Lollideküla maja soojustamine

[LauriLauri]

Tere,
Sai ostetud 90.-l ehitatud 2-e kordne maja- Narvaplokk/puitkarkass , köetavat pinda 330m2 + betoonkelder 180m2 ( täielikult 100mm penoga soojustatud + hüdro. )
Maja läbilõige: 1. korrus: ( metallkarkass 66+vill , 2 kipsi) Narvaplokk 200mm , 150mm villa puitkarkassi vahel, tuuletõke, tuulutus, voodrilaud.
2. korrus : (metallkarkass 66, vill, kile, kips) Puitkarkass, 250mm villa, tuuletõke, tuulutus, laud.

Maja olen täielikult renoveerinud va fassaadi (tehtud tööd: vesi-õhk küte- 1 ja 2 korrus põrandaküttel, AiRobot V8 ventilatsioon, uus katus + lisa soojustus villa näol, uued aknad ja uksed, uus torustik, elekter jne

Talvel alla -15 C juures toatemp 16-19C ( toati erinev) ( kütan lisaks 14kw pumbale selliste ilmadega suurt malmkaminat ( mitu korda päevas ).-20C juures see talv olid Mõned toad 15-16C, pumba küttevesi oli seal 42 C juures.
Ilmselgelt on kuskil külmasillad sees.

Kas olemasolevale puitlaudisele kingspaniga nö koti pähe tõmbamine oleks hea lahendus? - 50mm Kingspan+ teibid + tuulutus + uus voodrilaud.
Majas õhuniiskus tänu põrandaküttele ja sundventilatsioonilke väga madal 25-30%, ehk enda loogika järgi kondenseerumist seest poolt - välja ei saa toimuda ( olen teadlik et kingspan ei lase veeauru läbi ).

Tänud kaasamõtlejatele !

[kaimagk]

Kui tahad maja väljast poolt teha auru tihedaks , pead seda tegema ka seest poolt, nii lihtne see ongi. Jah, õhuniiskuse teeb madalaks kütmine(seda teevad kõik kütteliigid) ja niiske õhu ventileerimine talvel majast välja. Suvel aga tõuseb õhuniiskus sul ilusti kõrgeks tagasi ja hakkab seinu närima . loe, siin teemasi hulgim selle kohta...
....ma veits panustaks juba praegu kerget hallitust seal 66 villa taga ploki peal, alumistes äärtes.......

[vuuk]

Pakun omalt poolt mõned mõtted.
Kui välisseinte siseküljel kips ja karkassi vahel vill ning aurutõkkekile puudub, siis võib see olla üks probleemkoht.
Kui karkassi vahele välja on paigaldatud vale vill ja lohakalt, siis see võib olla ära vajunud ja sellest on külmasillad.

Tolles asukohas on majad küllalti keeruka kujuga. Ehitatakse elumaju peamiselt eelprojektide alusel. Eelprojektides lahendatud üldiselt vaid lihtsamad ja üldisemad teemad. Sõlmkohad aga kõik lahendamata. Kui ehitaja osutub asjatundmatuks või ei ole kohusetundlik, siis tõenäoliselt just need keerukusest tulenevad sõlmkohad on üldjuhul lahendatud põhimõtteliselt valesti ja neis kohtadest võib tõenäoliselt külmasildasid leida.

Tegu suure majaga - 330 m2 köetavat pinda. Kas küttesüsteem on ikka piisavalt võimas sellise kütmiseks? Kas keegi on seda arvutanud?

Laed? Kuidas need on soojustatud? Soe tahab ikka kõige parema meelega üles poole liikuda.

Aknad, uksed? Tõenäoliselt tol ajal pandud mitte eriti tõhusad.

Jne
Mitu viga kokku ja ongi maja külm.

[Kalvis]

Maja seinte soojustus on OK. Saab vaid olla lohakas töö. Muud asjad võivad olla määravad - akf vuuk tõi need esile.
Lohakat tööd ja võimalikke külmasildu näeb paremini termokaameraga (tehakse talvel pilt)

[tabarabarap]

Võta kaamera ja rõhutest peale

[vuuk]

Villad on kasutusotstarbelt ja omadustelt üsna erinevad.
Vabalt võidi kasutada seinas näiteks lakke mõeldud villa. See on vaid üks põhjustest, miks vill seinas võib ära vajuda.
Kas näiteks täitedokumentatsioon on olemas? Pakun, et mitte.
KTA-st või ehitustööde päevikust saaks vaadata, mis konkreetse materjaliga tegu. Samuti (muuhulgas), et kes ja mille alusel paigaldas.

[T25]

Kui palju elektri peale kuus kulub raha.

[trebla]

Kui palju elektri peale kuus kulub raha.

