Kesküttesüsteemi uuendamine 30-ndate eramus

[Kalvis]

Akupaak raiskab kui on isoleerimata.
Kas vahetad põleti (pole odav lõbu) või lähed maja isoleerima. Palju variante alles pole

[macintosh]

Muidugi raiskab, kui on isoleerimata aga miks peaks keegi isoleerimata paagi panema.
Põleti vahetamine toob ilmselt kaasa ka katla vahetamise, sest sellel on eluiga juba ~25 aastat, mida on minu arusaamise järgi ühe teraskatla jaoks juba üksjagu. Rääkimata sellest, et selle hoodlamine on igakordselt tõsine ettevõtmine. Ehk see viib pm sinnamaale, et tuleb kaaluda juba kogu süsteemi vahtust. Mis nagu öedud on kulukas ja millega ma tegelda ei tahaks. Maja isoleerimine, kui lihtsalt tehtavad pisiliigutused välja jätta (keldri lae soojustus, pööningu lisasoojustus, keldriaknad) ei tule ka kõne alla.

See mida ma loodan on väikemate kulutustega tõhusust tõsta. Täna läheb ilmselt ikka väga suur hulk soojast lihtlabaselt raisku. Aga ma ei tea, kuidas seda teha. Ja kas ülds eon võimalik suurte kulutusteta hakkama saada.

Ma pole senini ikkagi aru saanud, miks akupaak ei anna mulle midagi juurde või miks see siis pole piisavalt tõhus. Kütteinsener kellega ma vestlesin ütles, et akupaak ei anna mulle midagi aga ei suutnud (või ei osanud) seletada, et miks ei anna.

Kui ma ise siin seletust püüan leida siis lihtloogika alusel näib, et akupaagi paigaldamisel järel jääb mul jätkuvalt probleemiks katel mingi x aja tagant üles soojendada. Soojendamine antud juhul aga raiskab energiat.
Eeldades, et ma katla ja akupaagi vahelise ringi pausi ajal täielikult sulgen ning katlast ei lähe akupaagi kütmiste vahelisel ajal vett kütteringlusesse siis pean ma ikka hoidma katlas 260L vett töötemepratuuril. Ilmselt küttetsüklite arv väheneb aga mitte piisavalt, et kinnise ringiga katel ja akupaak jahtuksid ühtlases tempos 60C tasemeni.

Kui minu näppude peal tehtud arvestus mingil määral pädeb siis 1000L akupaak annaks mulle 5-7C temp languse korral pausi pikkuseks 4 tundi (suurema languse korral rohkem). Katel niikaua küll pausis ei püsi. Seda pean ma aeg-ajalt üles soojendama isegi täielikult suletud kütteringi korral. Isegi kui muuta katla automaatika osa nii, et see käivituks vaid siis, kui selle sisemine temepratuur on langenud 60C tasemeni tuleb mul x korda katelt soojendada.
Üks võimalus oleks muidugi küttering manuaalselt kinni keerata ja mõõta, kui kaua läheb aega suletud ringi korral katla temperatuuri langemiseks 85C pealt 60-ni ja selle järgi arvestada võimaliku akupaagi maht.
Mõtteid?

[Coolhouse]

Kui sa katelt kütad siis sa toodad energiat. Kui paigaldad akupaagi siis saad tõesti 4 tundi vahepeal puhata aga lisa energiat sa kuskilt sellega juurde ei saa.
Ehk katelt pead sa ligilähedaselt sama palju kütma kui enne.

Ainuke võimalus energia tootmise vähendamiseks on maja soojustada.
See on ka parim investeering.
Selle pika jutu põhjal võib öelda et sa väidad pidevalt et ei saa teha seda ega teist ehk suhtumine on pessimistlik.
On olemas ka teistsugusuguseid inimesi ehk optimiste.
Kas sa oled kunagi käinud linnavalitsuses ja küsinud kuidas võiksid maja soojustada? Mida nad lubavad ja mida keelavad???
See hala tundub mõttetu sest nt tean maja Nõmmel (naabrid) kes soojustasid ca 1930 ehitatud puitmaja ja paigaldasid täpselt samasuguse laudise. Seda kõike linnavalitsuse nõusolekul.

