Kaasaegne ahi
-
- Uus kasutaja
- Postitusi: 21
- Liitunud: 06 Okt 2011, 21:54
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 1 kord
Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas PaulP »
Punastan omaette kodus ja tunnen häbi enda ehitatud restkoldega ahjude pärast
-
- Uus kasutaja
- Postitusi: 21
- Liitunud: 06 Okt 2011, 21:54
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 1 kord
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas PaulP »
Umbkolle ei ole halb ega paha.
-
- autodidakt
- Postitusi: 10922
- Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
- On tänanud: 312 korda
- On tänatud: 383 korda
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Sinu viitele tuli vasteid 10 lehekülge. Millist neist peaks lugema? https://int.search.myway.com/search/GGm ... +brennraum
-
- Uus kasutaja
- Postitusi: 21
- Liitunud: 06 Okt 2011, 21:54
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 1 kord
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas PaulP »
-
- Uus kasutaja
- Postitusi: 21
- Liitunud: 06 Okt 2011, 21:54
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 1 kord
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas PaulP »
-
- Uus kasutaja
- Postitusi: 21
- Liitunud: 06 Okt 2011, 21:54
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 1 kord
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas PaulP »
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Kas nii et puhast puitu põletades vanas umbkoldes tuli korstnast 100 ühikut (numbrid võtsin "laest") peenosakesi aga prügi lisades tõusis see näit 400 ühiku peale?PaulP kirjutas: ↑12 Mär 2019, 21:51 Üks värskelt kaitstud doktoritöö kirjeldas kaasaegse (restiga v-kolle) ahju ja vana väsinud süsteemiga (umbkolle) ahju saastet. Koos puiduga põletati olmeprügi. Puhta puidu põletamisega võrdluses: umbkoldega ahjus peenosakesi 4 korda rohkem, "kaasaegses ahjus" 43 korda rohkem.
Punastan omaette kodus ja tunnen häbi enda ehitatud restkoldega ahjude pärast
V-koldest tuli puhta puiduga 10 ühikut peenosakesi aga prügi lisades 430 ühikut?
Sellest järeldame et ...?
Kui juba mõõdeti siis ilmselt tehti seda põhjalikult ja on näha mõlema kolde kogu saaste, mitte vaid peenosakesed, ning samuti kolde kasutegur. Kas tooksid need andmed ka siia näha palun.
See juba mõistlikum jutt.PaulP kirjutas: ↑13 Mär 2019, 22:39 Umbkoldega või "pilukoldega" ahjud on kasutajasõbralikumad. Nende ahjude puhul inimtegevus ei väära ahju toimivust. Kui ahjul on erinevad põlemisõhu juhtimise avad (tuhaluuk ja ahju uks), siis võib juhtuda, et neid kasutatakse valesti. Parimad tulemused restkoldega ahjudes on juhul kui 20% õhust juhitakse koldesse läbi resti ja 80% puudele peale (läbi ukse, läbi täiendavate õhukanalite või läbi kolde seintes olevate õhupilude kaudu.)
ehitusremont@gmail.com
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas mõte »
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1499
- Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
- On tänanud: 96 korda
- On tänatud: 48 korda
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1499
- Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
- On tänanud: 96 korda
- On tänatud: 48 korda
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
Punastama sa peadki jääma oma tehtu üle. See, mis ahjulaboris oleks võimalik olnud teha, selle tallasid sinusugused maha. Ahjus on olemas võimalused kollet mitmeti kasutada. On eraldi õhukanalid ja on ka rest, mida on võimalik pealt sulgeda, muuta kolle restita koldeks, vajadusel reguleerida resti suurust. See pidi saama laboritööks, kus oleks olnud võimalik ka katsetada erinevaid koldetüüpe lausa. Pidi tulema põlemisõhu loendurgi.PaulP kirjutas: ↑12 Mär 2019, 21:51 Üks värskelt kaitstud doktoritöö kirjeldas kaasaegse (restiga v-kolle) ahju ja vana väsinud süsteemiga (umbkolle) ahju saastet. Koos puiduga põletati olmeprügi. Puhta puidu põletamisega võrdluses: umbkoldega ahjus peenosakesi 4 korda rohkem, "kaasaegses ahjus" 43 korda rohkem.
Punastan omaette kodus ja tunnen häbi enda ehitatud restkoldega ahjude pärast
Sinna ehitatud pliidi koldele oli planeeritud koldelae võimalus ja olid ka kõlgmised lisaõhu kanalid. Kuidas neid kasutati, teavad kasutajad.
