Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[onusnooker]

8mm pole nüüd küll mingi kunst painutada, võib kätevahel ka teha. Lugedes postitaja viimast lõiku kokkuhoiu kohalt, siis olen 100% kindel, et mees painutab need ise, kui minna teenust taga ajama v otsima... siis see ongi juba aja kadu, mille aja saab painutamisele kulutada. Ja ohoo tänased hinnad, hea kui keegi töö ettegi võtab, iseasi mis hinnaga veel

[pikk88]

Heh. Tänud soovituste eest, kuid eile sai Kane metallist armatuur ära toodud, täna hommikul peaks tunni aja pärast olema kopp objektil, et hakata auku kaevama. Ettevõtetest teenuse tellimise ja ostmise koha pealt niipalju, et otsisin tükk aega, kuskohast saab odavama hinnaga seda 8mm armatuuri. Parim koht nii hinna kui ka teeninduse poole pealt oligi Kane metall. 200m 8mm armatuuri maksis 65€. Kohapeal andsid laomehed tange kasutada, et vardad transpordi tarvis pooleks lõigata, kuigi andsid ka mõista, et oleksin võinud selle teenuse nende käest raha eest tellida. Kui ma õigesti aru sain, siis oleks see teenus (33tk 6 meetriseid vardaid pooleks lõigata) maksma läinud tühised 10 eurot. Ise lõikusin neid kõva kümme minutit. Sellise tunnihinnaga võin teiselegi teenust pakkuma hakata...Kasvõi nendesamade traaditangidega. Kuigi paari kuu pärast muutuks vist nii laisaks ja mugavaks, et ostaks endale juba giljotiini.
Teenindamise koha pealt soovitasid algul kõik tuttavad minna RGR metalli. Pidada parimad hinnad olema. Kui sinna helistasin siis vastas telefonile mingi pahur tädi ja teatas, et neil sellist kogust laost võtta pole. Äärmisel juhul saaks järgmiseks esmaspäevaks kuid tõenäoliselt nädala pärast oma tühised 200m kätte. Ilmselt algavad nende jaoks kogused paarist kilomeetrist, et kliendiga tegelda viitsitaks. Üks tuttav kommenteeris, et ilmselgelt neil praegu jälle hea elu ning jõutud sellega uuesti ära harjuda.
Kuna see armatuur nii peenike, siis pole rangide tegemine mingi eriline füüsiline pingutus. Hea vaikne töö. Saab rahulikult päikest võtta ja muusikat kuulata Jääke ei teki, sest vardad lõikan täpselt meetri pikkused. Ülekate jääb küll vajalikust natuke pikem vajalikust, kuid see ei sega kedagi.
Sain ühest aianurgast ka 12mm vardaid. Ja vot neid käsipingiga painutada oleks natuke tüsilik. Tehtav, aga pingutama peaks üsna kõvasti. Palju painutamise hind on, seda ei viitsinud isegi mitte huvipärast uurima hakata, sest painutuspink oli sõbral kuurinurgas olemas.

[pikk88]

Eilseks õnnestus üks sõber appi kaubelda ning tänu tema abile sai ära valatud kanali põhi. Kokku kulus koos rihtimise, loodimise, armeerimise ja valamisega aega umbes 12 tundi. Sinna sisse arvestatud ka üks söögipaus, kohvipaus ja vähemalt pool tundi paduvihma mis hakkas sadama otseloomulikult siis kui ligi pool põrandaplaadist valatud sai. Seguna läks kasutusse Sakreti BE betoon. Seda kulus ümmarguselt 0,7 kanti. Plaat tuli enam-vähem 10cm paks ja kõige suurem peavalu oligi selle plaadi paika rihtimine. Põhjus iseenesest väga lihtne. Kanal sai natukene liiga täpne kaevatud ja kui plokkide ladumiseks läheb siis tuleb seintest veel omajagu pinnast välja õgvendada. Plaadi mõõtudeks jäi 140x420cm. Armatuuriks kasutasin ära kaks 2x3m armatuurvõrku 6mm läbimõõdu ja 15cm silmaga. Kuna see üsna peenikese läbimõõduga siis lõikasin ainult laiused parajaks ning keskelt läks võrk topelt. Lisaks läks ümberringi täisring 16mm armatuurist mille külge sidusin 12mm U-rangid seina ladumiseks-betoneerimiseks. Kanali sügavus peaks hetkeseisu järgu tulema 180cm.
Mõned pildid kanali armeerimisest ka vaatamiseks laiemale avalikkusele.