[ping]

Lisan teksti mõned märkused, sest mõtetu on kõike ümber kirjutada ja lõppu mõttetöö tulemuse.

Üks küttering on. Katlal pole oma väiksemat ringi. Ringluspump on 1 ja ainus ning sama pump ajab ringi nii katla vett, kui ka radiaatoritesse minevat küttevett. 4T (või on see 3T?) kraan (tootja on ESBE) istub otse katla peal ja segab seal katlast tulevat ja ringilt tagastuvat ning üles minevat vett.

Ma ei tea, palju allolevalt pildilt paistab aga paremal on katla peal on ventiil, mis vett segab ja seda vastavalt küttegraafikule üles saadab. Seal on nii katla sisend, väljund, kui küttesüsteemi vee ülesjooks ja tagastus. Vasakul, üles mineva toru peal paistab pump, mis kogu süsteemi ringi ajab (Wrisbo, kusjuures küttesüsteemi pojekteerija-ehitaja on paigaldanud tarbevee tsirkulatsioonipumba mitte kütttevee oma).

Tsükli alguse ja lõpu üle otsustab katla peal olev termostaat (vasakul, katla ülemises nurgas olev punane kastike). Termostaat on tegelikult katla ülemises kihis ja mõõdab katla sees oleva vedeliku temperatuuri. Tsükkel algab, kui katla ülemise kihi temperatuur langeb seadistatud temperatuurini või sellest madalamale (antud juhul 80C) ja lõpeb, kui +5C kõrgem temp on saavutatud. Tsükli lõppedes, pärast ventilaatori-teo peatumis tõuseb temp veel "inertsist" vee segunemise inertsile lisandub termostaadi inerts umbes 2-3C jagu.
Küttetsükli alguses, kui käivituvad ventilaator ja tigu hakkab katla temp langema märkimisväärselt kiiremini, kui seda pausi ajal.(Temperatuuri langus ei ole tingitud mitte jumala armust vaid 3T ventiili juhautomaatika on enne seda täielikult avanenud ning katlas olev vesi on tervenisti vahetunud välja radiaatoritest tagastuva jaheda vee vastu.) Selle 10 min jooksul langeb vee temperatuur tüüpiliselt 2.5 -5C. Põleti max võimsusel, mis peaks olema 35kW. Põleti ei käivitu täsisvõimsule kohe vaid saavutab oma täisvõimsuse ca 5 min jooksul altes tsükli algusest. Ventilaator töötab kogu aja täisvõimsusel, ventilaatorit läbiv õhuhulk on kogu aja ühetaoline ja seda reguleeritakse manuaalselt ventilaatori peal oleva siibriga.
Paus kestab tüüpilisel 60-65 minutit ja selle jooksul langeb katla vee temp 5-7C. Sõltuvalt siis sellest, kui palju "inertsist" üle tõusis. Pausi ajal toimub leegi hoidmine: iga 10 min tagant käivitatkse 20 sekundiks ventilaator ja etteanne. (Ehk koldes on pidevalt igavene tuli, millele lisatakse perioodiliselt kütust.)

Katla peal olev seguventiil saab oma sisendi juhtplokist (väiksem hall karp seinal, kõige vasemal pool) mille külge on ühendatud välistemperatuuri andur. (Suure tõenäosusega on juba ammu vajadus selle 25 aasta vanuse ploki toitekondensaatorid vahetada välja, et suudaks kiiremini ja kindlamalt 3T ventiili juhtida.) Juhtplokk võimaldab valida küttegraafikut skaalal 0-10 ja korrigeerida öiseid ja päevaseid küttevee temperatuure.

