Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[Urmas]

Koorikpaneel?

Ribipaneel...

https://www.google.ee/search?sxsrf=AOae ... =657&dpr=1
https://www.google.ee/search?sxsrf=AOae ... =657&dpr=1
Heal lapsel mitu nime.

[rundll]

okeiokei, unisepeaga manasin oma midagi muudsilme ette ja ei suutnud ära imestada, las jääb...

[pikk88]

Päris huvitav saade massiivpuit ehitistest.
https://jupiter.err.ee/1608188038/puit-arhitektuuris
Mida päev edasi, seda enam hakkab taas tekkima kiusatus ka maja ikkagi palgist ehitada. Seda enam, et ka osa seda materjali on jõude seismas ning ainus takistav asi on hetkel see, et üksinda on palgi liigutamine ikka neetult keeruline. Samas on plusse palgi puhul kilodega, kui võrrelda seda prussist tehtud karkasshoonega.

[pikk88]

No kui hoone on piisavalt hea kvaliteediga materjalist korralikult ehitatud ja tuuletõke ning laudis majale ümber pandud siis ei tohiks need küttearved küll eriline katastroof olla? Põhiline koht kus soojus ju väljub on katus/lagi ning kehvad avatäited.

[Küülaline]

kes seda kütta jõuab

tuuletõke ning laudis majale ümber pandud

Jutt käib ikka videol olevast majast. Ja see on SUVEmaja.

[pikk88]

Suvemaja ja elumaja ju kaks eri asja.

[pikk88]

Üleeile sain päris meeldiva üllatuse osaliseks. Sattusin üle paari nädala krundil käima ning väljas oli küll ilus päikesepaisteline ilm, kuid külmakraade näitas auto termomeeter -16 ning kuna hoonet pole see hooaeg kordagi köetud siis olin mõttes valmistunud selleks, et sees külmakraade vähemalt -5 või rohkem. Hoonel ju ikkagi soojustamata betoonvundament, villa seinas vaid 15cm ja lae peal 20 ning garaaziukse asemel on jätkuvalt vaid kaks kihti õhukest tuuletõket. Tegelikkuses näitas temomeeter ümmargust nulli.
Eile küll pilve tagant päikest ei paistnud kuid külma oli umbes sama palju ning nüüd näitas termomeeter ruunis -2. Edasi läksme sõbraga tema suvilasse kus samuti see aasta kütet pole taga olnud ja temal näitas termomeeter köögi seina peal -4. See paari kraadine erinevus võis vabalt tulla ka erinevatest termomeetritest. Igaljuhul oli tegemist minule igati postiiivse üllatusega ja praegu kahtlen sügavalt kas sinna hoonesse üldse on mõtet hakata soojuspumpa paigaldama. Seda enam, kui pump väidetavalt ju külma käest niikuinii ära külmub.

[ping]

Üleeile sain päris meeldiva üllatuse osaliseks. Sattusin üle paari nädala krundil käima ning väljas oli küll ilus päikesepaisteline ilm, kuid külmakraade näitas auto termomeeter -16 ning kuna hoonet pole see hooaeg kordagi köetud siis olin mõttes valmistunud selleks, et sees külmakraade vähemalt -5 või rohkem. Hoonel ju ikkagi soojustamata betoonvundament, villa seinas vaid 15cm ja lae peal 20 ning garaaziukse asemel on jätkuvalt vaid kaks kihti õhukest tuuletõket. Tegelikkuses näitas temomeeter ümmargust nulli.
Eile küll pilve tagant päikest ei paistnud kuid külma oli umbes sama palju ning nüüd näitas termomeeter ruunis -2. Edasi läksme sõbraga tema suvilasse kus samuti see aasta kütet pole taga olnud ja temal näitas termomeeter köögi seina peal -4. See paari kraadine erinevus võis vabalt tulla ka erinevatest termomeetritest. Igaljuhul oli tegemist minule igati postiiivse üllatusega ja praegu kahtlen sügavalt kas sinna hoonesse üldse on mõtet hakata soojuspumpa paigaldama. Seda enam, kui pump väidetavalt ju külma käest niikuinii ära külmub.

See on maaküte, kui betoonpõrand on pinnasest isoleerimata, sest maapinnast tuleb pidevalt sooja, soojustatud piiretega ruumi juurde.
Seda sooja pole küll palju, aga hoiab soojustatud ruumi enamus talvest + kraadides.

