Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[pikk88]

Eile oli üle pikema aja üks ilus ilm ja lõpuks sõitis õuepeale selline hunnik puitu

Sarikamaterjal (5x20, 6 meetrit pikad. 74 tükki) ja kaks tihumeetrit roovimaterjali. 3m ja 4,2m pikad. Tegevust jagus kogu päevaks, et see varandus korralikult ladustada ja kinni katta. Ning nagu tänane lumesadu näitab siis oli ajastus vägagi õnnestunud, sest säärase lumega sama tööd teha... Rohkem edasi lükata poleks ka tahtnud, sest prussid sain päris hea hinnaga ning need on enne jõule sae alt läbi käinud ning praegu oli prussi mõõt 5x21,ehk siis jämedam, kui planeeritud. Saab veel mõne aja taheneda, ennem kui tegudeks läheb.
Šamoti kohta pole vahepeal eriti targemaks saanud, sest Veski raamatu järgi olevat ennemuistsel ajal toodetud kahte eri mõõtu kive, kuid täpsematesse detailidesse see piibel ei lasku. Üks tuttav vanamees, kes ennevanasti ka pottsepatööd harrastas, väitis, et olevat toodetud kolme eri tüüpi kive. Katelde jaoks, mis kannatasid kõrgemat temperatuuri, kui ahjušamotid ja ahju jaoks peenemateralist, mis olevat olnud kvaliteetsem ning jämedama tera/koega mis olevat siis olnud kõige madalama kvaliteediga kivi. Endale tundub, et tegemist samasuguste kividega nagu ma varemalt näinud olen, niipalju kui need mõned korrad elu jooksul üldse neid näha on õnnestunud. Lihtsalt antud kive on aja jooksul korduvalt ühest hunnikust teise laotud ning seetõttu on päris paljud nurgad ümaraks pekstud. Kuid oma funktsiooni peaksid nad igaljuhul ära täitma.

[pikk88]

Käes on juba maikuu keskpaik ning natuke olen jõudnud (tänu sellele tripperikriisile?) ka enda tarbeks liigutada. Karkass hakkab vaikselt valmis saama ja siis saab peagi hakata sarikate ning laetaladega tegelema. Juba sellest ajast saadik, kui hoone suurus ja kuju hakkasid peas mõõtmeid omandama ning sain katusekivide õnnelikuks omanikuks, olen pead vaevanud küsimusega kuidas saada võimalikult lihtsalt ja odavalt kivid maapealt katusele. Redelit mööda? Taliga? Üks versioon on hullem, kui teine. Tõstuki või kraanaga? Siis juba pigem talgude korras, kuid ka see on üsna tüütu, sest nagu tänapäeva tava ette näeb siis hea mees, kes lubabki. Lõpuks venitad ikka oma umbes 1500 kivi üksinda paigapeale. Lõpuks sattusin kogemata kuulutusele, kus müüdi iidvana armatuurist kokku keevitatud treppi. Kiiresti jõudis kohale, et just seda on tarvis. Pärast ju vaja ühel ilusal päeval ka majale katust panna ning mine tea, ehk saab peale ehitamise lõppu selle ka pööningule käimiseks sihtotstarbeliselt kasutusse võtta. Autole hääled sisse ja Lääne-Virumaale kaubale järele. Maksis sümboolse 20 euri, on neli meetrit pikk ja 80cm lai. Täidab oma funktsiooni igati hästi ning kui muud temaga tulevikus teha pole siis saab paari õlle eest selle veel EMEXI'sse ka viia.


Kuid põhiliselt ajendas mind siia seda postitust tegema materjalivarude ja vahendite täiendamine.
Eile õnnestus endale osta 300€ eest roostevaba sisuga soojustatud metallkorsten. Täiesti kasutamata kraam. Kuigi müüja ei oskanud täpsemalt midagi antud isendi kohta rääkida. Vaid seda, et oli selle kusagilt saanud ja endine omanik olevat selle endale välismaalt tellinud Kuid kuna ei jõudnud tellitud kauba kohaletulekut ära kannatatada siis ostis Eestis poest ikkagi uue korstna ning antud isend jäi aianurka vedelema. Teada on vaid niipalju, et kindlasti on korsten kuus meetrit pikk ja sisetoru diameeter on 200mm. Ühe sektsiooni pikkus on 1200mm. Oli ühes tükis, kuid lammutasin selle pooleks, et oleks mugavam transportida ning hiljem ka üles sättida. Niipalju olen veel lisaks suutnud välja uurida, et suure tõenäosusega pole tegu happekindla sisuga korstnaga ning paistab, et tegemist tehasetööga. Mitte mingi "külaplekksepa" kokku keeratud vidinaga.
Ehk keegi teab midagi lisaks kommenteerida, mis tootja kraamiga tegu võib olla? Mida jälgida uuesti kokku ühendamisel?
Ülemise otsa ühenduskoht:


