Õppige tundma seadusi!

[Urmas]

Seda artiklit lugedes tuli kohe meelde kasutaja pikk88 jauramine Päästeametiga, kes nõudis veevõtu tiiki krundile. Seoses Päästeameti nõudega on vist nende tiikide esimene ohver olemas, kuigi nende tiikide ohtlikkusest hoiatati ette. Kurb, et riik koos oma allametitega ei oska selliseid asju ette näha.

"„Tiik on tehtud päästeameti nõudel, et tulekahju korral saaks tuletõrje piisavas koguses vett,“ ütleb Martin. „Tiigi ehitamisel jälgisime päästeameti ettekirjutusi ja nõudeid. Tiik on registreeritud ning see on päästeameti poolt üle vaadatud, kinnitatud ja vastu võetud."

Allikas https://www.ohtuleht.ee/1082847/lapse-e ... -nimetada-

Selle kommentaari jätkuks arvan, et EV ametnikud ei taha üldse vastutust võtta. Kurat, ise nõuavad tiiki ja siis kui sinna loomad-linnud-inimesed upuvad, siis lihtsalt tühistame kasutusloa ja enne uut luba ei anna kuni tiigil katus peal. Täiesti arusaamatu, et kuidas ei suudeta näha probleeme ette? Käskinud siis kohe eelsoojendatud basseiniveega ujula ehitada ehk 2in1. Uus artikkel samal teemal https://www.ohtuleht.ee/1091607/aiast-o ... gi-katmist

[suvaline]

Tiigi katmine on küll jaburdus kuubis. Varsti tuleb nõue, et katke 45° nurga all 3m kõrge katusega, lapsed saavad talvel ligu lasta. Ja katuse kõrgema nurga all saavad talisuplejad omi tegusid teha vettehüpete näol. Ja siis selgub, et tuletõrjujal põis ei pea, palun kaks WC boksi: üks meestuletõrjujale, teine naiskiirabile. Ja kui juba ehitamiseks läks siis palun sooja ja hügieeni võimalus sauna näol. No ja väike grill ei tee ka paha.

[kunn24]

Lüganuse vald on Imede Põld.

Kuu aega tagasi saatsin neil päringu, vastust loomulikult pole:

Lüganuse VV

Leidsin Teie dok registrit vaadates, et väljastate kuni 15 KW päikeseparkidele PT-d ja veel raiskate aega avatud menetluseks. Seda ka hajaasustuses. Viimane pärl on teil Projekteerimistingimused - Lüganuse vald (lyganuse.ee)

Viiatate selles täiesti andekalt avalikule huvile seoses kliimamäärusega, mis teil eelnõus kirjas.

Küsimus, kas selline ülikoormav halduspraktika on Teil oma väljamõeldis, või kuskilt Kliimaministeeriumist ette kirjutatud (st juhis)?

Kui ja, oleks huvitav seda näha.

Ilmselgelt selline Teie teguviis ei vasta EhS § 26 olulise rajatise definitsioonile ja üldse vajadusele väljastada PT-d.
Paljudes omavalitsustes pole ka enda hoonete tarvis paigaldatud paneelid tehnorajatis, mis oleks ka ehitusloa kohustusega. Sõltumata sellest, kas eraldi või hoone küljes.

Jutuks oleva kliimamääruse tsitaat:

EL Nõukogu määruse nr 2022/2577, 22. detsember 2022, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, rakendamisel eeldatakse, et taastuvenergiajaamade ja -seadmete planeerimine, ehitamine ja käitamine, nende võrguühendused,seotud võrk ise ning salvestusvahendid pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust.EL Nõukogu määruse nr 2022/2577, 22. detsember 2022, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, rakendamisel eeldatakse, et taastuvenergiajaamade ja -seadmete planeerimine, ehitamine ja käitamine, nende võrguühendused,seotud võrk ise ning salvestusvahendid pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust.

Lüganuse valla DR-i konkreetne viide https://atp.amphora.ee/lyganusevv/index ... tingimuste

Seal võib neil pdf-idel klikkida ja nautida mängu ilu. Kes juriidikast veidiki jagab, peaks peast või lauast kinni hoidma.