Mul on samamoodi tehtud (välispiiretes OSB ja 100 villa) ja soojuslikult isoleerimata pinnasel betoonpõrandaga ning kuigi sellel talvel on olnud juba isegi -28C mõnel hommikul, pole temperatuurikontrolliks põrandale seatud plastpudelid veega veel ärajäätunud.
Ei näe vajadust hoida talvel harva kasutatavas ruumis pidevalt lisakütet sees. Kui mõni päev on vaja sooja millegagi tegelemiseks, siis seda saab teha vähema alginvesteeringuga kui soojapumpa soetades.
Õhuniiskus on sees ca 70% ja põrandal sulab saapaalt tulnud lumi ära.

Kõrval on ka plokkidel kütteta soojak, mille põrand on õhus ja selles on praktiliselt välistemperatuuriga võrdne sisetemperatuur, kuigi mõningase hilinemisega.

[Prill]

Mu meelest paari-mõne nädala põhjal ei saa teha põhjapanevaid järeldusi. Ilma soojakadu küttega kompenseerimata jääb endiselt ajafaktor, kus ühte hoonesse jõuab külm paari nädalaga, teine paremini soojustatu võib pidada vastu kuu + paar nädalat ja mõni ülihästi soojustatu võib isegi kevadeni pakast eemal hoida.
Umbes nagu nende turva- või tulekindlate ustega, kus ei ole küsimus kas peab vastu, vaid kui kaua peab muukimisele või tulele vastu.

Endal sai kunagi veetrassi majjatuleku koht selline poolpidune, liiga maapinna lähedalt ja läbi maakivi vundamendi. Nagu ikka, et küll hiljem sokli soojustamisega tegeleb, 6 talve ei olnudki mingit probleemi aga 7. talvel suutis külm torule ligi saada.
Saanuksin 6 talve foorumis praalida, et pole see torude külmumine meetri sügavuselt suur oht midagi ja tegelikult sai väga hea, ainult lollid kaevavad sügavamale

[pikk88]

Mu esialgne plaan oligi ÕSP installeerimine sellejaoks, et juhul kui tekib olukord, et tulevad säärased -20 kraadi külmalained ja endal pole võimalik hoonet vanamoodsal kombel ahjuga kütta siis saan mugavalt lülitit vajutada. Eelmisel talvel oli võimalus hoonet terve hooaja jooksul kütta ning siis ei langenud temperatuur mitte kordagi alla +4. Kuna praeguseks ei ole veel korstent ning bullerjani oma kohale tagasi paigaldatud siis see aasta küttevõimalus puudub. Seetõttu said ka säärased loomkatsed läbi viidud. Iseenesest on tulemused igati positiivsed, sest varem oli mul võrdlusmomendiks vaid ühe sõbra traktorikuur mille põrandapinna suurusjärk on umbes 20 ruutmeetrit ja selles langeb talvega temperatuur päris kiiresti välisõhuga samale tasemele. Seal mängib siis jahtumisel ilmselt väga suurt osa see, et tal laotud vundamendiplaadi peale üks rida plokke millega moodustatud soojustamata sokliosa ja puidust (soojustatud) sein sellega maapinnast kõrgemale tõstetud. Järelikult siis see ~20cm kõrge kiviosa jahutab hoonet mõnuga.
Kuivõrd järgnevalt on mul kavas ehitada sauna vundament mis siiamaani oli küll plaanis ehitada soojustatuna (soojustus nii horisontaalis vundamendiplaadi alla kui ka horisontaalis meetrijagu sokli äärde) küll aga polnud siiani plaanis sauna veetoru sisse viia, et niikuinii külmub ju ära. Nüüd tuleb plaanides ilmselgelt korrektuurid teha. Jätta vundamendiplaat alt soojustamata, panna ainult soklile 10cm paksune EPS80 soojustus vertikaalis ja viia ka veetoru hoonesse sisse.
Prill mul on selle veetoru külmumisega jällegi nooruspõlvest säärased mälestused, kuidas eelmises elukohas sai linna veevärgiga tehtud liitumistrass vist 2 tollise või 1,5 tollise toruga. Täpselt ei mäleta, sest olin tollel ajal ise umbes meetri pikkune. Samuti ei mäleta täpselt neid trassi sügavusi, kuid arvata võib, et kõik vastas nõuetele, kuna linna veevärk on ju õige sügavuse peale rajatud ning keegi ei hakanud oma trassiharu kõrgemale tõstma. Tulemuseks oli see, et esimesel külmal talvel külmus trass läbi ning jäigi tookord külmunuks poole suveni. Kuid selline asi juhtus vaid ükskord ajaloos. Ning tollel ajal oli minu mäletamist mööda spetsialistide suurim hirm, et trass külmub lõhki ning tuleb hoopis selle tõttu lahti kaevata. Tookord seletati seda anomaaliat pinnase liikumise ja paikavajumisega, mitte sellega, et trass liiga kõrgele paigaldati.
Kui nüüd hoone läbikülmumise juurde tagasi tulla siis praegu käimas juba teine külmalaine. Kui esimese ajal oli hoones umbes +5 siis ise seletasin endale ka seda nii, et hoone konstrui on veel lõpuni maha jahtumata ning küll ta läbi külmub ja temperatuurid rahulikult -10 kanti kukuvad. Praegu juba teine külmalaine käsil ning olukord pole sugugi mitte nii katastroofiline kui algul pelgasin. Hetkel julgen veel kahtlustada, et kevadeks jõuab asi ikkagi nii kaugele, et ka põrandaplaat ilma lisakütteta lõpuks ära külmub, sest külm veebruarikuu on ju veel ees, kuid tulevikus peaks selle probleemi lahendama siiski lisa(ahi)küte. Praeguseks on ju teaduslike katsetega kindlaks tehtud, et paari nädala jooksul igatahes säärane hoone nii kapitaalselt maha ei jahtu, et vajaks mingit avariikütet(ÕSP). Plusskraadid püsivad hoones siiski sees See aga ei tähenda veel, et ÕSP kuurinurka vedelema jääks, sest kuna sellel ka konditsioneeri funktsioon olemas siis saab seda ju suvel ka hoone jahutamiseks kasutada. Soojal ajal ju pealegi elekter odavam kui talvel...

