Kahe hoone küttelahendus

[dzim]

Tervitus!
Pean plaani maasoojupumba paigaldamiseks. Renoveeritud eluhoonet ja uut kõrvalhoonet oleks tarvis korraga kütma hakata, vahemaa umbes 30m. Eluhoonesse ei ole planeeritud kohta soojuspumbale. Kõrvalhoones on selleks aga ruumi küllaga. Kütmise osa on lihtne - maasoojuspumo kõrvalhoonesse ja Uponori Ecoflex Twin 2x32 kahe hoone vahele maha ja asi ants.

Nüüd kui aga soe tarbevesi mängu tuleb muutub asi pisut keerukamaks. Enamus sooja tarbvett kasutatakse siiski eluhoones ning väike osa kõrvalhoones ja siit jääb küsimus, kas võtta integreeritud boileriga pump või eraldi boileriga. Integreeritu puhul jääks soe tarbevesi vesi oma 30m tsirkuleerima maa all kuni eluhooneni. Eluhoones oleva boileriga oleks vaja kütmisel vaid kõrgema temperatuuriga boilerit periooditi kütta.

Kumb variant nüüd kavalm oleks? Niiehknaa tundub, et ei pääse kallimast Ecoflex Quattro torust - küte+tarbevesi.

Kõrvalhoonesse pumba paigaldamise kasuks räägib veel hilisem päikesepaneeli-inverteri-aku asukoht samas hoones.

Või uitmõttena üldse kasulikum kasutada eluhoones tavalist boilerit ning boilerisse sisenevat külma vett eelsoojendada 35*C küttevee abil?

[Coolhouse]

See nüüd küll tõsiselt võetav jutt ei ole.
Boileriga soojuspumba mõõtmed on ca 60x70 cm põrandapinda.
Mõnel asjalikumal mehel on nt soojuspump esikukapis. Ühel pool on garderoob ja väiksem osa soojuspumbale.

Tarbevee osakaal on 10-20% aastasest soojustarbimisest. Maja ja aiamaja võib sama suhtega olla.
Mis mõtet on seda soojust aastakümneid 30 m kaugusele pumbata? Trassil on soojuse kadu ka ja see pika aja jooksul ei ole ilmselt samas suurusjärgus paari isoleeritud plasttoru maksumusega.

[bladerunner]

Lisapaak ~100L + pump + 1-2 paisupaaki ka vaja ära mahutada + torusid, kraane, klappe. Veidi ikka ruumi läheb aga jah, mingi 60x100cm peale peaks asi ära mahtuma küll. Omal hakkas hoopis lae kõrgus piirama, pump tahtis 225cm, lagi on 235cm aga sinna ülesse tuli ka veel õhueraldajad jms ära mahutada. Mahtus kenasti aga tööruum oli ahtake.

[Kalvis]

Teha saab aga trassil on suured soojuskaod. Oled ikka valmis neid taluma? Tõsi trassi saab ka hästi soojustada aga see maksab.

[ping]

Kui läbi trassi lasta kolmel talvekuul põrandaküttele sobiva temperatuuriga (ca 25C) vesi, siis ei pruugi suhteline kadu aasta arvestuses isegi väga suur olla.
(Mida madalam on soojuskandija temperatuur, seda väiksem soojakadu.)

Aga kui keerutada pikki trassi pidevalt +65C sooja tarbevett, siis on soojusenergia kulu aastaringi, olenemata kas sooja vett tarbitakse, sest trass on pikk ja tsirkpump peaks pidevalt töötama.

Kindlasti torustiku tootja tehnilistest andmetest leiab ka vajalikud numbrid, et energiakulu välja arvestada.

[dzim]

Ausalt öeldes on tehnoruum täiesti majas olemas, kuid asub see magamistoa all. Kõik kompressorid teevad paratamatult müra ja vastavalt paigaldusele võib ikka juhtuda, et läbi konstruktsiooni ja/või torude kostub kompressori müra (tegu maakohas oleva hoonega, seega välist mürareostust pole). Lisaks on tehnoruumi asukoht majas selline, et kontuuride vedamine majast välja on raskedantud muude kommunikatsioonide ja hoonete paiknemise tõttu - muidugi on kõik vajadusel teostatav.

Päeva lõpuks on ikkagi vaja kütta ära mõlemad hooned, seega ainukeseks määravaks asjaks on tarbevee tootmine, mida läheb rohkem tarvis elumajas. Kõrvalhoonesse on planeeritud saun, seega sinna läheb sooja tarbevett vaja vaid hooti. Kogu hoonet koos töögaraažiga on vaja muidugi soojana hoida.