[Urmas]

Plaat tuli enam-vähem 10cm paks ja kõige suurem peavalu oligi selle plaadi paika rihtimine.

Nalja teed või? Kas sa T25 teemasid oled lugenud? Kui ei siis loe kindlasti. T25 uuris netist järgi, et isegi välipeldiku jaoks on vaja vähemalt 30cm plaat valada koos kahekordse armeeringuga, aga sul kõigest 10cm.

[pikk88]

Plaat tuli enam-vähem 10cm paks ja kõige suurem peavalu oligi selle plaadi paika rihtimine.

Nalja teed või? Kas sa T25 teemasid oled lugenud? Kui ei siis loe kindlasti. T25 uuris netist järgi, et isegi välipeldiku jaoks on vaja vähemalt 30cm plaat valada koos kahekordse armeeringuga, aga sul kõigest 10cm.

Lugesin. Mõtlesin. Juba projekteerimise ajal. Ja jõudsin järeldusele, et ega ma seal kanalis sittuma ei hakka. Ehk peab ikka vastu Kuivõrd valamine toimus "kõrvakuulmise" järgi. Ilma latti ja loodi kasutamata siis ronisin eile õhtul auku, et mõõta palju valuviga tuli ning lihvida paarist kohast pooliku silikaatkiviga maha suuremad ebatasasused. Kokku ümmarguselt 1cm siia-sinna. Ise amatöörina olen rahul. Eesmärgid said täidetud, sest ega suuremast täpsusest ma ei unistanudki kuna seda viimast jalgealust kohta, enne kanalist väljaronimist, on üsnagi ebamugav loodi ajada. Samas valdav enamus on igatepidi sirge ja kõikumine on ehk 2-3mm.

[Urmas]

Lugesin. Mõtlesin. Juba projekteerimise ajal. Ja jõudsin järeldusele, et ega ma seal kanalis sittuma ei hakka.

[pikk88]

Tuleb tunnistada, et ei ole selle pisikese abihoone ehitamine lihtsam midagi kui mõne mehe kemmergu püstitamise projekt. Varsti saab kanali põhja valamisest juba kuu aega mööda, kuid kanali seinad ei taha kuidagi kerkida. Hetkeseisuga laotud kaks rida Columbiast. Põhilised segavad faktorid on olnud töö ja kehv ilm segatuna laiskusega. Aga ka muud ekstrad.
Näiteks kui hakkasin paar nädalat tagasi seinu laduma ja enne seda põrandat puhastasin ning pesin siis poole pesemise pealt ütles üles kaevus olev pump-veeautomaat. Polegi jõudnud veel põhjalikult uurida, et milles asi. Masin iseenesest töötab aga vett üles ei löönud. Võtsin siis keldrist järgmise. Juba paar aastat tagasi jäi ühel sõbral ripakile kasutatud Grundfos'i pump. See oli aga seismisega kinni jäänud ja kuigi sain selle lõpuks tööle siis vett andis üles väga vaevaliselt. Ootasin veel natukene, et ehk õnnestub sellest elulooma saada, kuid asjatult. Eile ostsin endale Divertron X 1200M DAB. Saab näha, kuidas see vastu peab...
Lisaks avastasin, et ühe kuuripõranda all oli selle vihmasaju käigus elule ärganud üks tapjaseen. Õnneks ei jõudnud see väga palju kahju teha. Oli selle paari nädalaga arenenud umbes poole ruutmeetri suuruseks ja asunud ühte lauajuppi närima. Eile uputasin teda siis "natukene" Boracoliga ja täna tuleb ilmselt hakata uut põrandanurka tegema. Kui hästi läheb siis jõuab ehk ka kolmanda rea Columbiat laduda ja siis jääb veel viis rida võiduka lõpuni. Peale seda veel maapealse lintvundamendi tarbeks saalungid teha...

