Deformatsioonivuuk bauroc seinas

[silentbob]

Plaanis hakata laduma Bauroc classic 200 seina 19m x 9m põhiplaaniga ristkülik maja. Bauroci dokumentatsioon ülteb, et "seinte armeerimine võimaldab suurendada deformatsioonivuukide vahekaugust kuni 12 m". Mu majal saab pikem sein olema 19m.

Nüüd siis küsimus, kuidas seda olukorda lahendada? Hoone igas küljes on mitmeid akandi ja uksi, aga mõned plokiread jooksevad loomulikult ka täis 19m. Kas siis peaks ikkagi pikema seina keskkohta vuugid planeerima? Kuidas neid siseviimistuslikult mõistlik paigutada on? Kas näiteks ristumiskohta siseseintega, et vuuk ei jääks viimistlemist segama? Või peaks olema vajadusel vaadeldavas kohas?

[ifffff]

Eks pead konstruktorilt küsima, aga ... ma ehitasin Texoblockist (üks gaasbetoon puha) 10x15 mõõtudega töökoja. Ühtegi deformatsioonivuuki ei teinud. Miskit juhtunud ka pole.

[Kalvis]

Klassikalisel viisil väikeplokke ladudes pole deformatsioonivuuki vaja, sest selleks on vuugi mördisegu. Nimelt on klassikaline müürisegu plastsem kui kivi ja annab survejõududele järele (iseasi kui keegi teeb vale seguretseptiga müürisegu siis saab vastupidise olukorra ja tekivad praod). Isegi armatuuri pole tavalisele 1 kordsele majale vaja lisada.

[Külaline]

Klassikalisel viisil väikeplokke ladudes pole deformatsioonivuuki vaja, sest selleks on vuugi mördisegu. Nimelt on klassikaline müürisegu plastsem kui kivi ja annab survejõududele järele (iseasi kui keegi teeb vale seguretseptiga müürisegu siis saab vastupidise olukorra ja tekivad praod). Isegi armatuuri pole tavalisele 1 kordsele majale vaja lisada.

Et Baurokist kasu tõuseks ei laota seda mitte "klassikalise müüriseguga" vaid "liimiga".
Mõra tekkib kõige nõrgemasse kohta, kas akna või uksenurka, ilma armeeringuta.

[Kalvis]

Maitse asi. Kuna ploki soojapidavus on peaaegu olematu siis vaid rahamehed teevad maja soojustuse Baurocist, targemad kasutavad maja soojustamiseks paremaid ja odavamaid soojustusmaterjale. Sel juhtumil ei mängi Bauroci vuuk mitte mingit rolli.

[Külaline]

Maitse asi. Kuna ploki soojapidavus on peaaegu olematu siis vaid rahamehed teevad maja soojustuse Baurocist, targemad kasutavad maja soojustamiseks paremaid ja odavamaid soojustusmaterjale. Sel juhtumil ei mängi Bauroci vuuk mitte mingit rolli.

WTF? Loen ja päike loojub. Kogu teema jookseb rappa.
99% müüridest mis on baurocist, laotakse vaieldamatult liimiga ja seda isegi kaugel venemaa kolkas.
Liimi kasuks on mitmeid argumente, ei näe vajadust siinkohal neid esile tuua. Def-vuugi teemas,soojustusmaterjali mainimine nii amatöörlikus kontekstis, on lihtsalt sooja õhu võngutamine.
Kes tegeleb selles valdkonnas, see teab ja kes ei tegele see mingu harigu end. Kalvis kahjuk/õnneks on ilmselt müüri vaid kaugelt näinud.
Def-vuukide asukohad peavad olema projektis märgitud, enamasti juba mainitud avatäidete nurgad, müüritise kõrguste järsk muutus( L ), lõuna-poolsed küljed on kohad mis halbade asjaolude kokkulangemisel venitavad kontrollimatu mõra.
Mõrad tulevad igal majal, kui kiirelt ja kui suured sõltub kasutatavatest materjalidest, vibratsioonist, ehitaja südametunnistusest ja veel mitmest X-faktorist. Def-vuuk ongi selleks, et seda kontrollida ja leevendada konstruktsiooni pingeid. Meie ehituskultuuris ei ole laialt levinud ja just bauroci ladumisel jäetakse tegemata, rõõm lugeda, et keegi vähemalt huvi tunneb.

[Kalvis]

Kellele meeldib ema, kellele tütar (jällegi maitse asi). Ka ilma liimita tehti vuugid soojaks - oled vist vuugisisesest õhuvahest kuulnud. Täisvuugiga ei laotud juba nõuka ajal, kuigi küttekulu hinnad olid tollal olematud, ikkagi tehti soojapidav vuuk.
Kuid paksem vuuk just aitab mõrasi ära hoida, sest leevendab pingeid konstruktsioonis, see oligi minu algse kommentaari mõte. Ei välista ka muid meetodeid, kuid kuna see meetod on juba sajandeid vana ja töötav siis võib julgelt kasutada.