Kogu küte tuleb madalatemperatuuriline, ehk praegu näitab programm, et peaks hakkama saama max 32*C kütteveega. Pinnatemperatuur jääb põrandal 22-24*C. Viimaste numbrite tõesusele ei pretendeeri, seda näitab hiljem praktika. Peaks see muidugi tähendama, et maa all peaks lokustama kütteks vaid max 35*C vett.

Kunagi isegi arvestasin välja Uponori Ecoflexi soojakao, võis jääda sinna 400kWh kanti aasta peale, kuigi ausalt täpselt ei mäleta. Number oli igatahes selline, et pikali ei löönud, aga selle võiks pigem uuesti üle kontrollida. Kaalusin ka õhk-vesi süsteemi kõrvalhoonesse ja maa-vesi eluhoonesse. Paigalduse mõttes oleks koos kaugküttetoruga tulnud hind isegi sama, kuid hilisem hoolduskulu ja jooksev kulu võivad isegi kõrgemad olla.

Siin ka üldine lihtsustatud pilt plaanist (maja 2k ruutudega on projektis liialdatud, viilu alust pinda liiga kaugele arvestatud):

[dzim]

Tuleb kuskilt veel ehk ideid? Erinevad müüjad pakuvad mõlemat varianti, nii boilerit abihoones kui ka boilerit elumajas. Kus otsast nüüd kinni võtta?

[Metsakraav]

Teatavasti on kuuma tarbevett tootes on pumba kasutegur väiksem.
Võimalik et saadud võit kaob trassikadudesse, siis oleks elektriboiler parem valik.

[Joosep Toots]

Ükskõik, kas integreeritud või integreerimata boiler, nad peavad ikka koos pumbaga olema. Muidu peab pumba küttekontuur, mis boilerit soojendab, selle pika tee läbima. Sama kogemus majast u. 20 m kaugusel asuva maaküttepumba ja boileriga ning Uponoro maa-aluse toruga. Kui tarbimine on taga või kütteperiood, siis pole hullu - soe tarbevesi tarbitakse ära või läheb osaliselt ruumide kütmiseks. Muidu aga jahutab ringlussüsteem 180 L boileri mõne tunniga maha. Osaliseks lahenduseks on võimalikult isoleeritud torud (juba paigaldusel), ega seal muud teha ei saagi. Alternatiiv on paigutada majja tavaline elektriboiler Kui juttu oli, et saun hakkab soojuspumbaga samas majas olema, siis ise sai tehtud selline lahendus, et soojuspumpa sissetulev vesi tuleb läbi kerise boileri. Siis saab kerisesooja ära kasutada terve maja jaoks. Teine alternatiiv on panna vahele termoventiil, mis annab süsteemi vett kerise paagist, kui see on üle x kraadi. Siis saaks sooja vett isegi siis, kui soojuspump ei tööta .

Kui majas tehnoruum olemas, ma väga seda müra ei kardaks. Peab ainult asjalik paigaldaja olema, kes igasuguse müra edasikandumise nt. torustiku kaudu ära oskab summutada.

[dzim]

Hea info!

Olen suhelnud nüüd erinevate tarkadega. Tulemuseks näib tulevat lausa 2x40 kaugütte trass + tarbevesi 32/20.

Lisaks trassile soovtatakse pigem suuremat boilerit pumba kõrvale kui 180L integreeritud, boiler pigem kõrvale 300L+.

Sooja vee tsiruklatsioon tuleb pumbast majja ja eks selle peab panema veel kella järgi käima, koguaeg pole mõtet loksutada.

Olen nüüd kahe Nibe pumba vahel, kas võtta pisut targem S-seeria või jääda vanema F-seeria peale, raud paistab sama olevat, hinnavahe 600€. Kahtlen lihtsalt, et kas kas neid lisavidinaid seal juures ka vaja on.

[Kalvis]

Tarbevee boileri mahuga ei maksa üle punnitada. Üldiselt 150 liitrit tagab enamuse vajadusega - no 300 võibolla pead vägevaid saunaõhtuid kus rohkem kui 10 saunalist lobistavad vett korralikult... Kui aga suur tarbimine plaanis siis täiendav paak õigustab ennast.

[Küülaline]

Üldiselt 150 liitrit tagab enamuse vajadusega

See kehtib siis, kui boiler on pideva küttega, et kui kraani avad, hakkab soojendama. Mul on börsihinna järgi juhitud - valib ööpäevas 6 kõige odavamat tundi kütmiseks, siis võib alla 300 väheks jääda.

