Valesti soojustatud maja :( Mis teha?

[numan]

vundament nii sügavalt kui lahti kaevata kannatab.....40-50cm

sellisel viisil soojustad vundamenti, horisontaalne penoplaat ei lase külma maapinna sisse.

[zoja uba]

isegi minasaan aru ,et see pilt siia ei sobi

[taastaja]

Aitab sisemisest kilest küll, siin hakkab topelt muidu küll kärisema!
Laetaladel pole siis viga midagi, kui nad on kivimüürist ära isoleeritud.

Ja üks soovitus, mis koguaeg ära ununeb: vihmaveesüsteem tuleks paigaldada ja drenaažgi ei teeks paha, et maja aluse võimalikult kuivemaks saaks.

[Külaline]

vihmavee süsteem on plaanis küll, maja ees on maas ohtralt kinni vajunud freesipuru ja maja taga väga savine maa, kui vihma sajab siis sellesse pinnasesse ta hea meelega sisse just ei imendu.....kunagi on plaanis ka pandus valada.

[Külaline]

Kui suur oleks optimaalne õhuvahe? 5...6...7 ? See sõltub vist ka sellest, kui väike on mul isolatsiooni paksus seina ääres.....se sai enne valamist pandud 50nene + 25ne ehk et 7,5 cm on seina ääres penot. Kui suure vahe tagant tuleks paigaldada restid? need tuleb paigaldada ilmselt nii üles kui alla Põrandale panen laagid ja nende vahele ilmselt veel ühe 5cm se kihi penot ja need katan põrandalauaga nii et sealt seina äärest ei tohiks ikkagi väga külma tulla.

[taastaja]

Põrandal kehtib ikka ka sama reegel, et seest ei tohi soojustada.... palju on muidugi näiteid kus loomuvastane põrandakonstruktsioon kestab, aga on ka palju sellest tekkinud mädakoldeid...

Seinaõhuvahe ei pruugi üle 40 mm olla, aga põhiline on ikka, et see toimiks tuulevahena st alt sisse ja ülevalt välja.

[Külaline]

nii et laudpõranda lla panen vaid laagi ja laagi vahe jätan tühjaks? ehk õhem peno kui laak panna laagi vahele nii, et õhuvahe jääb betooni ja peno vahele või on ka see vale? Või on mõni muu materjal mis laua alla tuleks tõmmata ntx paber vms?

[taastaja]

Ütlen, et seda ei tea keegi täpselt mida sinna põrandale võib panna. Paberit aga kohe kindlasti ei tasu sinna panna. Mulle tundub vahest,et põrandad on üldiselt ikka müstika valdkonda kuuluv nähtus. Mõnel kestab üks lahendus terve elu, teine teeb sama ja suuremat seenekollet annab otsida... see piir on ikka õhkõrn millest edasi võib kõik nässu minna.
Üldjuhul on ikka kasulik pinnaspõrandad soojustada ja hüdroisoleerida nii nagu tehnoloogia ette näeb, siis kleebi kas või betooni peale põrandalaud või parkett.

[zoja uba]

Üldjuhul on ikka kasulik pinnaspõrandad soojustada ja hüdroisoleerida nii nagu tehnoloogia ette näeb

aga kuidas sedasiis tehakse?

[Külaline]

niblisin mingi väikese skeemi valmis ja küsin kas nii on siis õige:
ja kuhu ma seal peaksin kile panema või kas teda on üldse vaja Seina paksus siis pool meetrit (praegu valmis olevates tubades on pmt sama asi ilma tuuletõkketa ja õhuvahe on veidi väiksem, ning kipsi taga on kile ja kips ise on ühekordne ja seda katab tapeet.

[Külaline]

tundub et sa üldse ei kuula soojustatakse ikka väljast isegi vundament olgu kui madal tahes. Pöördu ükskord mõnda ehitusfirmasse saad nats targemaks. seal ees oli yks pilt väga ilus teine nii teegi vundamendi peale enne penot kantakse spets mögin ja siis peno ja ka horisontaalne peno. Kuula mis, sulle räägitakse ja uuri veel ära tee vigasi mis hiljem valusalt kätte makseavad

[Külaline]

Eks ma ikka kuulan aga siin teemas pakuti ka seest soojustamise varianti ju
Pole veel midagi otsustanud aga tekkis paar küsimust:
Kui väljast kuidagi penoga üle suudaksin lüüa, siis kuidas seinad seestpoolt viimistletakse....selles mõttes et topelt ei tohi vist soojustada aga tühi karkass ja kips seda katmas on kah kuidagi naljakas

Penoga üle löömine sellise maja puhul polegi nii lihtne, kuna selle puhul ei tohi kuhugi jääda varianti külmal kivisse pugeda (Kui majal on katus peal siis räästa alt, seina pealt ja seina siseserv pööningul pole kergesti ligi pääsetavad kohad.) Samuti on maja ümbertringi mitme meetri laiuselt lahti kaevamine raskendatud, kui on tekkinud mõningane haljastus...freesipurust auto hoidmise koht jne. Maja küljes on ka palkkarkassil heinaküün, millel tuleb siis ilmselt osa maha lõigata et saaks penoga ikka terve ringi üle lüüa...

Tekkis veel küsimus, kuidas on soojustatud maakivist elumajad? peaksid nad ehk tahutud maakivi fassaadi penoga üle lööma?

[numan]

Penoga üle löömine sellise/ lõigata et saaks penoga ikka terve ringi üle lüüa.../ maakivi fassaadi penoga üle lööma?

Peno liimitakse seina. Kui sein pole kõrge siis võib tüübleid mitte kasutada üldse.

[wake]

Tekkis veel küsimus, kuidas on soojustatud maakivist elumajad? peaksid nad ehk tahutud maakivi fassaadi penoga üle lööma?

Ongi kaks võimalust: kas sojustad väljast ja seest jääb maakivi näha või ehitad sisse soojustatud eraldiseisva seina ja väljast jääb kivi näha. Maitse asi. Ja kolmas variant on kütta ja veelkord kütta.

[taastaja]

See eelmine külaline sobiks hästi postitaja numanile jüngriks. Ehk ta saab hea tööandja ja tööandja hea kuuleka jüngri. Igatpidi kasud sees, sest millel seisavad ehitusfirmad püsti? Kas sellel firmajuhil kes on ehitusest juhm? Kes pole ehitusest juhm, see ei saa firma korraliku juhtimisega hakkama jne.(nüüd pistetakse vist küll, nende tähelepanekute eest, elusalt purki )...aga tõsi on see, et ehitusfirmad seisvad tegusad ainult headele eestöölistele. Võta või jäta!?
Teemaalgataja võiks ikka lõpuks minna koolitatud ja kogemustega asjapulga manu, mida kuramus te neid kardate? Saate sellest mure painajast ehk lõplikult lahti...

[taastaja]

Vabandust! piinlik olukord(vahepeal veel postitatud)...see eelmine postitaja oli mõeldud 27. nov. oma.

[Külaline]

lootsin et ehk siia foorumisse mõni koolitatud / kogemustega ehitaja ära eksinud, kes tooks punk punkti haaval välja esiteks seest soojustamise miinused ja plussid, ning teiseks väljast soojustamise miinused ja plussid.
Tükkhaaval leiab siit miskit tarka ehk juba üles aga kui keegi targem ja kallutamata arvamusega inimene seda teemat loeb siis võtab ehk asja kõigile arusaavalt kokku.
Tänud tähelepanu eest

[andero23]

lootsin et ehk siia foorumisse mõni koolitatud / kogemustega ehitaja ära eksinud, kes tooks punk punkti haaval välja esiteks seest soojustamise miinused ja plussid, ning teiseks väljast soojustamise miinused ja plussid.Tänud tähelepanu eest

Selliseid plusse ja miinuseid ei ole olemas kahjuks.
Sinu juhtumi puhul jääb ikka arusaamatuks, et kuhu tekkis hallitus? Kas probleem oli kiviseina ja villa vahel kuhu kogunes niiskus ja külma seinaga kokkupuutudes tekkis kondensaat? Või hallitas ainult kips plaat?

Kas on võimalik, et niiskuskindla kipsi vahed ei ole piisavalt tihedad ja õhk koos niiskusega pääseb läbi? Võib tekkida olukord, kus nt seal üleval ääres on vahed niiskuskindlas kipsis ja tänu suurtele veeauru rõhu erinevustele hakkab niiskus just sealt välja minema. Aga miks tekib just sinna kondents ja hallitus? Kui vaadata su pilte, siis seal nurgas on 2 prussi, ilmselt nende taga villa ei ole, seega on lae ja seina sõlm oluliselt suurema soojusjuhtivusega kui ülejäänud seinad, laed. Teatavasti on vee kondenseerumine sõltuvuses temperatuurist, seega kui seal on madalam temp kui mujal, siis tekib kondents esmalt sinna.

Kui tegid ventilatsiooni oma majale, siis probleem kadus - veeaur leidis endale teise väljapääsu. Ilmselt läheb veeauru veel läbi ka selle nurga aga oluliselt vähem, kuna enamus saab vent avade kaudu välja.

Edasi teema, kas tohib betooni seest poolt soojustada? Muidugi tohib, kui seda õigesti teha.

Kivisein -> 5cm -> õhuvahet -> kile -> tuuletõke -> metallkarkass -> vill -> kips - lahendus ei sobi.

Pakun välja sellise variandi: Kivisein (kuhu on alla puuritud augud, et õhk saaks sisse. nt iga 60cm järel 2cm2 auku. Ka ülevalt peab kuidagi õhk saama välja, selleks 2 võimalust, Kas jällegi puurida Või õhk betoonseina tagant suundub katuse harjalt või sarikate vahelt välja.)

Õhkvahe 2,5 -3 cm piisav.

tuuletõke(kasut. min villast)

metallkarkass vertikaalselt 10 cm, vill vahele

auru- ja õhutõke - tuleb paigaldada HERMEETILISELT ( lagi samuti)

metallkarkass horisontaalselt 5cm, vill vahele.

Tavaline kips.

Ventilatsioon korralda samuti nagu juba teisel pool maja toimib.

Põhimõtteliselt sellise konstruktsiooni puhul peaks su maja toimima nagu puitkarkass maja, millel on kivi vooder.

[Külaline]

Esmalt tänud selle eest, et viitsisid süveneda.

Hallitus tekkis tuppa kipsi peale toas olnud niiskusest, peale nn "ventilatsiooni" ehitamist probleem kadus (Seinale ei teki enam hallitust, sein on kuiv ja aknad ei nuta) ...nüüd tagantjärele olen parandanud ka vannitoa, sauna ja köögi ventilatsiooni ja läbi lae said avad tehtud (Toru panin juba ehituse käigus kahe lae vahele ära.) lisaks sai sinna toru otsa ka välja tõmbav ventilaator pandud. Niiskuse probleem enam ei paista olevat.
Käisin veelkord pööningult tehtud avade kaudu uurimas ja ka kiviseinal pole seespool kondentsi ning kollane vill on ikka kollane.
Sellist kohta üldiselt ei jäänud kuhu villa ei pannud, ei saa küll päris täpselt aru milliseid prusse silmas pead aga usun et seals iiski on vill...(ilmselt lae ja seina ühendus välisseinas)
Kiviseina taguse ventileerimine pole probleemiks kuna auke pole sinna tänapäeva tehnikaga raske teha ja pööningule õhu välja laskmine on veelgi lihtsam.
Kas horisontaal + teine kiht vertikaal villaga karkassi on selleks et asi soojema saaks ja villa ühendused ei kattuks? kahe karkassi vahele aututõkkeks sobib ka kile?

Tunnen et vähemalt keegi elab mulle nüüd kaasa ja et on siiski võimalik seest soojustada kui seda õigesti teha. Kui ma ehitaksin uut kivimaja, siis poleks kahtlustki et soojustada tuleks se väljast aga juba valmis oleval karbil pole see valik nii lihtne kui paistab.

[andero23]

Küs 1. - Sellel kaks põhjust, ühte sa juba nimetasid. Teiseks põhjuseks see, et kui sa kile sinna kahe villa vahele paned, siis ta on palju paremini kaitstud. Nt kui pärast maali seina peale paned, siis kruviga kohe auku sisse ei lase.

2. Aurutõkkeks soovitaks kasutada spets kilet, koos spets tarvikutega, et saaks vuugid hermeetiliseks. Vajalikud asjad leiad igast suuremast eh. poest. Rahaliselt palju ei kaota aga asi kestab paremini ( just ühendus kohad)

[Külaline]

selge, küsimis veel kuidad teine (horisontaalne) karkass kinnitatakse.....tuleb ilmselt posti pikkuse tagant ka vertikaalsed postid panna aga kas ma esimest posti tagumisse siis kinni ei lasegi Mu teises toas pandud kilel poel siis mingit kasu ilmselt kuna panin selle kipsi taha 10-20 cm ülekattega ja kruvisin kipsi läbi selle ? (Käisin eelmine talv norras ehitamas ja tegin nii nagu meil seal kästi teha )

[andero23]

Kuidas täpselt neid profiile kinnitada, seda ma öelda ei oska kahjuks. Ehk mõni kogemustega ehitaja pakub miski lahenduse välja?
Tähtis ikka, et vill oleks seal vahel õigesti paigaldatud, ehk õhuvahesid ei ole, liialt ei ole kokku pressitud jne.

See eelmine kile - aurutõkkena on tast kasu küll, õhutõkkena mitte. Seda, mis vahe neil on ja kuidas nad niiskustehniliselt toimivad, praegu seletama ei hakka. See kui karkassi kinnitamiseks lasta kruvi läbi aurutõkke - ei juhtu veel suurt midagi. Hullem on asi siis kui lasta kruvi läbi sisevoodri ja kile ning selle taga miskit toetuspinda ei ole, võib juhtuda, et kruvi kerib kile enda ümber ja auk tuleb päris suur.

[taastaja]

Siia vahele hoiatan, et aurutõkekile nagu andero õpetas, jääb küll nende kihipaksuste juures äärmiselt kriitilisse piirkonda.

[Külaline]

sina soovitaksid siis kipsi taha või kuhugi mujale? Kui oluline on ikkagi kahe karkassi kasutamine....tundub tõesti parim variant aga kas lihtsalt 150nene karkass on väga paha mõte sest soojapidavust paistab ka praegusel osal (Seal kus sees elan) piisavalt olema kuna tegelikult ei pea iga päeb kütmagi.

[taastaja]

Seda sa oled väitnud jah ja samuti, et seda, et villa ja kiviseina vahel olevat sama temperatuur mis väljas. See asi ei saa loogiline olla 100mm soojustuskihi korral...Ju siis oled siiani nii hästi kütnud, et kiviseinad pole jõudnud läbi külmudagi! Nüüd kui teed selle vahe tuulduvaks, siis on seal kindlasti pea sama temperatuur, kui väljas... Ja min. seina soojustuse paksuseks loetakse meie kliimas 200mm head soojustust. Rusikareegli järgi võid selles kihis aurukile sisemise 50mm soojustuskihi alla paigutada.

Põranda niiskus, mis pinnasest ülesse pressib hakkabki siis läbi elamise välja käima? See lisab omakorda niiskuskoormust. Muidu poleks vast vigagi, aga millegi pärast on mul tunne, et seal saab niiskus lausa kapillaarselt aluspõranda ligi tõusta..