Kõige soodsam kütteliik eramajale

[trebla]

Huvitav oleks teada mis tasuvusajaks tuleb kui peaksid mõnele teisele variandile üle minema, ei ole rehkendanud?

Tasuvusaeg mõnele muule variandile üleminekul puudub, sest sarnaselt isand ping'ile juba kasutan soodsaimat eramaja kütteviisi. Omal ajal maksid kütteseadmed 10 000 krooni, ehk umbes 600 euri.
(Praegu maksaks ainuüksi 200 L Austria Email'i boileri vahetus samapalju või rohkem).
https://www.abckliima.ee/kaubamargid/austriaemail

Kui maaküttekontuuri jaoks vajalik maapind on krundi piires juba olemas, siis tähendab see kulu on varem tehtud aga see kulu on ikkagi olemas.
....
Hoone tehnosüsteemi planeerimisel peab ikka kõik kulud arvesse võtma ja niimoodi millegi meelevaldne väljajätmine on kellegi petmine.

õige - nii ka korstnad ja katlaruumid keldris (muu kütteviisi korral saaks sinna veinikeldri teha näiteks)
(Ac457765 poolt õige märkus - tema ilmselt on oma ülearused toad Airbnb-sse üles riputanud, et tootlus oleks maksimaalne ?)
Ja oma puudega kütmise puhul tuleb selle hektari metsa turuhind arvesse võtta.
Kui tahad täielikult energiasõltumatu olla, siis on vaja kahte hektarit metsa - ühte otsast kütad ise ja teiselt tehtud küttepuud müüd maha, ning ostad saadud raha eest bensiini ja elektrit. Ehk siis (kui just tuumaenergiat ei kasuta) on päikesepaneelid (ehkki ainult 20 % kasuteguriga) kõige efektiivsem energia kasutusviis - taimede kaudu (nii energiavõsa kuid aga ka nafta, gaas, jne ) ringi minnes on vaja 100 x suuremat pindala. Minu küttesüsteemi välisosa mahub 200 m² peale. Esialgu on veel salvestamisega probleeme, aga tulevikus kord saab ehk paneelide varju tuksuma seada ka ühe kompaktse elektrolüüsiseadme ja vesinikuballooni, kuhu koguneb siis talvine kütusevaru...

Seega inimkonna ühtlase ressursikasutuse huvides tuleks ükskord maksustama hakata resursse endid. Ja sel juhul tuleks maksustada täna tasuta päikeseenergia käes kümblevaid neegreid kõige rohkem...

[valaskalakene]

...Mul on elektriküttesüsteem juba 22 aastat kasutuses ja peale boileri ei kavatse ühtegi muud osa niipea välja vahetama hakata...

Huvitav oleks teada mis tasuvusajaks tuleb kui peaksid mõnele teisele variandile üle minema, ei ole rehkendanud?

Mina olen rehkendanud üleminekuid iga märkimisväärse sisendi muutuse puhul, viimati siis eelmise aasta detsembris. Rehkendus tähendab tabelisse uue numbri kirjutamist.
Järeldus - mõõduka suurusega (150m2) väga hästi soojustatud maja puhul on elektriküte kõige soodsam/mõistlikum. Umbes viie aastaga on see järjest soodsamaks muutunud, osaliselt ka hinnavolatiilsuse tõusust ja nutividinate kättesaadavamaks muutumise tõttu.
See tähendab siis seda, et muule variandile üleminek ei ole tasuv üheski vaates.

Uue maja ehitamisel samuti - ülihea soojustus + elektriküte oleks kõige optimaalsem minu (väga ratsionaalse) mätta otsast vaadates. Ainuke erand, mille ma konstrueerida suudan, on, kui maja osta inflatsioonist madalama intressiga kodulaenuga ja pump on ostuhinna sees.

Variant, mis tulevikus võiks huvitavaks muutuda on mikro koostootmine. Hondal on miski eramule sobiv gaasiseade olemas aga seda vist euroopas ei müüda. Puiduhake ilmselt oleks ka variant aga vähe suuremas mahus - majade gruppide puhul. Suurlinnades vist väga puidu põletamist näha ei taheta....

[trebla]

Huvitav, et sa rehkendad ainult variante, mis vajavad pidevalt raha välja viivat kütust - gaasi kasutav mikrogeneraator seda ju on ..?

[valaskalakene]

Huvitav, et sa rehkendad ainult variante, mis vajavad pidevalt raha välja viivat kütust - gaasi kasutav mikrogeneraator seda ju on ..?

ei saa küsimusest aru

[trebla]

Selles mõttes, et elektriküte koos päikesepaneelidega vajab lisaelektrit ainult talvel, muul ajal aga toob raha sisse. Nii võib aasta lõikes ka plussi jääda, ehk kulu on negatiivne.