[Prill]

Boileri maht sõltub ka sellest, millega boileri vett köetakse, soojuspumpade puhul on efektiivsem toota madalama temperatuuriga vett ja nendes lahendustes on boilerid suuremad. Tahkeküttekatlaga või piisavalt võimsa elektriboileri puhul võib maht väiksem olla, kui boileri vee temperatuuri kõrgemal hoida.

[dzim]

Suurema boileri vajaduseks toodi ka see point välja, et niiehknaa on kaugelt tsirkuleerides soojal veel soojakadu. Suuremat boilerit jahutab kauem maha ja ei pea ka nii tihti maaküttepump režiimi muutma boileri kütteks. Ja muidugi lisaks on võimalik sooja vett teha nii ka börsi või päikese järgi.

[Kalvis]

Üldjuhul annab ikka 180 liitrit sooja vett päevas ära lobistada. Tõsi küülalise märkus on õige - kui tavaboiler dushi all 100 liitrit ära lobistada siis küttekeha kiirelt toodab juurde. Kuid soojuspump hakkab kah juurde tootma ja peaks isegi võimsam olema (küttekeha 1,2 kW SP > 4kW vastu). Ainus pont on tõesti suuremahulisel kui tahetakse soodsaimat tundi ajada ja eelmisel päeval on kõik 300 l peaaegu tarvitatud siis on pointi.
Soojakadu on nii ehk naa. Selle vastu boileri suurendamine ei aita. Tuleb soojustada trassi, boilerit jne.

[Metsakraav]

Uponor qattro 2x32 + soe vesi, 45 meetrit, puidukatel, majas radiaatorid.
Ringvoolu pump on seadistatud 7w peale (toimib ka 5w-ga)
Tundub, et oleks võinud ka peenema toru panna.
Avastasin, et eelmisel talvel pehme lume all trassi kohal ei olnud maa külmunud, samas lumi ära ka ei sula.
Soojakadu muret ei tee, viskan mõned halud lisaks katlasse.

Võibolla oleks mõistlik panna mõlemasse majja oma pump ja mitte maksta aastaid kinni trassikadusid?

[Kalvis]

Tal tuleks topeltrass teha, tarbevee oma tsirkuleeriv või siis ühe toruga ja kindlasti otsas pisem elektriboiler (kuna mittetarbimisel trass jahtub maha), kuna tarbevesi vajab soojemat vett. Elektriboiler jääb siis kompenseerima trassis ja boileri soojakadusi, kuid põhikoguse tarbevee ülessoojendamisest teeb ikka soojuspump. Ise ma teeks just selle lahenduse. Plussid - jääks ära tarbevee tsirkulatsioonipump, elektriboiler võib olla pisike (kasvõi 30 liitrit aga kui lobistada tahetakse siis pole mingit piirangut panna 150 liitrine - vee üleskütmise teeb ikkagi SP!), üks soojustatud toru vähem vedamine. Boileri elektrikulu on vaid tarbevee trassi (+boiler ise) soojuskadu
Eraldi soojuspump teeb liiga kalliks sauna küttelahenduse - see soojustatud trassitoru ei maksa niipalju ja kaod ei ole hiigelsuured. Kuid miks mitte väike õhk-õhk pump - need on sigaodavad ja vaat et tuleb odavamgi. Tsuks kõik variandid rahaliselt läbi arvutada plusside ja miinustega.

[Coolhouse]

Tundub et tarbevee osas osutub võitjaks Kalvise poolt pakutud elektriboiler.
Proovisin arvutada 32 mm (välismõõt) ja 25 mm ning 30 m trassi ja sain vee mahuks ca 100 l.
Kui nüüd majas duššist sooja vett tarbida ja vesi jahe siis käivituks soojuspump. Järgnevalt oleks vaba aega ennast seebitada 5..10 min kuni sooja vett saab. Ehk kohe sooja annaks vaid elektriboiler.
Soojuspumpa ei saa eriti nii kasutada et 1 min töötab, 1 min seisab.
Huvitav asi on ka vee turbulentne voolamine. Ehk soojust kannab edasi "kiirelt" voolav vesi. Kui teha niin et ajada kahe maja vahel aeglaselt vett ringi siis on häving suurem.
Milleks see 32 mm tarbevee torustik vajalik on kui ka korteriühistul naljalt sellist sooja tarbevee toru ei leia?

