El. projekti maksumus
-
Külaline
- külaline
El. projekti maksumus
Palju laias laastus ja väga jämedalt el. projekti eest küsitakse? Maja umbes 100 ruutu, kaks korrust ja standarlahendustega- el. pliit, boiler, põrandaküte, jupp välisvalgustust jne.
-
Külaline 2
- külaline
-
Külaline
- külaline
-
MAV
- Regulaarpostitaja
- Postitusi: 63
- Liitunud: 07 Sept 2007, 14:24
- Asukoht: Tallinn / Türisalu 5137369
Re: El. projekti maksumus
Kui projekti vaja , siis saab. Küsimused PS'i paluks.Külaline kirjutas:Palju laias laastus ja väga jämedalt el. projekti eest küsitakse? Maja umbes 100 ruutu, kaks korrust ja standarlahendustega- el. pliit, boiler, põrandaküte, jupp välisvalgustust jne.
Re: El. projekti maksumus
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------Külaline kirjutas:Palju laias laastus ja väga jämedalt el. projekti eest küsitakse? Maja umbes 100 ruutu, kaks korrust ja standarlahendustega- el. pliit, boiler, põrandaküte, jupp välisvalgustust jne.
Tartu kandis laias laastus 25.- EEK /m2 +18% , kui midagi väga keerulist pole.
-
pla
- külaline
El. projekti maksumusest
Maja elektriprojekti hinda saab väiksemaks juba kahe olulise töö ära tegemisega : 1. võta arhitektilt sisekujundajalt või kelleltki joonestuse oskajalt hoone ehitise õiges mõõdus digialus- tavaliselt autocad ehk *.dwg fail- millele on elektriprojekteerijal mõnus elektriosa peale kanda. Ära lollita projekteerijat mingite pdf "pildikestega" digialuse pähe. Kui arhitekt ei anna (autorikaitse vm. jama põhjendusel) kõiki jooniste faile, siis oled tünga saanud. Abiks kui saad teda rahaga(sellest ilmajätmisega) koinida, ainult paberitükikeste eest täisraha välja käies oled end juba alguses ullikeste hulka pannud.
2. Mõtle ise oma(pereliikmete & tulevaste kasutajate) peaga kuhu elektriseadmeid on vaja ja kanna need plaanidele kasvõi käsitsi. Ära koonerda fantaasiaga
Näit: kui töö el. lõpetamisel veel ei tea kumba seina pliit peaks ideaalselt sobima, lase mõlemisse kohta kaabel vedada, kulutad mõnisada krooni aga valmis maja ümber tehes kulutad võib-olla ~10 000 kaablitee seina raiumiseks selle mäsu hiljemax viimistlemisex. Seega las projekteerija paneb kõikvõimalikud arukad lahendused plaanile, maha tõmmata /delete klahvi sõtkuda jõuab alati.
3. Tehtud töö eest vastutab Eestis 100% elektrik, projekteerija jääb tavaliselt süüdimatuks. Seega võid projekti pähe kaante vahele iluvormistusega makulatuuri toppida, kui oled teostaja elektriku ajude peale kindel. Teostusjoonis peab vastama tegelikkusele, eriti siis kui meeldib teostuse käigus kõike korduvalt ümber ja uuesti teha. Projekti sildiga teostusjoonist on tegelikult vaja hoone või elmispinna kasutusloa vormistamiseks- ei tea pretsedenti et mõne kasutusloa väljaandmine oleks elektriprojekti ümbertegemiseks edasi lükatud.
*elektri projekteerija jaoks on oluline teada veega seotud ruumide seadmete asukohad (elektriohutuse lisatingimused!)ja seinte-lagede-põrandate ehitusviis- kuhu saab soodsamalt(vähema aja- ja lisakuludeta) kaabeldust paigaldada.