[pikk88]

Vahepeal ligi kuu aega seanahka veetud ning nüüd sai molutamisest siiber. Kuna saunaga tegelemiseks on ilm sellel talvel kehva siis leidsin, et ainus ajaviide on abihoone seadustamine. Hakkasin siis otsast peale sellega, et käisin eelmisel nädalal valla ehitusministri juures murega, et kuidas vormistada projekti muudatust. Lubati lahkesti, et peetakse targemate peadega nõu ning hiljemalt nädalalõpuks saadetakse mulle vajalik info ning näidised. Minu silme all tehti ka enda märkmikusse vastav meenutus. Esmaspäeval saatsin riigivõimu esindajale SMSi teatega, et olen jätkuvalt ootereziimil. Kolmapäeval sai ootamisest siiber ning helistasin ja meenutasin, et olen juba nädal otsa kontakti otsinud. Kuulsin, et probleemiga olla tegeldud eelmisel päeval ning asja olevat tarkade peadega arutatud Skype vahendusel, kuid häguseks olevat jäänud kuhu suunda hoone pikemaks kasvas. Kas minu krundi suunas või naabri maa poole kus ees takistavad kujad. See, et minuga kontakti otsida küsimustele vastuse saamiseks osutus praegusel raskel ajal 24h jooksul ületamatuks ettevõtmiseks. Mis sellest, et vallal on kõik minu kontaktid olemas ning kohal käies toonitasin spetsiaalselt kuhu poole ja mis mõõtudes hoone pikemaks muutus. Tegelikult see oligi peamine põhjus miks ma personaalselt valda kohale ronisin, et ehk saab inimesele kiiremini selgeks teha mida ma vajan. Sealt lahkudes jäi mulle küll väga ühene mulje, et inimene sai täpselt aru milles on probleem
Kes ei tea, siis probleem on selles, et ehitasin hoone 1m jagu pikema, kui oleks projekti järgi võinud. Põhjus selles, et omal ajal kui projekti koostamisega tegelesin ei oskanud ma ise sellele tähelepanu pöörata, et pean hoone ehitamiseks taotlema niikuinii ehitusluba kuna harjakõrgus 5m on lõhki ja seepärast poleks olnud ka mingit vajadust seda 60 ruutmeetri piiri pidada. Kuna ei tahtnud harja kõrgust vähendada ja selgus, et enda tarbeks võib projekti koostada siis seepärast sai ka kogu kadalipp ette võetud. Nagu öeldakse siis süües kasvab isu ja kui olin ehitusloa kätte saanud siis selgus, et garaaz võiks ikkagi meetrijagu laiem olla, kui alguses planeeritud. Kuna targemad pead ütlesid, et selle "möödaehitamise" häda lahendab hiljem kasutusloa taotlusel projektimuudatusega siis praegu sellega ennast lõbustangi.
Kuni senimaani mõtlesin, et taotlen hoonele kasutusloa niiöelda "igaks juhuks" et tulevikus oleks vähemalt üks igatepidi ametlik hoone krundil olemas. Nüüd tänu elektribardakile olen suutnud välja mõelda ka ühe reaalse põhjuse milleks mul seda kasutusluba tarvis võib minna. Kui kunagi krundile elektriliitumist tegin siis ehitati mulle välja mingi ajutine liitumispunkt ja lubati teha vaid mingi ajutine liitumisleping börsipaketi alusel. Kui õigesti mäletan siis see oli küll tähtajatu kuid puudus võimalus paketi vahetuseks. Ehk siis, et ka elektriliitumisega asi lõplikult ja igavesti korda saada siis kuluks see kasutusluba isegi ära. Kui vaid keegi vallast viitsiks natuke oma tööd teha ja valla tulevaste elanikega suhtleks. Mine tea, ehk siis hakkaks ühel päeval isegi vallale makse maksma