Minu nägemuse järgi peaks katla parema töötemperatuuri jälgimise (kolde pinna saastumise vähendamise) huvides sellise töötsükli puhul, kui koldes on pidev tuli nagunii:
*) Põleti peaks lülituma välja kui katlast väljuva vee temperatuur ületab ettenähtud piirväärtust.
*) Põleti peaks sisse lülituma, kui katlasse siseneva vee temperatuur juba langeb alla etteantud väärtust, arvestades põleti käivituse viidet.
*) Praeguse termostaadi kohale peaks jääma katla avariitermostaat, mis lülitab põleti välja, kui väikse ringi voolu lakkamisel tõuseb katla sisetemperatuur üle lubatud väärtuse (103C).

Katla ruumis asuvad torud ei ole mitte "soojusisolatsiooniga" vaid on "kondentsiisolatsiooniga" ja nende isolatsiooni võiks täiendada.

"Igavese tule" hoidmise ajal töötab (jahe) kolle vägagi ebaefektiivses režiimis ja kindlasti aitaks katla efektiivsust parandada, kui kütuse lisamise impulsside ajal koldes eraldunud soojus oleks tasakaalus katlast väljuva soojusega ning kui katla vesi hoida pidevalt optimaalses temperatuuris.

[vtl]

Põleti vahetamine toob ilmselt kaasa ka katla vahetamise, sest sellel on eluiga juba ~25 aastat, mida on minu arusaamise järgi ühe teraskatla jaoks juba üksjagu.
[...]
See mida ma loodan on väikemate kulutustega tõhusust tõsta. Täna läheb ilmselt ikka väga suur hulk soojast lihtlabaselt raisku. Aga ma ei tea, kuidas seda teha. Ja kas ülds eon võimalik suurte kulutusteta hakkama saada.
[...]
Ma pole senini ikkagi aru saanud, miks akupaak ei anna mulle midagi juurde või miks see siis pole piisavalt tõhus. Kütteinsener kellega ma vestlesin ütles, et akupaak ei anna mulle midagi aga ei suutnud (või ei osanud) seletada, et miks ei anna.
[...]
Kui ma ise siin seletust püüan leida siis lihtloogika alusel näib, et akupaagi paigaldamisel järel jääb mul jätkuvalt probleemiks katel mingi x aja tagant üles soojendada. Soojendamine antud juhul aga raiskab energiat.
Eeldades, et ma katla ja akupaagi vahelise ringi pausi ajal täielikult sulgen ning katlast ei lähe akupaagi kütmiste vahelisel ajal vett kütteringlusesse siis pean ma ikka hoidma katlas 260L vett töötemepratuuril. Ilmselt küttetsüklite arv väheneb aga mitte piisavalt, et kinnise ringiga katel ja akupaak jahtuksid ühtlases tempos 60C tasemeni.

Ma ei ole küll soojusinsener ega projekteerija, vaid asjaarmastaja, aga mida mina sinu olukorras teeks.

1) Paigaldaks piisavalt suure akupaagi oma 3T ventiili ringluspumba ja segamisautomaatikaga, mis reguleerib välistemperatuuri järgi radikatesse minevat vett;
2) Olemasoleva katla ja akupaagi vahele teise ringluspumba ja 4T ventiili, mis katla töötsükli järel sulgeks katla ja akupaagi vahelise ringluse. Kui võimalik, siis ka vähendaks ventika pöördeid. Kuna radikad ei ole enam otse katla taga siis jahtub katel aeglasemalt. Katla uuel käivitamisel on 4T ventiil kinni ja katel saavutab töötemperatuuri kiiremini. Akupaak läheb tasapisi taha alles siis, kui katel kuum.
3) Millaski tulevikus vahetaks selle katla tänapäevase pelletikatla vastu välja, mis on ökonoomsem ja ei vaja pidevalt igavese tule hoidmist. Akupaak ja radiaatoritesse minev segamissõlm jääb samaks ehk pool tööd on juba tehtud.

