Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[pikk88]

Soklipleki näol on ju tegemist on plekiga mis kaitseb soklikt. Seda ütleb ju minu meelest isegi asja nimetus. Samas need lauaotsad saavad niikuinii vihma käes märjaks. Sõltumata sellest, kas see plekk on seal olemas või ei.
Minu teada oli veel eileõhtuse seisuga meil vaba maa ja kehtiv riigikord on demokraatia. Kui nüüd öö jooksul pole korda saadetud riigipööret siis on see veel jätkuvalt kehtiv. Ning demokraatia on teadupärast niivõrd suur ja võimas asi, et mitte kedagi ei saa kinnimajja mõista selle eest, et ta oma hoonele on jätnud selle pleki sinna panemata. Täpselt samamoodi nagu ei saa inimest kinni panna ka selle eest, et ta ta selle pleki sinna installeerinud on. Nii, et nagu keegi kusagil eespool ilusasti ütles siis endale maja ehitades tee paremini ning ära sa jumalapärast säärast tühja investeeringut küll tegema hakka.

[rundll]

Kuidas siis jääb? Sokliplekki seal vaja pole, keegi ei keela ju panna.

Oluline osa vihmaveesüsteemist??? No vaevalt.

[netmaster]

et mitte kedagi ei saa kinnimajja mõista selle eest, et ta oma hoonele on jätnud selle pleki sinna panemata

kui sul midagi mõistlikku öelda pole, siis ära demagoogitse.

Jutt on ikka soklist, millest voodrilaud üle ulatub. Selline sokkel peaks vihma ja muud sellist kannatama ka ilma plekita. Sama mõttetu oleks näiteks krohvitud seina vihma eest kaitsta. Kui keegi teeb omale puust, kipsplaadist või OSB plaadist sokli, siis ei päästa ka see plekk seal midagi.

Kui lauaotsad vihma käes märjaks saavad, siis nad kuivavad lihtsalt ära. Kui nad toetuvad vastu plekki, siis ligunevad nad palju rohkem vees, kuna plekk läheb omakorda märjaks, või lumi ja lörts jääb sinna kinni ja sulab päevi. Vesi läheb pleki ja lauaotsa vahele, kus ta kuivab oluliselt kauem.

Eks igaüks otsustab lõpuks ise, kas ta selle pleki sinna paneb või mitte. Keegi eespool ütles, et see plekk peab seal kindlasti olema ja sellest tekkis antud diskussioon. Samas ei ole mina seni kuulnud ühtegi vettpidavat argumenti, miks seda plekki vaja on.

[pikk88]

Mõtlesin eile päris pikalt selle vestluse üle siin ning tegin sulle ka pildi kõrgemalt, kui vihma sajab. Umbes samal ajal jõudsin järeldusele, et siin toimunud ilmselt mingisugune möödarääkimine või lihtsalt teineteisest valesti arusaamine. Ei mingit demagoogiat. Nüüd viimast postitust lugedes see arusaamine muutus suht kindlaks veendumuseks. Eks ma katsun siis ühe korra veel selgitada.
Kui tavaliselt lahendatakse see probleem ilma plekita nii, et jäetakse voodrilaua otsad üle sokliääre rippu ning ventilatsioon toimub lauaotste ja sokli vahelt siis minul on see sõlm lahendatud natuke teisiti. Kuna sokli laius on ümmarguselt 30cm ja alumine vööpruss 15cm ning see sai paigutatud täpselt sokli keskpaika siis oleks tulnud voodrilaua roovitus praktiliselt sokli välimise küljega samasse tasapinda või 1cm üle (sokli keskpaigast 7.5cm vööpruss + tuuletõkke 1cm + tuulutusliist 2,2cm + laua naelutamiseks löödud horisontaalne reika 5cm) Seda muidugi eeldusel, et kõik jookseb nöörimööda ning on igatepidi vinklis.
Minul sai see sõlm lahendatud nii, et kõigepealt sai paigaldatud tuulutusliistu peale, soklist mõni cm kõrgemale sokliplekk. Selle peal on küll lauad, kuid need ei ole sugugi mitte umbselt surutud vastu plekki vaid pleki ja laudade otste vahel on mõni millimeeter vahet, et vesi saaks sealt kiiresti välja. Lisaks sellele on kõigi laudade ja liistude otsad lõigatud paarikümnekraadise nurga alla, et tekkiks ka see nn veenina. See pilt peaks vast laudade asetust paremini illustreerima.