[pikk88]

Nonii. Tagumine aeg natukene teemat täiendada, sest eile toimus järjekordne kohtumine vallaametnikuga. Kõigepealt üritati oma kohustustest viimasel hetkel kõrvale hiilida. Tund aega ennem kokkulepitud kellaaega tuli kõne, et minul ikkagi terve hunnik pabereid esitamata ning äkki lükkame ikkagi kohtingu edasi teadmata ajale tulevikku. Selle peale sõimasin neid natuke ja arvasin, et mökutamise asemel võiks ikka oma palga välja teenida. Siis vabandati läbi lillede, et tööd on tõesti palju teha. Aga lubati ennast kohale ajada
Kuna alates jaanuari lõpust pole valla poolt ühtegi kontakti olnud siis oli nagu põhjust vihastada küllaga, sest reedel, neljandal märtsil võtsin nendega ise ühendust ja uurisin mis lahti? Adekvaatset vastust, mille taga asi seisab, ei tulnudki. Kõne peale määrati hoopis ise lahkesti, et kohtume esmaspäeval. Ning siis nad ärkavad tund ennem õiget aega, et neil on lisaks veel pabereid vaja! Lisaks tuli eile hommikul kõne päästeametniku poolt, kes peaks kah täna tulema kontrollkäigule. Ilmselgelt vedeles see avaldus kuu aega kusagil lauanurgal kellegi kohvitassi all. Kasutage siis veel digitaalset kanalit, et avaldused kaduma ei läheks
Vaatasin ehr-ist järele, et neil juurde vaja hoone mahamärkimise akti, ehituspäevikut, elektriprojekti ja kõiki muid klassikalisi pabereid mida vaja elumaja jaoks. Kohapeale jõudes vallatädi jutt juba muutus leebemaks, et noh ehk piisab ka ainult elektriprojektist ning võib-olla pole isegi mitte projekti vaja, vaid tarvis ainult mingit dokustaati (mõõdistamist), et asi on ohutult paigaldatud. Ilmselgelt ei tea need oinused ise ka mida neil vaja on, sest tingimused hakkasid vähemasti suusõnaliselt leevenema selle peale kui ajasin silmad punni ning ütlesin, et eelmise ehitusministri käest küsisin spetsiaalselt järele ning vastus oli üheselt, et kuna tegu lihtsa kõrvalhoonega siis pole kogu seda kremplit tarvis ning seetõttu pole ma neid andmeid ka talletanud.
Kontroll ise nägi välja väga lihtne. Kuna tädi häbenes oma lollust siis ei jäetud värava taga isegi mitte auto mootorit seisma vaid tehti üks pilt hoone esiküljest, teine tagaküljest ning võeti pihku hoone põhiplaan ning veenduti selle järgi toa poolt, et kõik on ehitatud nii nagu peab. Uksed-aknad-vaheseinad seal kus ette nähtud. Ja oligi kõik.
Eks saab näha mida täna päästeametnik kõneleb.
Samas tegi minu esivanem kõrvalt väga õige vahemärkuse, et kes krt kompenseerib mulle minu kaotatud aja mille mina kulutan tänu nende lollusele ja teadmatusele, et saada korda paberid mida tegelikult on esmajärjekorras tarvis riigile, mitte minule. Vallatibi tundis isegi arglikult huvi, et mispärast mul selle kasutusloaga nii kiire on ning ei oskanud midagi rohkem kosta, kui vastasin, et mul kiiret polegi. Ma mõtlesin lihtsalt viks ja viisakas riigikodanik olla ning oma vabast tahtest paberid korda teha ilma, et mind selle tarbeks trahviga hoiatatakse. Hetkel tsirkus jätkub.