[Kalvis]

vtl - tal on akupaak. vtl - tema probleem on viletsas põletis, mis sel ajal kui täisvõimsust pole - raiskab kütet ja uhab külma õhku katlast täiel rinnal läbi jahutades küttesüsteemi tagurpidi. Põleti ainus parandamise nipp oleks õhuvoolu peatamine aga seda ta vist teha ei saa.
Kaasaegsed põletid peatavad kõik, osad lükkavad välja ja osad hoiavad leeki väiksemas reziimis - kuid väiksema õhuhulgaga.
Ja kolmandaks - tal on soojustamata maja - selline on tõeline energiaröövel. Võimalik - põleti jama on puhas fantaasia - kõik probleemid ongi vaid soojustamatta majas.

Isegi kurjuse kehastusena tuntud Tallinna Linnavalitsus on soojustamata majadel andnud väljast soojustamise luba tingimusel, et maja välisilme jääb samaks (läheb paksemaks aga võib soojustada)

[macintosh]

Ärge nüüd selle soojustamise mõttesse väga kinni jääge. See, mida saab, palju saab, kuidas ning kas on majanduslikult otstarbekas olen ma varasemalt selgeks teinud. Kui ma oleks hinnanud selle tegevuse majanduslikult otstarbekaks, tegeleks ma hoone soojustamise, mitte kütteallika optimeerimisega. Viimast tasub alati teha sõltumata sellest, kui hästi hoone sooja peab.

Varasemas elus köeti maja 4 ahju ja 2 soojamüüriga pliidiga. Kui mu mälu mind ei peta siis ühel kütteperioodil läks hoone peale ligikaudu 20-25 ruumi puid (segapuu, 1300kw/ruum). See võiks kokku olla suurusjärgus 3.3mW. Üksjagu vähem, kui tänane 5.5mW.

[ping]

... Varasemas elus köeti maja 4 ahju ja 2 soojamüüriga pliidiga. Kui mu mälu mind ei peta siis ühel kütteperioodil läks hoone peale ligikaudu 20-25 ruumi puid (segapuu, 1300kw/ruum). See võiks kokku olla suurusjärgus 3.3mW. Üksjagu vähem, kui tänane 5.5mW.

Ahjud, pliidid olid toas ja iga soojaosake, mis läbi korstna taevasse ei lennanud jäi tuppa.
Aga keldris asuvast soojusallikast lahkub oluline osa soojusenergiat läbi keldriseinte ja põranda pinnasesse.

Kui maapinna temperatuur on ca +4C ja soojusisolatsioonita keldrisse tekkib +17C, siis selleks on küllalt palju energiat vaja.
Kui palju sooja kaob keldrisse saab mõõta kevadel/sügisel (väljaspool kütteperioodi) soojapuhurit, termostaati ja voolumõõtjat kasutades.
(Näppudel arvutades usun, et sooja kadu keldris aastas, arvestades katla ja torude välispindala, võib olla suurusjärgus 2MWh.)

[macintosh]

Soojustama keldrilaest lekkis ju ka varasemalt osa sooja keldrisse. Ja ahju kasutegur ei kuulu just edumeelsemate kilda, 60% parimal juhul. Ma julgeks küll kahelda, et torudest ja katlast nõndapalju (2mWh) keldrisse lekib. Ja isegi kui lekib siis kesküttekatla kasutegur peaks selle vast korvama.

[vtl]

Ärge nüüd selle soojustamise mõttesse väga kinni jääge. See, mida saab, palju saab, kuidas ning kas on majanduslikult otstarbekas olen ma varasemalt selgeks teinud. Kui ma oleks hinnanud selle tegevuse majanduslikult otstarbekaks, tegeleks ma hoone soojustamise, mitte kütteallika optimeerimisega.

Ma ei saa ka vahel inimestest aru. See on umbes sama teema, nagu tuled küsimusega, kuidas säästlikumat elektripirni paigaldada ja sulle hakatakse nõu andma, et äkki peaks hoopis seinad valgeks värvima.
Kui ma tahaks maja soojustuse kohta küsida, siis ma küsiksin seda soojustamise alafoorumist, mitte kütteseadmete omast. Mina näiteks EI TAHA oma maja (lisa)soojustada. See on suur töö, mille käigus on häiritud elu nii majas sees kui ümber maja, see tahab korraga suurt hulka raha ja maja muutub töntsakamaks, katuseräästaste ja avade proportsioonid muutuvad jms.