Alumise otsa ühendus:


Korstna enda alumine ots ja tipp:


Lisaks sain "kauba peale" kaasa veel ka mingisuguse vana? õhk-soojus pumba Mitsubishilt. Juhuks, kui korsten mingil x põhjusel tööle ei hakka. Näiteks saab kogemata valetpidi üles pandud ning tõmbamise asemel puhkuma hakkab
Kuna nende masinatega pole ma mitte kunagi kokku puutunud siis pole üldse aimu, kas sellega midagi peale on hakata või läheb teisipidi utiili.
Pumba välisosa küljes on lipik mis väidab mudeli nimetuseks olevat MUH-12 NV Siseosa mudel on MSH-12NV II Ehk oskab keegi targem rääkida mis riistaga tegu ja kas selle paigaldamisele on üldse mõtet aega ning raha kulutada? Müüja väitis, et tegemist on töötava aparaadiga, kuid temal seisma jäänud sellepärast, et sellel mudelil pole komplektis pulti ning tänapäeva inimesed on nii mugavad, et ilma puldita masinaid vist väga ostma ei torma. Samas mulle töökoja soojendamiseks käiks küll, kui kasutegur ja võimsus piisavad on.

[Küülaline]

Maja kasutusloa saamisel on kindlasti vaja korstna dokumente. Oma majale ma küll ei julgeks sellist aianurgas vedelenud tundmatut korstent panna.

[pikk88]

Selle kõigega olen ma kursis. Ja ilmselgelt oleks ka hind olnud natukene teine, kui paberid oleksid olemas. Kummaline on see andmeplaadi nõue. Ennem otsusele jõudmist uurisin kõikide korstatootjate/müüjate kodulehtedelt, et kuidas on nende korstnad tähistatud. Et kui asi juba paigaldatud, kuid paberid läinud siis kas ja kuidas on võimalik välimäärata, mis tüüpi korstna sisetoru on. Kas on ehk koguni happekindlast roostevabast metallist. Et kuhu sellisel juhul on tehtud markeering (316L) ja ei suutnud paari tunniga leida rohkem, kui selle info, et happekindlat toru on võimalik niiöelda põlve otsas testida magnetiga. Magnet seda siis väidetavalt ei taha hästi võtta.
Siin on näiteks päris põhjalik selgitus, mida tähendab Schiedeli korstnal markeering
https://www.schiedel.com/ee/ce-margistus/
Samas mitte ühtegi sõna selle kohta kas see markeering on sinna peale kantud stantsides või lihtsalt kleebisena. Rääkimata sõnagi sellest, et valmis korstnal peaks olema küljes veel mingi andmeplaat.
Aga täiesti võimalik, et põhjuseks on lihtsalt minu kehva googeldamisoskus. Lõpuks sain veel ühe endise korstnamüüja käest teada, et vähemasti Schiedeli korstendel pidi originaalis ühenduskoha peal küljes olema mingisugune kleepekas, kus on kirjas korstna tüüp. See juba paigaldaja rida, kas ta selle kleebise installeerimise käigus eemaldab või mitte. Oletasin siis ka, et ehk peale korstna pooleks lammutamist tuleb sealt ühendusflantsi koha pealt mingi selgitav vahemärkus. Kuid ei midagist.
Aga ega mul polegi plaanis seda korstent hakata majas kasutama. Elamises on ju ka teisi koldeid, mis vajavad korstnaid. Näiteks saunakeris, välikamin, töökoja burzuika, sepaääs. On ilmselge, et kõigi nende kollete jaoks on korstna nõuded erinevad, kuid mõne asja jaoks kulub ta ära küll ning olgem ausad, ei hakka ju mitte keegi meie tänapäevases vabariigis KÕIGI selliste tulekollete jaoks päästeteenistuse heakskiitu ootama Küll aga tahan ma enne kasutusele võtmist olla 100% veendunud, et asi on ohutu ja konkreetse kolde jaoks sobilik.

[pikk88]

Täna saab ette kanda uutest töövõitudest materjali varumise rindel.
Eile sõitis õuepeale selline koorem Est-steini katusekive.