[T25]

Üldine küsimus deformatsioonivuukide kohta. Kas ma saan õigesti aru, et def.vuuk jookseb alt ülesse välja ja põhimõtteliselt poolitab müüri ära ? Kas armatuur siis ka katkestatakse seal ning üldse, kas see seina nõrgaks ei muuda? Eriti näiteks keldri seina, mida rõhub maapinna surve.
Siiani on jäänud mulje, et kivimaja on ikka kõva maja, aga kui nüüd lugeda ,et iga 6m tagant on vaja def vuuki, siis jääb mulje, et seinad ei ole omavahel suures osas seotudki ja püsivad õhu ja armastuse toel püsti. Kas see võib ka olla üks põhjuseid, miks plokkidest maju maavärina piirkondades ei ehitata?

[Kalvis]

Antiikajast eelmise sajandini kaasaarvatud ehitati ilma deformatsiooni vuukideta. Ja püsib kenasti. Ei pandud isegi rauda sisse. Asi on õiges segus - liiga kange just teebki praod ja karjub deformatsioonivuukide järele. Veel lühidamalt - mingeid def.vuuke pole vaja kui kasutad õigeid asju.

[xxx111]

Päris nii lihtne see asi ei ole
Def vuugid on vajalikud kui armeerimine ei taga vastavat tugevust
Def vuuke võib vähendada või ära jätta kui vastavalt armeerida

Keldriseina pikkuses "poolitamine" def vuukidega pole tugevuse seisukohalt küsimus
Sein töötab "teist pidi" so tugedeks on vundament ja lagi ja arvutatakse nagunii 1m pikkust lõiku...
Sama kehtib korruste seinte suhtes (tugedeks vahelaed)
Põikseinad on olulised ja arvutuslikud jäikuse / stabiilsuse arvutustes
Loomulikult võivad vastavalt kandeskeemile ka pikiseinad ja põikseinad ka "kohti vahetada"

[macintosh]

Sul on kõige lihstam sokudaga need kuhugi ristumise sisenurka, kus nende peitmine ei võta eriti vaeva.
Tootja on üsna ühemõtteliselt deformatsioonivuugi tegemise ära kirjeldanud.
https://bauroc.ee/projekteerijale/muuri ... onivuugid/

[T25]

https://www.columbia-kivi.ee/deformatsioonivuugid/

Vuukide armeerimine ei tähenda, et deformatsioonivuukidest võib loobuda.

Vaatan veel üht joonist seal ja seal on näidatud, et metallvarras vuugis ja ühelt poolt plastiktorus. Et kas ma saan siis ikkagi õigesti aru, et tavapärane armatuur läbi ei jookse deformatsioonivuugist ja seotis või side on tehtud siis armatuurijuppidega, kus üks pool pannakse plasttorusse ja annab nihkuda seal see.
Tundub loogiline, aga samas nagu ei usu, et reaalselt ka keegi niiviisi neid vuuke teeb.

[xxx111]

Columbia Kivi:

Et kompenseerida ja vähendada kokkutõmbumistest tingitud pragude avanemist on võimalikud kaks lahendust, mida võib kasutada koos või eraldi.

- Deformatsioonivuugid
- Armeerimine

Seinte KONSTRUKTIIVNE armeerimine ei tähenda, et poleks vaja def vuuke
Seinu saab armeerida ka ARVUTUSLIKULT - st peab vastavalt ARVUTAMA, et vältida def vuuke

Kui armatuuriga ei saaks mahukahanemist kompenseerida siis poleks võimalikud vuugivabad betoonpõrandad (nt lennukiangaar), suuresildelised betoonkonstruktsioonid, suurte gabariitidega betoonkonstruktsioonid jne...

Vaatan veel üht joonist seal ja seal on näidatud, et metallvarras vuugis ja ühelt poolt plastiktorus. Et kas ma saan siis ikkagi õigesti aru, et tavapärane armatuur läbi ei jookse deformatsioonivuugist ja seotis või side on tehtud siis armatuurijuppidega, kus üks pool pannakse plasttorusse ja annab nihkuda seal see.

No mis mõte on def vuugil kui sealt armatuur läbi jookseb?
Def vuuk seda tähendabki, et on erinevad üksteisest sõltumatud osad so PIKISUUNAS on liikumine võimalik kuid NIHE seinaosade vahel on takistatud

Tundub loogiline, aga samas nagu ei usu, et reaalselt ka keegi niiviisi neid vuuke teeb.

See mida ehitaja objektil teeb on tema enda rida
Kui ei järgita projekti või tootejuhendeid siis see on ehitaja (ja järelevalve) vastutus
Kui ehitad ja valvad ise siis ise tead mis teed
Milles probleem?
Lisan veel, et def vuukide täpset asetust ja lahendust ei tasugi otsida põhiprojektis ja veel vähem eelprojektist
Need antakse tööprojektis - ja see on ehitamise aluseks
Kui seda (tööprojekti) pole siis tulebki leppida tootjate andmetega

[T25]

Kas tasandusvöö müüride peal tuleb sama põhimõttega läbi lõigata. Sama küsimus ka monoliitse vahelae kohta, et kuidas sellisel juhul arvestada all olevate deformatsioonivuukidega.