[kunn24]

Lolle on igal tasandil. Konkreetne lugu paavstist https://epl.delfi.ee/artikkel/120229449 ... -diktaator

Pühakute ja valitsejate Venemaa
Veelgi märkimisväärsem läbikukkumine oli aga eelmisel kuul. Paavst lausus Peterburi noortele katoliiklastele videokohtumisel: „Te olete suure Venemaa pärijad: pühakute, valitsejate suure Venemaa, Peeter Suure, Katariina Suure Venemaa. See impeerium – suur, valgustatud, suure kultuuri ja suure inimlikkusega. Ärge kunagi unustage oma pärandust. Suure emakese Venemaa pärijad, ärge peatuge!“

[Urmas]

Lolle on igal tasandil. Konkreetne lugu paavstist https://epl.delfi.ee/artikkel/120229449 ... -diktaator

Sellest artiklist mulle meeldis rohkem Nils Niitra mõte

Okei, paavst on kõigest Peetrus, ta pole Jumal, aga kallis Jumal, kas Sa palun saaks koputada sellele tüübile õlale ja öelda, et ole lihtsalt vait!

Mulle meenub ammune juhtum kohalikus kirikus seoses töökohustusega(pildistada naiskoori esinemist kohalikus kirikus) ja kirikuõpetaja ahastav pöördumine palvluse ajal Jumala poole- "Armas Jumal, palun anna mõistust riigikogulastele presidendi valimistel!". Tol ajal olid valikus Rüütel, aga kes oli vastaskandidaat, ei mäleta. Ei võtnud Jumal tema palvet kuulda. Pidin ennast tol hetkel ikka väga tagasi hoidma, et mitte valjusti naerma hakata. Lootus pidi kehast lahkuma viimasena(ütlemine kuuldud Kivisaare suu kaudu kunagi Sky raadiost).

[kunn24]

Vb olla veidi valesti väljendusin, et mitte ainult lolle, vaid ei tea kunagi ette, mis mõne mutrikese peakeses reaalselt toimub, olgu ta suur või väike. Selle kokkuvõttega peaks ka sujuvalt teemasse tagasi saama.

[Urmas]

Ja siis selgub, et tuletõrjujal põis ei pea, palun kaks WC boksi: üks meestuletõrjujale, teine naiskiirabile.

Nalja teed või? Sa oled ikka pesuehtne ultrašovinist! Kas sa tõesti ei tea, et sugu on lihtsalt üks konstruktsioon(mida iganes see tähendab ja millest ma aru ei saa) ja sa tahad eri sugudele eri peldikuid. Kuigi samas nn naisteplaažil lähevad ultrafeministid millegipärast ikka väga äksi täis kui mõni paljas meesterahvas ilmub nende territooriumile.

[Urmas]

Üks enda kogemus, et oma õiguste eest seismiseks tuleb tunda seadusi või küsida targematelt nõu. Olin poes kassajärjekorras ja enne mind soovis üks naisterahvas tagastada praaktoote(täispuhutava minibasseini põhjas oli auk) ja saada tagasi raha praaktoote eest. Vaatas kassapidaja arvutist, et kas sama toodet saab asendada. Ei saanud ja hakkas rääkima ülemuste poolt kästud juttu- osta praaktoote maksumuse eest midagi, siis kinkekaart ja veel midagi, aga raha kohe kindlasti tagasi ei saa. Ajasin kõrvad kikki ja kuulasin tähelepanelikult, sest mul oli just hiljuti sarnane juhtum. Tundus, et ostja oli leplik ja oli rahul kinkekaardi(kindel summa) ja ülejäänu eest ostis kohe midagi suhteliselt mõtet. Mul oli temast kahju ja peale seda kui ta oli lõpetanud, sosistasin talle kõrva, et tegelikult sai ta petta. Kuna olin nädalake-paar tagasi lõpetanud enda õiguste eest seismise, siis kirjeldan ka oma juhtumit. Äkki on kellegil sellest tulevikus kasu?
Asi selles, et ostsin Bauhofist pisitöödeks puidutreigi Sheppach, mis peale 10 minutit proovimist ütles üles koostöö. No viisin poodi tagasi ja toode suunati garantiiremonti, kuigi mu esialgne soov oli kohe raha tagasi saada. Olgu, kui remonti, siis remonti. Sain vastu paberlehe, kus Bauhof oli kirjutanud, et võtavad endale kohustuse informeerida tarbijat toote saatusest. Ootasin selle aja ära ja kirjutasin neile. Ei kippu ega kõppu. Olgu, ootasin veel veidi ja siis üks kuu ja natuke peale helistati mulle, et ei allu remondile ja pakuti toote asendamist. Kuna olin pettunud nende poolt müüdava toote toojafirmas, siis keeldusin asendustootest. Pakuti kinkekaarti. No ei ole mul selle kinkekaardiga(sundost) teha midagi. Siis teadustati, et kuna olen ostnud firma kaardiga, siis toote maksumus jääb Bauhofi krediitarvele. Möh? Mis ajast on Bauhof krediidiasutus, kellele ma olen andnud volitused oma firma rahade kasutamise eest? Küsisin, et mis siis saab minu firma rahast kui ma enam kunagi ei soovi osta mitte midagi? Jääbki neile? Ei hakatud pikalt rääkima, vaid öeldi, et minu valik. No ei hakka ju sõnumi edastajat sõimama, sest tema on kohustatud rääkima seda, mida ülemused käsivad. Teadsin, et mul on õigus tagasi saada raha praaktoote eest ja egas midagi, edasine hakkas käima e-kirjade teel, et asi oleks fikseeritud. Otsisin VÕS-st §-e, midagi leidsin, kuid ei osanud neid seostada ja kirjutasin ühele oma mänedžerile(endine minu teenuste tellija), kes on veidi targem. Kirjutas mulle vastu vastavad §-d, edastasin need koos oma põhjendustega juba Bauhof-i infole+koopia müügiosakonna juhatajale. Suht kiiresti tuli vastus, et arusaamatus a´la tahtsin raha saada isiklikule arvel, kuigi seda ei olnud soovinud. Vabandasid ja tahtsid, et edastaksin oma firma arve numbri! Jälle möh? Telefoni teel said küll mainida, et ostetud firma arvelt ja nüüd oma raamatupidamises seda konto numbrit ei näinud, kelle arvelt oli toote eest makstud.