Pärit otse kodulinnast. Eelmised omanikud otsustasid maja renoveerimise käigus, et tarvis kivikatus pleki vastu välja vahetada ning müüki läks ümmarguselt 150 ruutu Est-stein Elegant plus katusekive. Täpselt selliseid mul juba umbes samapalju aianurgas seismas, abihoone katus. Kuid säärast vedamist poleks küll osanud loota, et saan ka majakatuse täpselt samasugusest kivist teha. Mõttes paigaldasin juba majale plekk katuse peale, sest poest kivi ostmine oleks ilmselt üle minu rahalise võimekuse olnud. Lisaks saan veel 240 samasugust kivi Põlvmaaalt ning siis ehk annab piisavalt kokku, et saab ka saunale samasuguse katuse panna. Siis peaks vähemasti katustega asi ühelpool olema ning saab hakata muudele etappidele mõtlema. Sõbrad juba naeravad, et mul hoonete ehitamisel normaalne planeerimise järjekord paigast ära. Täie mõistuse juures olevad inimesed tellivad ikka kõigepealt projekti ning siis hakkavad vaatama kuskohast saada materjale, mis projekti kirja pandud, kuid minul käib kõik vastupidi.
Täna lähen veel töökoja põranda valamiseks armatuurvõrku vaatama. Kellelgi olevat objektil üle jäänud 8mm armatuurvõrku 150x150 silmaga ning on nõus selle poole poehinnaga ära müüma. Kui hästi läheb siis saab ka selle endale ning siis tuleb vist ikkagi vahelduse mõttes minna natukeseks tööle, raha teenima. Muidu ei tule sellest edasiehitamisest küll midagi head

[pikk88]

Eile tõin ära viimased katusekivid Põlvamaalt ning paar päeva tagasi jõudis kohale ka väike liivakoorem põrandavalu aluse tasandamiseks. Tänu armatuuri laekumisele toimus plaanides väike muutus ning järgmise etapina tuleb põrand ära valada. Muidu oli plaanis jätkata katuse paigaldamisega ning põrandaga tegeleda alles sügisel...

[pikk88]

Käisin Võrumaal ning soetasin endale saja raha eest kamina.
https://www.kaminakeskus.ee/kaminad/kam ... las-amity/
Eks tulevik näitab, kas see hakkab töökoda või elutuba kütma või läheb kogunisti sauna eesruumi romantika tegemiseks. Siin kindlasti targemaid inimesi, kes oskavad kommenteerida, milleks kamina peal need reguleeritavad avad on? Ning millest oleks mõistlik sellele isendile korsten teha?

[pikk88]

Eelmisel nädalal sattusin sõbra juures tööd tehes imetlema tema kuusehekki ja tuli jutuks, et tal see kasvanud umbes 8 aastat ning selle aja jooksul juba ka mitu korda pügatud. Heki kõrgus oli pügatud ümmarguselt kahe meetri peale.
Mõttes jäin seda võrdlema oma "hekiga" mis sai istutatud 2014 kevadel. Pole veel kordagi pügamiseni jõudnud, sest hekk on väga hädine ja osad taimed ka ära kuivanud. Alguses sai prooviks istutatud ehk kümme meetrit. Juhul kui kasvama läheb siis aasta-kahe pärast istutab pikemalt edasi. Praeguse seisuga on reaalsus see, et taimede kõrgus ehk 20-30cm. Krundi nurga peal, kus valgust rohkem, kasvab paar poolemeetrist taime. Täpselt pole mõõtnud, kuid ulatuvad ehk natuke üle põlve.
Siin siis pilt madalamatest taimedest:


Ja siin kõrgematest:


Taimed said ise metsast kaevatud ja olid küll väga pisikesed. Kindlasti väiksemad, kui poes müüdavad, kuid see kasvamise kiirus on küll alla arvestust. Ainus, mida põhjusena suutsin välja mõtleda oli kõrval asuv põld mida ilmselgelt vahetevahel pritsitakse. Millega täpsemalt, sellest pole mul aimu. Samuti pole mul ka väga kindlat ettekujutust, kas see istikute poolpidusele kasvamisele säärast mõju võib avaldada.

[Prill]