[val]

Seega inimkonna ühtlase ressursikasutuse huvides tuleks ükskord maksustama hakata resursse endid. Ja sel juhul tuleks maksustada täna tasuta päikeseenergia käes kümblevaid neegreid kõige rohkem...

Ressursi asemel vast pidasid silmas ressursi kasutamist? Milles egiptlane või alžeerlane süüdi, et talle päikest rohkem paistab kui meile? Ressursi kasutamise tegeliku maksutamisega olen igatepidi nõus, aga paraku oleme suures vähemuses Kas, kuhu ja kuidas täpsemalt ressursi kasutamise kulud sisse arvestada on metoodikate ja valimisteks nimetavate vähempakkumiste teema. Valimistel paraku kehtib täpselt vastupidine reegel - võidab see, kes lubab ressursi kasutamist kõige vähem maksustada ja looduselt kõige rohkem "tasuta" võtta.

Metoodikast seda, et kui ainult maakütte jaoks on vaja maad juurde osta, siis tuleb seda kulu loomulikult küttesüsteemi alginvesteeringu kuludes arvestada. Samas, arvestades Eesti asustustihedust ja ka linnade eramukruntide suurusi, siis mina teeks ettepaneku jääda üldisel tasemel võrdlustes senise metoodika juurde, kus reeglina ei arvestata maa hinda küttesüsteemi kulude hulka. Täpselt samuti nagu ei arvestata puukuuri või metsamaa hinda ahjukütte rajamise kulude osaks.

Mis puutub maakütet ja igikeltsa teket (maa külmunud ja puud ei anna saaki), siis on tegu projekteerimisveaga. Igasugu küttesüsteemi võib valesti projekteerida, aga see on erand, mitte tüüpolukorrad. Minul maaküttega 5a kogemust, sh paar krõbedat talve ja ei mingit vahet aiapidamises. Ma ei ole kuulnud, et sellega massiliselt probleeme oleks.

Puude istutamise ja maakütte toru kohta tahaks viiteid? Kas tegu on massiliste või üksikute juhtumitega või on tegu lihtsalt isikliku arvamusega? Ise ei ole sellist asja kuulnud. Samas on tuttaval aed, kus maaküte toru pandi ca 15 õunapuu vahele ja vähemalt 12a jooksul ei ole veel miskit juhtunud.

Mina olen rehkendanud üleminekuid iga märkimisväärse sisendi muutuse puhul, ... Järeldus - mõõduka suurusega (150m2) väga hästi soojustatud maja puhul on elektriküte kõige soodsam/mõistlikum.

Kas saan õigesti aru, et otseelekter sul kõige soodsam? Olematu soojusvajaduse juures võibolla tõesti, aga asi oleks usutavam, kui jagad oma rehkendusi. Tüüpilistel hoonetel oli 2011 ja 2020 oli seisuga otseelekter üks kallimaid ja tänase elektrihinna juures ei saa see ometi tasuvamaks muutuda?

[Urmas]

Seega inimkonna ühtlase ressursikasutuse huvides tuleks ükskord maksustama hakata resursse endid.

Kas olen valesti kuulnud või tõlgendanud midagi, kuid kusagil Euroopas seda juba tehakse PV paneelide omanikega. Niipalju siis rohelisest mõtlemisest. Raha on tähtsam ja küll ka põhjuse leiab. Kasvõi visuaalne või audioreostus. Meilgi plaanitakse hakata maksma "stressitaluvustasu" visuaalse reostuse eest kusagil kaugel merel tuugenite labade tiirlemise nägemise eest. See viimane lause on meie meediast läbi käinud.

[ping]

... Metoodikast seda, et kui ainult maakütte jaoks on vaja maad juurde osta, siis tuleb seda kulu loomulikult küttesüsteemi alginvesteeringu kuludes arvestada. Samas, arvestades Eesti asustustihedust ja ka linnade eramukruntide suurusi, siis mina teeks ettepaneku jääda üldisel tasemel võrdlustes senise metoodika juurde, kus reeglina ei arvestata maa hinda küttesüsteemi kulude hulka. Täpselt samuti nagu ei arvestata puukuuri või metsamaa hinda ahjukütte rajamise kulude osaks. ...

Iga energia transportimise ja hoiustamise kulu kuulub selle energia kasutamise üldkulu sisse.
Kui seoses elektriauto soetamisega on vaja osta juurde võrguühendusele 20A ja laadimisseade, siis see kulu kuulub ju samamoodi "elektriauto soetamise kulude" hulka.
Kas akupanga, vedelkütuse mahuti või pelletipunkri soeturkulu kuulub küttesüsteemi soetusmaksumuse hulka ja puukuur ei kuulu?

Soomes näiteks kui soovida ehitada pelletküttel eramu, siis peab sellel hoonel asuma nii suur kütusehoidla, mis võtaks ühe korraga vastu standartse veoauto koorma täie kütust ja selle hoone juurde peab viima 36 tonnise veoauto kandevõimega ja selle veokile vajalike gabariitidega tee.
Ja kui omanik tahab sellist hoonet pelletküttel ehitada, siis selle taristu ehitamise kulude võrra kallineb ju selle elamu ehitus.