Soojustama keldrilaest lekkis ju ka varasemalt osa sooja keldrisse. Ja ahju kasutegur ei kuulu just edumeelsemate kilda, 60% parimal juhul. Ma julgeks küll kahelda, et torudest ja katlast nõndapalju (2mWh) keldrisse lekib. Ja isegi kui lekib siis kesküttekatla kasutegur peaks selle vast korvama.

Ahjuga oli see eelis, et kui kütmine lõpetati, siis pandi siiber kinni ja soe jäi tuppa.
Eks see katel on juba välispindala poolest paras radiaator küll. Äkki peaks selle mingi villa sisse pakkima.

[ping]

... Ma julgeks küll kahelda, et torudest ja katlast nõndapalju (2mWh) keldrisse lekib. Ja isegi kui lekib siis kesküttekatla kasutegur peaks selle vast korvama.

Ära kahtle vaid arvuta, sest torustiku ja boileri soojuskadude kalkulaatorid on netist leida.
Kui näiteks lekib pidevalt, 1kWh igas tunnis, nelja kuu jooksul, siis kui palju kokku teeb?

[macintosh]

@ping, oskad osundada mõnda sedasorti kalkulaatorit?
@vtl, katel on isoleeritud, korpus on käega katsudes tuntavalt kehatemperatuurist madalam. Luugid on mõistagi kuumad, eriti keskmine, mille taga põleti ja muidugi põleti katlast välja ulatuv osa.

Muudest kalkulaatoristest rääkides, vee ülesoojendamiseks kuluvat energiat/aega/põleti võimsust läbi kalkuleerides sain ma tulemuse, et katla tegelik kasutegur on 55% juures. Seda arvestusega, et üles soojendatakse igas tsüklis mitte 260L vaid 600L vett 10C võrra. Ja mitte katla ülemises osas, vaid ikka kogu 600L.
Kes soovib arvutada võib siin proovida: https://www.omnicalculator.com/physics/water-heating

Ja vastus on, Ping, 2800kW. Siit on ikka jupp maad minna, et ahjuga võrdseks saada. Proovi välja pakkuda kuhu see 20000 kw võrreldes ahjuga ikkagi läheb.

[Kalvis]

Katel mitte ei jahtu keldrisse vaid korstnasse kui sul tule hoidereziimis õhk uhab läbi põleti ja kõigi katlaribide. Et seda ei juhtuks - seisatakse katel. Kaasaegsetel põletitel lihtne.

[Coolhouse]

Ärge nüüd selle soojustamise mõttesse väga kinni jääge. See, mida saab, palju saab, kuidas ning kas on majanduslikult otstarbekas olen ma varasemalt selgeks teinud. Kui ma oleks hinnanud selle tegevuse majanduslikult otstarbekaks, tegeleks ma hoone soojustamise, mitte kütteallika optimeerimisega. Viimast tasub alati teha sõltumata sellest, kui hästi hoone sooja peab.

Varasemas elus köeti maja 4 ahju ja 2 soojamüüriga pliidiga. Kui mu mälu mind ei peta siis ühel kütteperioodil läks hoone peale ligikaudu 20-25 ruumi puid (segapuu, 1300kw/ruum). See võiks kokku olla suurusjärgus 3.3mW. Üksjagu vähem, kui tänane 5.5mW.

Selles maja ei ole mitte midagi erilist. Maja nagu maja ikka.

Kui katla kasutegur on arvatavalt 55% ilmselt pole see paha pakkumine.
Edasi võiks arvutada ja arvutada kuid tänapäeva kütuse hindade juures pole sellise katlaga suurt midagi teha.
Optimeerida pole seal midagi.

[macintosh]

Kui katla kasutegur on arvatavalt 55% ilmselt pole see paha pakkumine.
Edasi võiks arvutada ja arvutada kuid tänapäeva kütuse hindade juures pole sellise katlaga suurt midagi teha.
Optimeerida pole seal midagi.