[pikk88]

Päästeametiga läks kohtumine suht valutult. Kuvõrd vallal hoone enda kohta nõudmisi ei olnud ja nagu ma aru sain siis oli ehitusnõunik ka päästjaga suhelnud siis ei suutnud ka päästeamet mingeid pretensioone tuvastada ja ega ilmselgelt midagi väga ei otsitud ka. Küll aga olid nõudmised hoone ümbruse kohta. Ennem päästeametniku poolset jah-sõna saamist tuleb mul puidujääkidest puhtaks teha kahe krundi vaheline tuleohutustsoon. Lisaks tuleb lammutada ka kemmerg, mis on küll kõige ootamatum nõudmine. Seda poleks nagu tõesti oskanud oodata, et säärane asi endast mingit tuleohtu kujutab ning asjaajamisel takistuseks saab. Kuna putka on niikuinii oma aja juba ära elanud ja mul oli plaanis uus ehitada, siis ei hakanud selles osas häält tõstma ning panin allkirja aktile alla. Kuigi möödaminnes kommenteeriti, et tegelikult rikub ka naaber seadust, sest hoiab räästa alla laotult küttepuid ja enda lauda otsaseina vastu ladustatud euroaluseid. Aga teda ilmselt näpuga ähvardama ei minda. Samuti asub naaberkrundi peller kahe hoone vahelisel alal, kuid järelikult tema ettevõtmised ning tegevused selles hoones siis nii plahvatusohtlikud pole, et neutraliseerimist vajavad.
Häguseks jäi vaid see, kas päästeametnik korraldab veel ühe külaskäigu objektile, kui puudused kõrvaldatud ning tuleohtlik peldik laiali löödud või siis piisab pildimaterjalist ja telefonikõnest? Vallaametnik ütles igatahes selges eesti keeles ära, et teda ma enam objektil näha ei saa.
Mida päästeametnik hoone juures kontrollis, seda ma teada ei saanudki, sest ta jõudis kohale mõned minutid ennem mind ning oli kõik oma toimingud minu saabumiseks juba ära teinud ning paberid ära täitnud. Küsisin, kas ta ka hoonesse sisse soovib tulla ning vastus sellele oli eitav. Ta olevat juba läbi akna kõik ära näinud, mida vaja. Ega tal sealt ilmselt midagi muud uurida vist polekski, kui veenduda, et hoones on tulekustuti ja vingugaasi andur.
Igatahes see hirm oli küll asjatu, et keegi mõõdulindiga hoonet mööda ringi hakkab jooksma ning kõik üle kontrollib. Kuivõrd projektis olid uste-akende mõõdud teised siis natuke ikka pelgad, et seaduserikkumine välja tuleb.Samuti ei huvitanud kedagi ka see, et hoones asuv vahesein on lõpuni valmis ehitamata ja pööninguluuk sai ehitatud teise otsaseina, kui projektis joonistatud. Mingi kõhutunne ütleb, et poleks vist olnud vaja isegi seda kuramuse projektimuudatust algatada. Ainus, kuskohast nad seda teada oleksid saanud, et hoone on meetri jagu pikem, on geoalus. Sinna on hoone nurgad ja kõrgus ju peale märgitud. Seda enam jääb mulle arusaamatuks, miks on neile tarvis hoone mahamärkimise akti?

[pikk88]

Kuivõrd kuu lõpp pole enam kuigi kaugel siis sai eile hakatud tegelema tuleohutusnõuete täitmisega.
Tuleohtlik nurgatagune nägi välja säärane:

Kuivõrd nüüd on pööningu näol olemas laoruum siis sai üks hunnik plangumaterjali ära varju alla tõstetud ja lisaks õnnestus ka kemmergule rattad alla monteerida ja see tuleohtlik hoone ära teise nurgatagusesse liigutada


Nüüd on olukord juba päris viisakas. Tuleb veel vaid küttematerjali riit ümber laduda ja siis peaks asi juba euronõuetele vastama.