Kas ei oleks mõistlikum küsida elektri kW -tunde..?

[T25]

Kui palju elektri peale kuus kulub raha.

Kas ei oleks mõistlikum küsida elektri kW -tunde..?

Oleks vaja teada, palju elektri peale külmal kuul kulub. Ja kogu elekter, mitte et kuskil soojuspumbal on oma mõõdik ees , mis näitab suhteliselt väikest kulu , aga mullivannid, basseinid jms tarbivad mitu korda rohkem juurde ja see salatakse maha.

[ping]

Kui palju elektri peale kuus kulub raha.

Kas ei oleks mõistlikum küsida elektri kW -tunde..?

Oleks vaja teada, palju elektri peale külmal kuul kulub. Ja kogu elekter, mitte et kuskil soojuspumbal on oma mõõdik ees , mis näitab suhteliselt väikest kulu , aga mullivannid, basseinid jms tarbivad mitu korda rohkem juurde ja see salatakse maha.

Elektri ühikuhinna järgi ei saa mitte hoone energiakulu arvata, sest elektrihind on vägagi erinev.
Vannivee soojendamisele kulunud energia lahkub kanalisatsiooni, jne.

[A23]

Tere,
Sai ostetud 90.-l ehitatud 2-e kordne maja- Narvaplokk/puitkarkass , köetavat pinda 330m2 + betoonkelder 180m2 ( täielikult 100mm penoga soojustatud + hüdro. )
Maja läbilõige: 1. korrus: ( metallkarkass 66+vill , 2 kipsi) Narvaplokk 200mm , 150mm villa puitkarkassi vahel, tuuletõke, tuulutus, voodrilaud.
2. korrus : (metallkarkass 66, vill, kile, kips) Puitkarkass, 250mm villa, tuuletõke, tuulutus, laud.

Maja olen täielikult renoveerinud va fassaadi (tehtud tööd: vesi-õhk küte- 1 ja 2 korrus põrandaküttel, AiRobot V8 ventilatsioon, uus katus + lisa soojustus villa näol, uued aknad ja uksed, uus torustik, elekter jne

Talvel alla -15 C juures toatemp 16-19C ( toati erinev) ( kütan lisaks 14kw pumbale selliste ilmadega suurt malmkaminat ( mitu korda päevas ).-20C juures see talv olid Mõned toad 15-16C, pumba küttevesi oli seal 42 C juures.
Ilmselgelt on kuskil külmasillad sees.

Kas olemasolevale puitlaudisele kingspaniga nö koti pähe tõmbamine oleks hea lahendus? - 50mm Kingspan+ teibid + tuulutus + uus voodrilaud.
Majas õhuniiskus tänu põrandaküttele ja sundventilatsioonilke väga madal 25-30%, ehk enda loogika järgi kondenseerumist seest poolt - välja ei saa toimuda ( olen teadlik et kingspan ei lase veeauru läbi ).

Tänud kaasamõtlejatele !

Lükkaks küll lahendust järgmisesse aastasse, aga ma ise ootaks sarnasel juhul talveni ja külma ilmaga laseks termokaameraga seest ja väljast üle, ülerõhkudega ja ilma. Siis näeks, kas ja kus on soojustuses probleemid. Või ei olegi soojustuses olulisi vigu, vaid küttesüsteem vaja võimasamaks teha. Ikkagi tavamõistes üpris suur maja.

[LauriLauri]

Pakun omalt poolt mõned mõtted.
Kui välisseinte siseküljel kips ja karkassi vahel vill ning aurutõkkekile puudub, siis võib see olla üks probleemkoht.
Kui karkassi vahele välja on paigaldatud vale vill ja lohakalt, siis see võib olla ära vajunud ja sellest on külmasillad.

Tolles asukohas on majad küllalti keeruka kujuga. Ehitatakse elumaju peamiselt eelprojektide alusel. Eelprojektides lahendatud üldiselt vaid lihtsamad ja üldisemad teemad. Sõlmkohad aga kõik lahendamata. Kui ehitaja osutub asjatundmatuks või ei ole kohusetundlik, siis tõenäoliselt just need keerukusest tulenevad sõlmkohad on üldjuhul lahendatud põhimõtteliselt valesti ja neis kohtadest võib tõenäoliselt külmasildasid leida.

Tegu suure majaga - 330 m2 köetavat pinda. Kas küttesüsteem on ikka piisavalt võimas sellise kütmiseks? Kas keegi on seda arvutanud?

Laed? Kuidas need on soojustatud? Soe tahab ikka kõige parema meelega üles poole liikuda.

Aknad, uksed? Tõenäoliselt tol ajal pandud mitte eriti tõhusad.

