Pahtli lihvimine (kriimud)

[kristjan0007]

Tegelen hetkel ühe tavalise kortermaja magamistoa seinte pahteldamisega, valmistan ette värvimiseks.
Võib öelda, et kõik läks isegi päris hästi ja siledalt, kuni jõudsin lihvimiseni. Kuna igapäevaselt sellega ei tegele, ja varem olen seinu ettevalmistanud vaid tapeedi kleepimiseks, siis vajaks nüüd natuke kaasfoorumlaste abi.

Nimelt lihvimsel tekkivad sellised imelikud karedad kohad ja pisikesed kriimud. Ei tea, võibolla ei tasu neid tähele panna?
Kuna olen ninaga koguaeg vastu seina ja valgustan lambiga küljepealt, siis võibolla ainult sellepärast on neid näha, hiljem päevavalgusega neid ei näe äkki.
Tavaliselt soovitatakse kasutada liivapaberit 150, mille jätsin kohe suht alguses välja, ostsin 180'se, kuid sellega sama jama.
Võibolla olen valinud jama pahtli, kohalikus väikses ehitupoes oli ainuke valik Eesti toodang: niiskuskindel Siler-5 peenpahtel?

Lihvimisel kasutasin head klotsi ja väga kõvasti peale ei surunud. Liivapaberi vahetasin suht kohe kui see kuluma hakkas.

[Urmas]

Kriimude põhjuseid võib olla palju ja seepärast ei hakka ennustamagi. Mine mõnda hästivarustatud suuremasse ehituspoodi, osta niiskuskindlat valmispahlit, reeglina tähistusega "W", pahtelda sellega 1x, soovitavalt 2x üle, lihvi, krundi ja värvi, mis värvi tahad. Miks 2x pahteldada? Aga selleks, et ühe õhukese kihi alt võid lihvida välja selle kriipsudega pahtlikihi.

[kristjan0007]

Kriimude põhjuseid võib olla palju ja seepärast ei hakka ennustamagi. Mine mõnda hästivarustatud suuremasse ehituspoodi, osta niiskuskindlat valmispahlit, reeglina tähistusega "W", pahtelda sellega 1x, soovitavalt 2x üle, lihvi, krundi ja värvi, mis värvi tahad. Miks 2x pahteldada? Aga selleks, et ühe õhukese kihi alt võid lihvida välja selle kriipsudega pahtlikihi.

Selge. Kas peab kindlasti niiskuskindla valmispahtli ostma, see vist peaks kallima olema?
Algselt sai ostetud niiskuskindel, kuna teist lihtsalt polnud või niiskuskindla peale tavalist panna ei tohiks?
Tegu magamistoaga, kus niiskust palju pole...

[Urmas]

... Selge. Kas peab kindlasti niiskuskindla valmispahtli ostma, see vist peaks kallima olema?
Algselt sai ostetud niiskuskindel, kuna teist lihtsalt polnud või niiskuskindla peale tavalist panna ei tohiks?
Tegu magamistoaga, kus niiskust palju pole...

No kui tegemist magamistoaga, siis oled jah valinud jama pahtli. Mine osta suuremast ehituspoest valmis peenpahtlit ämbriga ja tee nii nagu enne kirjutasin- 2x, jnejne. Neid valmispahtleid igatsugu tootjatelt- Sheetrock, Vivacolor, Kiilto, Sadolin jnejne. Tsemendi baasil asjadele (niiskuskindlad) võid selle peenpahtli otse peale kanda, aga võid ka igaks juhuks ühe nakkedispersioonikihi vahele ka kanda. Suurimat valikut pahtleid olen siiani näinud Tallinna Espakis.

[Manowar]

Liiga peen lihvpaber ei mõju ka hästi, kui on suureteraline pahtel, kuna terad hakkavad rullima paberi all ja kriibivad vaod sisse, siiski soovitaksin peenpahtlit ja 150 paberit.

[brid_pätt]

Mina laseks suht paksu kihi krunti sinna peale, teeks väikese vahelihvi ja siis tõmbaks veel ühe kergema kihi selga. Ja kui sa veel kaks korda lõppvärviga teed, peaks olema hea küll. Ära ninapidi seina küljes ole ja vaata asi üle päevavalguses. Umbes pooleteist-kahe meetri kauguselt.
Niiskuskindlad pahtlid kipuvadki sihukest jama tegema, pealekauba kehv pahteldada, venib nagu tatt. Tavaruumides proovi sellisest lõksust edaspidi hoiduda.