Lisaks sellele kõnelesin reedel ka abivallavanemaga ning too kuulas mu jutu ära ning ütles, et tegelikult on kõik nõuded ehitamisle kirjas ehitusloas, kuid on alust arvata, et tema assistent on nõudmistega ikkagi "natuke" üle pingutanud. Palus mul saata endale maili peale kõik andmed ning lubas asjaga tegeleda. Tundus olema igati asjalik ning arusaaja inimene ning on ikka lootust pääseda natuke kergemalt, kui esialgse hooga esitatud nõudmised, sest ehitusloas on nagu kirjas vaid see, et võib ehitada. Pole isegi mitte poole sõnaga mainitud, et peaksin pidama päevikut või esitama vallale mingeid lisaprojekte. Mina olen aru saanud, et bürokraatiliselt käib asi niipidi, et kui midagi pole õigel ajal nõutud, siis pole mul ka mingit kohustust seda tagantjärele esitada...

[Urmas]

Lihtsalt uudishimust, mitte humoristidele teema andmisest, oleks mind huvitanud Päästeameti tegelinski kirjalik põhjendus välipeldiku tuleohtlikkuse kohta. Kui ametniku arvates sõidavad bussid "peerugaasil", siis on kuivpeldiku august tulevad gaasid tõesti sama ohtlikud. No pani filmi jooksma- kutsud talgulised, pakud lõunaks hernesuppi ja mõne tunni pärast läheb mõni suitsumees kasutama välipeldikut ja kasutades oma eluks ettemääratud aega ratsionaalselt, ühildab kaks tegevust. Mis siis juhtub? Nagu fugasspommi plahvatus ja ei olegi su uuest majast essugi järel?
Tõe huvides mõni Päästeameti tegelinski võiks hakata jälgima VE foorumit ja ametlikke kommentaare jagama. Muidu jutt päästeametnike arusaamast seadustest ja nõuetest jääda NSR agentuuri kuulujuttude tasandile.

[Urmas]

Mäletan-mäletan, kuid minu mälu järgi oli tollastel õppustel tegemist "põletatud maa" taktika(vaenlase jaoks elutähtsate objektide õhkimine) väikse apsakaga või õppusest osavõtjate omaalgatusega. Kõige hullem variant on aktiivne loll!

[tabarabarap]

Tegelt see soga seal vahel lihtne võimalus tule levikuks ühelt hoonelt teisele. Ei muud.

[pikk88]

Arusaadav, et see puumaterjal on tulekahju korral ohtlik ning see bardakk oli niikuinii plaanis ära likvideerida. Lihtsalt nagu hea tava ette näeb siis eelmisel hooajal jäi asi ainult plaani tasemele. Pealegi nagu hea tava ette näeb siis tuli levib ka naabri poolt minu poole, mitte ainult minu juurest naabri suunas Lihtsalt peldik oli üllatuseks selles suhtes, et see ikkagi hoonest eemal ja sinna pole isegi mitte elektrit sisse viidud mis võiks tuleohtu teoreetiliselt suurendada. Aga no seadus on seadus. Eks saab näha kas või mis sinna akti lõpuks kokku on kirjutatud, kui see ükskord ehr-i üles laetakse. Senikaua tuleb teadmatuses elada. Praegu ootan vallast tagasisidet, mida nende nõudmistega peale hakata. Kuigi "natukene" kiireks läheb ajagraafikust kinni pidamisega, sest elektrik tuleb 25.märts, kuid paberid peab üles laadima juba 31.märtsiks aga nende poolt ei tule juba ligi kaks nädalat adekvaatset vastust mida kuradit nad minust ikkagi saada tahavad...
Muudel teemadel kah infot. Vahepeal õnnestus endale hankida tsingitud aiapostimaterjali. 60mm läbimõõtu, seinapaksus 3mm ja pikkus 2,7m. Kokku ostsin neid kusagilt Viljandimaalt tervenisti 41 tükki ja ilmselt on tegemist sama materjaliga mida kasutatatakse liikluspostide paigaldamisel. Müügi põhjus olevat olnud vale pikkuse peale lõikamine ja hind oli tervenisti 8€ tükk mis oli odavam kui tollel hetkel Kane metallis töötlemata rauast toru hind.
Sõbral on olemas maapuuriga äpu mis tuleb nüüd ühel ilusal päeval enda juurde vedada ning siis saab hakata poste paika kruvima.

[aero]

maapuuriga äpu

?