Tänu sellele sain ma tõsta lauaotsad umbes 5+cm maapinnast kõrgemale ja plekk kaitseb laudu ka altpoolt üles pritsiva pori ning vee ja muu sodi vastu. Samuti juhib plekk soklist eemale kõik vee mis tuleb ülevaltpoolt. Seepärast ei näe ma ka selle seeliku paigaldamises mitte midagi halba ning ei mõista miks peaks kedagi sellepärast risti lööma. Muidugi saab ka tänapäevaselt klassikalisel viisil selle sõlme lahendada, kuid ka vanamoodsal versioonil on piisavalt plusse.

[netmaster]

nõus. Kui sokkel on sisuliselt olematu ja lauaotsad praktiliselt vastu maad, on selle pleki paigaldamine võibolla õigustatud. Kuid see on siiski erijuhus. Tavaliselt on sokkel 20-40cm kõrge ja ilmastikukindel. Sel juhul ei juhtu ei sokli ega lauaotstega midagi ka ilma plekita. Lisaks sain aru, et sinu plekk ei ole vastu lauaotsi, mis tähendab, et eelnev jutt tilkade pindpinevuse murdmisest ja muust sellisest ei pea paika.

Siiski ma arvan, et selline lahendus ei ole hea. Mõne positiivse aspekti kõrval on sellel ka palju negatiivseid. Mina oleks teinud sokli kasvõi 10cm kõrgemaks ja loobunud plekist. Minul on kasutusel nii suht madal sokkel vertikaalse laudisega ja ilma plekita, millega ei ole mingit probleemi, kui ka väga madalal asuvad aknad koos aknaplekiga, kus üks häda ajab teist taga. Põhiliselt selle pärast, et lumi jms. sajab- ja hanged tuiskavad sinna peale, ning kõik see sulab pärast kuhu ei peaks. Lisaks põrkavad suurema saju korral piisad laiali ja kõik selle pleki ümbruses on palju märjem, kui mujal. Valgete aknapõskede otsad, mis on pleki kohal nagu sinu laudis, on selle tõttu juba paari aastaga värvi muutnud. Ma hakkan mõtlema, et oleks pidanud sinna tegema mingi ilma plekita lahenduse.

[T25]

Kas tuulutus toimib läbi selle mõne mm pilu, mis on soklipleki ja laudade vahel?

[rundll]

Kas tuulutus toimib läbi selle mõne mm pilu, mis on soklipleki ja laudade vahel?

Eks nõuded erinevad, Norras nõuti 8mm min akna peale pleki ja fassaadi vahele. Fassaadi all distants 20 miinimum. Kui sokkel et etendunud, polnud plekki vaja.

[pikk88]

Kas tuulutus toimib läbi selle mõne mm pilu, mis on soklipleki ja laudade vahel?

Ei. Põhiline tuulutus toimub pleki alt. Sinna pandud ka näriliste kaitseks võrk. Aga loomulikult liigub mingi õhk ka pleki ja laudade vahelt.

[netmaster]

aga, nagu ka viimaselt pildilt paistab, on laudade otsad pleki vastust palju märjemad, kui ülaltpoolt.

[pikk88]

See viimane pilt tehtud umbes pool tundi kuni tund peale vihmasaju lõppu ning pildil on päiksepoolne otsasein. See saab saju ajal kuiv olla vaid siis kui tuul lõõtsutab põhjakaartest. Antud juhul juba lauad kuivavad, seepärast ka ülemine ots kuiv.
Eile suhtlesin ka vallavalitsusega. Seal tehtud paari aasta jooksul mõningaid muudatusi ametnike osas ning nüüd uued nimed eesotsas. Küsisin nõu hoone registrisse kandmise või laiendamise osas ning vastuseid tuli seinast seina. Üks järelvaataja soovitas, et võib täitsa rahulikult algatada projektimuudatuse. Samas teine spetsialist arvas, et peaksin ikkagi hoone ära seadustama ning siis otsast peale hakkama. Põhiline põhjus on selles, et kui hakkan abihoonele külge projekteerima eluruume siis pole enam tegemist abihoonega ning sellele laienevad ka kõik eluhoonetele kohaldatavad nõuded, kuid kui hoone on seadustatud ja registrisse kantud siis pean küll alustama puhtalt lehelt, kuid vähemasti pole kellelgi enam asja minu abihoonega. Kõlab igati loogiliselt, kuid samas pole seadustest tihtipeale mitte mingit loogikat. Hetkel lähen ilmselt ikkagi seda teed, et üritan hoone registrisse saada nagu esialgne plaan oli ning siis hakkan ikkagi uuesti majaprojektiga pihta. Ja otseloomulikult võin neid ka paralleelselt ajada.