[kristjan0007]

Tänud vastanuile, kohe targem.
Ükskõik kas 150 või 180 paberiga lihvides viskas triibud peale.
Kusjuures oligi nii, nagu eespool vastati, et oli kohe hästi tunda kuidas suured pahtli terad liivapaberi all kriibivad.
Kuna polnud juba ammu remondiga tegelenud, pidasin seda alguses normaalseks.
Ometigi on pahtli koti peal kirjas, et peenpahtel viimistlemiseks...

Proovisin ka paksult ühte nurka värviga kruntida. Läks ainult hullemaks, kui varem oli kriime ainult ligidalt ja hea valgusega näha, siis peale kruntimist oli juba meetri tagant ja halva valgusega kõik praak näha.

Eks tuleb siis osta valmispahtel ja kiiresti praak üle teha.

KÜSIMUS: Tean, et auto kere pahteldatakse mõlemat pidi, kuidas on seintega lood? Kas pahteldatakse nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt? Lihtsalt panin tähele, et seinas on mitu suuremat vagu horisontaalselt ja tekkis mõte, et horisontaalselt pahteldades, oleks neid lihtsam siluda...

[brid_pätt]

Kuna ka eespool soovitati pahteldada kaks korda, siis pahtelda esimene kiht suunal sein-sein ja teist korda põrand-lagi. Või, kui veel täpsemalt väljenuda, siis alustad teist kihti alt ja tõmbad nii kõrgele, kuhu mugav on, misjärel tõmbad ülevalt alla, niimoodi saad pahteldusjoone märkamatult kokku. Ja sinu juhul soovitaks ma ikkagi korra seesuguse alupinna ära kruntida, võid veega lahjendada u.20%. Peaasi, et võtab eelneva tolmu kinni ja pärast ei lihvi peenpahtlist läbi selle sama W-ni. Ja ära punnita selle 180-ga, vabalt saab hakkama ka 100 või 120-sega, tõmbad uue paberiga lihtsalt kergelt üle betoonpõranda või vana liivapaberi, et kõrgemad terad-kivid tasanduvad, tagasi keeratud liivapaberiservad nüritad veidi rohkem maha ja ongi lihvaparaat valmis. Kohe algul ei tohi eriti kõvasti peale suruda muidugi ka. Värvile on vaja veidi nakkuvamat aluspinda, kui seda 180-se paberiga läikima hõõrutud pind on. Loomulikult on paberitel ka vahe sees. Kuna ise teen santoga, siis enda jaoks välistaks igal juhul mirka ja mingid odavad india paberid. Vaata poes ise ja otsusta, usun, et kui sama kangusega ja erineva firma tooteid võrdled, siis vali ikka veidi tugevama põhja ja rohkema abrasiivmaterjaliga paber. Vähemalt saad oma raha eest rohkem.

[kristjan0007]

Tänud asjaliku info eest!
Nüüdseks olen juba valmispahtliga seinad kaks korda üle teinud ja tulemus on hämmastav! Vana pahtlikiht näeb valmispahtli all välja krobe nagu tsement.
Kahjuks horisontaalselt pahteldamine ei läinud üldse hästi, see oli kuidagi väga raske ja ei tulnud kohe üldse välja, pahteldasin edasi ainult ülevalt alla ja alt üles. Kogemusi rohkem vaja.

Valmispahtli lihvimine läks ka päris hästi. Kuigi oleks võinud vana pind enne ärakruntida, nagu Brid_pätt soovitas. Mõned terad vanast pahtlist sai väljalihvitud, mis hakkasid kraapima ja triipe tegema. Teine kiht valmispahtlit sai peale kantud ja loodab, et rohkem neid terasid välja ei tule.

LISAKS 17.12.2012: Mingi kamm ikkagi jääb. Kuna 180 liivapaberit jäi alles 1m proovisin viimast pahtlikihti algul sellega lihvima hakata. Kuna viimane kiht peab kõige sirgem ja paremini lihvitud olema, siis võtsin appi parima valgustuse mis mul võtta oli.
Ikkagi tekkisid väiksed triibu. Lihvisin ringi kujuliselt ja jäid sellised suht suured ringi kujulised lohud, valgusega hästi näha. eekord mitte just kriimud vaid rohkem lohud.

Tundub, et kõige jamaks vist isetehtud lihvimisklots, täna ostab poest spetsiaalse lihvimisklotsi ja kui siis ka mingi jama on, siis on mõtted otsas.
Kas ringi kujuliselt ikka lihvitakse, igaks juhuks küsin üle, lihtsalt mõttet hakkavad otsa saama?

[maaler41]

Äkki oleks teinekord litsam lasta töö profesionaalil ära teha,kui ise jebida???

[pikk88]

Äkki oleks teinekord litsam lasta töö profesionaalil ära teha,kui ise jebida???

A võib-olla mõnele inimesele meeldib ise jebida

[maaler41]

Äkki oleks teinekord litsam lasta töö profesionaalil ära teha,kui ise jebida???

A võib-olla mõnele inimesele meeldib ise jebida

Loomulikult on igaühe vaba valik!! Aga lihtsalt inimesest on kahju, kui palju aega ja raha läheb raisku.... Peaeguseks muidugi on tal ehk see tuba juba unustatud!!

[yasaka8]

Vana teema, aga mure sarnane - pahtliks Kiilto LH kotipahtel. Seina kandes saab sileda pinna, aga lihvides tulevad kohe kraapsud peale. Ei ole vahet kas lihvida P100, P150 või P230 paberiga. Enne lihvimist kuivas mitu päeva.
Milles võib asi olla?

[yasaka8]

Ehk siis sein näeb välja umbes selline

[Urmas]

Milles võib asi olla?

Pahtlis. Kasuta normaalseid valmispahtleid, pole mingit segamist, pole mure, et vett läks rohkem või kuivsegu rohkem, ei mingeid kriimusid lihvimisel.

[yasaka8]

Juba tegin tünnipahtliga üle ja jäi hea, aga küsisin huvi pärast. Peaks ju sellegagi mingi tulemuse saama kuna tegu ikkagi peenpahtliga. Hetkel tundub, et minu käes sobiks ainult alumiseks kihiks viimase pahtlikihi alla.
Proovisin ka veidi paksema ja veidi vedelamana, aga ikkagi sama seis.

[Urmas]

Juba tegin tünnipahtliga üle ja jäi hea, aga küsisin huvi pärast. Peaks ju sellegagi mingi tulemuse saama kuna tegu ikkagi peenpahtliga. Hetkel tundub, et minu käes sobiks ainult alumiseks kihiks viimase pahtlikihi alla.
Proovisin ka veidi paksema ja veidi vedelamana, aga ikkagi sama seis.

Kiilto LH tera suurus on 0,25mm, siis Vivacolor LH tera suurus on 0,2mm ja Vivacolor LH White(kergpahtel) tera suurus on 0,15mm. Juba sealt tuleb sisse vahe ja pole vahet millise numbri liivapaberiga lihvid, sest kui lihvtalla all hakkab suurem tera jooksma, siis see veab jutte ka ülejäänud pinnale ja kratsib triibuliseks.
Ah, et mõned ikka viitsivad veel kuivsegudega mässata. Mis see põhjus küll võis olla? Hind?

[yasaka8]

Ei olnud otseselt hind. Kuna vuugipahtlina tundus weberi JS mõnusam kui vivacolori J(ei tõmmanud nii palju kokku), siis mõtlesin proovida ka peenpahtlit seguna.
Lihvida seda LH-d on ka muidugi kergem, aga kahjuks lihvitud pind ei kannata mingit võrdlust sheetrockiga.

[Urmas]

Ei olnud otseselt hind. Kuna vuugipahtlina tundus weberi JS mõnusam kui vivacolori J(ei tõmmanud nii palju kokku), siis mõtlesin proovida ka peenpahtlit seguna.

Võid proovida valmismiksitud vuugipahtlit Dalapro J, sellel on ka suhteliselt väike mahukahanemine. Peaks olema saadaval Värvikeskuses.

[onusnooker]

Dalapro J on tõesti hea, ma saan võrrelda ainult Dalapro S, J jääb tunduvalt siledam, kuna mõlemaid kasutan praegu. Samas on see J ka tumedam. Kuna J jääb sile, siis kas sellega võiks ka lauspahteldust teha? Õhukese kihina nt S pahtli peale? Mõlema pahtli puhul kriimudega probleeme pole olnud, mõned toad valmis, krundi all.

[Urmas]

Kuna J jääb sile, siis kas sellega võiks ka lauspahteldust teha? Õhukese kihina nt S pahtli peale?

Dalapro J on mõeldud vuugilintide ja nurkade kleepimiseks. Mina kätt ette ei pane kui tahad J pahtliga lauspahteldust teha, aga J on tunduvalt raskem lihvida kuna selles rohkem liimollust sees.