[tabarabarap]

Lihtsalt peldik oli üllatuseks selles suhtes, et see ikkagi hoonest eemal ja sinna pole isegi mitte elektrit sisse viidud mis võiks tuleohtu teoreetiliselt suurendada.

elekter ei ole seal otseslet tuleoht , rohkem on oht ühelt hoonelt tule levimise võimalusena peldikule ja sealt teisele või peldiku põlemisel oht mõlemale hoonele

[pikk88]

Ropp sõim.
Eile sai ootamisest siiber ja võtsin ise uuesti vallaga ühendust, et uurida kaugele nad oma asjaajamistega jõudnud on. Vastuseks öeldi mulle esimese hooga, et juba nõutakse hoone auditit. Saadeti küll lahkesti nõudmised e-maili peale edasi, kuid mainiti, et tegelikult poleks eelmine ehitusnõunik säärase eelprojekti alusel üldse tohtinud mulle ehitusluba väljastada. Ja seda räägiti projekti kohta, mille kiitis heaks isegi päästeamet! Miks? Seda suusõnaliselt ei täpsustatud.
Mõtlesin, et ega mul erilisi valikuid pole. Alustatud asja ju pooleli jätta ka ei saa. Ilmselt põhjus selles, et ametnikud vahetusid ning eelmine nõunik lähtus loogikast, et tegemist on ikkagi abihoonega mis on meetrijagu pikem ja 1,4 meetrit kõrgem, kui lihtne väikeehitis. See ei muuda hoonet kuidagimoodi ohtlikumaks. Uus ametnik jällegi lähtub loogikast, et ruutmeetreid on hoonel 66 ja harjakõrgus 6,4m. Järelikult tuleb täita kõiki nõudeid mis kuuluvad täitmisele ka eluhoone puhul, sest seadus on seadus.
Helistasin siis esimesse ettejuhtuvasse projekteerimisfirmasse, et uurida palju maksaks nõutud audit. Ise mõeldes, et selle nõudmisel peab ju ikkagi mingi põhjus olema. Seda ei hakata nõudma niisama möödaminnes. Projekteerimisfirmas naerdi mind sõbralikult välja, et ma nii seadusekuulekas olen. Väideti, et kuna mul ehitusluba käes siis on hoone juba seaduslik ning säärast asja pole vallal küll õigus nõuda. Ja et võin rahulikult asja ka niisama ripakile jätta. Alternatiivina soovitati ühe variandina ka täita kõik need valla nõutud paberid ning järgmine kord targem olla... Ka lubati mind lahkesti igakülgselt selle teema osas nõustada, kuid kuna nemad on ikkagi ausad inimesed siis ei tahaks nemad säärase olukorra pärast minu rahakoti kallale minna. Auditi hind pidi olema ikkagi ümmarguselt tuhat eurot ja kui ma ikkagi väga tahan seda teha siis lubati lahkesti asi korda ajada ja ka käibemaksu jagu veel soodustust pakkuda.
Õhtul pääsesin kodus arvutitaha ning nägin, et valla poolt anti mulle ikkagi valikuvõimalus. Kas esitada paberid või tellida audit.
Nüüd olid küll nõudeid natuke leevendatud ja nüüd soovitakse saada põhiprojekti mahus ehitusprojekti, ehitustööde päevikut, ehitusjärgset geodeetilist alusplaani, hoonesisest elektriprojekti ja teostusjoonist ning jäätmeõiendit. Eriti koomiline on see, et kuna hoone on enamuses taaskasutusmaterjalidest ehitatud ja jäätmeid ehitamise käigus ei tekkinud siis kus kuradist ma neile selle jäätmeõiendi peaks võtma.

maapuuriga äpu

?

Pinnasepuuriga miniekskavaator on paremini mõistetav?

[aero]

Tänan. Ekskavaator omandas tähenduse juba lasteaiaeas. Väikese lihtsa sõrestikhoone ehitise audit ~1000€ tundub "me tegelt ei viitsi" hinnapakkumisena.

[pikk88]