Kui kedagi huvitab, siis võin nende nelja Riigiteatajas avaldatud VÕS §-de numbrid avalikult välja panna. Hetkel ei viitsi oma postkastist otsida.

[ping]

...
Kui kedagi huvitab, siis võin nende nelja Riigiteatajas avaldatud VÕS §-de numbrid avalikult välja panna. Hetkel ei viitsi oma postkastist otsida.

Ära häbene ja kirjuta välja, ma ka ei taha enam selle firma kinkekaarti saada.

[Urmas]

Ära häbene ja kirjuta välja, ma ka ei taha enam selle firma kinkekaarti saada.

Kõigepealt alusta oma kirjas pretensioone viitega VÕS §100, seejärel viita §108 lg2 p3-e, seejärel viita §101 lg1 p4 ja lõpuks §116 alusel lepingust taganemise teate kuna teine pool on oluliselt oma kohustusi rikkunud ja soovid raha tagasi. Seadusepügalate sisuga tutvu ise, ei viitsinud neid kõike siia välja tuua. Nii lihtne ongi väljapressijatele asi selgeks teha.
Väljapressijate pakkumistest keeldumise põhjenduste näiteid oli kirjas mu eelmises postituses.

[Kalvis]

Kunagi tarbijakaitse teavitas. Esimesed 6 kuud on ostjal nõuda tootelt garantii korras remontimist, asendamist, tagastamist või asendamist teise firma tootega- vastavalt ostja enda soovile.
Peale kuut kuud on poel/tootjal õigus öelda mis ta teeb (ostjal puudub igasugune valikuõigus) garantii juhtumil.
Abiks on tarbijakaitse telefon. Mind korra kah jooksutati. Pood saatis mind Siemensi vigase telefoni osas garantiiremondi töökotta, seeal aga saadeti pikalt. Nõutult helistasin tarbijakaitsesse ja seal öeldi - sina suhtled ainult poega ja tagastad kauba neile. Läksin poodi tagasi ja ütlesin - tarbijakaitse käskis teil kaup tagasi võtta ja korda teha. Ülla-ülla sama töötaja kes enne pikalt mu saatis võttis nüüd telefoni vastu ja ime - nädala pärast oli korras.
Paragrahvide asemel piisab kui ütled - tarbijakaitse ütles mulle nii - teie peate garantiikorras nii käituma ja arvatavasti sellest piisab. (paragrahvid tasub muidugi läbi lugeda...)

[Urmas]

Kalvis, minu juhtum ei kuulunud tarbijakaitse seadusepügalate alla, sest ostsin asja firmana ja minu vaidluses poega tuli lähtuda VÕS-st ja selle §-dest.