Soome eramumessil külastasin sellist linnatänava ääres asuvat pelletküttega näidismaja, kus oli kirjas ka sama eramu maksumus ilma keldris asuva 60m3 pelletihoidlata (odavam) ja märkus, et kui sama maja ehitada teest kaugemale, et siis lisandub vajaliku tee ehitamise maksumus (kallim).

Kas Soomlased on rumalad kui meie müügimehed ja ei oska raamatupidamist?
Või meie müügimehed püüavad ilusa jutuga, ostjale mütsi pähe vedada?

Kui meil kehtiks sarnane nõue, siis kui palju tõuseks tavalise "põlluarenduse kuudi" hind, kui selle keldrisse ehitada kohe 60m3 kütusehoidla?

[trebla]

Eramajale ei ole vaja elektriauto soetamisel üldjuhul liitumisvõimsust tõsta. Vähemalt mitte aeglase laadimise puhuks. St. kui su töö just ei seisnegi päev otsa autoga ringi sõitmises. 10 000 km aastas vajab 2000 kWh ja seda on vähem kui tarbib elektriboilerita korter. 20 000 km aastas annab juba boileriga korteri mõõdu välja…

Kui valaskalakese rehkenduses võtta paneelidega maja puhul elektrihinnaks paneelide toodangu omahind- 2 või 3 või 15 senti, kuidas kellelgi, siis muidugi madalama omahinna puhul kaldubki eelistus otseelelektriküttele ja kallima puhul muudele kütteviisidele.

[valaskalakene]

Selles mõttes, et elektriküte koos päikesepaneelidega vajab lisaelektrit ainult talvel, muul ajal aga toob raha sisse. Nii võib aasta lõikes ka plussi jääda, ehk kulu on negatiivne.

Igati mõistlik on (elektri)tootmine ja selle võimalik tasuvus (või mitte-) ja kütteliikide võrdlus üksteisest lahus hoida. Sama lugu on (oma) puudega kütmise puhul.

Kui kellelegi meeldib metsas rassida või ise päikeseelektrit toota, siis asjade mitte segaseks ajamiseks on tasuvuse seisukohtast neid tegevusi mõistlik vaadata turgu müümise seisukohast.
Samast (turust) osta energia maja kütmiseks.
Kui keegi on kõva saemees, siis miks ta peaks ennast ainult küttepuude tegemisega piirama? Andku minna ja teenigu sellega raha. Kui raha teenimise jaoks on tema jaoks paremaid/efektiivsemaid vahendeid, siis ei tasu puid ka oma tarbeks teha, tasub teha seda, millega rohkem teenid ja puud või muu energia turult osta.
Sama päikeseelektri puhul - kui seda tasub toota maja kütteks, siis miks mitte toota seda suuremas mahus?

Kui sa turgu sinna (kasvõi ainult mõttes) vahele ei pane, siis võid igasugu jaburatele tulemustele jõuda. Seda juhtub siin puudega kütmise üle arutlemisel alatihti.

[Urmas]

Kui sa turgu sinna (kasvõi ainult mõttes) vahele ei pane, siis võid igasugu jaburatele tulemustele jõuda. Seda juhtub siin puudega kütmise üle arutlemisel alatihti.

Ah, jäta ja tule reaalsusesse! Eelmine aasta müüsin kinnisvara. Sai ostja poolt kutsutud hindaja ja tulemus oli 0. Kuna ümbruskonnas sellises hinnaklassis renoveeritud korterit ei olnud keegi müünud, siis võeti maakonna mingi müstiline keskmine, mis mitte kuidagi ei vastanud reaalsusele. Soojustatud, oma katlamajga, soojustagastusega vent, soe vesi oma katlamajst jne kortermaja + kapitaalremont korteris ja turuhind ikka sama, is mingi suvalise 40 aastat remontimata korterite keskmine m2 hind. Jabur! Õnneks oli hindaja mõistlik ja küsis raha vist ainult reaalse kulutuse eest ehk natuke bensuraha. Sama jabur on minu jaoks rääkida mingist turuhinnast kui meil on üleeelmisest aastast, peale ÕVSP paigaldamist keldris igaks juhuks ca 9rm puid katla jaoks. Kui sa arvad, et nende puude tegemise omahind on vahepeal tõusnud seoses üleüldise inflatsiooniga, siis eksid. Meie jaoks on need puud ikka veel omahinnaga nii ca max 10€/rm. Seni, kuni puud seivad keldris, jääbki nende (oma)hinnaks tegelikult tehtud kulutused. Ei minu ega direktori rahakotis turuhind ei kajastu.