Mille vastu seal kõrval põllul pritsitakse, vohava kartulit lämmatava kuuse vastu või. Pole küll varemalt kuulnud metsaomanike hädaldamist, kuidas umbrohu- või kahjuritõrje põldudel nende puistuid välja suretaks.
Kogemusest pakuks puusalt kidumise põhjuseks liigset kuivust, endal sai sai samuti esimese hooga keset põldu kuuserivi istutatud, pinnas kruusa-liivane, sugulasest endine metsamees vangutas seda nähes pead, et kuusk ei tahtvat üldse lagedal hästi kasvada, vaid pigem võsa varjus. Ja õigus tal oli, esimese põuaga pooled puud kuivasid ära, alla ei andnud, istutasin asemele ja kuivaga kastsin, läksid kasvama küll, kui juba üle pea suured olid, ei viitsinud enam kasta ja esimese suurema põuaga paar 3 meetrist kuuske suutsid ära kuivada.
Asi ikka selles, kus kuuse juurestik on pinnalähedane ja kuivusele tundlik, edaspidi asemele olen istutanud erinevaid mände, millele liivane-kruusane pinnas sobib ja juurestik kasvab sügavusse ning mänd põuad elab üle.
Samuti mida proffidelt haljastajatelt õppinud olen, kui tahta ilusat lopsakat ja kiiret kasvu, tasub lisaks kastmisele ka väetada. Ette kasvatatud taimed on kõik puhta turbapallis ja väetiste peal aga looduslikest vendadest samas vanuses ca 2 korda kõrgemad-kiirema kasvuga. Ega seal suurt teadust pole, kui looduses taimele ebasoodne periood, vee või toitainete puudus, taime kasv peatub ja taim keskendub ellujäämisele, inimese sekkumisel kultuuristatud taimedel välditakse kasvu peatumise olukorda ja taimed kasvavad mühinaga.
Näljas ja janus on su kuused, muud midagi

[pikk88]

Üle-eelmisel aastal kasvatati rapsi. Siis käis kindlasti pritsimine. Millega ja mille vastu? Ei tea, vabalt võis ka väetamine olla. Eile sattus ootamatult külas käima seesama metsamees, kelle juurest kuused omal ajal Võrumaal välja said kaevatud. Vedasin ta kuuskede juurde ja uurisin, mis jura ta mulle omal ajal pähe määris. Tema väitis, et kuna kuusk tuli teistsugusest pinnasest siis läheb tal umbes 5 aastat aega kohanemiseks. Kui oleks tõesti mürgitatud, siis oleks taimed ikka konkreetselt kollased, mitte rohelised. See jutt võib isegi tõsi olla, sest alles sellel ja eelmisel aastal on näha, et kuuskedel ka mingid kasvud küljes on. Madalamate taimede kohal kasvab pihlakas, mida pole jõudnud veel maha võtta. Esimese hooga ei näinud ka põhjust, sest metsas ju kordades hämaram, kui minul keset põldu. Lisaks ulatub nende kohale ka üks suurem kaseoks. Seal pidavat ka olema põhjus, miks need puud kehvema kasvuga on, kui teised. Nüüd, kui kohanemiseaeg möödas, pidavat hekk ka mühinal kasvama minema. No saab näha....
Kastmises ja väetamises ei tohiks probleeme olla. Seda sai esimestel aastatel isuga tehtud. Hiljem küll harvemini, kuid sugugi mitte ära unustades. Ka on senimaani igal aastal taimed saanud maltsa seest välja rohida. Nii, et selles küll asi olla ei tohiks. Mina oma peaga oletasin ka, et kuusk ju nö võsataim. Kui harvendusraie tegemata siis katsu sealt padrikust läbi minna. Kuid tegelikkuses ei mängivat see küll rolli, kas puu kasvab võsas või keset põldu. Kui keset põldu, siis kasvab just laiemaks. Eriti siis, kui ladvakasv õigel ajal eemaldada/ära murda. Siis murrab rohkem laiustesse.

[Hiid]

Mõnus monoloog

[pikk88]

Eks ma jõudumööda püüan
Esmajärjekorras ikka sellejaoks, et endal oleks tulevikus vajaduse korral hea siit vaadata kuidas autokanali ümber sai keevitatud "vöö" justnimelt kahest 6m pikkusest, 60x60x6 vinklist mis läksid Kanes maksma ümmarguselt 60€
Aga ilmselgelt pole ju ka teistel lugemine-targutamine keelatud. Meil ju väidetavalt ikkagi vaba maa...

[pikk88]

Magamata öö.
Käisin eile vaatamas ühte vana ristpalgist talumaja mis on äravedamiseks "müügis." Hoone iseenesest umbes sarnases seisus (ja ka sarnase siseplaaniga) nagu minu esimene maja mis kätte ära mädanes. Madal vundament ja olematu sokkel, tänu sellele alumised palgiringid mädanenud. Kaks välisust. Sees kõik laetalad nähtaval. Seinad krohvimata. Maja olnud sünnist saadik ilma voodrita ning päiksepoolne külg on päris korralikult valu saanud. Maja oli väga omapäne sellepoolest, et välismõõdud olid umbes 10x13m ning täiskelpkatusega. Tavaliselt need ikka viilkatusega ning 7+ meetrit laiad.
Põhihäda seisnes omanikus, kes ei suutnud oma varale mitte mingisugust hinda määrata. Täiesti klassikaline tänapäevane müügitaktika. No paku mingi hind, päris tasuta ära anda ei tahaks. Siis teeks juba ennem ahjupuudeks selle palgi. Vastasin siis ausalt, et mina ei taha absoluutselt mitte midagi maksta. Kui öeldakse, et vii tasuta minema siis mõtleks ka ikka väga pikalt järele, sest maja lammutamine on ikka päris töömahukas ettevõtmine. Eriti veel arvestades maja mõõte kus palgid ja talad on üle kümne meetri pikad. Ning neid ei ole sugugi mitte 1-2 tükki. Aga nüüd on jälle mõneks ajaks mõtteainet, et mis oleks kui...

