Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[pikk88]

Kas kivide kinnitusklambreid ka kasutasid?

Ei kasutanud. Pole veel näinud, et tuul mõne kivikatuse õhku oleks tõstnud sellepärast.

Tänu sellele lisatööle ja osalt ka tänu väikesele valearvestusele tõusis harjakõrgus 6.10 pealt 6.35 aga nagu ma aru olen saanud siis ega seda keegi sentimeetri pealt üle mõõtma ei tule.

Ma ei tea, mis omavalitsuses sa oled, aga kui asju ametlikult tahad ajada ja kasutusluba taotleda, siis suuremad küsivad geodeedi tehtud teostusmõõdistust, kus harja kõrgus sentimeetri pealt näidatud.

Kui tuleb siis tuleb. See pole ületamatu raskus, et projektis mõned numbrid ära muuta.

Maanda see vaskplekiriba ära, saad piksekaitse. Punasest joonest väljaspoole on sarika ots vihma ja tilkuva vee meelevallas.

20201027_154309.jpg

Eks see riba tuleb ära maandada ikka. Kui mingi ime läbi otsustab sinna sisse lüüa ja see laiskusest maandamata jääb siis on natukene narr lugu küll... Plekiriba paksus ja laius on 0.6x50mm
Seda, et sarikate otsad tuleb ümber vormistada, vaatasin ise ka. Või siis tuleb ka sinna mingi plekist riba-kaitse vahele sättida, et vesi korralikult renni hakkaks jooksma tulevikus, muidu on tugevama tuulega sarikaotsad märjad.

[pikk88]

Eile lõbustasin ennast terve pika tööpäeva villa vedamisega. Linna piiril lammutati vana laohoonet ning sealt jagati heasse peresse tasuta laiali kivivilla. Kokku sai ahnitsetud viis suurt kärutäit ning täna tuleb minna lähemalt sorteerima mida täpsemalt kokku sai ahnitsetud. Vill oli erineva paksusega, valdavalt 150mm aga ka 100mm. Veel sain 50+ruutmeetrit kivivillast tuuletõkkeplaati. Plaadi mõõdud olid 120x165cm ja seda vaja eelnevalt kuivatada sest osadel plaatidel oli üks-kaks nurka märjad. Kattekile lõikumisega jooksis vesi plaadi peale ja sealt edasi ka villa sisse. Nüüd tulebki vaadata, kas saab plaadid kuivama panna, et hallitama ei läheks või tuleb nuga kätte võtta ning plaate väiksemaks lõigata.

[Hiid]

see on kirik, mitte laohoone

[pikk88]

Just täpselt seesama pühapaik seal Jõgeva maantee ääres
Eile mõtlesin, et peaks hakkama otsast ka aknaid seina paigaldama. Saaks järgemööda vähemasti ühe hoonenurga kuivaks ja tuulevabaks. Kuna mul aknad olid juba eelmisel aastal kasutatuna ostetud ning neil polnud piisavalt klambreid paigaldamiseks kaasas siis ronisin esimesse ettejuhtuvasse suuremasse ukse-akna salongi sisse, et neid endale osta. Reaalsus oli see, et müügitädi ei oskanud mind mitte kuidagi aidata. Teadis ainult rääkida, et nende paigaldajad kasutavad teinekord klambrite puudumisel perfolinti. Tõi küll lisaks abivalmilt taganttoast jupi linti, et näidata millest jutt. Tulin siis sama targalt poest välja ja mõtlesin natuke elu üle järele, kuna see pole just see laiatarbekaup mida igas ehituspoes müügil. Probleem sai lahenduse Lasita maja keldris asuvast kinnitusvahendite poest, kus müüdi neid klambreid niipalju, kui tarvis.
Esimene aknaraam, mille panipaigast välja lohistasin, oli kuidagimoodi "natuke" kannatada saanud. Üks alumine välimine nurgakeevitus oli ühendusest lahti tulnud.