Oluline ja vähem oluline?! Kas maakontuuri jaoks ikka piisavat maapinda on?
Vahe selles et kui puid võib katlasse juurde lisada siis maapind annab soojust piiratud koguses. Kui ehitada vähese efektiivsusega (trass + kõrged soojuspumba veetemperatuurid) küttesüsteem siis võib soojuspump kasutada abiks tenni ja elektriarve võib valus olla.

[dzim]

Maja poolset soojavee boileri teemat peaks kaaluma ehk jah. Excelis peenemad arvutused tegema ja vaadata kuhu asi ennast viib

Maa mõttes piiranguid ei ole, kontuuri mahuks arvestatud 1100m, lage maa, ruumi jagub vajadusel veelgi.

[dzim]

Jätan siia märgi veel maha. Süsteem on nüüdseks pisut alla aasta tööd teinud. Pumba kõrval 300L boiler abihoones. Maas on 2x40 + 32 + 20 Uponori Ecoflex 35m. Abihoones oma 15m trassi lae all (veel soojustamata). Tarbevee tsiruklatsioonipump peab üsna isuga tööd tegema. Praegu seadistatud kasutataval ajal 15min tööd ja 5min puhkust. Kui aja välisel hetkel sooja vett peaks miskipärast vaja minema (nt töönädala sees keset päeva ei ringle), siis on ootamine ikka oma 5min. Küttega muresid pole, sooja vett jagub alati ja tuleb tarbepunktist koheselt. Kulud madalad. Maksimaalne tarve oli külmemal kuul 1100kWh kogu majapidamisele (soe abihoone ka!)

[võhik]

Et siis 155 m2 maja ja 140 m2 abihoone/saun ? Misasi see 100 m2 +10 C pind seal on - garaazh?

Palju see küttesüsteem koos maakontuuride ja soojatrassidega kokku maksma läks?
Ja mis selle kompleksi tegelik aastane elektrikulu siis on ? kWh-des ja rahas?

Kõrvalteemast järeldub, et teisele korrusele veel küte lisandumas?

Ehk paned aasta pärast täislahenduse numbrid ja kulud uuesti ?

[dzim]

Pisut vara veel täpsemaid kokkuvõtteid teha, kütma hakkasin novembri alguses, ehk siis juba üks kuu jääb päris kütteperioodist välja. Novembrist aprilli lõpuni kogu majapidamise kulu 4900kWh, selles siis igakuine olmekulu ~250kWh. Teise korruse küte tõesti puudu. Garaažis (~100m2) oli 10*C asemel siiski 14-15*C.

Rahaliselt läks see aasta kogu elekter 4900kWh kuue kuuga 460€ elektrilevi + 555€ börs ehk 1015€. Igatahes on kulud pisut madalamad kui arvutused seda varem näitasid, aga eks see suureneb pisut teise korruse kütmisega (talvel oli enamasti 18 kraadi kanti, lühikest perioodi võis näha ka 16 kraadi). Aastast kulu kahe hoone küttele prognoosisin vastavalt seinte soojustusele ja sisetemperatuurile 6500kWh koos sooja vee tootmisega. Koos olemega aastas pisut üle 9000kWh.

Nibe S1155-16 pump koos paigalduse ja sisetrassiga 18k
Kaugküttetoru hoonete vahele 2,2k
1100m toru paigaldus kopamehega oli vist 2k kanti, ise kaevikus võimeldes

15a peale võib lugeda kuu keskmiseks kuluks koos seadme amordiga 300€. Otseelektriga 400€.

[trebla]

Kuidas sa selle kuise kulu 300 rehkendad?

18 + 2 + 2,2 + 15x1 = 37,2 k€ ja see jagatuna 15 aasta peale teeb 207 euri kuus ?

Või võtsid koguelektrikulu 2000 € aastas?

Kuna eluhoone on renoveeritud hoone, siis kas seal on korstnaga ahi alles?

[dzim]

Sinna sain mingi rida juurde veel jah hooga. Reaalsem on 230€ kuus küttele 15a jooksul. Muidugi tahaks loota, et pump üle 15a välja veab koos hooldusega. Ja ülejäänud süsteemid peale seda aega ilmselt uuendust ei vaja, seega peaks kuine kulu isegi veel pisut madalam olema. Seega kõik hästi, rahul, oli orgunnimist ja planeerimist väärt.

Majas on olemas kamin, vahetub lähiajal kergema ahju+pliidi vastu. Kütta saaks nendega muidugi vaid siis, kui küte juba päevaks tagant on olnud. Tungivat vajadust nende järgi pole, kuid maal peaks nad siiski olemas olema.