Esimene viha hakkab vaikselt lahtuma ja pisitasa tuleb siis hakata tegelema vallasaksade nõudmistega. Kuigi mulle jääb täiesti arusaamatuks mida nood napakad nende paberitega peale kavatsevad hakata.
Saan suurepäraselt aru, miks on neid pabereid vaja, kui mina oleksin ainult rahakotiga kliendi rollis, kuid kuna mina olen nii projekteerija, kui ka ehitaja ja kvaliteedikontrolli teostaja ja tulevane kasutaja ühes isikus siis pole mul ju näiteks ehituspäevikust tulevikus mitte midagi kontrollida. Tean suurepäraselt millise armatuuri ma vundamenti olen valanud ja mul ei eksisteeri mitte mingeid kahtlusi selles osas kas ma seda ikka tegin ning kas tellitud betooni mark oli ikka see mis projektis määratud. Samas nagu ma aru olen saanud siis väga üldiselt võttes on mul siin foorumis ehituspäevik põhimõtteliselt juba valmis kirjutatud. Fotod, kuupäevad jne olemas. Vajab vaid natuke viisakamat vormistust
Üsna palju segadust tekitas minus põhiprojekti nõue. Ei mõistnud mis vahe on eel-ja põhiprojektil. Ajasin siis nõuetes näpuga järge ja kõnelesin ühe tuttava targema peaga ning asi pidada olema vaid natuke põhjalikumas sõnasuses. Nagu ma aru sain projekti kõige tähtsam osa on seletuskiri ning eelprojektis oleks näiteks vundamendi kohta piisanud tegelikult täiesti ka sellest, kui oleksin kirjutanud, et hoonele rajatakse raudbetoonist lintvundament, kuid kuna minul on kirjutatud, et hoonele rajatakse lintvundament mõõtudega 30x30cm. Materjaliks on raudbetoon, mark C25/30 Vundament paikneb 50cm paksusel killustikupadjal (fraktsioon 16-32). Vundamendi armeerimiseks kasutatakse armatuurvardaid läbimõõduga 12mm (6tk) mille ümber
lähevad 8mm armatuurist painutatud rangid jne jne siis on mul tegelikult olemas ka põhiprojekt. Vaja teha ainult mõningad täiendused ja muuta näiteks joonistel hoone mõõdud sobivaks ning sellisel juhul pole mul vaja ka mingit projektimuudatust tarvis vormistama hakata. Lisaks tuleb muuta projekti pealkiri vallasaksadele arusaadavaks.

[pikk88]

Natukene teemaarendust ka ventilatsiooni alal. Ehk oskab keegi sellel alal kogenud isik natuke asjalikku nõu anda nii trassi ehitamise kohta kui ka ventilaatori valikul. Endal selles osas kogemusi eriti pole, kuid reaalsuses vajab töötuba ilmselgelt ikkagi ka mingisugust ventilatsiooni. See on mulle algusest peale selge olnud, et uste-akende avamisest jääb väheseks ja kuna nüüd sattusin Mulgimaale töölähetusse ning selle käigus soetasin endale kolm kasutatud ventiaatorit ja mõned ventilatsioonitorud siis on nüüd paras moment sellega tegelemiseks.
https://www.onninen.ee/onnline-kanalive ... b/p/AAE824
https://www.onninen.ee/onnline-kanalive ... c/p/AAE825
https://shop.systemair.com/en/ex--140a- ... tex/p94137
Hoone maht, mida ventileerida on ümmarguselt 180 kuupmeetrit. Esimene ventilaator jääb töötoa jaoks minu arusaamist mööda lahjaks ning läheb kappi paremaid aegu ootama. Küsimusi valmistabki, kas teise ventika võimsusest piisaks, et terve ruum normaalse kiirusega ära ventileerida? Postitatud lingil väidetakse küll võimsuseks 767 m³/h kuid ventika enda sildi järgi on võimsust 842 m³/h Või jääb ka teine kanaliventilaator lahjaks ning oleks mõistlik kasutada hoopis seda Systemairi valmistatud tsentrifugaalventilaatorit? Trassi kavatsen ehitada 160mm torust millele on Y-kolmikuga tekitatud kaks väljatõmbeava ja hetkel kindlasti plaanis panna välisseina ka tagasivooluklapp. Iseenesest oli plaanis kasutada seda reaktiivmootorit küll saepuruimuri ees, kuid kuna ruume vaja korralikult värske õhuga varustada siis sellisel juhul jääb saepuruimur ootereziimile.

[Prill]

Spetsialist ei ole ja täpset nõu ei oska anda.
Küll mõned nüansid, millega arvestada. Kui õhku ventileeritakse sundvendiga hoonest välja, tuleb kuskilt õhku asemele saada - kuidas see on plaanitud, värskeõhu klapid.. Kui hoones on küttekolle korstnaga võib liiga võimsa välja ventileerimisega hakata korstnast õhku sisse tõmbama, kütmise ajal siis koos suitsugaasidega.
Tööruumides ehk müra ei ole probleemiks aga kui vaikus oluline, tuleks ka selle peale mõelda nii ventilaatori valikul, paigalduskohal, kui torustiku ehitamisel.
Kas ventilatsioon peaks töötama 24/7 või lülitad ventilatsiooni järgi kui töökojas toimetamisel tunned ventileerimise järele vajadust. Võibolla oleks mõistlik reguleeritav ventilaator, umbes nagu köögikubudel on, kui vaja lased vaikselt tiksuda ja kui vaja saab pöörded põhja lasta.