[pikk88]

Range ära hakka küll ise painutama. Sul on kindlasti midagi muud tarka ka maja peal teha, kui sellist igavat tööd.
Tartus ja Tartu ümbruses on mitmeid kohti, kes painutavad sulle range ja usu siin ei tule tegelikult erilist rahalist võitu kui ise teed. Kuna sinul tekib pärast hunnik armatuurijääke, mille oled kinni maksnud ning sa ei saa kindlasti sellise hinnaga armatuuri kätte nagu need painutusfirmad.
Uuri mõnest betooniga kokkupuutuvast ettevõttest.
Üks väiksem ettevõtte on see näiteks: http://sarrus.ee/

Mälu värskendamise mõttes saatsin sinna firmasse hinnapäringu. Vastust pole sealt juba kolme? nädala jooksul tulnud aga minu mäletamist mööda maksis ühe sellise rangi painutamine 50 senti, kui ma kunagi mõned aastad tagasi ühe sõbra jaoks hindasid uurisin. Täitsa tõenäoline, et mäletan valesti, kuid meelde on jäänud, et üks painutus maksis 10 senti. Mul tuleb teha 5 painutust. Arvestades seda, et mul vaja ümmarguselt 200 rangi siis läheks nende tegemine maksma sadaka. Pluss veel transport. Ja järjekorras ootamine. Aga täiesti võimalik, et mäletan valesti ja tegelik hind on teistsugune.

[pikk88]

Seda küll, kuid rahakott ei kannata paraku hetkel sellist summat korraga välja käia. Hetkel tähtsam putka katuse alla saada ja põranda valamine jääb väga suure tõenäosusega järgmisesse hooaega.

[pikk88]

Aeg lendab ikka neetult kiiresti. Alles eile jõudsin omadega nii kaugele, et sain kanali seinte ladumisega ühelepoole. Pidevalt on kehvad ilmad ja sellel ajal istud kodus, jalg üle põlve ning vahid aknast välja. Kui ilmad lähevad niipalju ilusaks, et saab väljas tööd teha siis ilmub uksetaha kohe ka rodu hädalisi, kellel midagi kusagilt lekib või logiseb või vajab vahetamist/paigaldamist. Sinna otsa veel need sotskohustused, mida tarvis enda eluspüsimiseks tarvis ning ongi hetkeseis säärane, et oma tegudega juba ümmarguselt kuu aega planeeritud ajast maas. Aga pole viga. Küll ühel heal päeval asjaga joone peale saab. Nüüd saab vähemasti hakata vundamendilindi jaoks hakata saalungeid tegema. Homseks katsun kanalist ka natuke fotosüüdistust teha, ehk mõni huviline tahab vaadata...

[pikk88]

Ümbertringi pinnas hoiab hästi oma kuju. Sissevarisemine on olnud väga minimaalne. Ümber kivide jäi max 10 cm vaba ruumi, mis sai täidetud liivaga. Juhul kui talveks põrandat ära valada ei jõua(mis pole veel 100% välistatud) siis valan vähemasti seinas olevad kivid betooni täis ja armeerin ära. Võimalik ka ülemisse serva valada madal vöö ja kanalisse sisse ehitada lihtne puidust konstrui, et külm seda komlpekti keskele kokku ei lükkaks. Või arvad, et sellest jääb väheseks ja sügisvihmad koos külmadega liigutavad mu kanali seinad kohapealt minema?
Piltide tegemise ja saalungi ehitamiseni eile paraku ei jõudnudki, sest vahepeal olid herilased või vapsikud mu peldikus korraldanud riigipöörde ning hetkel planeerin kättemaksuks põhjalikku massimõrva.

[pikk88]

Eile tellisin endale lisaks sadaka eest soolotäie kruusa, sest selgus(nagu olin varemalt ka kahtlustanud) et killustikupadi on kohati ligi 5cm allapoole/laiali vajunud. Täna tuleb hakata labidat liigutama. Kõik soovitasid küll esimese hooga liiva, kuid kuna mul tuuline kant siis väga suure tõenäosusega kannab tuul selle liiva lihtsalt laiali. Seepärast sai kruusa kasuks otsustatud.
Külmakerke ohtu mul pinnases ei ole. Samuti ei toimu õue peal ka üleujutusi ning vesi on maapinnas sügaval. Kaevu sügavus 12+ meetrit. Sellepärast ei hakka ka soojustamisega vaeva nägema. See oli ka üks lisapõhjus miks otsustasin lintvundamendi kasuks, et see tuleb 30x30cm ja katus tuleb kividest siis pole mul hirmu, et mingil x põhjusel kusagilt vundament natuke õhku jääb(sest pinnas võib kohati natuke rohkem vajuda) ja ära murdub.
Kui putka seinad püsti saavad ja tuuletõke paigaldatud siis on mõtet sissepoole hakata liivast tasanduskihti aretama, sest siis ei tohiks tuul seda enam laiali puhkuda.
Hetkeseisu järgi kõik kõrgused klapivad nii nagu planeeritud. Kanali sügavus sai arvestatud 180cm. Hetkel tuleb kanali sügavuseks 181cm. Kõik muud mõõdud(diagonaalid ja kanali asukoht) kõiguvad ka maksimaalselt sentimeeter siia-sinna.
Kanali seinad saavad tõenäoliselt 100% täis valatud kuni ülemise rea poole kivini ja ka armeering sisse. Siis pole probleemi, et seda asja hiljem põrandaga siduda ja ei tohiks olla ka külmaohtu.
Ainus asi mis on kapitaalselt paigast ära on see tühine ajaplaneering. Mõtlesin, et hiljemalt Juuli esimeseks-teiseks nädalaks on vundamendiga asi ühelpool. Hetkel on õhkõrn lootus, et järgmise nädalaga saab see osa valmis. Takistavad tegurid on kehvad ilmad ning palgatööd on ka rohkem kui rubla eest ja kõik see paneb projekti teostamise venima...