[pikk88]

Maja mida minule näidati andis esmasel visuaalsel vaatlusel ikka veel maja mõõdu välja. Uksed-aknad ees. Mingisuguse laastu peale löödud bituumenlaineplaadist? katus, mille serva- ja harjakate on ajahamba poolt läbi näritud ja kaduma läinud. Kuid kuna laineplaat oli servade peal tihedalt paigaldatud ja all oli ilmselt ka laastuosa veel alles siis püsis maja seestpoolt enam-vähem kuiv. Sarikad oleks ilmselt lõkkekraam, kuid palgiosale annaks viiepallisüsteemis hinde neli, pika miinusega. See metsakassi poolt postitatud maja ikka tuntavalt nutusemas seisus juba blogis olevat pildimaterjali vaadates.

[elektron]

Leidsin internetiavarustest sellise loo http://metsakass.blogspot.com/2018/08/p ... -1930.html

Igati tore lugemine:) Muidugi palkmaja oleks ma omale kütteks jätnud.

[pikk88]

Täna saab miljonitele huvilistele ette kanda uutest töövõitudest.
Nädala alguses sai asi lõpuks nii kaugele, et sõber oli nõus mulle appi tulema töökoja põranda valamiseks. Endal polnud niipalju julgust, et seda üksinda ette võtta. Need mõned keldripõrandad ning paariruutmeetrised peldikud mida isetasanduva seguga valanud olen ei ärata just endas piisavalt usaldust, et 60 ruutu ette võtta. Polnud üldse mitte kindel, et ma selle iseseisvalt piisavalt tasaseks saan. Seda protsessi ei olnud ma siiamaani isegi mitte eemalt nägema juhtunud. Kolmapäeval s.o. 03.09 hakkasin endale betooni tellima. Seekord sai kogu kraam tellitud Ropka betoonist, sest Betoonimeistril on jätkuvalt kõrgemad hinnad ning Rudusel polnud enam reedeks pumpa anda. Betooni mark oli C 25/30 ja sinna sai lisatud ka plastifikaatoreid, et oleks mugavam asja siluda. Et asi ikka 100% kindel oleks ja betooni jaguks siis tellisin igaks sajaks juhuks kokku 7,5 kanti.
Neljapäeval armeerisime põranda 15x15 cm 8mm armatuurvõrguga. Soojustust ei pannud kuhugile ning terve päev sai palvetatud meka poole, et ilma peaks kuna neljapäeva hommikupoole oli Tartus kõva sadu. Hakkasin pelgama, et masinad ei tule mulle õuepeale sisse kui öösel ka sadama peaks. Rääkimata sellest, et reedeks lubas ka hoovihma ning seda tööd vihmas ei taha mitte teha. Etteruttavalt mainin ära, et ilmaga järjekordselt vedas. Rohkem ei sadanud kordagi.
Eile hommikul käisin rentisin betoonivibraatori. Seekord soovitati Makita akude pealt töötavat riista ja langesin reklaami ohvriks. Selleks ajaks kui valamisega ühelepoole sain, oli pilt selge, et säärase plaadi valamisel tegu täiesti mõttetu masinaga. Jõuetu. Juhtmega riist on ikka kordades parem ja seda ei soovita kellegile.
Kell 11 sõitsid masinad objektile ja kohapeal võttis valamiseprotsess aega alla tunni. Arve peale kirjutati mulle esialgu pumi tööajaks varuga 3 tundi, kuid ülejäänu pidid nad tagasi maksma. Eks saab näha. Plaat sai valatud umbes 11-12cm paks. Kogus klappis ja üle jäi umbes 0,8 kanti millest enamus jäi pumpa sisse ning sõitis tagasi tehasesse. Lattimise käigus sai kõrvale kühveldatud umbes 0,4 kanti ja selle paigutasime esimese hooga kiletükkidele. Kuna ühtegi head mõtet pähe ei tulnud mida sellega peale hakata ning hiljem kuvalda või piigiga nende betoonikookide lõhkumine ei tundunud erit ahvatlev siis sai see kogus survepesuriga läbi pestud. Peaks saama vähemalt killustiku/täitena kasutada ja ei lähe see materjal täielikult hukka.