Õhtul mõtlesin, kuidas see jama nüüd ära lahendada. Arvasin,et ehk õnnestub tootja käest uus leng tellida.
Täna üritasin kuidagimoodi akna tootjat kindlaks teha, kuid kuna oma mõistus peale ei hakanud siis võtsin ühe raami koos paketiga autosse ning ronisin esimesse ettejuhtuvasse suuremasse aknasalongi kohale. Sealne müügimeeste suhtumine oli suht üheselt selline, et kui ma just nende käest kõige uuemat ja kallimat kolmekordset paketti osta ei taha siis nemad mind kuidagi aidata ei oska, sest nemad pole säärast kaupa mitte kunagi näinud ning ei oska mind ka kellegi juurde juhatada, kes mind aidata saaks.
Käisin ühe tuttava juures muret kurtmast ning tema soovitas proovida leng ära parandada. Seda enam, et seestpoolt on nurk terve.
Käisin ostsin Würthist mingisugust polümeermassi mis peaks mind ideepoolest hädast välja aitama.

Eks saab näha kas asjast on midagi kasu või ei. Vähemasti on kevadeni aega uut akent sobiva mõõduga otsida, kui see kodukeemia oma funtsiooni ära ei täida. Arvestade seda, et tuubitäis maksis alla kaheksa euri siis pole võetud rahaline risk just üle mõistuse suur. Tasub katsetamist ennem, kui aken kõige täiega prügikasti visata.

[Walterscheid]

Pakuks, et see on Schüco profiil, mida 15a tagasi näiteks Claskek müüs. Eelmine aasta, kui otsisin ühte tihendit nimetatud profiilile, soovitati Klaasmerki pöörduda, pidid kasutama sama profiili veel.
https://klaasmerk.ee/et/tooted/aknad-uksed/

[Hiid]

Glaskek tegi REHAU aknaid, Schücot tegi Klaasmerk jahh ja teeb siiani.
Kas seal pühamus küsitakse millegi eest raha ka või antakse kõik niisama ära.

[pikk88]

Tänud info eest. Eks tuleb sammud siis sinnapoole seada

[rst]

Silma järgi 1.5x1.2m mõõtudega uus aken maksab 150€. Kindlasti saaks siit -10% all kui ilusti küsida.

Kas tõesti tasub ära sellise akna parandamine? Paar korda oled pidanud linnas käima selle akna pärast klambrid ja liim (kulutades raha, aega ja kütust).

[Walterscheid]

Glaskek tegi REHAU aknaid, Schücot tegi Klaasmerk jahh ja teeb siiani.
Kas seal pühamus küsitakse millegi eest raha ka või antakse kõik niisama ära.

No mul kodus kasutuses Glaskek ja Schüco. Paar aastat tagasi tõmbasin veel viimaseid Schüco kilesid lengidelt maha.

[Hiid]

vbla uuemad siis tulid schücod ka.
Sul võib õigus olla-

[pikk88]

Glaskek tegi REHAU aknaid, Schücot tegi Klaasmerk jahh ja teeb siiani.
Kas seal pühamus küsitakse millegi eest raha ka või antakse kõik niisama ära.

Nende meeste jutu järgi, kellega mina suhtlesin, antakse tasuta vaid villa. Peno eest taheti raha saada. Samas näidati mingi nurgas seisva penoplastihunniku otsa, et see olevat nende teada tasuta saada. Eks tegelikkuses sõltub see suhtlemisoskusest ja sellest kellegas asju ajama satud seal.
Käisin eile Klaasmerkis kohapeal. Seal olid müügimehed hoopis abivalmimad, kui rehau omad. Selgus, et minul tegemist hoopis Gealan profiiliga. Otsingud lõppesid Tähe tänava lõpus asuvas Aknamaailmas, kus sain kiirkorras väikese selgituse/väljaõppe milline on üldse PVC aknaprofiili läbilõige ning kui oma mure olin südamelt ära rääkinud soovitati vana leng lihtsalt ära lappida ja paika kruvida. Kuna asi jääb seinas igatepidi fikseerituks ja vigastada on saanud vaid välimised/pindmised kambrid siis ei juhtu selle lengiga seal seinas tõenäoliselt mitte midagi hullu ja kui natuke vaeva näha siis õnnestub vast asi nii korralikult ära lappida, et kui ei tea kuhu vaadata siis pole seda pragu ehk üldse näha. Muidugi on alati ka võimalus kohapealt endale umbes 150€ eest uus leng tellida. Ei pea sugugi mitte kohe uut ja kõige kallimat akent ostma hakkama