[pikk88]

Eile avastastin, et värskelt värvitud värvi teine kiht hakkab seinalt maha kooruma
Asi seinas olnud hädavaevalt kaks nädalat ja nüüd pudeneb teine kiht praktiliselt täies mahus seinalt maha. Esimene kiht tundub igatepidi kinni olevat.


Alguses nagu säärast koorumist ja krokodillinahka ei märkanud. Kõigepealt hakkas see silma päiksepoolses küljes, kuid siis märkasin sama häda ka teistes seintes. Lihtsalt pudenes natuke väiksema hooga. Uurisin põhjust kõigilt tuttavatelt ning nemad laiutasid käsi. Üks arvas, et ehk sain lihtsalt kehva partii värvi. Seda ise küll ei oska karta.
Otsisin netist päris pikalt põhjust ning leidsin selle vaid siit artiklist. Kaheksas punkt. Kas see nüüd ka tõsi on?
https://kodus.ee/artikkel/haid-nippe-ku ... uldvarviga
Samas kui see nüüd õige jutt siis oleks võinud see info olla kirjas ka värvipoti peal. Mulle isiklikult jäi nagu mulje, et kui kasutada esimese kihina kergelt vedeldatud muldvärvi siis sinna külge jääb ka teine kiht kinni.
Samuti oli valesti märgitud ka värvi kulu. Purgi peal oli kirjas 3-5 ruutmeetrit liitriga, kuid mul kulus ümmarguselt 40 liitrit värvi sellejaoks, et värvida umbes 150 ruutmeetrit laudist kaks korda. Teine 40 liitrit jäi tagavaraks. Tavaliselt nagu ikka kulu suurem, kui mannergule märgitud number. Mina sain hakkama poole väiksema kogusega.

[pikk88]

Nüüd saad isegi aru, et korralikud värvitootjad sellist p..a ei paku.

Et siis Falu Vapen Rödfärg on p..k värv ja s..t tootja? Võimalik, sest värvimise ja nende tootjate koha pealt olen ma veel lollem, kui ehitamise koha pealt. Samas pole nagu eriti kusagilt kuulda küll olnud, et sellest hoidke heaga eemale.

[Hiid]

enne pead iga asja jaoks uue teeam tegema foorumisse, kui ette võtad.
Mul omal muldvärviga mitu hoonet tehtud....
Esimese kihi tõmbad peale, siis teist mitte enne, kui ''karjuma hakkab.''

[Urmas]

Kui asi normaalseid reegleid järgides ei toimi, siis see, mis prääksub, paterdab, situb, näeb välja nagu part on ka part. Tuleb tähele panna ka seda, millises seltskonnas seda on haibitud.

Aga pikk88 tegi ju kõik värvi tootja tootejuhiste järgi ja millest jama, ei oska ka ise öelda. Kas rootslased on oma värvi tootmise kah juba hiinlaste teha andnud? Kui jah, siis ma ei imesta.

Sega värv korralikult segi, ka vahepeal segades. Kui uus puit siis värvi
esimene kord lahjendatud (10 – 20 % leiget vett) värviga. Oota vähemalt
üks ööpäev ja värvi teist korda lahjendamata värviga, et pind oleks
korralikult kaetud. Värvi ôhuke kiht ja töötle värv puidu sisse.

Allikas https://hansavarv.ee/wp-content/uploads ... t_2014.pdf

Mis puutub haipimisse, siis olen Vormsil kolm maja kindlasti punase muldvärviga üle värvinud, aga kes oli värvi tootja, seda ei mäleta. No ja veel see, et värskendusvärvimine sai tehtud juba eelnevalt ammu-ammu muldvärviga eelnevalt majadele. Ei oska aimatagi mitmes kiht minu poolt läks. Vormsil vist ei tunnistatagi vanade majade puhul muud värvi.

