Kui vundament on seguta tehtud (tihendatud kraavis liivaga) siis võib sellise lahtikaevamise käigus kogu hoone kokkukukkuda.
![Hello :hello:](./images/smilies/hi.gif)
Lugemata postitus Postitas ping »
Kui vundament on seguta tehtud (tihendatud kraavis liivaga) siis võib sellise lahtikaevamise käigus kogu hoone kokkukukkuda.
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Olles näinud mõnda tolle ajastu maakividest lautasid-talle, siis need minu nähtud olid ikka läbinisti massiivsed maakividest. Kas sa oled näinud enda kirjeldatut? Mina ei ole.
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Jah, need on tänapäeva ehitustel kasutusel ja sooja õhku juhitakse mitmekorruselisse majja mööda plastikuga kaetud vedrutorusid(ei oska teistmoodi kirjeldada), kuid need katalüsaatoriga ja eraldi korstnaga puhurid ei ole vist samas hinnaklassis ja pole vast päris need, millega teemaalgataja mahavok kavatse(s)b ruumi korraks soojaks ajada. Aga ei ole ka kindel.
Lugemata postitus Postitas Metsakraav »
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Nagu ühes eelmises kommentaaris kirjutasin, olen sellist maajkividest kauta/talli viimistlenud, kus sissepoole ehitati sisuliselt teine maja 375 Aeroc-st ja seal olid aknapaled samuti ligi 1m sügavused. Väikseid aknaid oli neli, üks väike uks ja kaks ca 1,6m laiust praktiliselt täisklaasidega ust. Olen käinud selles objektil ka hiljem ja suures ruumis oli soe. Nojah, seal oli põrandaküte, aga soojapidavuse andis ikkagi vist sissepoole ehitatud "uus maja".Metsakraav kirjutas: ↑21 Nov 2020, 01:13 Maakivist maja sees peab olema teine soojapidav maja, on olemas üks selline.
Lugemata postitus Postitas Scott »
Ei tohi kohe meetri sügavuseni kaevata. Labidasügavuselt, vahed täita ja lasta kivistuda, siis jälle labidasügavuselt jne.
Ühte olen näinud. Aga sellise tunneb kohe väliselt ära - mõlemad seinapooled on enamjaolt poolekslöödud maakividest. Sinna on paetükke ka vahele laotud stabiliseerimiseks.
Lugemata postitus Postitas Metsakraav »
Lugemata postitus Postitas 951 »
Lugemata postitus Postitas mahavok »
Lugemata postitus Postitas ping »
Miks veeaur peaks aknast välja minema, kui lihtsam on lähimale külmale seinale kondenseeruda?
Lugemata postitus Postitas mahavok »
Küllap puhur ikka rohkem sooja tekitab kui veeauru tuleb ja soojus selle veeauru ära aurustab. Või jäävad kõik pinnad pärast puhuri kasutamist märjad? Pole seda varem täheldanud et jääks.
Lugemata postitus Postitas T25 »
Lugemata postitus Postitas ping »
Veeaur on ka heitgaas.mahavok kirjutas: ↑21 Nov 2020, 22:21Küllap puhur ikka rohkem sooja tekitab kui veeauru tuleb ja soojus selle veeauru ära aurustab. Või jäävad kõik pinnad pärast puhuri kasutamist märjad? Pole seda varem täheldanud et jääks.
Aga point oli tekkivates heitgaasides mitte veeaurus. Keegi härra arvas, et hoian uksed kinni kui puhur töötab ja "kaifin" heitgaase.
Lugemata postitus Postitas abe »
Lugemata postitus Postitas Robi 11 »
Lugemata postitus Postitas ping »
Kuna eelnimetatud materjalid (fibo, kergkruus, lubikrohv) olulist niiskustakistust ja õhutakistust ei oma, siis kondenseerumine kiviseinal toimub edasi aga nüüd pole seda enam enam näha sest uus sein on ees.Robi 11 kirjutas: ↑09 Jaan 2021, 14:17 Rohkem kui kümme aastat tagasi Soomes oli sarnane olukord...ma tegi seal muud tööd...aga majal oli all täiskelder maakivist ja kivid sest laotud nagu kehva kiviaed. Laoti fibost teine sein sisse ja vahe täideti järjest kergkruusaga. Pärast lubikrohv peale. Kelder läks soojaks ja veel aasta hiljem uurisin...asi toimis.
Lihtsalt niisama kirjutan kui abiks veel...
Lugemata postitus Postitas Robi 11 »
Lugemata postitus Postitas abe »
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Igaks juhuks mainin, et ära siis hakka koonerda lae hüdroisolatsiooni arvelt.
Ise vist jälgimisüsteemi ei paigaldaks, vaid raiskaks selle raha pigem konsultsioonidele targematelt asjalike soovituste saamiseks. Anduritest pole mingit kasu kui andurite järgi tuleb välja, et kogu kupatus on valesti tehtud. Samas, ega 50€ pole ka teab mis suur raha, mille arvelt targemaks saamise nimel kokku hoida.abe kirjutas: ↑16 Jaan 2021, 21:36 Seina kihtide vahele, sisse ja välja panen temp/rh andurid, mille andmed salvestuvad mälukaardile ja/või kuvavad hetke näite LCD ekraanile. Põnev ju teada, mis tegelikult seina sees toimub, kuidas tegelikult sise/välistemp ja niiskus seina seestpoolt mõjutavad? 50€ pole ju palju seda võimaldava raua eest maksta?
Lugemata postitus Postitas abe »
No kui lisada veel CO2 andur, saaks venti vajadusepõhiselt juhtida, sealt võiks mingi kokkuhoidki tulla.Urmas kirjutas: ↑16 Jaan 2021, 22:24
Ise vist jälgimisüsteemi ei paigaldaks, vaid raiskaks selle raha pigem konsultsioonidele targematelt asjalike soovituste saamiseks. Anduritest pole mingit kasu kui andurite järgi tuleb välja, et kogu kupatus on valesti tehtud. Samas, ega 50€ pole ka teab mis suur raha, mille arvelt targemaks saamise nimel kokku hoida.![]()
Lugemata postitus Postitas mahavok »
Lugemata postitus Postitas Küülaline »
Kui soojuse peegeldumist saaks veel kuidagi infrapuna kiirguse peegeldumisega seletada, aga milline füüsikaline nähtus seletab külma, st soojuse puudumise peegeldumist?
Lugemata postitus Postitas mahavok »
Kas siis külm ei olegi füüsikaline nähtus? Termos hoiab samuti kas külma või sooja.
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Ei viitsinud minagi keskkooli lõpuni füüsikat õppida, kuidagi igav tundus, aga vähemalt käisin tundides, kuigi aeg-ajalt tegin ka poppi. Sa oled vist üldse kooliaja füüsikatunnid vahele jätnud, poppi teinud ja hängimas käinud füüsikatunnis istumise asemel.
Arendas phpBB® Forum Software © phpBB Limited
Estonian translation by phpBB Eesti [Exabot] © 2008*-2021