Palun teadjate abi

[Fucs]

Tere. Probleemid korterelamu veeringkäiguga. Majad ehitatud 1991. Kõik sooja tarbevee püstakud töötasid kuni....

.. tulid "spetsialistid" ja tegid "Euroremondi" ühes korteris. Ära ei unustatud peita/vahetada ka korterit läbivat üldkasutuses olevat püstaku torustikku.
Meil algusest peale järgmine süsteem:
Püstakus läheb üles kolmveerand tolline toru, moodustades "ussi" vannitoa seintel. Seda mööda läheb soe vesi üles. Korteri väljavõtud on ussi pealt s.o. siis üles mineva toru pealt. Viimase korruse wc läheb toru lae all üle poole tolliseks (kolmik: kolmveerand/pool/pool tolli). Samast kolmikust tuleb viimase korruse väljavõte (kõige kõrgemast torustiku osast, et õhk selle kaudu välja tuleks). Ja siis läheb see poole tolline toru sirgelt alla keldrisse ja soojasõlme kus on ringkäigu pump (Vene aja lõpus töötas ilma pumbata) ja edasi soojavahetisse jne. "Spetsid" panid nii pealevoolu kui tagasivoolu torule mingid imepeened põlved, plastiktorud ning suht peentest torudest uue "ussi" (õigemini nikeldatud kuivatusresti) ja oligi kõik. Teised püstakud töötavad endiselt, selles jäi toru vaevu leigeks. Torud müüriti muidugi kinni. Midagi ei näe ega saa kontrollida. Nüüd kaks aastat hiljem samad vennad jälle majas. Samas püstakus ainult teisel korrusel ja jälle vahetavad torusid. Kohe esimesel päeval jäi siis nüüd kogu ringkäik hoopis seisma. Läksin uurima. Seal jälle mingid üleminekud kolmveerand/(ei tea kui peenike)/peenike plasttoru/mingit tundmatut mõõtu peenikesed põlved jne. No viskas üle küll. Torustik seest puhas. Pumba sõelad puhtad. Püstaki kraanid korras.
Soojavaheti puhas (surved enne ja pärast soojavahetit paigas).

Öelge nüüd palun kas soojavee ringkäigu üles minev toru peab olema jämedam kui tagasivool? Kas on mingit reeglit, kuidas pidi ringkäik peab käima: kas sirgelt üles ja sinka-vonka alla või vastupidi? (Tean mõlema variandiga korterelamuid). Tean, et vanad veneaegsed torumehed tegid palju praaki, samas teadsid hästi, kuidas peab olema (ka keskkütte süsteem on ju selline hell teema- kui midagi valesti teed, radikate kalle, torude läbilaskevõime jne.- kohe lõpetab korralikult töötamise). Tänapäeval juurdunud selline valdav suhtumine: on ju pumbad ja milleks pead vaevata mingite torude läbilaske võimsusega või radika kalletega.

Kes teab kuidas on õige?

Tänan

[xxNIMETUxx]

võimalik, et nüüd jäi pump lahjaks nendele suuremalt väiksematel ja vastupidi torudele. väikestetelt üleminekutelt kaasaegsamale torule jne
või on keegi pannud endale nn reguleer siibri vahele

[Külaline]

Kust kohast te seda teate et vesi laheb just nimelt ylesse,ta voib ju ylavalt alla ka tulla.Mitme korruseline maja see on ?Oige on see kui soe vesi tuleb tagasivoolu veest s.t keskkyttest.Ventilid on korras esimesel korrusel voi keldris ei tea kus kohas nad asuvad ? Need on vaja reviseerida/

[Kalvis]

Nii juhtub, kui ei teata elementaarseidki torustiku kohta käivaid nõudeid.

Ehitajad panid puusse toru takistuse kohas. Enamus uusi liitmikke on suurema takistusega, kui veneaegsed, samas kui toru takistus on väiksem kui veneaegsetel. Tüüpjuhtum ehitajatel on, et dimensioneeritakse torud kui ka liitmikud väiksemaks kui vaja. See annab rahalist võitu ehitajale. Nüüd on takistus suur ja vesi ei jäksa läbi voolata.

Mis teha. Kui on ühistu siis on asi lihtne. Juhatus nõuab tööde ümbertegemist korteriomanikult tema rahakotilt. Kui vabatahtlikult ei ole nõus siis kohtu kaudu. Uuelt ehitajalt aga nõuda projekti ning las panevad suuremad liitmikud.

Kui ei ole ühistu siis peab olema säilinud nõuka aegne projekt. Selle saab tavaliselt KOV arhiivist. Edasi tuleb minna TJI se ja esitada kaebus projektis nõutud olukorra taastamiseks. Kuigi seaduse järgi peaksid nad korra majja lööma, nad ei viitsi seda teha. Võid veel kaevata ministeeriumi ja ministrile. Tõenäolisem on et võsapets on efektiivsem, eriti kui sa näitad TJI vastuseid (neist võib naerukrambid saada)

[H2o]

Kes vähegi füüsikat jagab teab, et kuum vesi paisub, külm kahaneb. Jahtunud vesi peaks liikuma suhteliselt väiksema ristlõikega torus kui kuum. Ehk siis kuumemast-külmema poole võib torustiku ristlõige väheneda mitte vastupidi. Kummast üles läheb ja kummast alla saab kasvõi lihtsalt katsuda: üles läheb kuumem toru, alla jahedam. Kui ringkäigu pump on vahel siis on ju kohe näha kuidas pidi vett pumbatakse.
Kaks esimest vastust tüüpilised: Ükskõik kus mujal saab olla viga ainult mitte torumeestes! Iga torustiku läbilaske võime on just nii suur kui suur on selle torustiku kõige "kitsam" koht. Minupärast võib toru olla 100 mm aga kui mõni üleminek-muhv-kraan-põlv-torujupp on poole tolline siis ka kogu selle torustiku läbilaske võime on sama kui poole tollisel torul Ma ei tea mismoodi tänapäeval koolides santehnikuid koolitatakse ja missuguseid tõdesid õpetatakse. Paljudel pole põhitõdedest aimugi.
Mis veel võib juhtuda kui näiteks tollisele torule panna poole tolline "jupp" vahele? Intensiivsel vee tarbimisel tekib alarõhk ehk hõrendus sellise "jupi" järel sest tollisest torust väljalastava vee hulk ei saa olla suurem kui läbi "jupi" pääsev vee hulk. Ehk siis ringkäigu korral võetakse lisaks vajaminev veehulk hoopis tagasivoolust sest sealt saab näiteks vee kergemini kätte. Ja üleüldse voolab vesi samadel tingimustel esmalt sealt kus takistus on väiksem ehk siis asi pole mitte ringkäigu pumbas vaid selles et selline läbilaske võimsuse piiramine ühes püstakus viib tasakaalust välja kogu ühtse süsteemi ja vesi hakkab ringlema sealt kus tal vastutakistus on vüiksem ehk siis läbi teiste püstakute. Ja lahenduseks saab olla ainult kas vigase püstaku läbilaske võime taastamine (viimine samadele tehnilistele ja füüsikalistele tingimustele nagu teistes püstakutes) või siis teiste püstakute läbilaske võimsuse vähendamine tasakaalustus ventiilide näol (mis on aga tagajärgedega võitlemine mitte põhjustega).
Pumba asendamine kasvõi kolm korda suurema tootlikusega ei aita absoluutselt sest vesi liigub ikka sealt kus takistus väiksem .
Olen seisukohal, et iga proffessionaalne torumees peab enne mistahes torustiku ümberehitamist (just ümberehitamist teistsuguseks) tegema endale selgeks kogu süsteemi olemuse ja tööpõhimõtted. Ei saa läheneda ühele torule 100 korteriga majas kui ainsale torule selles elamus. Tuleb näha kogu tervikut. Remondi puhul tuleks alati vahetada purunenud torustiku osa täpselt samast materjalist ja mõõtudega osaga. Põhimõtteliselt teistsuguste ja teisest materjalist osade paigaldamisel peaks tegelikult olema ümberehitus projekt kus kõik läbilaske võimsused ja tehnilised andmed kirjas ja läbimõeldud . Lambist minna ja mingi toru kuskil teise vastu vahetada heast usust või kellegi arvamusele tuginedes on täiesti väär ja diletantlik.

[Külaline]

Kusjuures ongi nii, et vanasti olid projektid ja vastava hariduse saanud projekteerijad. Torumehed tegid asjad valmis projekti järgi. Keegi ei küsinud torumehe arvamust. Tööteostuse eest vastutas torumees ja igasuguste tehniliste lahenduste töötamise eest projekteerija. Tänapäeval on Eestis aga iga torumees ka projekteerija ja projektijuht ja mitte ühtegi vastutajat.
P.S. olete te mõelnud, mis asi kogu seda tsinktorudest süsteemi korrusmajas üleval hakkab hoidma kui vahepeale, siin-seal, panna püstakusse hoopis plastiktoru või alupex? Ühel heal päeval sajab kogu ülemiste korruste torustik sinna eurotorudega korterisse! Lahedad vennad.

[Külaline]

Ei noh muidugid vastava hariduse saanud projekteeriad.Teisel korrusel 2 tolline toru,ei taha.Seal peab olema lokaalne lahendus,pohimotteliselt kui systeem on tsirkulis ta peab tootama.Pane sa sinna vahele ykstaskoik millise diameetriga toru

[Fucs]

Ei noh muidugid vastava hariduse saanud projekteeriad.Teisel korrusel 2 tolline toru,ei taha.Seal peab olema lokaalne lahendus,pohimotteliselt kui systeem on tsirkulis ta peab tootama.Pane sa sinna vahele ykstaskoik millise diameetriga toru

Vot sellest ma räägingi. On siis ükskõik milline toru või mitte? Loogika ütleb, et kui majal on kuus trepikoda, igas trepikojas kolm püstakut (s.o. kokku 18 püstakut) ja kui ühte püstakusse panna mitte kahe tolline toru vaid näiteks tollise asemele poole tolline, siis kogu ringkäigu vesi läheb selt kus läbipääs kergem, ehk siis ülejäänud 17 püstaku ringkäigust. Heal juhul hakkab selles peenema toruga püstakus ringlema vesi poole aeglasemalt (seega ka poole jahedama veega) ja öelda võib, et maja tarbevee ringkäik ei ole enam tasakaalus.

Iga torustik laseb vett läbi just niipalju kui suur on torustiku väiksema komponendi läbilaskevõimsus ! Uskumatu, kuhu me oleme jõudnud oma spetsialistide harimisel.

Või parandage mind kui saan valesti aru.

[Külaline]

Milline on surve systeemis,void oelda?S.t palju atm/

[Fucs]

Milline on surve systeemis,void oelda?S.t palju atm/

Vee surve on meil viimased 9 aastatat üks ja sama olnud probleemideta.
5 kordne, 60 korteriga maja. Ringlusse mineva vee surve 2,4Mpa enne sooja vahetit ja 2,2Mpa peale soojavahetit, temperatuur 52 kraadi. Soojasõlme tagastuva vee surve 2,0-2,1 Mpa olenevalt tarbimise intensiivsusest vahel ka 1,8-1,9 Mpa, temperatuur 38-40 kraadi. Teistes püstakutes üles mineva toru temperatuur keskmiselt 50 kraadi tagasi tuleva vee toru 42 kraadi, "modifitseeritud" püstakus üles mineva toru temperatuur pärast ümberehitust 34-36 kraadi tagstuva vee toru temperatuur 26-28 kraadi. Kui keegi vett tarbib ülevalpool remonditud korterit siis läheb tagasivoolu toru kuumemaks kui pealevoolu toru mis tähendab, et vett võtavad tagasivoolust ja saavad kõige rohkem 38-40 kraadist vett kui kaua joosta lasta. Lisaks kaob püstakust surve paari sekundi jooksul pärast kraani avamist.
Kuna paljudes viimase korruse korterites on boilerid ja maja sooja vett ei lasta, ei tule ka õhk torustikust ülevalt välja. Selleks on meil pandud igasse püstakusse alla keldrisse õhutuskraanid. Vett saab välja lasta nii pealejooksva vee torustiku kaudu kui tagastuva vee torustiku kaudu. See on selleks hea, et kui kusagil torus mingi sodi jääb kinni saab survet lasta ka vastupidi. No nii. Ümberehitatud püstakust ei ole enam võimalik alt üldse õhku välja lasta. Paned tagasijooksva vee toru kinni, pealejooksva teed lahti ja avad tagasijooksva toru õhutuskraani. Teistes püstakutes teeb kuum vesi ca 10 sekundiga ringi peale ja kui on õhk sees siis lööb kohinal alt välja. Ümberehitatud püstakus kui avad siis on surve aga kohe hakkab õhutuskraanist ainult nirisema ja kuuled kuidas õhumullid mulksuvad üles tagasi. Õnneks on selles püstakus võimalik lasta õhku välja ka viimaselt korruselt muidu ei saakski õhku välja. Enne ümberehitusi töötas selles püstakus kõik korralikult, samuti kui ülejäänud 11-nes püstakus. Ja vahet ei ole kas lasta õhku välja peale jooksva torustiku õhutuskraanist või tagasijooksva torustiku õhutuskraanist, ikka jääb vesi välja nirisema. Ühesõnaga on kohe näha, et vesi läbi selle püstaku liigub pärast ümberehitusi vaevaliselt. Ja see jama ka veel, et kui teised 55 korterit saavad kraanist kohe kui avavad 50 kraadise vee siis selle ümberehitatud püstaku 5 alumise kahe korruse korterid saavad umbes 35 kraadise vee ja ülemised kaks korrust algul 25-30 kraadise vee ja alles pärast pikka jooksmist saavad esimese kahe korruse omad 50 kraadi vee kätte aga ülemiste korruste omad , kui näiteks oli laupäeval mõlemas korteris "vannipäev" siis saidki ainult läbi tagasi voolava toru max 40 kraadist vett sest pealetulevast ei jõudnud kahte korterit korraga toita 50 kraadiga ! See ei ole ju normaalne.

Torumehed ütlesid, et mis te seletate, teil on hoopis torustik valesti ehitatud, et üles peab minema wc nurgast mööda sirget toru ja alla tulema mööda ussi kõverat toru (aga sirge toru on peenem kui uss ?!?) nemad teevad õigesti. Sellega ma ei nõustunud. Siis öeldi, et järelikult on maja torud umbes ja püstakus kusagil tropp ees. See toru mis selles korteris välja lõigati oli küll seest absoluutselt puhas (maja 15 aastat vana, vesi majas puhas). Ja miks siis teistes püstakutes sellist jama pole kui maja torud umbes? No ma ei saa küll nendega nõustuda niimoodi.

Ja ma rõhutaksin veelkord: Enne ümberehitamisi ei olnud selles püstakus mingeid probleeme.

[Külaline]

Siin on taiesti voimalik et tropp on ees,kui surve nii kiiresti kaob.Minu arust on seda koige oigem ja vaheste kaotustega otsida keldris s.t. vahetada pealevoolu ventil.Kui nad veel vanaaegsed ja malmist nendel sisustus on kerge lagunema.

[Külaline]

Siin on taiesti voimalik et tropp on ees,kui surve nii kiiresti kaob.Minu arust on seda koige oigem ja vaheste kaotustega otsida keldris s.t. vahetada pealevoolu ventil.Kui nad veel vanaaegsed ja malmist nendel sisustus on kerge lagunema.

Keldris kõik uued (2 aastat vanad) erimessingist kuulkraanid ja tsinktorud.
Ühendused nn. "ameeriklastega" tehtud.
Põhimõte järgmine peatrassipoolt püstaku poole vaadates: Pealevool: Kolveerand Tolline toru+messingkraan+kolmik+kolmveerand tolline toru. Kolmiku küljes õhutuskraan.
Tagasivool: Poole tolline toru+messingkraan+kolmik+poole tolline toru. Kolmiku küljes õhutuskraan. Kui ma jätan trassipoolse kraani lahti ja avan õhutuskraani siis on surve nii, et jube. Ainult läbi püstaku lastes kaob surve järsku peale avamist ja hakkab nirisema. Takistus peab olema püstakus. Ja kui igalpool on kolmveerand tolline ja poole tolline toru aga ühes või kahes korteris on väiksemad kui poole tollised ühendused siis kus see tropp olla saab? Kusjuures vahet pole kas ajada vett surveall läbi õigetpidi (s.o. mööda kolmveerandist toru ülses ja poolest alla) või vastupidi (s.o. pooletollist mööda üles ja kolmveerandist mööda alla) ikka sama jama ja survelangus.

[Külaline]

Ja,takistus on sul siis pystikus/Sinna vois sattuda isegid kivi ,mis tuli naaber majast/Rahvas on ju tark ,vahetevahel ajavad isegid pudeleid torustikku kui mahuvad/Siin on vaja visuaalselt kontrollida kus tropp asub/Tee pealevoolu kraan lahti,tagasivoolu kraan pane kinni samas ava tagasivoolu ohutuskraan ning pane vesi jooksma/Kaega kontrolli torustikku kus suurem temperatuuri vahe selles rajoonis peabki asuma ummistus/Taiesti uus torustik vahetevahel ummistub,kyll jookstud 3 ja 9 korruse vahet/Head siin kyll midagid ei ole/

[Fucs]

Ja,takistus on sul siis pystikus/Sinna vois sattuda isegid kivi ,mis tuli naaber majast/Rahvas on ju tark ,vahetevahel ajavad isegid pudeleid torustikku kui mahuvad/Siin on vaja visuaalselt kontrollida kus tropp asub/Tee pealevoolu kraan lahti,tagasivoolu kraan pane kinni samas ava tagasivoolu ohutuskraan ning pane vesi jooksma/Kaega kontrolli torustikku kus suurem temperatuuri vahe selles rajoonis peabki asuma ummistus/Taiesti uus torustik vahetevahel ummistub,kyll jookstud 3 ja 9 korruse vahet/Head siin kyll midagid ei ole/

Milleks mulle kogu see jama. las vennad kes omaalgatuslikult püstaku torud maha lõikasid ja mingid peened makaronid asemele panid viivad kõik endisesse konditsiooni. Kust kurat see kivi sinna tuli? Ja samal päeval kui vennad torud ära vahetasid. Veel 10 minutit enne supersantehnikute puudutust töötas kogu püstak nagu kellavärk.
Homme hommikul tuleb sõltumatu ekspert ja teeb akti ja siis kasvõi läbi kohtu. Ja õppigu peale torude kokkukeeramise ka ühtteist muud mis käib samuti torumeeste kutseoskuste kohta.

Närv must. Kogu püstak reedest saati sooja veeta. Mingit leiget löga tuleb.

[Fucs]

Nii. Otsus tehti karm aga õiglane. Kõigepealt parandati minu arusaama torude mõõdust ja öeldi, et üles läheb tolline toru ja alla kolmveerandine mitte üles kolmveerandine ja alla poolene.

1.)Tagasivoolul lubati ümberehitatud torustik jätta nagu remondi käigus tehti. s.o kaks kolmveerandtollist muhvi ja 25-ne plasttoru.

2.)Pealevoolava torustiku osas peab välja vahetama kõik põlved tolliste vastu, plasttoru tuleb panna minimaalselt 25-ne kuna on kolmas korrus. (lisati, et esimesel korrusel ei tohiks alla 30 plasttoru kasutada, sama firma pani sinna umbes kaks aastat tagasi 20-se või veel peenema plastiktoru pealevoolule!)

3.)Korteriomaniku ostetud rätikuivati võib torustiku külge monteerida sest selle läbilaske võime vastab nõutavale.

4.)Käteräti kuivati ajutine asendamine peene kummivoolikuga on täiesti lubamatu kui soovitakse säilitada veeringkäiku ja tuleb asendada vastava mõõduga ajutise, näiteks 25-se plast toruga.

5.)Korteri väljavõttele võib alles jätta sinna paigaldatud poole tollise kuulkraani.

6.)Tööde teostaja ei ole enne tööde teostamist tutvunud konkreetse objekti ringkäigu spetsiifikaga. Kasutatud materjalidest on näha, et tööde teostaja on ajanud omavahel segamini pealevoolu ja tagasivoolu torustiku.

Kokkuvõtteks:
Metalltorustikult üle minek plastik torudele:
Kui ühendused tehakse metallkomponentidega (põlved, muhvid, kraanid jne.) peab jätkama olemasoleva toru mõõduga. Tollisele torule keeratakse peale tolline põlv, muhv või kraan mille külge kinnitatakse plasttoru. Alates plastikosade kasutamise hetkest võib kasutatavate osade diameeter väheneda vastavalt tootjapoolsel sertifikaadil ja/või asendatavuse tabelis antule. Antud juhul siis soovitavalt 30-ne plasttoru, minimaalselt 25-ne plasttoru.

Nüüd lähen annan akti torumeestele.