[pikk88]

Aken sai ette pandud ja esimesed vihmad ka üle elatud. Tundub, et vähemasti vett peab.
Muus osas on selle aasta äriplaan igatepidi täidetud ja juba ka ületatud, sest septembri alguse sittasid ilmasid vaadates mõtlesin, et mul läheb umbele hästi, kui saan hoone katuse veekindlaks. Praeguseks on putkal ka uksed-aknad ees ning tuuletõke ümber. Garaaziukse auk sai lihtsalt tuuletõkkega üle löödud. Ustega tegeleb järgmisel aastal. Tuuletõkke paigaldamisele kulus kokku ümmarguselt 7 päeva. Paika läks 36 plaati tuuletõket ja kogu selle installatsiooni peale kulus 6 karpi 40mm papinaelu. Paigaldamata jäid vaid räästaplekid aga pole veel sada protsenti välistatud, et jõuan/viitsin ka need see aasta paika kruvida. Hetkel tegelen küttekolde paigaldamisega, et saaks natukene villa kuivatada ennem selle seina panemist. Paras aeg ka kergeks hingetõmbeks ning järgneva aasta sõjaplaani korrastamiseks. Sisetööga tegelemiseks on nüüd aega terve talv. Kevadeks vaja välja mõelda, milline vooder ja milline viimistlus hoonele teha. Esialgne plaan oli väga lihtne. Servamata laudadest vertikaalne poola laudis viimistletuna tõrvaõliga. Praegu olen juba ka mõtelnud viimstlemise osas rootsi punasele muldvärvile aga selle suhtes olen veel kahtleval seisukohal. Fakt on see, et kui ühe kasuks on otsustatud siis viie aasta pärast seda otsust enam niisama lihtsalt ei muuda. Lisaks kaldub mõte hetkeseisu järgi juba servatud laua poole. Midagi umbes-täpselt sellist nagu siin pildil

Ja kuna tuuletõke on 12mm paks siis see juba lainetab seinas mõnusalt. Ehk õnnestub talvega ka tuulutusliistud seina panna. Need mõtlesin teha pooleteisetollisest materjalist. Sinna peale siis järgmiseks ristipidi 5x5 reika ning selle külge juba voodrilaud.

[Urmas]

Praegu olen juba ka mõtelnud viimstlemise osas rootsi punasele muldvärvile aga selle suhtes olen veel kahtleval seisukohal.

Muldvärve ei ole ainult nn rootsi punase, vaid on ka teisi toone. Neid peaks suuremates ja hästivarustatud ehituspoodides olema täiesti vabalt saadaval. Olen Vormsil kolm maja üle võõbanud ja uurides, milline on olnud värskendusvärvimise intervall, siis oli see ikka väga pikk, isegi päiksepoolel seinal. Vahest mõne muldvärviga värvitud maja juurde sattudes olen sõrmega tõmmanud üle värvi(professionaalne kretinism ), et näha, kas pleekunud värviosakesed jäävad sõrme külge või ei, siis pean ütlema, et ei ole.

[pikk88]

Sellega olen kursis. Lihtsalt endale sümpatiseerib punane kõige enam. Läheb hästi kokku valgete aknaraamidega ja ka selle halli katusega istub kokku päris edukalt. See piisavalt pikk värvimisintervall ongi see põhiline põhjus miks ma muldvärvide poole vaatan. Tuttaval on punasega tehtud maja. Üle kümne aasta tagasi ehitatud. Ja praegu hakkab asi minule paistma sedamoodi, et oleks vaja uuesti värvida. Samas temale endale käib veel asi vägagi hästi ja pole nagu kuulda olnud, et ta lähemal ajal värvimisplaane peaks.
Samas pole ma veel sugugi mitte maha matnud seda mõtet, et oma elumaja palgist teha. Ja sellisel juhul jätaks majale voodri paigalduse ära. Juhul kui õnnestub muidugi piisavalt heas seisus maja leida, mida taastama hakata. Saun tuleb kindlasti palgist ja ilma voodrita ning kogu selle palkehitiste komplektiga sobiks nagu tõrvaõliga viimistletud kõrvalhoone paremini kokku...
Kunn, kuna tuuletõke päris parajalt lainetab sellepärast mõtlesin ka natuke paksema tuulutusliistu paigaldada. Ilmselt voodri taga tõmbab see lainetus küll tagasi aga ega ta päris ära ilmselgelt ei kao?