[pikk88]

enne pead iga asja jaoks uue teeam tegema foorumisse, kui ette võtad.
Mul omal muldvärviga mitu hoonet tehtud....
Esimese kihi tõmbad peale, siis teist mitte enne, kui ''karjuma hakkab.''

Siis läheks foorum lihtsalt umbe, kui ma ennem igat liigutust siia uue teema teeks
Omast arust sai tehtud kõik manuaali järgi. Selle artikli leidsin netist peale seda, kui hakkasin uurima mis võis valesti minna. Eile hommikul kirjutasin ka hansavärvidesse ning nemad saatsid mulle eile õhtuks ka mingisuguse telefoninumbri millele helistades peaks siis mõistatusele mingi selgituse saama. Eks paistab, kas öeldakse põhjuseks see, et määrisin liiga paksu kihi korraga seina või on asjale ka mingi teistsugune põhjendus. Selgituseks lisan veel, et ega terve sein pole 100% selline nagu pildil. Küllalt on ka korralikke kohti. Sellepärast ei hakkaks esialgu veel seda materjali hukka mõistma, kuid eks paistab millega spetsialistid seda asja põhjendavad.

[pikk88]

Vene kroonus segati värvimuld naatriumsilikaadiga (vesiklaas, kontoriliim). See p..k enam vähem seinal püsis, kuid määris koledalt. Üldiselt jube asi.

Minu arusaamist mööda on ikka suur vahe, kas asi määrib katsudes või koorub tükkidena. Alumine/esimene kiht on igati korralikult laua küljes kinni.

[pikk88]

Sai siis suheldud Marko Villenthaliga Hansavärvidest ning põhjuseks jäi liiga paks värvikiht ning teoreetiliselt liiga pehme pintsel ja mõningad müstilised faktorid millele seletust ei olegi. Vähemasti klienditeenindus oli küll igati sõbralik ja sealt oleks õppida nii mõnelgi teisel firmal
Lahendusena soovitati tulevikus uuesti värvida, pakuti omaltpoolt tasuta pintsleid ning odavamalt värvi. Kui mainisin, et mul värvi kõva 40 liitrit järel siis jäi jõusse pakkumine tasuta pintslite näol. Ja seda suvalisele kirjatsurale tänavalt! Mõnes firmas võid sa aastaid püsiklient olla, kuid ikka vaadatakse sind nagu katkuhaiget kui uksest sisse astud....
Enne uuesti värvimist soovitati muidugi ka lahtine värv näiteks survepesuriga maha lasta, kuid eks seda saab tulevikus näha. Asi hakkab taanduma jällegi sinnamaale, et hetkel ei ehita ma (ikka veel) ballisaali vaid töökoda/abihoonet.
Praegu veel tuulekastid vaja vormistada ning garaaziuksed teha ning siis saab asuda sauna kallale...

[Hiid]

mul sõber ka ujutas liialt üle ja see hakkas kooruma.
Kui järgmine kord värvima HAKKASIN, SIIS LÜKKASIN KARMIKARVALISE HARJAGA LAHTISE MAHA JA OLIGI KORRAS.

[võhik]

Sama keiss oli lehisega, haibiti iga nurga peal, kuniks näpud kõrvetati. ...

mis lehisel viga?

[pikk88]