Jne
Mitu viga kokku ja ongi maja külm.

Küttepump määriti mulle pähe ühe tuttava poolt kes väitis et 14kw Hitatchi Yutaki s5 on piisav sellele majale, nüüd paar teise firma müügimeest väitnud et peaks 20kw pump olema vähemalt kuna külma ilmaga jääb vaid 9kw elektritenn kütteks alles ning seetõttu ongi vesi põrandas jaheda võitu kuna ressurssi pole.
Pean 3a vanale pumbale nüüd vist järgmise peremehe leidma ja miskit võimsamat vaatama nt Cooper & Hunter 22kw.

Katuse/lae soojustasin ise eraldi veel juurde, kokku vist sai 300mm villa.
Aknad ja uksed uued 3x paketid.

[LauriLauri]

Tere,
Sai ostetud 90.-l ehitatud 2-e kordne maja- Narvaplokk/puitkarkass , köetavat pinda 330m2 + betoonkelder 180m2 ( täielikult 100mm penoga soojustatud + hüdro. )
Maja läbilõige: 1. korrus: ( metallkarkass 66+vill , 2 kipsi) Narvaplokk 200mm , 150mm villa puitkarkassi vahel, tuuletõke, tuulutus, voodrilaud.
2. korrus : (metallkarkass 66, vill, kile, kips) Puitkarkass, 250mm villa, tuuletõke, tuulutus, laud.

Maja olen täielikult renoveerinud va fassaadi (tehtud tööd: vesi-õhk küte- 1 ja 2 korrus põrandaküttel, AiRobot V8 ventilatsioon, uus katus + lisa soojustus villa näol, uued aknad ja uksed, uus torustik, elekter jne

Talvel alla -15 C juures toatemp 16-19C ( toati erinev) ( kütan lisaks 14kw pumbale selliste ilmadega suurt malmkaminat ( mitu korda päevas ).-20C juures see talv olid Mõned toad 15-16C, pumba küttevesi oli seal 42 C juures.
Ilmselgelt on kuskil külmasillad sees.

Kas olemasolevale puitlaudisele kingspaniga nö koti pähe tõmbamine oleks hea lahendus? - 50mm Kingspan+ teibid + tuulutus + uus voodrilaud.
Majas õhuniiskus tänu põrandaküttele ja sundventilatsioonilke väga madal 25-30%, ehk enda loogika järgi kondenseerumist seest poolt - välja ei saa toimuda ( olen teadlik et kingspan ei lase veeauru läbi ).

Tänud kaasamõtlejatele !

Lükkaks küll lahendust järgmisesse aastasse, aga ma ise ootaks sarnasel juhul talveni ja külma ilmaga laseks termokaameraga seest ja väljast üle, ülerõhkudega ja ilma. Siis näeks, kas ja kus on soojustuses probleemid. Või ei olegi soojustuses olulisi vigu, vaid küttesüsteem vaja võimasamaks teha. Ikkagi tavamõistes üpris suur maja.

Sai termokaamera laenatud tuttavalt talvel kuid ei taibanud ka välispidiselt vaadata soojakadusid, seest nägi põhiliselt kõik akna ümbrused ja 1. - ja 2. korruse vöö.
Plaan ikkagi lähiajal vana vooder maha kiskuda, vana villa ja tuuletõkke alla jätta ning 45x45 + 50villa ühepidi ja 45x45 + 50 villa ristipidi peale + Tuuletõkke kangas ja teibid , tuulutus ja uus voodrilaud peale.
Oleks endal süda rahul, ei julge kingspani peale siiski minna, nii paljud seda kondentsi ohtu maininud mulle.

[LauriLauri]

Maja seinte soojustus on OK. Saab vaid olla lohakas töö. Muud asjad võivad olla määravad - akf vuuk tõi need esile.
Lohakat tööd ja võimalikke külmasildu näeb paremini termokaameraga (tehakse talvel pilt)

Sai vaadatud kahjuks aint seest kaameraga talvel ja põhilised kohad olid akna ümbrused, alusvöö, 1. ja 2. korruse vöö.
Arvan ise et kas vill ära vajunud ( vale vill ) või tuuletõke kehvasti paigaldatud .
Kavatsen 2 kihis 50 ja 50 villa peale + kangas + teibid.

[LauriLauri]

Kui palju elektri peale kuus kulub raha.

Kas ei oleks mõistlikum küsida elektri kW -tunde..?

Oleks vaja teada, palju elektri peale külmal kuul kulub. Ja kogu elekter, mitte et kuskil soojuspumbal on oma mõõdik ees , mis näitab suhteliselt väikest kulu , aga mullivannid, basseinid jms tarbivad mitu korda rohkem juurde ja see salatakse maha.