Püüa kõikvõimalikud eritööde joonistajad ninapidi kokku viia(nn. projekteerimise projektijuhtimine)- sedasi talitades ei tohiks eritööde töömeestel kakluseks minna, kes esimasena omad seadmed saab paigaldada sest järgmised töövõtjad ei saa oma tööd teha ja seadmed sinna panna kuhu ette on nähtud vaid kuhugi kuhu veel saab või hoopis esimese töö maha lõhkuma. Ja seda lihtsameelse tellija kulul, kes ei ole projekte ja ruumijaotust
osanud planeerida. Lihtsamad lauslollused saab avastada kui elektri- veevarustuse- kanalisatsioon-i kütte- ja ventilatsiooni- jm eritööde seadmete süsteemide plaanid pannes joonised üksteise peale ja need joonised selge ilmaga vastu akent läbi vaadata.
Eriasi on nn intelligentse maja projekteerimine. Siin on vaja eelkõige tellijale selgust mida ta süsteemilt tahta oskab ja palju ta kulutada tahab. Mõne miljoni eest veidraid vigureid(lülitusskeeme, regulaatoreid, pulte jms.), millega külalisi lõbustada ei lähe paljudele meist korda. Kui tellja ei saa aru asja sisust miks Telljale seda süsteeemi vaja on, siis pole mõtet lasta projekteerijal midagi paigaldajale arusaamatut joonistele kribada, mille eest saab aga kõva pappi küsida.
2. Mõtle ise oma(pereliikmete & tulevaste kasutajate) peaga kuhu elektriseadmeid on vaja ja kanna need plaanidele kasvõi käsitsi. Ära koonerda fantaasiaga
Näit: kui töö el. lõpetamisel veel ei tea kumba seina pliit peaks ideaalselt sobima, lase mõlemisse kohta kaabel vedada, kulutad mõnisada krooni aga valmis maja ümber tehes kulutad võib-olla ~10 000 kaablitee seina raiumiseks selle mäsu hiljemax viimistlemisex. Seega las projekteerija paneb kõikvõimalikud arukad lahendused plaanile, maha tõmmata /delete klahvi sõtkuda jõuab alati.
3. Tehtud töö eest vastutab Eestis 100% elektrik, projekteerija jääb tavaliselt süüdimatuks. Seega võid projekti pähe kaante vahele iluvormistusega makulatuuri toppida, kui oled teostaja elektriku ajude peale kindel. Teostusjoonis peab vastama tegelikkusele, eriti siis kui meeldib teostuse käigus kõike korduvalt ümber ja uuesti teha. Projekti sildiga teostusjoonist on tegelikult vaja hoone või elmispinna kasutusloa vormistamiseks- ei tea pretsedenti et mõne kasutusloa väljaandmine oleks elektriprojekti ümbertegemiseks edasi lükatud.
*elektri projekteerija jaoks on oluline teada veega seotud ruumide seadmete asukohad (elektriohutuse lisatingimused!)ja seinte-lagede-põrandate ehitusviis- kuhu saab soodsamalt(vähema aja- ja lisakuludeta) kaabeldust paigaldada.
Püüa kõikvõimalikud eritööde joonistajad ninapidi kokku viia(nn. projekteerimise projektijuhtimine)- sedasi talitades ei tohiks eritööde töömeestel kakluseks minna, kes esimasena omad seadmed saab paigaldada sest järgmised töövõtjad ei saa oma tööd teha ja seadmed sinna panna kuhu ette on nähtud vaid kuhugi kuhu veel saab või hoopis esimese töö maha lõhkuma. Ja seda lihtsameelse tellija kulul, kes ei ole projekte ja ruumijaotust
osanud planeerida. Lihtsamad lauslollused saab avastada kui elektri- veevarustuse- kanalisatsioon-i kütte- ja ventilatsiooni- jm eritööde seadmete süsteemide plaanid pannes joonised üksteise peale ja need joonised selge ilmaga vastu akent läbi vaadata.
Eriasi on nn intelligentse maja projekteerimine. Siin on vaja eelkõige tellijale selgust mida ta süsteemilt tahta oskab ja palju ta kulutada tahab. Mõne miljoni eest veidraid vigureid(lülitusskeeme, regulaatoreid, pulte jms.), millega külalisi lõbustada ei lähe paljudele meist korda. Kui tellja ei saa aru asja sisust miks Telljale seda süsteeemi vaja on, siis pole mõtet lasta projekteerijal midagi paigaldajale arusaamatut joonistele kribada, mille eest saab aga kõva pappi küsida.