[valaskalakene]

Kas saan õigesti aru, et otseelekter sul kõige soodsam? Olematu soojusvajaduse juures võibolla tõesti, aga asi oleks usutavam, kui jagad oma rehkendusi. Tüüpilistel hoonetel oli 2011 ja 2020 oli seisuga otseelekter üks kallimaid ja tänase elektrihinna juures ei saa see ometi tasuvamaks muutuda?

Saad õigesti aru.
Rehkendusi jagasin 05 Nov 2022, 08:18 postis (ma ei oska viidet konkreetsele postile panna, keegi õpetab?)
Muidugi saab neid lõputult lihvida aga pildi saab niigi piisavalt täpse ette.

Tänase elektrihinna juures saab vägagi elekter kõige soodsam küte olla, kusjuures 1 põhjus tuleneb elektri hinnast otseselt - volatiilsus. Kui kütta tund-paar ööpäevas kõige odavamal tunnil, siis oli keskmine küttele kuluv elektri hind oktoobris kuus senti kWh. Mina kütsin vist umbes neli-viis tundi nädala kohta.

Teine põhjus on, et normaalselt soojustatud maja puhul on kütteenergia kulu nii väike, et pumpade ja muude kallite süsteemide hind jagatuna mingi mõistliku aja jooksul (näiteks 10a) nende seadmete poolt toodetud soojale teeb kapitalikulu osa ebamõistlikult suureks.
Näiteks mina kulutan aastas küttele ca 7 MWh. 10 000 eurose maapumba hind jagatuna 70 000 kWh-le (10 aasta jooksul selle toodetud energia) teeb ainult seadme hinnast tingitud kWh hinnaks üle 14 sendi. Lisame siia 1/3 või 1/4 keskmisest elektri hinnast ja saame mis? Miski 19 senti.

Börsilt ostsin ma eelmises kuus elektrit 8 sendiga.... selle sees ka kallil ajal kohvi tegemiseks kasutatud elekter.

[ping]

Eramajale ei ole vaja elektriauto soetamisel üldjuhul liitumisvõimsust tõsta. Vähemalt mitte aeglase laadimise puhuks. St. kui su töö just ei seisnegi päev otsa autoga ringi sõitmises. 10 000 km aastas vajab 2000 kWh ja seda on vähem kui tarbib elektriboilerita korter. 20 000 km aastas annab juba boileriga korteri mõõdu välja…

Rohelised on juba "keskmise" otsa komistanud kui väidavad, et tuulikud "toodavad keskmiselt" ka tuulevaikuses aga tegelikult tuulevaikuse hetkel toodangut ei ole.

See et liitumisvõimsust "juurde osta pole vaja" on sama hüpoteetiline, kui et "on vaja" aga kui soovida kasutada 1-2 tunni jooksul olevat "madala tunni energiahinda" kogu ööpäevas kuluva energia katteks, siis selle energia salvestamiseks akudesse (olenemata kas aku on autos või veetünnis), siis 10A peakaitse ei mängi välja (olenemata elamise keskmisest tarbest või elektriauto olemasolust) ja oleks vaja osta juurde 22A.

[ping]

... Teine põhjus on, et normaalselt soojustatud maja puhul on kütteenergia kulu nii väike, et pumpade ja muude kallite süsteemide hind jagatuna mingi mõistliku aja jooksul (näiteks 10a) nende seadmete poolt toodetud soojale teeb kapitalikulu osa ebamõistlikult suureks.
Näiteks mina kulutan aastas küttele ca 7 MWh. 10 000 eurose maapumba hind jagatuna 70 000 kWh-le (10 aasta jooksul selle toodetud energia) teeb ainult seadme hinnast tingitud kWh hinnaks üle 14 sendi. Lisame siia 1/3 või 1/4 keskmisest elektri hinnast ja saame mis? Miski 19 senti.

Börsilt ostsin ma eelmises kuus elektrit 8 sendiga.... selle sees ka kallil ajal kohvi tegemiseks kasutatud elekter.

Jah, kõige kasulikum on "kulutamata energia" ja kõige suurema kasuteguriga energiasäästul on korralik soojustamine.
Minu elamise kogu elektrikulu on jäänud varasemalt alla 6000kWh aastas ja see aasta olen võrgust ostnud ainult 3100kWh, millest Õ/Õ soojuspumba elektrikulu on olnud 680kWh, siis juba eelmisel aastal arvasin, et küttesüsteemi maksumus ei tohiks ületada 2000eur.
Ja kuna sellise summa eest ei saa muud seadet kui kas õliradika või Õ/Õ pumba, siis valik langeski sellele.

[val]

... pildi saab niigi piisavalt täpse ette. .... Kui kütta tund-paar ööpäevas kõige odavamal tunnil, siis oli keskmine küttele kuluv elektri hind oktoobris kuus senti kWh. Mina kütsin vist umbes neli-viis tundi nädala kohta. .... Näiteks mina kulutan aastas küttele ca 7 MWh. ... Börsilt ostsin ma eelmises kuus elektrit 8 sendiga.... selle sees ka kallil ajal kohvi tegemiseks kasutatud elekter.

