250m2 maja küte.

[warlock]

Suitsugaasi temperatuur üksi ei määra midagi. Oluline on korstnasse minev energia, selle leidmiseks pead temperatuuri korrutama gaasi energiamahtuvuse ja gaasi hulgaga. Gaasi hulga leidmiseks on vaja teada väljuva toru läbimõõtu ja mõõta veel lisaks gaasi liikumiskiirust.
Viadruse suitsugaasi temperatuur on reguleeritav. Kui katla "sussitama" paned, siis pole <150C saavutamine ka mingi probleem.
Viadruse gaasiga kokkupuutuv kasulik pindala on tänu ribidele suurem, kui teraskateldel. Tänu sellele on ka Viadruse kasutegur näiteks Komfortsist paar prossa kõrgem.
Kui liiga normaalset leeki all hoiad ja madala väljuva suitsugaasi temperatuuriga üle ei pinguta ning kuiva puitu kasutad, siis pigi ei teki ja puhastamine on suht lihtne (tekib hele tahm, mis ribide külge ei kleepu).

[R19]

Kuna endal seisab ka praegu küttesüsteemi tegemine ees, siis paluks asjaosalistelt infot:

Kui palju maksab Ouman EH-203 automaatika täiskomplekt ehk juhtseade + andurid + küttevee (2 tk.) ja tarbevee (1 tk.) kolmiksegistite ajamid ?

Mulle sobiks kolme ajami juhtimist võimaldav süsteem ideaalselt, kuna on vaja juhtida radiaatorite küttevee, põrandaküttevee ja tarbevee temperatuuri.

Missugusi kolmiksegisteid saab Oumani ajamitega kasutada ?

Kas Tartus leidub ka Oumani müüjaid-paigaldajaid ?

Kas Komforts 50 kW ja 55 kW katel tahab tõesti 12 m pikkust korstent nagu wetorex.ee kirjutab ? Endal oleks võimalik paigaldada max. 7 m pikkune korsten, pikema korstna korral näeks maja ebaesteetiline välja.

[jannos]

Kui arvutada, siis selgub, et 12 kw tenn suudab 8 h jooksul tõsta 2000l vee temp. umbes 40 kraadi võrra. Reaalselt on süsteemis vee hulk veelgi suurem. Katel, torustik ja radiaatorid mahutavad ju ka midagi.

[tubasoojaks]

Suitsugaasi temperatuur üksi ei määra midagi. Oluline on korstnasse minev energia, selle leidmiseks pead temperatuuri korrutama gaasi energiamahtuvuse ja gaasi hulgaga. Gaasi hulga leidmiseks on vaja teada väljuva toru läbimõõtu ja mõõta veel lisaks gaasi liikumiskiirust.
Viadruse suitsugaasi temperatuur on reguleeritav. Kui katla "sussitama" paned, siis pole <150C saavutamine ka mingi probleem.
Viadruse gaasiga kokkupuutuv kasulik pindala on tänu ribidele suurem, kui teraskateldel. Tänu sellele on ka Viadruse kasutegur näiteks Komfortsist paar prossa kõrgem.
Kui liiga normaalset leeki all hoiad ja madala väljuva suitsugaasi temperatuuriga üle ei pinguta ning kuiva puitu kasutad, siis pigi ei teki ja puhastamine on suht lihtne (tekib hele tahm, mis ribide külge ei kleepu).

ei see nii küll ole
sul on veel palju vaja õppida, aga selgitan meelsasti
tavalistel tahkekateldel on suitsugaasimäär sõltuv põleva kütuse kogusest
aga koldes ei saa rohkem põletada kui selle maht võimaldab
jääkhapniku sisaldus suitsugaasis on tiheda katla puhul samuti minimaalne
ja samades piirides sarnastel kateldel - siin on käsitletud pealtpõlemiskatlaid
seega kaduma läinud energiamäära näitab põhiliselt ikkagi suitsugaasi temperatuur, sest gaaside hulk ei muutu palju
muud parameetrid on väikekatla kasuteguri määramisel vähetähtsad
need komponendid ( O2 ja CO sisaldus, kiirguskaod jne.) hakkavad tähtsaks muutuma alles suurematel võimsustel, paarsada kW ja enam

väikekatla kasuteguri tõstmiseks tuleb:
1.tõhustada katlas soojusülekannet ja vähendada suitsugaaside temperatuuri kas või turbulaatorite abil
2. vähendada jääkhapniku määra suitsugaasidel, tõhustades põlemisprotsessi, sest liigne õhk viib katlast soojusenergiat välja

ja väita, et kahekäigulise söekatla(Viadrus) kasutegur puude põletamisel on suurem kui kolmekäigulisel(Komforts)..
esimest korda kuulen

[tubasoojaks]

Kuna endal seisab ka praegu küttesüsteemi tegemine ees, siis paluks asjaosalistelt infot:

Kui palju maksab Ouman EH-203 automaatika täiskomplekt ehk juhtseade + andurid + küttevee (2 tk.) ja tarbevee (1 tk.) kolmiksegistite ajamid ?