[pikk88]

Päris kahte meetrit just välja ei anna aga piisavalt, et ilma kollase ämbri otsas seismiseta hakkama saada
Pealegi on vähemasti teoorias umbes 5cm varu, et põrandat tasandada. Kas siis valamise või lihtsalt puitrestide abil.
Nüüd siis ka ammu tehtud pildid lõpuks üles laetud netti:

Kanal


Üks "äravajunud" nurk. Põhiliselt ära vajunud need kohad kuskaudu sai kanalisse materjali veetud:


Hoone esimene külg


Eile sai lõpuks ka natukene tööd tehtud ja ligi pool kruusahunnikut paika veetud ning saalungit ka juurde ehitatud.
Ukse laiuse mõtlesin teha 2.6 meetrit ja kõrguse 2.7 meetrit. Siis on võimalik ka täiskõrge bussiga kanali peale sõita ja ei pea laiuse mõttes sisse sõites millimeetrit taga ajama ning peegleid kokku klappima.
Hetkel tekkinud ka mõttekoht, kuidas kanalisse valgus paigaldada. Ehk oskab keegi soovitusi jagada. Ühel sõbral laotud kanali seinad silikaadist ja ladumise ajal seina jäetud süvendid, kuhu paigaldatud päevavalguslambid. Siia seina süvendeid teha nagu keeruline. Kui muud üle ei jää siis keerab lambid lihtsalt seina, kuid siis jäävad need tõenäoliselt kanalis opereerimisele ette ja varem või hiljem kukub neile midagi selga.

[Urmas]

Hetkel tekkinud ka mõttekoht, kuidas kanalisse valgus paigaldada. Ehk oskab keegi soovitusi jagada.

Tänapäeval, kui on välja mõeldud LED valgustussüsteemid, pole mõtet oma aju hallrakke hävitada mõtlemisega, sest need(hallrakud) ei pidavat taastuma. LED ribasid saab toppida igatsugu erinevatesse profiilidesse ja see max 20mm mõlemalt poolt kanalis liikumist küll ei tohiks takistada. On olemas kolmnurkprofiilid, mille saad paigaldada nii, et riba hakkab ülespoole valgust näitama.

[T25]

Ma igaks juhuks mainin, et enne valamist pead saalungi korralikult ära toestama igalt poolt.

[pikk88]

Kunn sul nüüd järg käest ära läinud natuke. Mul ei tule siia hoonesse mitte ühtegi tuhaplokki. Hoone on läbi ja läbi karkasshoone. Sellejaoks, et hingesid kinnitada ja uksed normaalselt tööle saada plaanin ukse ümbrusesse 20x20 prussist nö lengi tekitada. Siis ei tohiks olla probleemi ei hingede paigaldamise ega ka reguleerimisega. Kanalisse saavad kaablid veel enne valu paigaldatud, kuid kuna mul pole mingit huvi plokkidesse süvendeid lõigata/raiuda ega polnud ka soovi sinna kitsamat plokirida laduda (sest see oleks takistanud ühes jaos valamist) siis tulebki ilmselgelt kasutada Urmase soovitatud LEDe. Maandus on juba kaks aastat tagasi ära tehtud korralikult varrastega. Seepärast pole vajadust enam eraldi vundamendi külge seda tekitama hakata. Ja t25 võib täitsa rahulikult magada. Need saalungid selle pildi peal ei ole veel sugugi mitte valmis vaid lihtsalt ühe otsa alla puujupp pandud, et kontrollida kui palju tegelikult saalungit kõrgemaks ehitada vaja on.