Esialgu oli plaan see plaat käsitsi ära siluda, kuid kui lattimisega ühelepoole saime siis arvas sõber, et peaks ikka laenutusest kopteri võtma. Erinevalt minust oli tema vähemasti kõrvalt näinud kuidas selle masinaga tööd tehakse. Ainus, mis jäi saladuseks oli mingi müstiline piimjas vedelik mida silumisprotsessi lõpus plaadile valatakse, et asi päris hea saaks. Siin kindlasti targemaid inimesi, kes teavad millest jutt ja kuna seda täpselt panema peaks.
Ühesõnaga sõitsin uuesti rendifirmasse, viisin neile vibraatori tagasi ja tõin asemele bensiinimootoriga 630mm kopteri. Koos taldrikuga. Pakuti küll ka elektrilist kuid mingi kõhutunne ütleb, et bensumootoriga riist asjalikum.
Sellest koperdamise protsessist on netis juttu leida suht-koht vähe. Või on asi minu kehvas googeldamisoskuses. Meil käis siis protsess järgnevalt. Umbes poolteist tundi peale lattimise lõpetamist olin kopteriga tagasi põranda juurde maandunud ning esimesena valatud ruumi põrand said taldrikuga üle käidud. Teine oli ikka veel natuke liiga pehme, sest valamise ajal sai betooni natuke vedelamaks tehtud, et asi väga käest ära ei läheks lattimise ajal asi. Siis käisime tiiru söömas ning tagasi tegudele jõudsime kell neli. Umbes-täpselt neli tundi peale valamise lõpetamist. Siis sai ka teine ruum taldrikuga üle käidud. Üks nurk oli küll natuke liiga ära tahenenud, kuid sinna valasime kastekannust paar tilka vett peale ning see lahendas probleemid. Peale seda algas siis "koperdamine." Vaheldumisi ühte ruumi ja teist ruumi. Kokku ümmarguselt kolm tundi, kuni seitsmeni välja. Ideepoolest oleks võinud mõlemad ruumid mõned korrad veel üle käia, kuid ega ma ballisaali ei ehita Pealegi lõpuks jõudiski asi niikaugele, et oleks juba seda müstilist valget vedelikku vaja läinud.
Enne lahkumist pistis mu naabri heasüdamlik aednik-katlakütja pea üle aia ning kurtis, et mingi suur auto on tema haljastuse ära rikkunud. Selgus, et autojuht ei viitsinud suure teeni välja tagurdada vaid keeras ennast tema värava taga põllu peal ümber. Saatsin ta potilaadale ning tulin tulema, sest kui ta oleks minu värava tagant oma maakivid ära koristanud siis poleks keegi tema "murulapile" sõitma hakanud. Tasub oma naabritega ikka hästi läbi saada, sest iial ei tea kuna see mölakas otsustab kõik sinu töö ja vaeva korstnasse lasta ning läheb sinu haljasalale, kus sa vahepeal liigirikkuse kasvatamist arendad, autot ümber pöörama.
Värskelt valatud põrandast ei hakka siia vast pilte lisama. Neid on niigi terve nett täis kui otsida. Parem pilt jubedatest rööbastest mida pirnijuht tegi:

[pikk88]

Külas käis üks tuttav elektrik ja mõõtis ära abihoonesse rajatud lisamaanduse. Aparaat näitas mõõtmise tulemuseks 10,4 oomi. Järelikult võib seal rahuliku südamega käia pingeid maandamas
Kõigele lisaks kandis Ropka betoon mulle tervelt 40 eurot betooniraha tagasi. Seega võib öelda, et betooni valamine läks täpselt samapalju maksma, kui Rudusest tellides oleks pidanud välja käima.

[pikk88]

Käsil on sarikate valmistamine.
Mõtlesin, et teen valmis kolm paari ja sätin need kontrollimise mõttes hoonele paika. Kummagisse otsa üks ning kolmas hoone keskele, et veenduda oma arvutus-ja saagimisoskuste kvaliteedis. Siis saab tõmmata harja peale nööri ning vaadata, et kõik jookseks sirgelt. Hakkasin siis esimest paari paika sättima ning sain korraliku närvivapustuse osaliseks. Panin ajutiselt paika ühe laetala, mõõtsin välja hoone keskkoha ning mõtlesin, et tõstan sarikad sinna peale ja kruvin harja pealt kokku. Siis tõstan püsti ning paigaldan laetala ja penni lisan kõige viimasena. Siis kui kõik on kontrollitud ja kindel. Ehmatuse põhjustas see, et sarikas oli ligi paarkümmend sentimeetrit liiga lühike ning ei ulatunud putka keskkohani. Peale kõiki neid kontrollimisi ja arvutamisi ja veelkord kontrollimisi. No ei ole võimalik! Proovisin teist paari maas kokku sättida ning ka see ei klappinud kuidagimoodi. Kuus prussi vastu taevast, lisaks peab mõõtmiste-arvutamistega otsast peale hakkama. Jõin ühe kohvi ning rahunesin maha, pidasin plaani mis nüüd lihtsam teha oleks. Kas muuta katuse kallet või teha kõik algusest peale uuesti. Siis meenus, et no esimene paar sai ka algul korraks paika venitatud ning siis klappis nii harja kõrgus, kui katuse kalle. Ja kõik sarikad said tehtud täpselt ühe mõõdu järgi. Hakkasin siis komplekti kokku monteerima, et vaadata palju asi võssa läks. Kõik klappis, ainult hari on umbe cm jagu ühele poole nihkes. Ehmatuse põhjustas see, et keskkoha mõõtmisel ajasin sassi mõõdud mille järgi mõõta. Harja kõrgus laetala alt sarika tipuni on 317.5cm kuid hoone laius on 595cm ning sellest tekkis ka paarikümnesentimeetrine kõrvalekalle. Hoone keskkoht seina välisküljest on 295.5cm ja see 317,5 on keskkoha kaugus mõõdetuna sarika pealt keskkohani.
Täna üritab need ülejäänud kaks paari ka paika kruvida ja siis saab näha, kas on mõõte vaja korrigeerida või saab vanaviisi jätkata. Üksinda seda mõõtu sarikate paika kruvimine on päris kurnav ettevõtmine, kuid abilistega on lood nii nagu nad on. Hea mees, kes vähemasti lubab appi tulla...

[ping]

Üksi tehes laota laetalad kõigepealt laiali. Nende peal koostad lapiti sarikad ja tõstad siis köie abil püsti.
Üksi tehes on koormalindid ja pitskruvid head abilised, sest neid saab suvalise kohapealt kinnitada ja vajadusel kohendada.
Üksinda kõrguses prusside tõstmisel on kasulik ennem maas määrata ja märkida nende raskuskese mugavaks tõstmiseks, et ise pulgaga äkitsi alla ei sajaks.

[pikk88]

Sarikad said lõpuks peale. Vaja veel harja pealt lõpuni kinni panna vineeri ja naeltega ning korralikud pennid paigaldada. Praegu vaid paari kruviga ajutiselt kinnitatud. Kui see on tehtud siis saab hakata roovi lööma.
Mõõdud kõiguvad harja pealt maksimaalselt sentimeeter siia-sinna. Põhjuseks on materjali kõverus, kui ka üksinda iseendale tegemine. Ning esmajärjekorras oma lollus. Räästapoolt ujuvad kõrgused palju vähem. Niipalju vähem, et hööveldamisega ei hakka aega kulutama vaid panen rihtimise ajal mõned klotsid vahele. Muidugi, kui näha, et üks sarikas ikka ülejäänutest kõrgem siis lihtsam höövel sisse lüüa.
Kuivõrd sarikate valmistamise ajal jooksis millegipärast juhe kokku siis ei suutnud harjanurka korralikult peale märkida siis tegin kõigepealt valmis ühe poole sarikad ning teise poole sarikate pikkuse ning harjanurga märkisin/lõikasin peale paika tõstmist. Tagantjärele sain aru küll, et kogu komplekt oleks pidanud natukene pikem ja kõrgem olema. Viga sai tehtud sellega, et sarikate pikkused märkisin sarika pealmist külge pidi, kuid oleks pidanud märkima mööda sisemist/alumist külge. Siis oleks saanud kõik mõõdud paremini klappima, kuid kuna materjal oli niikuinii kohati kõver siis ideaalset tööd poleks sellest mitte kuidagi saanud.

[pikk88]

Järgmine muutus plaanides. Sättisin huvipärast ühe ruutmeetri jagu katusekive paika, et näha kui suurt sammu roovile jätta julgeb ja kuidas asi kokku istub. Tulemus oli üllatav, sest kividel peale paika sättimist nii suured vahed sees, et otsustasin paigaldada ka aluskatte.
Katusekivid pealtpoolt:

Esimese-teise rea kivide vahelt paistab täiesti selgelt valgus läbi.
Kivid altpoolt pildistatuna:

Esimese-teise rea kividel ühes kohas nii suur vahe sees, et sealt mahub tollipulk läbi.
Vihma läbisadamist ma ei pelga. Isegi mitte suure tuulega, sest alati võimalik ju roov natuke tihedamalt panna ning kividele suurem ülekate tekitada. Küll aga pole ma huvitatud sellest, et pööningule lumi tuiskama hakkab. Kuna mul meeldivalt tuuline kant ning põhituuled on katusega ilusasti diagonaalis õigest suunast siis on ohutum see aluskate sinna paigaldada. Kui hoone asuks metsa sees, kus enamuse ajast tuulevaikne siis ei hakkaks seda aluskatet sinna ilmselt paigaldama aga praegu olukord selline nagu ta on. Põllule pole metsa kusagilt võtta. Järelikult tuleb investseerida aluskattesse. Tuulutusliist on olemas, see läheb 5x5 sest roovi sai ostetud piisava varuga.
Asjal muidugi üks plusspool ka. Hoone karkass saab kiiremini veekindlaks ning hakkab otsast kuivama. Seetõttu pidasin mõttes seda plaani ka varem, et sügis-talv on ukse ees ja arvestades meie suurepäraseid ilmaolusid siis pole hetkel üldse kindel, et oma katusega 100% valmis saan sellel aastal, kuid kui aluskate peal siis vähemasti alumine osa kuivab. Seetõttu ei tulnud see üllatus vähemasti väga halva üllatusena. Kummaline vaid see, et see kivide kvaliteet nii kehva on Kui eelmise vabariigi ajal mõisteti piisava kvaliteediga kive valmistada, et polnud mingit aluskatet tarvis ning nüüd tehakse säärast poolpidust materjali. Kuigi see kasvaks ka ilmselt ühel ilusal päeval piisavalt sammalt täis ning siis laheneks ka lume sisse tuiskamise probleem. Lihtsalt pole nii palju kannatust ning piisavalt rohelist mõttemeelt.

[pikk88]

Kui sa nüüd seda tõsiselt mõtlesid siis siit jookseb minu taluvuse piir endale ehitamisel. Katuse lappimine makroga on säärane hädaabi variant mis ei lahenda probleemi vaid pikendab natuke ooteperioodi. Ei viitsi mitte järgnevad 50 aastat iga talv peale tuisust ilma mööda pööningut ronida ja makrot tulistada. Praegu jäid üheksast kivist kaks poolpiduselt paika ehk siis loksuma või siis suurte pragudega. Arvestades seda, et mul läheb ümmarguselt 1200 kivi siis on see natuke liiga suur kogus, et mingi sajaeurose lisainvesteeringu pärast jamama hakata. Eile käisin ostsin endale rulli Anticoni nimelist mittehingavat aluskatet ja puuduoleva paarkümmend ruutu saan ilmselt naabrimehe käest juurde, sest tal jäi majakatuse vahetamisest pool rulli hingavat katet üle ning on see probleem lahendatud.

[Urmas]

Pane siis nn isepaisuvat teipi või muud taolist, ...

Lõuna ajal tahtsin soovitada betoonpõrandate leevenduslinti või mingit poroloonist linte, piisavalt odav.

[pikk88]

Pole neid linte-teipe küll kordagi kasutanud, kuid kas nende korralik paigaldamine ajalises mõttes liiga kaua aega ei võta? Arvestades seda, et mul kulub kokku 30 rida kive, iga rida 12m pikk. See teeb ümmarguselt 30-40 senti jm korda 360m ehk siis kokku 100+ eurot. Aluskate läheb maksma ümmarguselt 80 eurot. Siis rahaliselt küll mingit erilist kokkuhoidu ei tule. Lisaks saab aluskatte paigaldamisega hoone kiiremini veekindlaks.

[ping]

Pole neid linte-teipe küll kordagi kasutanud, kuid kas nende korralik paigaldamine ajalises mõttes liiga kaua aega ei võta? Arvestades seda, et mul kulub kokku 30 rida kive, iga rida 12m pikk. See teeb ümmarguselt 30-40 senti jm korda 360m ehk siis kokku 100+ eurot. Aluskate läheb maksma ümmarguselt 80 eurot. Siis rahaliselt küll mingit erilist kokkuhoidu ei tule. Lisaks saab aluskatte paigaldamisega hoone kiiremini veekindlaks.

Aluskatte kohe paigaldamine on muretum variant.
Aluskatte valikul tasuks tähelepanna et mitu päeva võib, materjali tootja andmetel, avatud aluskate olla päikse käes.
Näiteks DuPont kes garanteerib aluskatte elueaks 60a ütleb, et üks päev päikse käes vähendab aluskatte eluiga 1 aasta ja katmata aluskate ei tohiks olla avatuna eluaja jooksul üle 45 päeva.

Meil müüdavate hiina odavkatete eluiga ei avaldata üldse, sest kohustusliku 2 aastat (garantiiaeg) peab igasugune sarnane kile vastu.

(Makrofleksiga tihendatud katus paistab alguses õõvastav välja, aga järgmine pesitsushooaeg koristavad linnukesed ja päike "seened" katuselt.)