Kahjuks ei saa aru, et kas sul erandjuhtum või on sellest ka teistele abi. Selleks, et nädala küttevajadus 5-4h jooksul otseelektriga ära salvestada tahaks teada mitu A on sul peakaitse, kui võimsad tennid ja salvestuse maht (veega akupaak nagu võib aimata?). No ja mis selline süsteem ka maksab? Ainuüksi 2m3 akupaak ilma transpordi, paigalduse jms maksab ~2500€. Mis nipiga saab börsilt elektrit 8 sendiga, sh kallil ajal?

[valaskalakene]

... pildi saab niigi piisavalt täpse ette. .... Kui kütta tund-paar ööpäevas kõige odavamal tunnil, siis oli keskmine küttele kuluv elektri hind oktoobris kuus senti kWh. Mina kütsin vist umbes neli-viis tundi nädala kohta. .... Näiteks mina kulutan aastas küttele ca 7 MWh. ... Börsilt ostsin ma eelmises kuus elektrit 8 sendiga.... selle sees ka kallil ajal kohvi tegemiseks kasutatud elekter.

Kahjuks ei saa aru, et kas sul erandjuhtum või on sellest ka teistele abi. Selleks, et nädala küttevajadus 5-4h jooksul otseelektriga ära salvestada tahaks teada mitu A on sul peakaitse, kui võimsad tennid ja salvestuse maht (veega akupaak nagu võib aimata?). No ja mis selline süsteem ka maksab? Ainuüksi 2m3 akupaak ilma transpordi, paigalduse jms maksab ~2500€. Mis nipiga saab börsilt elektrit 8 sendiga, sh kallil ajal?

Ikka võib abiks olla teistele ka. Ei saa garanteerida, et igas olukorras aga uue maja ehitamisel ja mõistlikult/hästi soojustatud maja puhul kindlasti. Hakatuseks võiksid teemat algusest lugeda - saaksid paljudele küsimustele vastused.

Erandjuhtum on selles mõttes jah, et ega nii hästi soojustatud maju väga palju vist ei ole küll. Ei saagi aru miks - mõtlemine valus?
Ka sina jätad selle oma arutluskäigust täiesti välja - sind huvitab nädala soojavajaduse 4-5 tunniga kütmise juures peakaitse, tennide võimsus ja salvestuse maht aga üldse ei huvita, kui palju/VÄHE soojust läbi piirete ja ventõhuga välja läheb.
Vastan:
- peakaitse on 50 amprit aga niipalju pole vaja, lihtsalt see oli enne mind nii ja ma pole vajadust näinud vähendada, selle mõne euro kuus rohkem kannatab ära.
- tennid on 3x6=>18kW küttele + 4x1,5=>6kW soojale veele (standardsed odavad boilerid järjestikku).
- salvestab tavaline betoonist põrandaplaat, 90 mm paks ja tellisest vaheseinad. Mingit lisasalvestust paakide ega muu näol ei ole.
Maksab see süsteem paarsada eurot elektrikatel (torujupp, kus sees tennid), paarsada eurot nutividinad pluss boilerid (4x80l) aga boilereid vist ei ole mõtet sisse arvestada, sest neid on niikuinii vaja.
- börsilt saab 8 sendiga (sageli odavamaltki) nutividina abil, mis ise hangib hinna ja lülitab süsteemi sisse etteantud arvuks tundideks, kõige odavamateks tundideks siis.

[rhikvision]

Kui sa turgu sinna (kasvõi ainult mõttes) vahele ei pane, siis võid igasugu jaburatele tulemustele jõuda. Seda juhtub siin puudega kütmise üle arutlemisel alatihti.

Ah, jäta ja tule reaalsusesse! Eelmine aasta müüsin kinnisvara. Sai ostja poolt kutsutud hindaja ja tulemus oli 0. Kuna ümbruskonnas sellises hinnaklassis renoveeritud korterit ei olnud keegi müünud, siis võeti maakonna mingi müstiline keskmine, mis mitte kuidagi ei vastanud reaalsusele. Soojustatud, oma katlamajga, soojustagastusega vent, soe vesi oma katlamajst jne kortermaja + kapitaalremont korteris ja turuhind ikka sama, is mingi suvalise 40 aastat remontimata korterite keskmine m2 hind. Jabur! Õnneks oli hindaja mõistlik ja küsis raha vist ainult reaalse kulutuse eest ehk natuke bensuraha. Sama jabur on minu jaoks rääkida mingist turuhinnast kui meil on üleeelmisest aastast, peale ÕVSP paigaldamist keldris igaks juhuks ca 9rm puid katla jaoks. Kui sa arvad, et nende puude tegemise omahind on vahepeal tõusnud seoses üleüldise inflatsiooniga, siis eksid. Meie jaoks on need puud ikka veel omahinnaga nii ca max 10€/rm. Seni, kuni puud seivad keldris, jääbki nende (oma)hinnaks tegelikult tehtud kulutused. Ei minu ega direktori rahakotis turuhind ei kajastu.