[T25]

Ukse koha pealt. Ma oma garaazile alguses tahtsin kahelepoole lahtikäivaid teha, kuid hiljem lasin ikkagi tõstukse panna ja ei kahetse. Rahaliselt oli muidugi tõstuks üksjagu väljaminek, ma täpselt ei mäleta, kuid laius on vist ka 2.6 või 2.7 ja kõrgus on 3.0 m ja koos puldist avamisega ja paigaldusega läks ca 1.5 kilo. Kõrguse tegin sellise, et bellaruss ka vajadusel sisse mahuks, kuigi mul on põka T25. Lahtikäivad uksed on mul tehtud kuuri osale, kus ukseava on 2.4 m ja tegin puidust ning need on sellised kobakad, et panin igaks juhuks 4 hinge ühele uksele. Ma kasutasin decoras müüdavaid ilusama vanaaegse välimusega hingi. Uksed nüüd ilmastikuga mängivad korralikult. Kui on kuiv , siis kuivavad kokku, nii et jääb lausa vahe vahele, talvel aga paiusb see vahe nii kokku, et lükkab uksed lausa kummi ettepoole. Ja kuidas neid veel korralikult tihedada, eriti alumist osa, et talvel õhk välja ei jookseks, kõik need probleemid lõpuks sundisid mind tõstukse kasuks otsustama.

[pikk88]

Ajalooline hetk, vähemasti minu jaoks. Eile hommikul sõitis mikser õuepeale ja sai vundament ära valatud.
Lõpptulemus jäi selline


Nagu "hea tava" selliste tööde puhul ette näeb siis lõpetasin armatuuri viimased sidumised varahommikul ja kui kõik valmis sai siis kaks minutit hiljem tuli Rudusest sõnum, et auto väljus tehasest, 4,5 kanti betooni peal. Muidu õnnestus kõik suurepäraselt ainult, et betooni tuli puudus Arvestasin, et umbes 0.3 kanti peaks üle jääma, kuid tegelikult tuli umbes 0.4 kanti puudus. Umbes pool kanali plokkidest jäid täis valamata aga eks selle osa teeb hiljem käsitsi juurde. Ilmaga vedas ka, sest terve päeva oli kergelt niiske ja pilves ilm, kuid sadama ei hakanud kordagi. Pumpamise peale kulus 45 minutit ja kokku oli kahe tunniga kõik lõpetatud.
Selleks, et ukse alt ei hakkaks tuul lund ja muud sodi sisse puhuma sai vundamendi äärde sisse valatud 6x60 nurkraud.

Eks aeg näitab kuipalju kasu või kahju sellest on. Tõstukse peale üle minna jõuan iga kell. Uksehingedega ka probleemi ei tohiks tulla. Vanast ajast peaks kusagil kuurinurgas vedelema korralikud sepa tehtud hinged koos vastustega. Ja alati on ju võimalik ropu raha eest sepa käest uued tellida. Nende tavapoodides müügil olevate pehmest rauast hingede peale pole mu meelest küll mõtet raha kulutama hakata. On vaid aja küsimus kuna need läbi kuluma või ära vajuma hakkavad...

[pikk88]

Ära ahvatle inimest halvale teele
Ega see ei tähenda, et ma seda võimalust kaalunud pole. Lihtsalt on mõningaid lahtiseid agasid veel lisaks rahale, miks ma ei ole veel 100% kindalt otsusele jõudnud põranda osas. Kuid need põhjused ja kahtlused pole siin netis arutlemiseks.

[T25]

Silm mul ei seleta, aga kuidas sa saalungi alumise otsa toestasid, et betoon laiali ei vajutaks. Äkki sinna sul läkski see betoon kaduma, et saalung vajus natuke trapetsisse.

[pikk88]

Silm mul ei seleta, aga kuidas sa saalungi alumise otsa toestasid, et betoon laiali ei vajutaks. Äkki sinna sul läkski see betoon kaduma, et saalung vajus natuke trapetsisse.

Umbes meetriste vahedega sai armatuur maasse löödud ja naeltega igatepidi saalungi külge fikseeritud. Saalung ei vajunud ega liikunud kuhugile. Nüüd tagantjärele kahtlustavad paljud tuttavad, et ehk oli juba masinas vähem betooni sees, kuid see on ainult kahtlus ja ilmselgelt kindlat kinnitust sellele ei ole võimalik saada.

[pikk88]

Eile jõudsin omadega niikaugele, et sain saalungid laiali lammutatud. Kuivõrd keegi ahv oli teinud need natuke liiga korralikud siis oli lammutamisega ikka tükk tegemist. Päris nii lihtsalt asi ei käinud, et virutad saapaga paugu ühte nurka ja tõstad lauajupid eemale. Valu õnnestus igati ja kuigi mul ei jäänud armatuuri ümber suure tõenäosusega isegi mitte viiesentimeetrist kaitsekihti ja kohati külgede pealt ei jookse kõik päris nööri mööda(valamise käigus on saalungid ikkagi natuke liikunud) olen ma veendunud, et see asi kestab siin veel rohkem kui sada aastat.
Lõpptulemusest ka paar pilti:



Vahepeal ka selgunud niipalju, et kõige tõenäolisem põhjus miks betooni puudus tuli, on valesti arvestamine. See võimalus on põhimõtteliselt välistatud, et tehasest vähem välja saadeti. Aga takkajärele pole sellel ka enam erilist vahet.
Üks tuttav käis veel vahepeal mu töösaavutust imetlemas ja soovitas enne tagasitäite tegemist väljapoole maapinnale maha laotada tõrvapapi või mummukile, et takistada vee valgumist hoone alla. Ise olen selles osas üsnagi skeptiline, sest pinnas imab väga hästi vett. Hiljuti istusin kaks tundi kohapeal ja ootasin paduvihma üleminekut. Kui vihm lõppes siis oli keset õue muru peal üks lomp, kuid see kadus umbes 45 minutiga. Seega peaks minuarvates piisama ka sellest, kui hoone ümbert pinnase kalded paika ajada ning vihmavesi eemale juhtida.
Lisaks pakuti mulle vahepeal veel ühte palkmaja, mille saaks endale jälle õuepeale mädanema vedada Kuna seekord asub asi Ida-virumaal siis pole hetkel aega maja lähemalt vaatama minna. Ehk sügisepoole rohkem aega ja siis vaatab pakutava kauba oma silmaga üle. Sest ega seda mõtet pole ma veel sugugi mitte maha matnud, et endale palkmaja soetada.
Üllatuseks oli minu jaoks veel ka see, et väga palju kruve, mida kasutasin saalungite ehitamiseks, oli pooleks läinud või läksid pooleks välja keeramise käigus. Kasutasin Würthi 4x45 kruve ja üldjuhul nagu selle firma kaupa nagu kiidetakse. Samas olid osad kruvid ka väga kõveraks väändunud, kuid olid siiski terveks jäänud

[aero]

Kesiganes see ahv ka ei olnud, väga viisakas tulemus! See papi ja kile soovitaja on ka tubli mees. Soovita talle ilma põhjata kummikuid, vastuteenena. Hinnaralli mõjutab kõiki, Würth ei ole erand.

[Walterscheid]

Neid kruvide purunemiseid olen ise palju kogenud, kui maja ümber mingi ajutise tellingu või konstruktsiooni olen teinud. Ehituspoodides need suured kruvisid täis stendid on kõik siseruumidesse ja "chip board" ehk vist OSB kinnitamiseks, välitingimustesse kruvisid on tavaliselt väike nurgake. Alates d 5-6 mm enam ei purune, aga 4,5 paisuvad lõbusalt pooleks.

[pikk88]

Aero, mu meelest pole see võrdlus ilma tallata kummikuga päris kohane. Pigem võrdleks seda kummikuga millel on auk tallas või siis pragu tallas. Ka pragulise kummikuga on ju mingi teatud nurga all võimalik lombist läbi jalutada ilma, et jalg märjaks saab. Kuid kui pikemaks ajaks vette passima jääda ja seal ka ringi paterdada siis saab sokk kohe kindlasti märjaks
Walterscheid mismoodi saab kruvi pooleks paisuda? Mul saalungid kokku heal juhul kuu aega vanad. Sellise lühikese ajaga ei tohiks see küll mingit mõju avaldada, kas kruvi mõeldud sise-või välistingimustesse? Üldjuhul ma küll siiani Würthi toodanguga rahul olnud. Sisse keeramisel pole nagu suutnud neid pooleks keerata ja päid ka kuigi lihtsalt maha keerata ei anna. Pigem on tüütu see, et tihtipeale on torx otsaga kruvid natuke liiga täpselt tehtud ja otsik jääb kruvi otsa, kui akutrelli ära võtad. Tuleb "tundega" sikutada