Mullivanne/basseine pole, on saun mida 2-3x kuus kütame ja tarbeveeboiler 190L, tavaline talve kuu kogu tarbimine kuskil 2000kw juures, kuid suurim on olnud 3000kw kõige kümem kuu ( toas oli 16-18 C ).
See pole kindlasti normaalne tarbimise ja toa temperatuuri vahekord

[RaJy]

Arvestades ruutmeetreid siis ega väga müstiline see kulu ka ei ole, lisaks suht tuultele avatud maastik. Aadress on ka muidugi üsna täpne oma nimega.

[Küülaline]

tarbimine kuskil 2000kw juures, kuid suurim on olnud 3000kw

Huvitav oleks teada, mis sul kWh hinnaks tuli? Kas on börsi- või fixhind ja kas kuidagi juhid ka tarbimist?

[tabarabarap]

Ennem kui midagi tee võta mõõdistus teenusena peale ja saad täpselt tegevused planeerida projekteerida. See on naljakuluga teenus

[LauriLauri]

tarbimine kuskil 2000kw juures, kuid suurim on olnud 3000kw

Huvitav oleks teada, mis sul kWh hinnaks tuli? Kas on börsi- või fixhind ja kas kuidagi juhid ka tarbimist?

Elekter tuleb börsilt ja Fibaro kw hinna jälgija peal, 100eur oli järgmine arve väiksem sama tarbimisega ( ei saa täpset võrdlust teha kuna sama tarbimisega kuu eelnevalt oli kw hind erinev ja liiga mahukas välja kalkuleerida kõik tunni hinnad.

Selle Fibaro miinus muidugi see et kui pole suurt akumulatsiooni paaki siis küttevesi jahtub maha ja maja külm.
Lasen see aasta paigaldada mingi 400L vähemalt.

[RaJy]

Mullivanne/basseine pole, on saun mida 2-3x kuus kütame ja tarbeveeboiler 190L, tavaline talve kuu kogu tarbimine kuskil 2000kw juures, kuid suurim on olnud 3000kw kõige kümem kuu ( toas oli 16-18 C ).
See pole kindlasti normaalne tarbimise ja toa temperatuuri vahekord

Ja kui palju elektrit suvel ilma kütmata kulub? Sellega saad enam-vähem küttele kuluva osa kätte.

[RaJy]

Tarbimisharjumused võivad ka üsna palju mõjutada kulusid - olen näinud inimest kes üksinda tarbis 35m3 sooja vett kuus.

[Küülaline]

sama tarbimisega kuu eelnevalt oli kw hind erinev ja liiga mahukas välja kalkuleerida kõik tunni hinnad

Ma pean silmas kuu keskmist kWh hinda, st arve üldsumma jagatud kulunud elektriga. Näiteks minul aprill - maksin 126 € ja tarbisin 916 kWh. (126 / 916 = 0,137 €/kWh)

[RaJy]

Täiesti mõttetud numbrid - oleneb võrgulepingust, börsielektri tarbimisel tarbimisajast, elektrimüüja marginaalist jne. Kulu kui sellist näitavad ikka tarbitud kw/h hulk mitte raha hulk mis selle eest välja käidud

[LauriLauri]

Täiesti mõttetud numbrid - oleneb võrgulepingust, börsielektri tarbimisel tarbimisajast, elektrimüüja marginaalist jne. Kulu kui sellist näitavad ikka tarbitud kw/h hulk mitte raha hulk mis selle eest välja käidud

Täpselt nii.

[LauriLauri]

Mullivanne/basseine pole, on saun mida 2-3x kuus kütame ja tarbeveeboiler 190L, tavaline talve kuu kogu tarbimine kuskil 2000kw juures, kuid suurim on olnud 3000kw kõige kümem kuu ( toas oli 16-18 C ).
See pole kindlasti normaalne tarbimise ja toa temperatuuri vahekord

Ja kui palju elektrit suvel ilma kütmata kulub? Sellega saad enam-vähem küttele kuluva osa kätte.

2023 juuni oli nt kogu tarbimine 700kw , ehk talvel kui väga külm kuu pole on kütmise osa 1300kw kanti , -20 nädal oli siis sai 1 nädalaga 1000kw tarbimist kätte...

Soojuspumba COP on 4.71, mis tundus iseenesest hea 3a tagasi, kuid kas soojuspumpadel on mingid muud näitajad mis indikeerivad kui effektiivsed nad on -20 C ja alla selle , vot ei tea?
Külma ilmaga kui andsin käsu et pump hoiaks fikseeritud küttevee tempi 42 C juures näitas reaalne temp mingi 34 kraadi ehk see elektritenn 9kw ei suutnud ära kütta vett.