Esialgne postitaja vast ei vaevunud sulla vastama, sest leppis olukorraga, et sa ei küündi tema postitusest aru saamiseni ning hakkad selle asemel täiesti seosetut juttu puhuma.

Nõustun täiesti esialgne postitajaga, et kütteliikide võrdluses on täiesti jabur arvestada seosetuid tegevusi nagu energia tootmine ja puude tegemine. Viib täiesti valede järeldusteni.
See, et sa ise puud teed ja nendega ahju kütad ei tee ahjukütet odavamaks. Iga kütteliigi hinda tuleb võrrelda iseseisvana. Puude tegemine on lihtsalt lisatulu mille oma tulude/kulude lõpparvestuses saad maha lahutada. Lihtsustatud näitena sulle võid sa ju kütta ka elektriga ning puud turule müüa ja vaadata mis siis joone alla tuleb.

Ning turuhind ei ole seotud sellega millal sa need puud tegid vaid peaks põhinema hetkel millal võrdlust teostatakse.

Aga jah, varemgi siin foorumis kogenud, et ega vana koer uusi mõtteid omaks ei võta, niiet ega ma selle postituse vastusest meelemuutusi ootama ei jää

[val]

Ikka võib abiks olla teistele ka. Ei saa garanteerida, et igas olukorras aga uue maja ehitamisel ja mõistlikult/hästi soojustatud maja puhul kindlasti. ... aga üldse ei huvita, kui palju/VÄHE soojust läbi piirete ja ventõhuga välja läheb. ...

Ei küsinud, sest 7 MWh a oli kirjas ja kusagil märgitud 150m2 maja. Muidugi on hea, kui täpsustad, et kas 7 on vaid küte, palju on lisaks soe vesi ja tarbeelekter, st nende aastakeskmised kwh-d ja kulud rahas. Siis saab võrrelda.

Peakaitse 50A tundub sinu numbrite (18+ 6+ ahi 3+ pliit 7,5+ nõudekas 2,5+ pesum 2,5 + pesukuivati 2,5 + muud 3 = 45 kW) juures isegi vähevõitu (ok, tark juhtimine päästab) ja tähendab tüüpilise 25A liitumisega võrreldes +5000€ (Elektrilevi A hind 198€). Samas, kas 50A antaksegi niisama ampritasu eest, igalpool kindlasti mitte - valitud kohtade teema?

Ajatamisest tahaks täpsemat aru saada, st kuidas see 5h nädalas kütmine käib ilma salvestuseta? Ütleme, et ööpäevas on 1 odav tund = 18 kWh. Pk süsteemi maht pakun nt 150 l (? võid täpsustada), mis mahutab dT 20 juures 3,5 kWh. Kuhu salvestad ülejäänud 14,5 kWh või ajad sa keevat vett pk torudesse? Ilma salvestuseta tekib ka temp kõikumise küsimus, st kuidas püsivat temp hoiad või kui suur temp langus on lubatud enne kui kalli elektriga kütma hakkad? Ütleme, et X kraadi juures vajad 1kw ehk 24 kWh ööp. Pmst oleks sul vaja ööpäevas 1,33 h odavat aega, aga kuhu selle paned ilma salvestuseta?

Võimalikult palju (mõistlikkuse piires) soojustust ehk kulutamata energia on siililegi selge. Loodetavasti on täna rajatavad/renoveeritavad hooned aina soojapidavamad - seadus isegi kohustab min nõuete kaudu.

[valaskalakene]

Ei küsinud, sest 7 MWh a oli kirjas ja kusagil märgitud 150m2 maja. Muidugi on hea, kui täpsustad, et kas 7 on vaid küte, palju on lisaks soe vesi ja tarbeelekter ja mis aaskulu rahas kokku tuleb küttele ja muule elektrile ehk aastakeskmine el hind mida saaks võrrelda?

OK. Loed tähelepanelikult. My bad.

Peakaitse 50A tundub sinu (18+ 6+ ahi 3+ pliit 7,5+ nõudekas 2,5+ pesum 2,5 + pesukuivati 2,5 + muud 3 = 45 kW) numbrite juures isegi vähevõitu (targemad ehk oskavad kinnitada) ja tähendab tüüpilise 25A liitumisega võrreldes +5000€. Elektrilevi A hind 198 eurot. Samas, kas 50A antaksegi niisama ampritasu eest, igalpool kindlasti mitte - valitud kohtade teema?