[Urmas]

Üks väga lahe artikkel, kus on järgitud Dalai-laama mõttetera ja tehti riigiametile 1:0.

Kemplus keskkonnaameti ning ärimeeste Heiti Hääle ja Tarmo Tamme (Eesti 200) MTÜ vahel kurikuulsa Käsmu sauna pärast lõppes keskkonnaameti seljatamisega – saun on nüüd «väikelaev» ja ametnike hammas selle peale enam ei hakka.

https://www.postimees.ee/7948985/arimeh ... ikelaevaks

[optimist88]

...ostsin Bauhofist pisitöödeks puidutreigi Sheppach, mis peale 10 minutit proovimist ütles üles koostöö. No viisin poodi tagasi ja toode suunati garantiiremonti, kuigi mu esialgne soov oli kohe raha tagasi saada ... Teadsin, et mul on õigus tagasi saada raha praaktoote eest...

Palun täpsusta, millel su teadmine põhineb. Minu teada jätab meie seadusruum eraisikutele garantiivaidlustes rohkem õigusi kui VÕS jätab ettevõtte nimele ostjatele (su treipink). Eratarbija saab raha tagasi nõuda ALLES SIIS kui toodet ei õnnestunud parandada/asendada (mõistliku ajaga). Vt TTJA vastus eratarbijale: "...Ostjal on defektse kauba puhul õigus nõuda müüjalt defektiga kauba parandamist või asendamist. Müüja võib valida esmasena parandamise, näiteks lähtuvalt oma kulutustest. Kui parandamine ebaõnnestub või samasugusega asendamine ei ole võimalik, on tarbijal õigus raha tagasi saada." https://majandus.postimees.ee/6548410/m ... bijatel-on ; https://www.ttja.ee/eraklient/tarbija-o ... gigarantii

Eraisik ei saa KOHE raha tagasi nõuda aga OÜ saab?? Vaevalt. Pakun, et su OÜ sai raha tagasi mõnel muul põhjusel. Nt Bauhof ei vastanud pretensioonile määratud aja jooksul, seda saab tõlgendada lepingu rikkumisena. Või nad ei suutnud asendustoodet hankida piisavalt kiiresti.
"10 min töötab ja siis laseb flogistoni välja"-tööriistade müüki ei saa tõlgendada lepingu rikkumisena. Müüja ei pea proovikäivitusi tegema. Seda enam - pooletunniseid töid.

Ära häbene ja kirjuta välja, ma ka ei taha enam selle firma kinkekaarti saada.

Kõigepealt alusta oma kirjas pretensioone viitega VÕS §100, seejärel viita §108 lg2 p3-e, seejärel viita §101 lg1 p4 ja lõpuks §116 alusel lepingust taganemise teate kuna teine pool on oluliselt oma kohustusi rikkunud ja soovid raha tagasi. Seadusepügalate sisuga tutvu ise, ei viitsinud neid kõike siia välja tuua. Nii lihtne ongi väljapressijatele asi selgeks teha.

Ma jurist ei ole aga lugesin need kohad läbi. Sisuliselt viitab pretensiooni esitaja, et kaupleja on rikkunud oma kohustusi (§100) ja 2. pool soovib lepingust taganeda (§101 lg1 p4). §116 täpsustab lepingu rikkumise mõistet.

Millist kasu võiks ostjal pretensiooni esitades olla VÕS §108 lg2 p3, ma küll ei taipa
§ 108. Kohustuse täitmise nõudmine
... (2) Kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui:
3) võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil;

[Urmas]

Palun täpsusta, millel su teadmine põhineb. Minu teada jätab meie seadusruum eraisikutele garantiivaidlustes rohkem õigusi kui VÕS jätab ettevõtte nimele ostjatele (su treipink).

Saatsin kirja su meilile.

[Urmas]

Ei leidnud sarnast teema ja panen siia. Viide kommentaari lõpus. Artikli valguses tundub, et siinsel foorumlasel pikk88 on ikka väga vedanud, sest sai oma ehitusloa juba kätte.

Probleemi tuum on Davosi kaheksa kvaliteetse ruumi kriteeriumit, mille Kliimaministeerium tahab kohustuslikuks muuta. Kriteeriumid on juhtimine/valitsetus, funktsionaalsus, keskkond, majandus, mitmekesisus, kontekst, kohatunnetus ja ilu. Nendele tingimustele peavad tulevikus vastama kõik tulevikus ehitatavad hooned, alates kaubanduskeskustest ja laohoonetest, lõpetades suvilate abihoonetega.

