning vajalikud) ning esitasin projekti kolmandat korda siis tulid uued nõudmised või siis ei suudetud mulle ikka veel põhjendada mis on valesti. Hetkeseisu järgi olen näiteks esitanud valda 3 erinevat geoaluse faili ja see primaat väidab mulle, et need kõik on loetamatud. Viimase faili koostas mulle isiklikult Anneli Kodasma Tartu Maakorralduse OÜst ja seetõttu soovitasin vallavanemal palgata endale pädevad ametnikud kes on suutelised arvutiga töötama ning vajalikke dokumente avama ning neid lugema.
Hetkeseisuga võib arvata, et vastuseks tuleb sealt taas mingi jura mis hakkab hetkel üheselt meenutama paari aasta tagust eepost päästeametiga millel polnudki mitte mingit põhjust ega seaduslikku alust. Lihtsalt inimene ei julge teha oma tööd ja nõuab igaks juhuks rohkem kui ette nähtud, et oma kaitsta. Seda lihtsalt seepärast, et projekteerija on temale tundmatu isik ning joonised pole joonestatud AutoCadiga. Kusjuures vahepeal sain endale isegi mingi AutoCadi vanema versiooni ja mõtlesin, et teen joonised selle programmiga ümber, kuid minu arvutis ei hakanud see tööle. Ja selle pärast ma endale uut arvutit ostma küll ei kavatse hakata.

[kunn24]

Tänapäeval on paljudel ehitusfirmadel analoogiliste jamade tõttu palgal juristid, mulle tundub, et sul on hetkel mõned valikud:'
-anda see vald ajakirjandusse (nö eelmise loo jätkuloona; sulle ei pruugi sellest lahendust tulla),
-kui seal on kaklevad võimuliidud (nagu näiteks Kose vallas), siis anda asi opositsioonile pureda (tulemus on määramatu ja tavaliselt opositsiooni huvitavad rohkem oma taskud),
-vaadata Hugo legali lehelt välja jurist ja anda asi kohustuskaebusena kohtusse (kui võidad, on sulle kasu 100%),
-valida projekteerija, kes selle märkusi laduva ussikese laiaks kirjutab,
-mõned veel, mida kirja panna ei sünni.


Nagu ma eelnevast olen aru saanud, sul on see majake püsti ja projekti reaalselt pole millegi jaoks vaja?
Igaks juhuks, et ehitusseadustik on muutmisel ja juba püstiaetud majade registrisisse kandmise 500 € nn trahvilõiv plaanitakse tühistada.
https://jarvateataja.postimees.ee/81853 ... lihtsamaks
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/ ... 6#swmN7dCk

[Prill]

Ja ikka on inimestel tahtmist veel midagi omal jõul ja käel ehitada..
Riigibürokraatia on igal sammul üle võlli, enam väga ei varjatagi, kus ametnikkond igapäevaselt pingutab mõelda, uusi reegleid, nendele järelvalve toob avalikku sektorisse tööd&leiba ja muudab Eesti paremaks.
Eesti on hullult riigi reguleerimise usku riik, kõik kassid-koerad-lemmikud peavad olema uue korra järgi kiibistatud ja riigi registris - loomulikult lehekülgede kaupa miks see kõik hea on ja kuidas selle üle järelvalve ei ole loomaomaniku kiusamine vaid aitamine.

Meenub üks USA kinnisvara&remondisari, kus sealmaal ka regulatsioonid aina enam pigistavad, kohati isegi niivõrd, et olemasoleva kinnisvara soetamine ja selle jõhker renoveerimine on mitmes vaates mõistlikum, kui uue kinnisvara arendamine, kus on terve plejaad bürokraatlike ja keskkonnanõudmisi.
Sealmail kuskil osariigis enim häiris kuidas uutesse ei tohtivat enam kaminaid teha ja mingi teema oli ka basseinidega, kliima-kõrbestumine ja veeprobleemid. Ehk kui tahta teatud aksessuaare ja lihtsamat bürokraatiat tuleb soetada olemasolev, millele kehtivad selle rajamise aja nõuded.

Eestis kisub ka sinnapoole, kui ei oleks seda "varjatud puuduste" teemat