Ei ole 50A vähe. Kütted ja ülejäänud asjad ei käi sellisel puhul kunagi korraga.
Kui leppida paari tunni jooksul kütmisega, siis saaks hakkama ka täiesti tavalise 16A kaitsmega. Peakaitsme taha ei jää asi kindlasti, kui vähegi tänapäeva mugavusi kasutada tahta.

Ajatamisest tahaks täpsemat aru saada, st kuidas see 5h nädalas kütmine käib ilma salvestuseta? Ütleme, et ööpäevas on 1 odav tund = 18 kWh. Pk süsteemi maht pakun nt 150 l (? täpsusta), mis mahutab dT 20 juures 3,5 kWh? Kuhu salvestad ülejäänud 14,5 kWh või ajad sa keevatt vett pk torudesse? Ilma salvestuseta tekib ka temp kõikumise küsimus, st kuidas püsivat temp hoiad või kui suur temp langus on lubatud enne kui kalli elektriga kütma hakkad? Ütleme, et 0 juures vajad 1kw (? võid täpsustada) ehk 24 kWh ööp. Pmst oleks sul vaja ööpäevas 1,33 h odavat aega, aga kuhu selle paned ilma salvestuseta?

Selle salvestamisega on huvitavad lood jah. Ma olen selle võimsusega kütnud nüüd kuu jagu umbes (enne olid samad tennid tähtühenduses ja andsid kokku miski 5kW. Kütma pidi siis paar tundi keskmiselt külma ilmaga ööpäevast) ja kõike ei tea ja kõigest ei saa aru ka.

Toru on põrandas see jämedam variant (ca 20mm?) ja keritud kaheksas tsoonis 300-se sammuga. Vee mahu saad sealt. Aga konks on selles, et sa ei saa kuidagi panna kätt toru seina ja põranda betooni vahele. Ehk niipea kui hakkab soojenema vesi torus, hakkab soojenema ka betoon, seega ei saa vette mahtuvat soojust vaadata eraldi põrandasse mahtuvast soojusest. Tegelikult on lausa sedasi, et selle vee salvestusvõime võrreldes betooniga on nii väike, et väga palju ei eksi, kui see üldse arvestamata jätta.

Ma proovin seletada seda salvestamist nii, nagu mina sellest aru saan.
Põranda betooni maht on 12m3, sellele lisandub ca 50 jooksvat meetrit 2,6 meetri kõrgust tellisseina aga jätame selle praegu mängust välja.
12m3 betooni "mahutab" ühe kraadi kohta 7kWh energiat. Kütteperioodi keskmine 24 h energiakulu on 15kWh.
Kui ma kütte sisse lülitan, siis tõuseb ringleva vee temperatuur suht kiiiresti mingi kümmekond kraadi. Oletame, et kütan tund aega, selle ajaga põranda pinna temperatuur tõusma hakata veel ei jõua aga ma olen süsteemi sisestanud juba rohkem, kui ööpäeva jagu energiat. See energia "asub" "kuskil" põrandabetoonis ja "imbub" sealt edaspidi tuppa. Võib arvestada nii, et toru juures on temperatuur 32 kraadi, pinnal 22 kraadi ja plaadi keskmine temperatuur 25 kraadi. See keskmine umbes 3-kraadine temperatuuri erinevus sisaldabki endas tunni aja jooksul sinna "pandud" 18kWh energiat.
Sellise kord päevas kütmise juures temperatuur toas tuntavalt ei muutu (ja ma olen ses suhtes üsna tundlik) ka mõõta on seda raske, kuna muud tegurid mõjutavad temperatuuri palju rohkem - näiteks isegi oktoobris võib tuppa paistev põike tõsta temperatuuri 3-5 kraadi.
Teoreetiline maksimaalne ööpäevane temperatuuri kõikumine oleks 2 kraadi (betooni keskmine temp tõuseb 3 kraadi ja põrandapinna ja toatemperatuuri vahe on ka keskmiselt kraad)

[val]

... Kui leppida paari tunni jooksul kütmisega, siis saaks hakkama ka täiesti tavalise 16A kaitsmega. Peakaitsme taha ei jää asi kindlasti, kui vähegi tänapäeva mugavusi kasutada tahta.

16A on isegi niisamagi vähe ja kui sul on aeg-ajalt vaja korraga nii kütta, ahju-pliiga vaaritada ja pesu ka veel pesta, siis 40A kindlasti, pigem ikka 50 ja ametlike soovituste järgi oleks (ma arvan) hoopis 63A. Asja point on selles, et kui mina tahaksin sinu kütte mudelit kopida, siis peaksin peakaitsme suurendamise kulu küttesüsteemi alginvesteeringu osaks arvestama. Arvan, et enamus peaks seda tegema.

Selle salvestamisega on huvitavad lood jah. Ma olen selle võimsusega kütnud nüüd kuu jagu umbes (enne olid samad tennid tähtühenduses ja andsid kokku miski 5kW. Kütma pidi siis paar tundi keskmiselt külma ilmaga ööpäevast) ja kõike ei tea ja kõigest ei saa aru ka.