[Hiid]

annan ka poolthääle muldvärvile
väga lollikindel ja hea värv.

[Urmas]

Tuttaval on punasega tehtud maja. Üle kümne aasta tagasi ehitatud. Ja praegu hakkab asi minule paistma sedamoodi, et oleks vaja uuesti värvida. Samas temale endale käib veel asi vägagi hästi ja pole nagu kuulda olnud, et ta lähemal ajal värvimisplaane peaks.

Ma ei tea, milline oli su tuttava maja fassaadilaudade pealispind, kuid muldvärvid tahavad natuke robustsemat aluspinda. Ennemuiste ei olnud võimalust lasta voodrilaud tehases höövelpingi, krunt- ja eelvärvimismasinate vahelt läbi ja seepärast nakkub muldvärv kõige ideaalsemalt just prosta saelõike või peensaetud laua peale. Ja sinna see muldvärv kinni jääb ja kauaks.

[Urmas]

Sellega olen kursis. Lihtsalt endale sümpatiseerib punane kõige enam. Läheb hästi kokku valgete aknaraamidega ja ka selle halli katusega istub kokku päris edukalt.

Kas sa teadsid, et sisekujundajate üks lemmikvärve on hall? Hall on selline lollikindlalt neutraalne toon, et sellega sobivad absoluutselt kõik ülejäänud toonid. Seega, sinu maja katusega sobib nii kollast kui ka rohekat tooni muldvärviga värvitud maja seinad, valged aknaraamid on juba lisaefekt. Lihtsalt olen sellist tooni muldvärve poes näinud.

[T25]

Kasutan samuti rootsi punast muldvärvi ja olen rahul. Tegelikult oleks tahtnud heledamat tooni, ljusrödi, aga seda ma ei leidnud meile poodidest.

[pikk88]

Nüüd, kui sa ütled siis nagu midagi meenub küll, et see värv kõigile sisekujundajatele hästi peale läheb. Tuttaval maja ongi (peen)saetud lauast, vertikaalse voodriga nagu minu viimati postitatud pildil. Aga olen ka paari maja voodrit vahetanud millel seinas voodrilaud mis värvitud selle punasega. Esmane põhjus miks laud vahetusse läks, oli ilmselgelt see, et ei tegeletud hoone hooldamisega. Teise põhjusena olid ulatuslikud ümberehitustööd. Kolmandal juhul läks vana laud seina tagasi, sest oli piisavalt hästi säilinud. Lihtsalt alla läks tuuletõke. Kuid värv ei koorunud küll kusagilt ja kui ise seina piixu ei keera näiteks sellega, et istutad sinna äärde ilusa viinamarja, mis kogu seina mädanema ajab siis kestab see sein korraliku hoolduse puhul rahulikult nii kaua, et saad midagi ka lastelastele jätta. Muidugi on nii rannakülades, kui ka Peipsi ääres küllalt neid palkehitisi, kus on palkkonstruktsioon otse üle värvitud sellesama punasega. Ja ei näe ka sugugi mitte kõige jubedam välja.
Kunn, see oleks muidugi üks lahendus asjale, kuid see pole ju üle mõistuse suur väljaminek, kui natuke paksem tuulutusliist hoonele panna ning kindlapeale välja minna? Kui oleks taipanud ja julgenud omal ajal räästad ühe kivirea jagu laiemad teha siis paneks rahuliku südamega ka püstiseks roovituseks 5x5 reika. Ma pigem seda meelt, et ennem olgu sealkohas seda natuke rohkem, kui vähem. Halba see ju seal ei tee? Kuivõrd endal pole seina kõrgus üle mõistuse suur(2,95m) ja räästa laius hetkel tuuletõkke pealt mõõdetuna kivi välimise ääreni on 70cm siis pole 5x5 reika jaoks otsest vajadust. Räästaid ei saanud selletõttu laiemaid teha, et tahtsin teha uksed võimalikult kõrged ning hoone kõrgust ei saanud tõsta, sest ehitamiseks olid 3m pikkused prussid olemas. Maja ehitamisel saab rahulikult laiemad räästad teha, sest seal pole välisuksele säärast kõrgust vaja. Nii pikk ma nüüd ka pole