[xxx111]

Def vuuk on def vuuk
Kõik konstruktsioonid on eraldatud

[Urmas]

T25, olles saanud näha Näiteks Šveitsi standardit seina ja lae kokkupuute kohtades(laeservad), siis mind pani veidi hämmastama sealne nõue, et lae ja seina kokkupuute kohas peab olema avatud 2-3mm vahe ehk nn deformatsioonivuuk. Riigis, kus enam-vähem kõik ehitatakse graniidist aluspinnale, mis ei tohiks kõikuda edasi-tagasi nagu vesiliiva peale ehitatud Harku järve äärsed majad . Sealkandi majades võib jäädagi käima garantiiremonti tegemas. Eesti peaks vist idee järgi kuuluma geoloogiliselt sama aktiivsesse piirkonda. Hetkel ei viitsi uurida. Mulle isiklikult tundub, et see on rohkem sealsete ehitusfirmade lobbitöö, et ei peaks nendesse eelnimetud kohtadesse vuugiteipe paigaldama. Minu jaoks jäid need 2-3mm praod koledad. Õnneks ise ei pidanud sellise jamaga tegelema, vaid lihtsalt uudishimust jäi silma. Ootan huviga, millal see laiskuse /kokkuhoiu mood meie kanti jõuab. Tegelikult on selle idee teostamiseks vaja ainult 2-3 sisuturunduslikku artiklit ÕL-s.

[xxx111]

Def vuuk ja "siseviimistluses nähtav pragu" on täiesti erinevad asjad
Def vuuk või mitte so vastav arvutuslik sarrus def vuugi vältimiseks on projekti EK osa
Eristatakse mitmesuguseid vuuke: temp vuuk, mahukahanemisvuuk, töövuuk, def vuuk jms
Lae ja seina kokkupuutes, kui tegemist on mittekandva seinaga (mittekandev vahesein) tuleb vuuk igal juhul ette näha - kandev lagi (paneel, ferm, tala jms) ei tohi toetuda vaheseinale - vuugi suuruse määrab konstruktor vastavalt lagede konstruktsiooni läbipainetele

[rundll]

Nüüd ehitaja mõtleb et teeks nii:

Armatuur jookseb def vuugini toapoolses servas, vuugis on see armeering keeratud 90* ja järgmises seinas liigub juba välimises servas. Def vuugi sees on 2x 90* keeratud nurka, mis võiks piki liikumistel natuke järgi anda (89...91*), seinade omavahelist nihet võiks hoida see väga minimalsena. Tekib nö Z armeering vuuki.

Ei tea kas keegi alla ka kirjutaks sellele??

[xxx111]

Ilma kogu hoone kandeskeemi sh jäikuse tagamist teadmata ei kirjutaks alla...

[macintosh]

@silentbob, võta telefon ja helista Bauroci konsultandile. Nad on üsna abivalmid. ma küsisin oma ehitusel paari asja, mille puhul nad andsid lahkelt soovitusi. Seletas ära riskid ja andis põhjaliku seletuse, et ma saaks aru, mida ja miks tehakse ning kus on piirid.

[xxx111]

Siin eelnevalt kõlanud vaidlus liimi ja müürisegu üle
Müüritise parameetrid sõltuvad nii ploki kui "vuugitäite" parameetritest, betoonõõnesplokkidest seintel veel ka täitebetooni parameetritest
Ainuüksi ploki parameetrid ei näita veel midagi

Bauroc:

Müüritise tugevuse määravad nii plokkide tugevus kui ka kasutatava mördi omadused. Selletõttu tuleb bauroc plokkidest müüritise ladumisel kasutada bauroc plokiliimi, mis on spetsiaalselt väljatöötatud peenteramört (vuugi paksus kuni 3 mm).

So Baoroc-i antud tehnilised parameetrid kehtivad vaid liimiga ladudes...
Ja arvestada tuleb, et siin on antud NORMVÄÄRTUSED

[rundll]

Ilma kogu hoone kandeskeemi sh jäikuse tagamist teadmata ei kirjutaks alla...

Et siis def vuuk tuimalt ja armeeringud katkestatud?

[xxx111]

Ilma kogu hoone kandeskeemi sh jäikuse tagamist teadmata ei kirjutaks alla...

Et siis def vuuk tuimalt ja armeeringud katkestatud?

No ei vasta sellistele küsimustele lihtsalt lambist...
Kui projekteerin siis arvutan kandskeemi, jäikust, stabiilsust jms ja otsustan kuhu ja mis tingimustel ja kas üldse teen def vuugi...

[rundll]

Ja kui tuleb def vuuk, kuidas lahendad? Üks suvaline näide, kuidas armeering hakkab ja lõppeb.

[xxx111]

Ja kui tuleb def vuuk, kuidas lahendad? Üks suvaline näide, kuidas armeering hakkab ja lõppeb.

Nt betoonplokk / täis betoneeritud ja armeeritud
Mõlemal pool def vuuki LISASARRUSED U kujulised / U nurkades D12
Ühenduvad "pulgaga" mille üks ots on betoneeritud seina ja teine ots on hülsis
Kõik armeeringud / sammud jms vastavalt olukorrale
Vuuk 20mm