Mulle sobiks kolme ajami juhtimist võimaldav süsteem ideaalselt, kuna on vaja juhtida radiaatorite küttevee, põrandaküttevee ja tarbevee temperatuuri.

Missugusi kolmiksegisteid saab Oumani ajamitega kasutada ?

Kas Tartus leidub ka Oumani müüjaid-paigaldajaid ?

Kas Komforts 50 kW ja 55 kW katel tahab tõesti 12 m pikkust korstent nagu wetorex.ee kirjutab ? Endal oleks võimalik paigaldada max. 7 m pikkune korsten, pikema korstna korral näeks maja ebaesteetiline välja.

Ouman'i asjus saada PM või uuri firmast Wetorex OÜ
aga Komforts 55 kW piisab täielikult 6-8 m, d=200 mm korstnast, on testitud ja toimib
need numbrid on tehase andmed ja veidi ülepingutatud

[küttevahetaja]

Ilmselt katlaks valin Viadruse U26/10. See efektiivsem kui U22. Akupaak 2000L ning el tenn 12kw öisele elktrile.
Kas keegi pakuks Viadruse katelt ning 2000L akupaaki (kindlasti mitte kandilist) odavama hinnaga kui poes? Maksaksin sularahas ning paberit kah ei tahaks.
Automaatikaks ilselt Ouman EH203. Võib ka seda soodsalt pakkuda. Loomulikult võiks olla ka garantii.
lisainfo PS

[rally]

Kui huvi, siis võime teha pakkumise maaküttele

[Külaline]

ja väita, et kahekäigulise söekatla(Viadrus) kasutegur puude põletamisel on suurem kui kolmekäigulisel(Komforts)..
esimest korda kuulen

Keegi ei sünni targana, ikka kuuled mingil hetkel mingist asjast esimest korda..
Erinevad firmad võivad arvutada kasutegurit erinevalt, valisin illustreerivaks näiteks Dakoni, kes toodab nii 2-käigulisi malm-, kui 3-käigulisi teraskatlaid:
http://www.newhorizoncorp.com/PDF/DAKON_web.pdf
32KW teraskatla DOR 32D kasutegur on 73-82%, 32KW malmkatla FB 32 kasutegur on 78-85%.

[küttevahetaja]

Kui huvi, siis võime teha pakkumise maaküttele

Maaküttele pakkumine olemas. Elektri kuluks märgitud 12000kw aastas. Süsteemi ehitus 152000.- Need numbrid on ju täiesti haiged. Maaküte ei tasu minu silmis kunagi ära. Kütteperioodil elektri kulu ikkagi üsna suur ning süsteemi ehitus üli kallis. Praegune süsteem läheb maksma u 70-75 tuh. Öise elktriga tenni järgi hoides on max elektri kulu kuus 2880kWh (see siis tähendab, et el tenn on iga öö täis võimsusega järgi, mida realsuses ei usu), ehk kütteapketina rahas u 1600.- Kui viitsid veel paar kolm korda nädals tuld teha siis ka el arve väiksem. Muidugi ega puud kah tasuta ei tule.
Tasuvus: maaküte ehitus 152tuh, tahkeküte+el 75tuh. Kasu tahkekütuse kasuks 77tuh. Elektri kulu kütteperioodil kuus: maaküte u 1000.- tahkekütus u 1600.- vahe 600.- maakütte kasuks. 75tuhat/600/12= 10,4 aastat. Loomulikult el hind võib tõusta ning tasuvus aeg muutuda kuid ikkagi jääb aeg üsna pikaks. Samas 10 aasta pärast on see maapump ilmselt moraalselt nii vana, et pead hakkama jälle välja vahetama. Ei ole uurinud maapumpade tehasepoolt lubatud eluiga. Tahkekütuse kateldel see vast 20-25 aasta ümber, samas vanaisa kütab 65 aastast saati ühe ning sama katlaga ning kivisöega, ehk siis katel on vastupidanud üle 40 aasta. Veel jäävad akupaagile lisa otsad juhusks kui päikese paneelide hinnad 50% langevad, siis ju tasub ka need külge keerata.

Veel: Mis arvata Molle kateldest?

[Tupsik]

Veel jäävad akupaagile lisa otsad juhusks kui päikese paneelide hinnad 50% langevad, siis ju tasub ka need külge keerata.

Veel: Mis arvata Molle kateldest?

Milleks päikesekollektorile lisa otsad akupaagile? Ma saaks veel aru, kui selleks akupaagi küljele paar poltidega flantsi keevitada, kust kaudu siis hiljem spiraali saaks sisse ajada.

Molledest arvan sitasti.
90 ndate keskel 2 tükki osteti. (Siis toodeti neid eestis esimest aastat) Kuna vähemalt tollasel mudelil puudus võimalus alumise käänaku kohal katla veesüsteemi seest puhastada, ladestus sinna käänakule katlakivi ja lõpuks põles üks katel läbi. Seega intensiivse kasutuse korral oli eluiga 10 aastat.

[Algaja2]

Minu Molle põles läbi 7-me aastaga,aga kui töötas andis sooja küll.Ei kütnud korstent

[tubasoojaks]

Veel jäävad akupaagile lisa otsad juhusks kui päikese paneelide hinnad 50% langevad, siis ju tasub ka need külge keerata.

Veel: Mis arvata Molle kateldest?

Milleks päikesekollektorile lisa otsad akupaagile? Ma saaks veel aru, kui selleks akupaagi küljele paar poltidega flantsi keevitada, kust kaudu siis hiljem spiraali saaks sisse ajada.

...ja enne spiraali paigaldamist akupaagist vesi välja lasta ning uus toores hapnikuga vesi tagasi ???
pigem siis nende otste vahele päikesepaneeli jaoks (seal liigub külmakindel vedelik) väike soojusvaheti ja pump - hind samas suurusjärgus kui spiraali ja flantsi maksumus

[aivar00]

Jah see soojuspumba rehnut 10 aastase tasuvuse peale igati normaalne. Minul aga kohe küsimused: kas pakutav soojusopump teeb ka sooja tarbevett? Kui jah, siis arvesta sellest tasuvuse ajast veel ka oma elektriboileri elektriarve maha. Samas elektri hind raudselt tõuseb juba järgmisel aastal ja see arusaam, et küttepuude hind ei tõuse... no andke andeks...
Juhul kui sul endal on kodu kõrval enda mets millisest ise saad küttepuud teha- sellisel juhul ei ole odavamat kütet kui puit. Aga ostes... Pealegi enda mugavus. Ei propageeri seda maakütet, kuid ise justnimelt nendel kaalutlustel selle kasuks otsustasin. Samas ka minu peas mõlkus selline küsimus- miks Rootsis 70 % eramu omanikest pidid kasutama maakütet? Kas seal mitte väga kokkuhoidliku elustiiliga inimesed ei ela? Järelikult on nemad täitsa lollid ja meie kõige targemad
Aga eks iga mees otsustab loomulikult ise kuidas sooja saada. Minul olid prioriteediks odavus ja ka mugavus. Neid kahte asja kokku sobitades saingi maakütte kasuks otsustatud. See, et tasuvusaeg 10 aastat on loomulikult ennast lõhki laenanud inimesele probleemiks, kuid siiski tasub ennast ära. Sest isegi kui oled võtnud pikaajalise laenu, siis praegune kiire inflatsioon muudab lõpuks tagasimakstava summa intresside kasvu kiuste pea olematuks.
Aga igatahes edu ja kindlat meelt otsustamisel.

[Tupsik]

...ja enne spiraali paigaldamist akupaagist vesi välja lasta ning uus toores hapnikuga vesi tagasi ???
pigem siis nende otste vahele päikesepaneeli jaoks (seal liigub külmakindel vedelik) väike soojusvaheti ja pump - hind samas suurusjärgus kui spiraali ja flantsi maksumus

Olen siia foorumisse juba postitanud pildi kavalalt ehitatud päikeseküttekollektorile mõeldud soojusvahetiga paagist.
Maksimaalse soojusülekande jaoks on seal spiraal läbi terve paagi. Ülemine ots selleks, et anda paagi ülaossa maksimaalset soojust ja all spiraal madalamatemperatuurilise soojakandja jaoks. Enne läbib ülemist spiraali, annab ära osa soojusest ja spiraalist välja tulev veel soe vedelik juhitakse läbi alumise spiraali, kus ta siis suudab veel omakorda veele sooja ära anda.

Ühe eraldiseisva soojusvahetiga sellist tulemust ei saavuta. Pildil oleval paagil on veel ka spiraal tarbeveele.