[Prill]

Metsviinapuu kahjulikust mõjust on kirjanduses juttu küll, samas ühe kokkupuutunud kogemuse najal saaksin väita ka vastupidist, kus hoone renoveerimisel omanik ootas ülekäte läinud metsviinapuuga seinal suuri kahjustusi aga see oli ainuke sein, kus kahjustused puudusid
Ma ei tea kas oleneb ilmakaarest see kahjulik mõju või muust, antud hoonel oli viinapuu läänepoolsel küljel, kus tavaliselt puitfassaadidel päikesekahjustused domineerivad. Võimalik, et päiksepoolsetel seintel metsviinapuu lehestik hoiab tõhusalt suvised päikesekahjustused eemal ja sügis-talv-kevad lehestikku pole ning õhk pääseb kenasti seina kuivatama ja niiskuskahjustuse risk samuti madal.
Muidu vertikaalhaljastus olevat tuleviku suund, kus linnaruumis saab rohelust luua ja energiatõhususel pidavat samuti roll olema, kus päikesepoolsetel külgedel vertikaalhaljastus hoiab ära hoone liigse kuumenemise ning pole vaja teha kulutusi päikese varjude-markiisidele ning väidetavalt võivat täiesti ära langeda ka hoonesse jahutussüsteemide rajamise vajadus.

Teistpidi mõelda, metsviinapuu fassaad oleks päris ökoloogiline lahendus, iseuuenev-hooldav lahendus. Kui puitfassaadid tahavad erinevatel andmetel 5-10 aasta takka hooldust, pesu-harjamist, ülevärvi värskendamist, võiks taimne fassaad olla lihtsam ja keskkonnasäästlikum lahendus. Samas eks selle fauna rajamine, hooldus, kärpimine tahab samuti tähelepanu ja päris ilma igavesti ei toimi.

[Urmas]

Metsviinapuu kahjulikust mõjust on kirjanduses juttu küll, samas ühe kokkupuutunud kogemuse najal saaksin väita ka vastupidist, kus hoone renoveerimisel omanik ootas ülekäte läinud metsviinapuuga seinal suuri kahjustusi aga see oli ainuke sein, kus kahjustused puudusid.

Kus kohast see metsviinapuu siia teemasse nüüd mängu tuli? Aga noh, kui tuli, siis las ta olla ja heietaks ka sutsu. Küll kasutaja pikk88 oma teema õigele rajale tagasi juhatab kui väga käest ära läheb.
Meil maal piirab poolt kinnistut mets ja teist poolt mingi 80+ aastat tagasi rajatud "kuusehekk", mida pole kunagi pügatud ja välja näevad nagu tavalised metsakuused. Vaikselt on hekki tekkinud "hambaaugud". Heki taga tuultele avatud põld. Kui tööga rikkaks saan , siis idee on kuusehekk küttepuudeks teha, kännud välja juurida, teha suuresilmaline(15x15 või 20x20cm) võrkaed(a´la 8mm armatuurvõrk) kõrgusega 2-3m ja pikki perimeetrit istutada metsviinapuud. Metsviinapuu on selline hooldusvaba ja ilmastikule väga hästi vastupidav taim. Talvel on küll hõredavõitu, kuid see-eest peale lehtede ilmumist sügisel väga kaua lehti küljes hoidev ja tihe. Ja väga dekoratiivne eriti sügisel kui lehed värvuvad punaseks.
Kui nüüd kahjulikust mõjust rääkida, siis meie alevikortermaja otsafassaadil on samuti metsviinapuu kasvanud juba aastaid. Konkreetselt metsviina põhjustatud fassaadikahjustusi ei ole nagu täheldanud. Aeg-ajalt kukub see ilus rohelus oma raskuse tõttu alla ja siis on see allakukkunu koos juurikaga välja tõmmatud ja komposteeritud(kollektiivgaraaži taha). ;)Paari aastaga on tütarjuurte kaudu jälle otsapidi katuseviilu(ca 10m maapinnast) all. Muide, metsviinapuul, arvestades tema lopsakust, on hämmastavalt väike ja pinnapealne juurestik ehk lihtne kätte saada kui tuleb tüdimus metsviinapuust.

