Sõrmjätkatud materjal sarikateks

[ponkskar]

Sarikad tuleksid ca 7.8m, katus 45º ja materjaliks kivi (katuse alla siis toad ka ikka). Algul mõtlesin,et panen 6m ja 3m 50x200mm prussid poltidega kokku ja saabki sarikas, aga nüüd tuhlates netis, leidsin,et võimalus on ka sõrmjätkatud materjali kasutada (hinnaks tuleks ca 500eek/tk, 7.8m sarikas, 50x200mm). Ise ei tea sellest sõrmjätkatud asjast eriti midagi. On's selle sõrmjätkatud materjali ainuke miinus võrreldes tavaprussidega see, et see tuleb tiba kallim (minu näite puhul, kus mul oleks vaja jätkata ja palju materjali jääb topelt,see vahe väga suur ei tuleks)?

[ifffff]

mina küll sõrmjätkatud prussi kandevkonstruktsioonis ei kasutaks ei tea peast kas on lubatud või mitte aga liimitud ühendus jääb ikkagi liimitud ühenduseks

[wake]

mina küll sõrmjätkatud prussi kandevkonstruktsioonis ei kasutaks ei tea peast kas on lubatud või mitte aga liimitud ühendus jääb ikkagi liimitud ühenduseks

Sõrmjätkatud saematerjali kasutusvaldkonnad langevad enamuses kokku normaalse saematerjali omadega, milleks on nii kandvad kui mittekandvad konstruktsioonid. Siiski tuleb arvestada sõrmjätkatud saematerjali suhteliselt väikese paindetugevusega, kuna jätkukohad võivad painde mõjul järele anda.

See viimane lause tekitas veidi huvi:
Ühelt tootja leheküljelt (Peetripuit) leidsin, et tugevusklass on S10 (DIN), mis peaks vastama klassile C24(EN)... vähemalt googeldades leidsin sellise lause mingist artiklist.
Või oskab keegi täpsemalt öelda, kust saaks täpsed tugevusnäitajad sõrmjätkatud puidu kohta, mida siin Eestis tehakse (oleneb liite tugevus ju hammaste suunast ja suurusest).

[andero23]

Liimpuidu tugevuses ei ole nüüd küll mõtet kahelda. Kui ikka vähegi normaalsest kohast ostetud, siis sobib väga hästi kandvatesse konstruktsioonidesse.

[copper]

kas ikka sobib ... !??

[andero23]

Liimpuiduks nim vähemalt 4st lamellist pakettristlõikest liimitud elementi. Liimideks on tume resortsiinliim või hele melamiinliim. Puit kuivatatakse ja tehakse tugevussortimine... siis liimimis teema. Liimpuidust võib teha sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. Kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks. nt Tallinna spordihall sildeavaga 45m.
Põhiomadused: tugevusnäitajate valikuvõimalused.
Temp. ja niiskusdeformatsioonid on väiksemad võrreldes täispuiduga.
Suurem vastupanuvõime tule suhtes.

Tugevusklassid: Põhjamaade standard L40 vastab euro standardis klassile GL32 või GL36, kus number näitab normatiivset paindetugevust, N/mm2.

Ei tohi ladustada niisketes tingimustes ja tuleb kaitsta vee eest. Niiskunud liimpuit võib kuivamisel lõheneda.

[ponkskar]

Liimpuit ja sõrmjätkatud on minu arust tiba erinevad asjad. Sõrmjätkatud materjal peaks olema selline kus kahe tala otsad on omavahel nn. sõrmühendusega kokku liimitud, aga materjal ise on tavaline puit.

[andero23]

Nii ta on.
Sõrmjätkatud puit: Puitmaterjal, mis koosneb kahest või enamast samasuguse ristlõikega osast, mille kiilukujuliste hammastega otsad on omavahel kokku liimitud

Liimpuit: eelnevalt kirjeldatud

[andero23]

Aga kui nüüd teema algusesse tagasi tulla, siis see kõik see jutt vist teema algatajat ei aita?

Sõrmjätkatud puit- Eesti standard ei ütle sellise asja kohta suurt midagi. Mujal maailmas: On olemas kahte sorti sõrmjätkatud puitu, üks - ainult vertikaalseks kasutamiseks, teine - samade tugevus omadustega, mis tavaline puit ja sobib kasutamiseks kõikjal. (jutt käib kandvatest osadest)

Variant ühe puhul on liim ühendus paindel nõrgem tavalisest puidust ja pikisuunas tulevaid jõude võtab samamoodi vastu. Seega kui ei ole teada, kas antud materjal on sobilik kõikidesse konstruktsioonidesse, ei ole soovitatav seda kasutada kohtades, kus ta peab vastu võtma muid koormusi peale vertikaalse.

[ponkskar]

Erinevatelt lehtedelt oled leidnud,et sõrmjätkatud höövelpuit on konstruktsioonpuit, mida kasutatakse ehituses talade, sarikate ja postidena.
Minu postituse eesmärk oli teada saada, et kuidas siinne rahvas on teinud, kui vaja selliseid pikemaid sarikaid, et kas siis kasutatakse seda poltidega pikendust või muud varianti.
Täisliimpuidust sarika hinnaks pakuti midagi natuke üle 900eek/tk (50x200mm, 7,9m), sama suur sõrmjätkatud tala oleks natuke üle 500eek tk ja tavaline kuiv pruss tuleks ilmselt natuke üle 400eek/tk (materjali kulu 9m).

[wake]

Ma olen enamasti joonestanud jätkatud sarikad, kui on olnud vaja pikemaid. Hind on ju enamuse jaoks oluline argument. Ja tavaline saematerjal on ka olnud lihtsamini kättesaadav. Aga kuna S10 klassi puit võrdsustatakse C24 klassi puituga, siis sel juhul võiks julgelt kasutada seda sõrmjätkatud puitu. Tavalise saematerjali klass ju C16 (oksad teevad nõrgaks), tugevussorteeritud puit C24.
Eeliseid tavalise puidu ees:
pole vaja jätkata
seega on sarikate vahed ühtlased ja villa paigaldamine lihtsam
olevat kujupüsivam
Muidugi ei tea, kuidas need liited niisketes oludes käituvad. Võib ju juhtuda, et sarikad saavad püsti, aga siis tuleb nädal aega vihma ja katust mingil põhjusel peale ei saa.

[ponkskar]

Muidugi ei tea, kuidas need liited niisketes oludes käituvad. Võib ju juhtuda, et sarikad saavad püsti, aga siis tuleb nädal aega vihma ja katust mingil põhjusel peale ei saa.

See on hea point. Mul on saadaval seda materjali, mille peal on need suure välireklaamid. Need siis tuleb selleks ajaks objektile vedada,et vajadusel sarika otsad kinni katta. Jätkukoht jääb suht sarika ülemisse otsa (pennist harja poole).

[taastaja]

Üks võimalus on veel, lühemate sarikatega, sarikate jätkamisest pääseda, kui murad katuse peale penni ära.