1.Kes ehitas Eestis enne ahjulabori ahju külgmiste lisaõhu kanalitega ahjukolde?
2.Kes ja millal ehitas Eestis esimese "piluka"?
Ahjulabori projektiga alustasime koostöös Erik Teinemaaga 2010! Ahjude ehitamine algas 2011 ja jätkus 2012. Saamata on vastus, miks tänased kiibitsejad siis kaasa ei lõõnud kui kutsusime?
-
- Regulaarpostitaja
- Postitusi: 91
- Liitunud: 16 Nov 2017, 18:04
- On tänatud: 5 korda
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas Pottsepandus »
-
- Uus kasutaja
- Postitusi: 21
- Liitunud: 06 Okt 2011, 21:54
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 1 kord
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas PaulP »
-
- Uus kasutaja
- Postitusi: 21
- Liitunud: 06 Okt 2011, 21:54
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 1 kord
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas PaulP »
Erinevalt tavakasutajast on teised avatud uutele ideedele ja kuus aastat on pikk aeg, et midagi juurde õppida.Tavalugeja kirjutas: ↑18 Mär 2019, 19:11 Selline saavutus. Puhas teadus. (6 aastat tagasi)
https://www.youtube.com/watch?v=zl8dqufu1Do
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1499
- Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
- On tänanud: 96 korda
- On tänatud: 48 korda
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
"Kallutatuse" jutt ongi müüt millest elatusite. Konkureeriva kolde ehitamiseks oli võimalus juba siis, nagu kogu üritusest osavõtt. Aga kui ei tea nüansse, siis pole nendega võimalik ka arvestada ja siis lahmitakse kuulujutte siit ja sealt ja Jaapanist.
Mul oli kaks küsimust. Jätsid vastamata.
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1499
- Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
- On tänanud: 96 korda
- On tänatud: 48 korda
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
Mul on olnud võimalus hinnata neid arenguid nii kivis kui pildis kui sõnas. Pole põhjust aplausiks tegudele.
See, mida peab eksamil eksperthinnanguna hindama, see on küll puhas soss projekt. Ja seda õpetati koolitustel ja mille tagajärjel koolitatud ei leia praktikajuhendajaid.
Häda ahjudega ja muude küttekolletega on ikkagi eriliselt silmapaistvalt pottsepapealinnas Tartus eneses.
Rääkimata "juurde õppija" kümnetest valedest, võlgadest ja pettustest.
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1499
- Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
- On tänanud: 96 korda
- On tänatud: 48 korda
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1499
- Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
- On tänanud: 96 korda
- On tänatud: 48 korda
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
Vaid seda, et PaulP(ääso) on pottseppade koolitaja, kes ei suuda oma tööde ja teadmistega kvalifitseeruda pottseppmeistri kutseeksamile.
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1499
- Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
- On tänanud: 96 korda
- On tänatud: 48 korda
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
Värske doktoritöö on olemas ja uuritakse seal seda mida uuriti.mõte kirjutas: ↑16 Mär 2019, 11:06 Loen seda teemat ja tekkib selline "fake news" tunne. Alustuseks räägitakse mingist ägedast dokoritööst aga ühtegi viidet sellele tööle pole, kas see töö on üldse olemas? Siis kirjutakse enesekesksetest pottseppadest ja rumalatest kasutajatest. Aga reklaam/sõnum mida edastada tahetakse on restkolle halb, umbkolle hea, kuigi ühtegi fakti pole toodud.
http://pilv.emu.ee/Marek_Maasikmets_DO2 ... KfVM11iHGY
-
- Uus kasutaja
- Postitusi: 21
- Liitunud: 06 Okt 2011, 21:54
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 1 kord
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas PaulP »
-
- Uus kasutaja
- Postitusi: 21
- Liitunud: 06 Okt 2011, 21:54
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 1 kord
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas PaulP »
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1499
- Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
- On tänanud: 96 korda
- On tänatud: 48 korda
Re: Kaasaegne ahi
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
Kui sa sedagi pead teistelt küsima, mida sa siis üldse tead ja mida sa õpetada suudad
Tee omale selgeks, kes sa üldse oled. Googelda. Mida sul peale oma maksuvõlgade veel on näidata?
Mine “Ahjud, kaminad, korstnad”
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring