Maaküte energiapuurkaevuga

[Fram]

Täna siis oli soe ilm -5,5C päeval ja päike ka. Kaevud on taastunud +2,4 - +3 kraadini ja varsti juba +7 kraadini.
Puukuuri kütmine ikka tahab rohkem energiat kui muidu. Projekti järgi aga olen kõvasti plussis, seega väga rahul.

Kahjuks kaevud taastuvad kiireminei kui mõni siin suudab sousti kirja panna!

SUPER ON KÜTTA PUURKAEVUGA!

[kÜlaline2]

Puurkaevud ei taasta end päikesesoojusest, nemad toituvad maa sisesoojusest, millel on teised allikad. Sellepärast on arvutuskäik natuke erinev.

[Coolhouse]

Temperatuur Frami puuraukudes tõusis kuna ta võtab soojema ilmaga maapinnast vähem energiat. Seetõttu tõusis maapinna temperatuur puuraugu vahetus ümbruses.
Kuna eelnevas on küsimus ka puuraukude vahekauguste kohta siis 5..10 m vahekauguse korral on täiesti arvestatav mõju. Mõju muutub väheoluliseks 15..20m vahekauguse korral.
See on õige et nagu horisontaalkontuuri pikkus on ka vertikaalkontuuri pikkus oluline. Jämedalt võib öelda et kui horisontaalkontuur oleks 600m siis vertikaalkontuur tuleb 300m. 300m puurida on päris kallis. Seega on alati mõistlikum nt soojustada maja pööning või kelder jne. Sellega hoiaks algset investeeringut puurimisele ja ka soojuspumbale kokku.
Paraku ei oska inimesed hinnata et pildilt sarnasena paistvate majade soojustarbimine võib erineda kuni 4 korda.
Ehk võib naljaga pooleks öelda puukuur kuid selle kuuriga tuleks kiiremas korras midagi ette võtta.
Uued majad, mis on paremini soojustatud ei vaja nii suurt soojushulka ehk ka puuritavaid meetreid.

[miksik]

No see on iseenesestmõistetav,et maja peab olema soojustatud ja viin, leib kapis. See on konstant. Muutuja on välistrass püsti või pikali. Millest tuleb see matemaatika ,et püsti on vaja 2X vähem? Määravaks on ju ikka pinnase võime soojust toruni kanda vastukaaluks maasse pumbatavale külmale. Nii nagu maja soojustamisel tekib olenevalt soojustusmaterjalist kusagil seina sees taskaalupunkt, nii ka maa sees loob külm toru(või torupaar) enda ümber külmema keskkonna, millest soojus püüab läbi tungida. Kui horisontaalis arvestatakse meetriste vahedega 3m ühele ruudule, siis vertikaalis on kaks toru sisuliselt külg küljega teineteist mõjutamas. Et ei tuleks juttu liivasest või paesest pinnasest, siis ütlen kohe ära ,et mul on välistrass tiigi kaldas sisuliselt vees ,seega ei peaks erinevus tulenema ka külaline2 poolt mainitud salapärastest teistest, neljandatest, ja seitsmendatest allikatest.

[miksik]

maaseest tuleb 2,4C
maasisse läheb -0,8C

Ilusat ja päikeselist märtsit

Et siis temperatuuride vahe on 3,2C. Mul läheb maasse praegu -2,3C ja tagasi tuleb 0,9C.Vahe samuti 3,2C.
Pump on Nibe F1245-6R ja kontuur 450m. Ma ei saa küll aru ,mida see Fram voolumõõtja ja pumba vahet joostes onaneerib.

[magnar]

maaseest tuleb 2,4C
maasisse läheb -0,9C
kütte pealevool 40,6C
kütte tagasivool 34,3C
põrandasse 28C
toa temp. 23,2
väljas temp -5,4C (öösel -8,9C)
hetke pumba tarbimine 3,4 A (748 W)
kompressori hetke sagedus 28 Hz

Kus on see +5 maaseest????

Tere. Jaanuar oli ka plussidega kuu, miks siis seda +7 sealt torude ümbert ei tulnud? Jutu järgi pidi ju kogu aasta vältel tulema +7 kraadi maaseest.Aga nägu näha siis 4 kuud juba pole seda. Ise ka teate mis jama ajate vä.

[Külaline]

........... Millest tuleb see matemaatika ,et püsti on vaja 2X vähem? Määravaks on ju ikka pinnase võime soojust toruni kanda vastukaaluks maasse pumbatavale külmale. .....?

Pakun, et kõne alla võib tulla ainult vee voolamine põhjavee horisontides mis kannab soojust kaugemalt juurde.
Meetrisügavuse horisontaalkontuuri puhul voolab vaid vihmavesi ülalt alla ja novembri vihmad on juba null kraadised..... Eestis sajab vist 70 cm aastas...

[Coolhouse]

........... Millest tuleb see matemaatika ,et püsti on vaja 2X vähem? Määravaks on ju ikka pinnase võime soojust toruni kanda vastukaaluks maasse pumbatavale külmale. .....?

Pakun, et kõne alla võib tulla ainult vee voolamine põhjavee horisontides mis kannab soojust kaugemalt juurde.
Meetrisügavuse horisontaalkontuuri puhul voolab vaid vihmavesi ülalt alla ja novembri vihmad on juba null kraadised..... Eestis sajab vist 70 cm aastas...

Soojuse liikumist maapinnas põhjustab ka põhjavee voolamine kuid see on rohkem olulise tähtsusega boonus kui antud asukohas põhjavesi hästi liigub.
Aluseks on kivimite soojusjuhtivus ning soojusmahtuvus. Aegade jooksul on päike maapinda soendanud ning maapind on endasse kogunud soojust.
Võib võtta näiteks kohvikruusi. Savist kruus hoiab kohvi kauem sooja ehk savi salvestab kohvi soojust. Samas metallkruusis jahtub kohvi kiiresti. Võiks kruusi teha ka graniidist või dolomiidist ning selgub et soojuse liikumine igas kivimis on erinev.
Millest tuleb see matemaatika ,et püsti on vaja 2X vähem?: Sellist otsest matemaatilist seost ei ole olemas. Kirjutasin enam-vähem suurusjärgu et teil tekkiks ettekujutus.

[Külaline]

Soojusmahtuvus omab mõtet ainult esimesel (paaril ?) aastal, sest energia jäävuse seadus kehtib. Kui kuskilt on energia ära võetud, siis selleks, et teda saaks uuesti ära võtta, peab see enne kuskilt tulema - seega on oluline soojusjuhtivus... (kui just suvel sama toru kaudu tagasi ei pumpa millega võeti).

Kas 100 m vertikaalis otse alla jõuab Eestis alati kivisse ja kas kivi (pae ?) soojusjuhtivus on 2x parem kui moreenil/liival/savil, et võime arvestada jämedalt 2x lühema kontuuriga ?

[Coolhouse]

Ei saa üldistada. Olenevalt asukohast on maapind väga erinev. Nt lõuna pool on jah valdavalt moreen (PS ma pole geoloog st on võimalik mõningane ebatäpsus). Kuid moreeni alumises kihis võib olla joogivee kiht ning selle all savi. Põhja pool on küll paekivi kuid seda on sageli mingi kümnetes meetrites mõõdetav kiht. Selle all on teised kihid. Ehk see kas puurauk jõuab kivisse ei ole omaette eesmärk. Puurauk toodab soojust kogu ulatuses. Nt kui mõnes kohas on pealmine kiht savi siis võtab ka see savi soojustootmisest osa ning mõjutab puurauku kogu tema kasutusaja jooksul, mitte 2 aastat nagu pakutud. Moreeni ja kõvema kivimi nt dolomiidi soojusjuhtivus ( W/(mxk) : min/soovitatav/maks.
Marl 2,1 / 1,75 / 3,46
Dolomite 3,2/ 2,83 / 4,34
võrdluseks (Sooome) granite 3,4 / 2,1 / 4,07

Pea kõikjal Eestis on esimese 100 m sügavusel mitu erinevat pinnakihti.
Dolomiit on toodud näitena kuna foorumis oli eile juttu Pärnus puuritud 125m puuraugust ning peremehe 50 eurosest elektriarvest. Pärnu linna all on soojuse saamiseks head kihid.

[Külaline]

Tavamaja 150 ruutu vajab näiteks 10 000 kWh puhast kütteenergiat. (Fram pole siin kirjutanud, palju tal vanasti aastas õli kulus).
Kui see 10 000 võetakse soojuspumbaga maast, siis SCOP=3 puhul kulub 3333 kWh elektrit.

See 10 000 kWh taastub pikas horisontaalkontuuris suvega, vertikaalkontuuris see ei taastu,. Vertikaalkontuuris saabub soojuslik tasakaal, kui temp langeb kaevu ümber nii madalale, et temperatuuride suurem vahe tingib suurema soojusvoo (kui just voolav põhjavesi juurde ei kanna).

Seega ootame huviga kuhumaani Frami kaevutemperatuur kevadeks kukub, palju sügiseks taastub, kuhu kukub järgmiseks kevadeks ja mis saab kahe aasta pärast, kui objekt on plaanitud täisvõimsusel....

[Külaline]

...st selle eelmise kommentaari lõppu jäi lisamata, et Fram teatas esimeses postituses, et maa seest tuleb 7-5 kraadi ja järgmine info maa seest tuleva t° kohta oli alles 6-ndal leheküljel.
Vahepeal õhutas rahvast rohkem kommenteerima.

Kulla Fram - ma loen huviga sinu teemat, sest mind huvitab oluline info - kuidas käitub puurkaevu temperatuur, sest teistel siin puurkaeve pole.

Peale Coolhouse asjalike kommentaaride on pea kõik muu siin tühikargamine...

Loodan, et jätkad veel paar aastat nende numbrite kirjapanemist.

[KÜlaline2]

Kui puurauk pole päris madal kaev, siis saab ta oma energia geotermaalenergiast - sügavamal maa sees on soojem ja mitte selle pärast, et päike on seda aastatuhandeid soojendanud. Sama soojus, mis vulkaane kütab. Millest see tekib, seda uurib huviline juba ise.

[Külaline]

Järgmine nädal läheb soojemaks, miks sellisel juhul siis maa seest miinust ammutada, kui maa pealt saab plussi.

[Külaline]

Kui puurauk pole päris madal kaev, siis saab ta oma energia geotermaalenergiast - sügavamal maa sees on soojem ja mitte selle pärast, et päike on seda aastatuhandeid soojendanud. Sama soojus, mis vulkaane kütab. Millest see tekib, seda uurib huviline juba ise.

mis on madal ja mis on sügav ?
Tegin kunagi eesti joogiveepuurkaevude andmebaasi, veetemperatuurid olis 5-7°C kandis vist.
Mida sügavam, seda soojem. Sügavaimad puurkaevud olid selles süsteemis Kohtla-Järve kandis (kaevandusala) 350 meetrised, seal oli t° minu mäletamist mööda 11-13°C kandis.
Aga sa ei pumpa selle süsteemiga sealt mitte ainult sooja vett välja, vaid viid ju mahajahutatud vee maa alla tagasi. Seega sul see ümbrus jahtub.
Maakera keskel olla jah 8000 °C aga soojuse levimine maakoores väljapoole on aeglane.
Siberis on maa all igikelts ja läbikülmunud järved - maa tuuma soojus levib igas suunas ühtemoodi nii sinna, meile kui Aafrikasse.

Usinalt soojust ühest punktist välja pumbates saad omale isikliku igikeltsapalli krundi alla tekitada...
Seda me siin praegu jälgimegi, et kad Fram kah saab sellega hakkama...

[Prill]

See "geotermaalenergia" on natuke segane värk, kunagi üritasin sellest aru saada aga vist lõpuni ei saanud. Jäi meelde, et Maa sisemuse suunas puurides tõuseb temperatuur iga 33 meetri kohta 1 kraad. Teisalt olen lugenud arutlusi, mis juhtuks Maaga, kui Päike kustuks - Maast saab jääpall, ka kõige sügavamad ookeanid külmuvad lõpuks põhjani ja Maa tuuma soojusenergiast ei piisa Maa pindmise kihi soojashoidmiseks. Mis tähendab, et ka tänane Maa pindmise kihi soojus on tegelikult tänu Päikesele, sest Päike soojendab Maa tuumast tulevale soojusele vastu, ilma päikeseta oleks sadu meetreid külmunud keltsa.
Palju vertikaalsed puuraugud oma soojust aja jooksul hakkab kaotama oleks huvitav teada, samas vertikaalseid maakütte kontuure on arvatavalt eksisteerinud nüüdseks juba aastakümneid ja vast oleks kuulda olnud, kui need mõne aastaga ära ammenduvad-jäätuvad. Võimalik, et puuraugu jahtumine toimub, aga seda üliaeglaselt, näiteks 0.1C aastas, kümne aastaga üks kraad ja puuraugu soojuse ammendumiseni võib kuluda aastakümneid.

[Külaline]

.... veel
https://et.wikipedia.org/wiki/Igikelts
... iIgikelts võib ulatuda kuni 1500 meetrini.

Seega alles 1500 meetrist allapoole saame hakata kindla peale rääkima, et maa pinnal toimuv selle sügavuse temperatuuri absoluutselt ei mõjuta.

(Kohad, kus on geoloogolised rikked - maakoores pragu - Island näiteks - ei tule siin arvesse, sest meil Eestis nii ei ole)

[Külaline]

...
Võimalik, et puuraugu jahtumine toimub, aga seda üliaeglaselt, näiteks 0.1C aastas, kümne aastaga üks kraad ja puuraugu soojuse ammendumiseni võib kuluda aastakümneid........

lohutav teada, et alles parikümne aasta pärast pead kolima teise kohta.. või elad jääpalli peal edasi...,

[Prill]

...
Võimalik, et puuraugu jahtumine toimub, aga seda üliaeglaselt, näiteks 0.1C aastas, kümne aastaga üks kraad ja puuraugu soojuse ammendumiseni võib kuluda aastakümneid........

lohutav teada, et alles parikümne aasta pärast pead kolima teise kohta.. või elad jääpalli peal edasi...,

0.1C puhas spekulatsioon ja laest võetud aga kui sedasi lineaarselt edasi spekuleerida, et täna tuleb puuraugust +7C, siis 20 aasta pärast +5C, mis oleks samuti igati OK, pigem 30-40 aasta pärast sel juhul tuleks, kas uus elukoht vaadata või eemale uued vertikaalkontuurid puurida

[Fram]

Tere.

Vaatasin ajaloost pumpa siseneva kaevu temp kõige madalam oli 25.02.18 1C, see kestis kuni 01.03.18. Nüüd on tõusnud uuesti 01- 10.03 e 9 päevaga tagasi 4,3 kraadini ja pump tarbib 2-2,3 A/h.

Seega igikeltsa see aasta veele ei tule ehk nagu siin kõik ennustavad.

Aga skeptikud paugutage siin nii kui jaksate, sest kuskil mujal teie jama ei kuulata.

Naudin jubedalt seda energia kokkuhoidu!!!! Aga kokkuhoid ju ostu jõud!!!

[Fram]

Tere.

Vaatasin ajaloost pumpa siseneva kaevu temp kõige madalam oli 25.02.18 1C, see kestis kuni 01.03.18. Nüüd on tõusnud uuesti 01- 10.03 e 9 päevaga tagasi 4,3 kraadini. Pump tarbib 2-2,3 A/h ja tunnis 26 minutit seisab.

Seega igikeltsa see aasta veele ei tule ehk nagu siin kõik ennustavad.

Aga skeptikud paugutage siin nii kui jaksate, sest kuskil mujal teie jama ei kuulata.

Naudin jubedalt seda energia kokkuhoidu!!!! Aga kokkuhoid ju ostu jõud!!!

[Külaline]

Energia kokkuhoid? Kus? Milline? Minu arust soojuspump vaid pumpab energiat ühest kohast teise ja lisaks kulutab selle pumpamise peale lisaenergiat?

[Kalvis]

Nii räägib maakas oma arusaamiste järgi.

[Külaline]

Kuidas Fram'il sooja ilmaga temperatuurid ?

[Külaline]

Nii räägib maakas oma arusaamiste järgi.

Aga õpeta maakat sii kuidas see energia kokkuhoid tuleb kui maja vajab näiteks 10 000 kwh soojusenergiat, pump toob selle 10 000 kwh maa seest tuppa ja lisaks kulutab 3500 kwh elektrit.