[Urmas]

Täna komistasin Nõmmekate grupis 1 rohekretiini avaldusele- nii, et vaata ette, ka selliste mõtete eest võidakse sind varsti risti lüüa.

Mul on nõmmekatele vastumeetmed olemas- õpetan meie kahele maine coon tõugu kassidele selgeks tegutsemise käskluse peale "Võõras, äss, võta!" ja proovigu ainult aia taha piketeerima tulla. Nõmmekate neti kaudu 60km kauguse tagust haukumist ma ei kuule.
Olgu, jätame kasutaja pikk88 teema rahule, las kommenteerib oma maja ehitust.

[Walterscheid]

Enda kogemused ca 30 aastat maja servas kasvanud viinapuuga sellised, et krt ta ajab oma väädid kõikvõimalikesse kohtadesse. Eriti kui räästani ulatub, leidub teda tuulekastides meetrite pikkusena, pööningul villa sees, katuseplaatide vahel jne.
Positiivne oli, et suvel pakkus akna ees päikese kaitset ja talvel raagus olles ei takistanud päikest

[ping]

Enda kogemused ca 30 aastat maja servas kasvanud viinapuuga sellised, et krt ta ajab oma väädid kõikvõimalikesse kohtadesse. Eriti kui räästani ulatub, leidub teda tuulekastides meetrite pikkusena, pööningul villa sees, katuseplaatide vahel jne.
Positiivne oli, et suvel pakkus akna ees päikese kaitset ja talvel raagus olles ei takistanud päikest

Ja kui pööningult niiskust leiab, siis juurdub sinna ja alt läbilõikamine enam ei aita tõrjuda paharetti.
Olen mõne vana suvila katuse lahti võtnud ja see pilt mis avanes oli paha.

[pikk88]

Kolm päeva rõõmustasin ennast korstna paigaldamisega. Kuna korsten oli 7m pikk ja vajas lühemaks tegemist siis mõtlesin, et panen ajutiselt niisama mõne raudtoru läbi seina ja päris krostna paigaldamise jätan kevadesse. Terve päeva nägin vaeva selle jama paika keeramisega, kuid kuna torude läbimõõdud ei klappinud ja korralikke üleminekuid kusagilt võtta polnud siis üleeile võtsin kätte ja tegin selle soojustatud korstna 3m lühemaks. Teine põhjus miks ei tahtnud algul hakata soojustatud korstaga tegelema oli see, et pelgasin selle kaalu. Olin millegipärast veendunud, et selle paika tõatmiseks on ilmtingimata kraanat vaja. Eile õhtuks jõudsin omadega nii kaugele, et korsten sai paika ja ka läbi seina toru ära viidud. Kõk see sai paika sätitud üksinda ilma igasuguse kraana abita.



Korstna sisetoru läbimõõt on 150mm. Materjaliks on 1mm roostevaba plekk. Soojustuseks kivivill 50mm. Praegu on korstna viimasest kinnitusest, räästa all, korsta tipuni maad 2m. Loodetavasti peab see kevadeni vastu ja siis saab selle vajaduse korral veel lühemaks teha, kui korsten lõplikult paigas. Kui hästi läheb siis saab täna ka bullerjan lõpuks korstnale külge ühendatud ning õnnestub ehk ka küte tööle saada. Läbi seina tuleva toru ümbrus saab veel soojustatud tulekindla Paroc kivivillaga. Tõmme oli igatahes päris korralik. Vägisi üritas väiksemaid villatükke korstnasse tõmmata peale horisontaalse toru ning korstna kokkuühendamist. Horisontaalse toruna kasutasin seda "ülejääki" mis korstna otsast maha sai lõigatud.