Oota, sa ei ole veel paari külma talvegi üle elanud? Mille põhjal siis ...teeme lihtsamalt. Võtame nt ühe 140 m2 köetava pinnaga maja: põrandaküte, soojustagastusega vent, toad 22-24 C, in arv 4-5. Maasoojuspump on ainus kütteseade, millel on eraldi el arvesti.
Küte + soe vesi + tarbeelekter
20 aasta kokku: 6554 kwh / 732 €
21 aasta kokku: 7151 kwh / 1143 €
Küte eraldi
20 aasta keskmine: 1,17 kwh*m2
21 aasta keskmine: 2,69 kwh*m2

Millised on sinu el küttega hoone numbrid võrreldes tooduga?

[ping]

... Kui leppida paari tunni jooksul kütmisega, siis saaks hakkama ka täiesti tavalise 16A kaitsmega. Peakaitsme taha ei jää asi kindlasti, kui vähegi tänapäeva mugavusi kasutada tahta.

16A on isegi niisamagi vähe ja kui sul on aeg-ajalt vaja korraga nii kütta, ahju-pliiga vaaritada ja pesu ka veel pesta, siis 40A kindlasti, pigem ikka 50 ja ametlike soovituste järgi oleks (ma arvan) hoopis 63A. Asja point on selles, et kui mina tahaksin sinu kütte mudelit kopida, siis peaksin peakaitsme suurendamise kulu küttesüsteemi alginvesteeringu osaks arvestama. Arvan, et enamus peaks seda tegema. ...

Normaalsed inimesed öösel pärast 12 enam torti ei küpseta ega kapsast ei hauta.
Boileri või pesumasina küttekeha sisselülitumisel saab prioriteedirelee salvestuva kütte vajaliku faasi välja lülitada.

See, kas on vaja kord aastas ühel päeval, ühekorraga jõulupraadi küpsetada ja samakat keeta ei mõjuta aastast elektrikulu oluliselt.(Korba ajal otsis miilits samakaajajaid öösel voolu väljalülitamisega. Kes öösel helistas, elektri kadumise pärast, selle juurde läks miilits kohe "õhku nuusutama".)

Olulise säästu annab pidevate tarvitite ajastamine.

[aero]

...
Küte eraldi
20 aasta keskmine: 1,17 kwh*m2
21 aasta keskmine: 2,69 kwh*m2

Küttekulu m2 kohta tõusis >2x? Miks?

[valaskalakene]

Küte + soe vesi + tarbeelekter
20 aasta kokku: 6554 kwh / 732 €
21 aasta kokku: 7151 kwh / 1143 €
Küte eraldi
20 aasta keskmine: 1,17 kwh*m2
21 aasta keskmine: 2,69 kwh*m2

Millised on sinu el küttega hoone numbrid võrreldes tooduga?

150m2, otseelekter kütte ja sooja vee jaoks, muud asjad samad. Kogu elektrikulu.
2020: 11 639 / 1360 e
2021: 12 856 / 2265 e
siis ma kütsin ilma ajastamiseta, puhtalt temperatuuri järgi.

Eraldi mõõtjaid soojal veel ja küttel pole aga hinnanguliselt küttele (lahutades mitte köetavate kuude elektri koguse köetavate kuude omadest keskmiselt).

2020 küte 7 825 kWh
2021 küte 6 831 kWh

mis ühik see kWh*m2 on ja mida see number näitab, sellest küll aru ei saa?

[Urmas]

Puude tegemine on lihtsalt lisatulu mille oma tulude/kulude lõpparvestuses saad maha lahutada. Lihtsustatud näitena sulle võid sa ju kütta ka elektriga ning puud turule müüa ja vaadata mis siis joone alla tuleb.

Milleks on vaja teha ülearuseid matemaatilisi tehteid? Kui mõni ostab varastatud küttepuid hinnaga 10€/rm, siis ostja jaoks on see turuhind, mis ei ole kuidagi seotud Maalehe statistikaga küttepuude hindade ülevaates.
Elage hetkes, võimalusel ka ette mõeldes ja arvestage reaalseid numbreid, mitte mingeid majandusteooriad. Turuhund tekib minu jaoks siis kui saan asja maha müüdud.
Mul on üks raamitud graafiline leht, mis soetati kroonide ajal vist 30 eeku eest. Kolikambri korrastamisel taasavastasin selle ja uurisin veidi asja. Graafik surnud ja pakutakse 200€-600€. Senikaua on selle graafilise lehe hind soetuskulutusi arvestade ca 2€.

[Ac457765]

Ära aja segi sõnu "väärtus" ja "hind". Selle graafilise lehe hind su jaoks oli 2 eur, aga väärtus on 200-600 eur. Samamoodi on 10 eur hinnaga ostetud varastatud puude väärtus hoopis teine.