55% on hea tulemus? See tuleb mulle üllatusena. Oleks oodanud, et heaks kasuteguriks tulemust 75-80% juures aga no, mis-iganes. Ilmselegelt pole sellise kasuteguri juures hoone kütmine sellega otsatrbekas. Ma maksin tonnist kevadel 300€ + transport, täna maksab 500€+transport. Kevadine hind korrigeeritud selle kasuteguriga teeb kw hinnaks 13 senti ja täna turult tuleva kütte hinnaga suisa 20 senti kW. Ehk viimasel juhul tuleb otseelekter sama maksumusega aga märksa mugavam.

Räägi, @coolohuse, mis on tüüpiline SCOP radiaatoris ringeleva 50C veetemperaturiga nendel õhk-vesi seadmetel, millega sina kaupled? Oskad sa öelda, millise võimsusega seadet sellisele hoonele ligikaudu vajatakse?

[Coolhouse]

Selline 60% kasutegur tahke kütusega vanema katlaga on reaalsus.
Katel võib katlakivi täis ka olla.

Õhk vesi soojuspump ca 15 kW võimsusega. See "võimsus" antakse +7C välisõhul ja väljuv vesi 35C, tagastuv 30C.
Selline soojuspump vahetab välja 10 tonni pelletit aastas. Küttevesi 50C.
Kuid peab arvestama et külmaga nt -10...-15C peab kas akupaagi elektritenniga või katlaga juurde aitama.
( Selline maja vajab külmaga oluliselt rohkem soojusenergiat kui mõni uus hoone.)

Üldiselt ei pea uut maja ehitama et optimaalset tulemust saada vaid peaks veidi maja soojustama võib-olla mõne radiaatori lisama. Ka paak tuleb küttesüsteemi. Paaki kütab nii katel kui ka soojuspump.
Ehk isegi see vana katel võib alles jääda. Iseasi kas tahad seda vahetada või paremaks muuta.

[Kalvis]

https://www.raplametall.ee/et/bioenergi ... 25-100-kw/
Tootja väidab 90% - väga hea kasutegur.
Kust sa selle 60% võtsid? Unes nägid?
Võimalikud on muidugi muud variandid - mustad küttepinnad ja OFF reziimis suur kogus liigõhku.

[Coolhouse]

Ei näinud unes.
Töötasin kunagi Tallinngaasis ja hooldasime katlamajade gaasiseadmeid ning automaatikat.
Terve osakond tegeles gaasikatelde kasuteguri määramisega. Labori seadmed jne. Levinumad olid leektoru katlad. Tõsi need katlad olid alates 500 kW ja ülesse. Katsete tulemus pidi olema 85% kasutegur mis suure vaevaga ka saavutati. Olgu lisatud et katsetulemus kehtis vaid mõõtmiste teostamise päeval, aruanne aga aastaid.
Seega gaasiga 85% kasutegur oleks väga hea.
Tahke kütusega ja vana katlaga pole võimalik sinna lähedale jõuda.
Ehk üks asi on reaalne elu ja teine tehase poolt tehtud katsetused.

[macintosh]

https://www.raplametall.ee/et/bioenergi ... 25-100-kw/
Tootja väidab 90% - väga hea kasutegur.
Kust sa selle 60% võtsid? Unes nägid?
Võimalikud on muidugi muud variandid - mustad küttepinnad ja OFF reziimis suur kogus liigõhku.

See katel, mis täna tootja kodulehel üleval on ja see, mida nad 25 aastat tagasi sama nime all müüsid on nagu öö ja päev. Neil kahel pole peale nime, punase värvi ja nimivõimsuse mitte midagi ühist. Muudetud on nii soojusvaheti konstruktsiooni ja paigutust (horisontaalne vs vertikaalne), veesärgi mahtu, katla mõõte, liipääsu soojusvahetile katala puhastamiseks jms. Täiesti uus katel, vana nimi.