Näiteks lisatakse seadustesse funktsionaalsuse nõue, mis tähendab, et ehitis peab olema erinevate võimetega inimestel lihtne kasutada ja et seda oleks võimalik tulevikus mingiks muuks otstarbeks kergesti ümber ehitada.

Sõnades kõlab kenasti, aga reaalses elus on sellega mitu probleemi. Esiteks – kuidas hinnata funktsionaalsust? Kui ehitusseadustiku muutmise eesmärk oli kõiki nõudeid lihtsustada, et ehitusprojekte saaks igas omavalitsuses menetleda kiirelt, süsteemselt ja samadel põhimõtetel, siis funktsionaalsuse nõue teeb vastupidist – igale ametnikule antakse subjektiivne võim otsustada, kelle tulevane kodu on funktsionaalne ja kelle oma mitte.

Lisaks

Teiseks annab see nõue ametnikele voli sekkuda ettevõtete äriplaani. Neile tekitatakse õigus otsustada, kuidas peab kauplust ehitav poeomanik tulevikus saama oma kaubanduspinda ümber kujundada.

Mul viskas filmi jooksma koolikiusu ohvrist alaväärsuskomplekside käes vaevlevast ja mitte just "kõige kirkamast kriidist karbis" ametnikust. Selline ametnik hakkab vist käituma nagu arst ühes loetud anektoodis. "Oh, juudas, kui väike on maailm" ütles arst ja määras liiklusinspektorile 6 klistiiri päevas.

Tsitaatide allikas https://arvamus.postimees.ee/8271177/ma ... e-lisamist

[Prill]

Äris on väga levinud rendipinnad, vist isegi mitmed suured kaupluseketid ei kauple oma pinnal&kinnisvaral vaid rendivad. Suuremad kaubanduskeskused nagu Lõunakeskus, Ülemiste jt vist samuti rendimudeliga kus üks äriühing rendib teistele äridele pindu hotellist, spordisaalist, kinost kuni sekspoeni.

Esmalt võiks riik ise eeskuju näidata, kui ikkagi pandi jämedalt puusse nt vanglate või koolide ehitusega, kus täna vangikongid ja koolid tühjenevad - miks ei tehtud multifunktsionaalselt..
Kindlasti on ettevõtlust kus on spetsiifilised hooned, tuleb tuumajaam ja omanik&ehitaja peavad hakkama nuputama, kuidas pinda kasutada kui reaktoriäri ei müü ja tuleb mujale ümber orienteeruma. Ka tapamajad, lihatööstused, õlletehas, kuivatid, laudad võivad olla spetsiifilise vajadusega, kus mõnikord seadmetele ehitatakse vastava vajadusega karp ümber. Edaspidi peab kogu loogika ümber vaatama, samas loob töökohti ja kasvatab SKP-d kui ehitusahelasse tuleb "projekti" lüli kelle ülesanne on kirjutada võimalikult usutav jutuke kuidas kauplusest saab kergesti teha lao, basseini, kasiino või mistahes muud.

Veidral ajal elame, majandus seisab, rahva usk riiki, julgeolekusse, majanduslikku edusse on aina kasinam aga kuskil ministeeriumitest tuleb pea iga nädal geniaalseid plaane ja muudatusi, kuidas elu veel paremaks teha. Ja nagu tavaliselt kipub kaasnema bürokraatia, ametnikkonna ja riigikulutuste kasv, millele tuleb katet leida järjekordsete maksutõusude ja uute maksuleiutistega.

[EH.INS.]

See lollus on piisk meres...
RKAS-i nõue on ka nt kindla summa eest osta kunsti
Üldiselt EU-st midagi peale lolluste ongi raske loota

[pikk88]

Kummaline ongi see, et ametnikel puudub nagu igasugune vastutus oma tehtud töö eest? Ainus võimalus neid vastutama panna on vist kohtu kaudu. Siin väidavad küll advokaadid üheselt, et haldusleping kehtib vaid selle allkirjastanud isikute vahel, kuid nõunik annab ju ikkagi allkirja haldusüksuse nimel, kes on andnud talle volitused allkirjastamiseks. https://rask.ee/uudised/ehitusoigus-ees ... ient-onnel Kuidas siis pole võimalik sellel haldusüksusel oma tähenärijat korrale kutsuda.