Endal on ka sama plaan, et kui tulevikus värvimiseks läheb siis kasutan puhastamiseks jämedamat harja mitte survepesurit. Vahepeal olen komistanud ka poes müüdavate spetsiaalsete muldvärvipintslite otsa ning mul oli täiesti analoogne tööriist. Seega jääb koorumise tegelik põhjus saladuseks.
Vahepealseid edenemisi hoone kallal ei ole. Vahepeal õnnestus kolme šokolaadi eest hankida betoonist valatud kõnniteeplaate. Plaatide mõõdud on 40x40x6 cm ja kogus ümmarguselt 150 tk. Sellest kogusest piisab, et vundamendiäär järgmisel aastal korda teha ja minu mõistuse järgi peaks siis lõppema ka see vihmasajuga pori pritsimine laudise alumisse äärde. Eile õnnestus poole poehinnaga osta ka 25 plaati EPS80 mõõtudega 120x300x10 Nüüd on olemas soojustus nii keldrile kui ka sauna vundamendile.
Samuti sai tehtud ehitusjärgne geoalus. See oli mu meelest päris kallis lõbu arvestades seda, et tuli inimene ja jooksis umbes tunnikese mööda krunti ringi. Tegi paari nädalaga ühe joonise ja kooris selle eest 250.- Ise lootsin alguses pääseda sadakaga, kuid nagu ma aru sain siis läks minul veel odavalt, sest tavaliselt säärane asi väärt ligi 400 eurot. Oletasin, et odavamalt võiksin pääseda tänu sellele, et kunagi 7 aastat tagasi, peale kruntide jagamist sai tehtud kogu krundile geoalus, kuid selgus, et geoalus kehtib vaid kaks aastat.
Lisaks sellele rikkus maamõõtja kapitaalselt minu motivatsiooni edasiehitamisel, sest tema jutust selgus millised uuselamurajoonid tulevikus ümbrusesse kerkima hakkavad. Nagu ma aru sain siis ajas valla ehitusminister mulle omal ajal kapitaalset mula, et minu krundi ümbruses asuvad põllud on valla detailplaneeringuga ette nähtud jääma põllumaaks. Nüüd juba detaili muudetud ning ümbrusesse tulevad vaid elamukrundid. See on ka igati loogiline, sest juba aastaid käib jutt, et mulle ukse ette hakatase rajama lasteaeda ning olen koguaeg mõtlenud, et miks peaks lasteaia ümbrusesse jääma põllud?
Käisin kõnelemas ka naabrimehega, kellel on kõrval kümmekond hektarit söötis põllumaad ning temal juba kõnelused arendajatega käivad. Õnneks küll eramute ehitamiseks, kuid Haage poole hakatakse rajama uuselamurajooni, kuhu tulevad segiläbi täiskõrgusega kahekordsed kortermajad ning ridaelamud.
See kõik kokku tähendab aga seda, et ei ole isegi mitte kõige hägusemat lootust sellelt krundilt leida seda rahu ja vaikust millest ma omal ajal unistasin

[Urmas]

Vahepeal õnnestus kolme šokolaadi eest hankida betoonist valatud kõnniteeplaate. Plaatide mõõdud on 40x40x6 cm ja kogus ümmarguselt 150 tk. Sellest kogusest piisab, et vundamendiäär järgmisel aastal korda teha ja minu mõistuse järgi peaks siis lõppema ka see vihmasajuga pori pritsimine laudise alumisse äärde.

Jah, ainuke eelis on vist see, et betoonplaatidele kukkuvate piiskade pritsmed on puhtamad ja laua otsad ei saa sopaseks. Aga sa pead hakkama ülepäeviti betoonplaate survekaga pesema.
Kui need on veneaegsed betoonplaadid ja veel pealt lihvitud, siis oled väga hea diili teinud. Mu suguvõsa hauaplatsidel vastupidanud 40+ aastat.

[pikk88]

Täna sain enda jaoks usaldusväärsest allikast kinnitust, et need koorikpaneelid, mis suvel said õuepeale veetud, on vahelae ehitamiseks täiesti kasutatavad ning olen oma talupojamõistusega laias laastus õigel teel. Ise poleks tulnud vaid selle peale, et need paneelid tuleb peale paika tõstmist omavahel otsadest kokku keevitada. Selle tarbeks on paneelidel nurkadesse rauajupid sisse valatud mis ka pildi pealt nähtavad. Ning kui valada sinna ümmarguselt 10cm paksune kiht armeeritud betooni peale peaks sellel plaadil olema piisavalt kandevõimet, et rahuldada minu tulevasi vajadusi elutoa põranda ehitamisel. Seega on üks väga suur mure kaelast ära ja saab rahulikumalt magada. Moosipurkide tarbeks on ruum põhimõtteliselt olemas. Vaja ainult kokku monteerida

[rundll]

Koorikpaneel?

[pikk88]

Koorikpaneel?

Jah

[xxx111]

Ribipaneel...