[Kalvis]

Isegi 20 a tagasi oli katelde kasutegur 80% See on siiski ideaaljuhus, st. nimivõimsusel, liigõhk 1,1 ja puhtad küttepinnad.
Ostes uue katla aga vale süsteemiga - oled varsti oma arvatud 60% juures. Kui aga põleti-katel-süsteem on OK siis 80% kasutegur pole probleem.

[kunn24]

Konkreetsel katlal võib liigne õhk tulla peale erinevate luukide ebatiheduste vahelt. Kõige kindlam viis tema liigse läbipuhumise testimiseks oleks põleti pilootleegi ajal praktiliselt sulgeda korstna siiber (tehes talle nö tühikäigu piiraja). Võimalik, et selle triki tulemusel kaob kohe kõige suurem mure (katla liigne jahtumine). Sellega tuleb olla ettevaatlik, et üle ei sulgeks. Katlaruumi kindlasti vingugaasi andur.

Eelnev lõik oli mõeldud testimaks, kas tõepoolest on läbiphumisega probleem, sest sellisel juhul eeldab see siibri automatiseerimist elektriajamiga.
Ka uue põleti paigaldamisel, kui luuke tihedaks ei saa (läbipuhumise kohad on ka käepidemete liikumisteed), jääb liigse läbipuhumise probleem lahendamata.

[Kalvis]

Ma ei paigaldaks siibrit just selle vingu pärast vaid esmaselt tihendaks kõik imemiskohtades võimalikud liigõhu kohad (tulekindel vill+ tulekindel silikoon) ja kasvõi teeks mingi õhupiiraja põleti õhuvõtu koha lähedale (kasvõi ventilatsioonirest). Siis vaataks edasi põleti asendamist (katel jääks sama)
Kindlasti teeks küttesüsteemile katlasse külma vee takistamise. Ühel oli sama juhus - pelle katel - kõiksugu imevidinaid murdu aga külmaveekaitset pole - ja katel tahmas mis hirmus ning küttekulu mäekõrgune. Tema jaoks oli müstika.

[macintosh]

Ma teen algatuseks mõned testid ja vaatan, mis ma tulemuseks saan.
Esimese asjana kütan katala soojaks, panen 4T kraani kinni ja vaatan, kaua katlal kulub 20C languseks ilma ringluseta siis kordan sama katset aga panen ka siibri ka kinni. Sellega saan teada suhtarvuna, kui palju katel pauside ajal korstnasse sooja lekib.

P.S. Siin varasemad numbrid, mis ma keldri temperatuuri kohta ma välja käisin, et palju keldris sooja on olid suht laest võetud. UUed, mõõdetud andmed ütlevad, et tüüpiliselt on keldris 10-11C kui katalaruumi uks lahti ja katlaruumis 15C. Vaatan mõne aja pärast sama asja suletud katalaruumi uksega.

[Kalvis]

Kiiruga kunagi kokkupandud süteem tööks - torud jäid põhimõtteliselt isoleerimata, et avastada veelekkeid - oli jah küttes varsti katlaruumis üle 30 C. Peale isoleerimist on ca 15C. Seega keldrisse lekib sooja vähe, ei pea põdema.

enne oli soojustades küsimus - nüüd vihjaks - 15 C juures ei tasu põranda soojustusega tegeleda. Majal tasub mujale raha investeerida.

[macintosh]

Selline näeb siis välja soojusvaheti pärast katla nädalast tööd. Liiga palju on tuhka. Kusjuures põlemine on nähtavalt mittetäielik. Musta tuhka ei peaks sellises koguses olema, suures osas peaks lendtuhk olema sama tooni, mis puhastusluugi alaservas, ehk siis valge. Nagu polekski nädal tagasi puhastanud.
Paistab justkui liiga palju kütust ja liiga vähe õhku. Aga samas, kui ma kütte etteande 10% allapoole keeran siis läheb säilitustsükkel küttetsükliga võrreldes väga lühikeseks ja kütusekulu kasvab vastavalt sellele ebamõstlikult suureks (4*25kg kotti päev vs 2*25kg kotti päev).