Maaküte energiapuurkaevuga

[õpetaja]

kWh

[Külaline]

See lühiajaline -2 pole mingi näitaja, rohkem loeb ööpäeva keskmine temperatuur, väga palju oleneb ka tuulest (täna polnud) ja päikesest (täna päev läbi päike küttis). Mul pole küll mingit kütet vaja praegu (0 kWh ööpäevas).

[Fram]

See lühiajaline -2 pole mingi näitaja, rohkem loeb ööpäeva keskmine temperatuur, väga palju oleneb ka tuulest (täna polnud) ja päikesest (täna päev läbi päike küttis). Mul pole küll mingit kütet vaja praegu (0 kWh ööpäevas).
[/quote

siis oled kõva vend, aga pesemas sa ka ei käi, vaid kasutad sügamispulkasi, sest riided seljas mitmes kihis sooja hoidmas

[Külaline]

Kõva vend muidugi, keeran kraani lahti ja vesi muudkui tuleb, elektrit selleks ei kulu, 1000 L sooja vee eest maksan 6 eur kopikatega.

[Fram]

Kõva vend muidugi, keeran kraani lahti ja vesi muudkui tuleb, elektrit selleks ei kulu, 1000 L sooja vee eest maksan 6 eur kopikatega.

jutust sain nüüd aru, et puudega mässad, jõudu !

[Külaline]

Ei mässa ühegi asjaga (sealhulgas puudega), mugavus ennekõike, aga jõudu tarvis!

[onusnooker]

Huvitav, et ei satu siia Foorumisse rohkem puuraugu kütte omanikke. Huvitav oleks lugeda kuidas teistel sellise küttevaliku kasutamisega läheb.
Väga raske on teha valikut... pean siis "silmas" ennast, loll ka vist sest arvutusi ka teha ei suuda Maja on mul 165m2 küttepinnaga. Momendil ÕS-Pump 1K ja ahi mis ei salvesta... 2Korrust ehitan, ilmselt järgmise aasta lõpuks valmis. Kütet täna ikka ei suuda valida, kas õhk-vesi või maaküte-vesi(Puuraukudega). Horisontaalse toru jaoks hoov väiksevõitu ja ei taha kõike teistpidi ka keerata. Küttetorusi 1Korrusel betoonis ei ole, eks kasutan Floore plaate kus 16mm toru käib. Dussiruumis momendil elektri põrandaküte, praegu on plaan, et lõhun dussiruumi el kütte koos betooni välja ja valatud põrand tagasi kus 16mm küttetorud sees või viimasel ajal on mõte et naelutan 16mm toru olemasolevale betoonile klambritega peale ja tasandusvalu peale+põrandaplaadid. Dussipõrandale ju Flooret ei kasuta. Samas jäi siin teemast 1 lehelt silma ütlus, et lauslollus mingit pumpa kasutada et lihtsam otse kütta... vbl ei tasugi dussipõranda elektrisoojendust välja lõhkuda... mõtteid palju. Samas ÕS pumbast villand... puhub palju jne, nagu õues ela Keerutab kindlasti ka tolmu ja kui väliseadet sulatab siis puhub jahedat... mugavus täiesti puudub, minu arvates.

[Fram]

Huvitav, et ei satu siia Foorumisse rohkem puuraugu kütte omanikke. Huvitav oleks lugeda kuidas teistel sellise küttevaliku kasutamisega läheb.
Väga raske on teha valikut... pean siis "silmas" ennast, loll ka vist sest arvutusi ka teha ei suuda Maja on mul 165m2 küttepinnaga. Momendil ÕS-Pump 1K ja ahi mis ei salvesta... 2Korrust ehitan, ilmselt järgmise aasta lõpuks valmis. Kütet täna ikka ei suuda valida, kas õhk-vesi või maaküte-vesi(Puuraukudega). Horisontaalse toru jaoks hoov väiksevõitu ja ei taha kõike teistpidi ka keerata. Küttetorusi 1Korrusel betoonis ei ole, eks kasutan Floore plaate kus 16mm toru käib. Dussiruumis momendil elektri põrandaküte, praegu on plaan, et lõhun dussiruumi el kütte koos betooni välja ja valatud põrand tagasi kus 16mm küttetorud sees või viimasel ajal on mõte et naelutan 16mm toru olemasolevale betoonile klambritega peale ja tasandusvalu peale+põrandaplaadid. Dussipõrandale ju Flooret ei kasuta. Samas jäi siin teemast 1 lehelt silma ütlus, et lauslollus mingit pumpa kasutada et lihtsam otse kütta... vbl ei tasugi dussipõranda elektrisoojendust välja lõhkuda... mõtteid palju. Samas ÕS pumbast villand... puhub palju jne, nagu õues ela Keerutab kindlasti ka tolmu ja kui väliseadet sulatab siis puhub jahedat... mugavus täiesti puudub, minu arvates.

Tule külla ja ma näitan kellel on kaevud ja kellel ei ole. Siin foorumis ei käi kaevu inimesed, sellest juba aru saanud. Ma ainuke segane kes siin kribab ja meelega, sest muidu pole üldse infi. Ei viitsi siia pikalt kirjutada. ennem räägin telefoniga!

[Külaline]

See on tõesti nii, et õhksoojuspump on ikka viimane jura oma õhu puhumisega, mida omale koju panna. Eks müügimehed siin vahel muidugi kisavad vastupidist ja asjatundmatud inimesed kiidavad takka. Samuti need, kes ei suuda seda valu alla neelata, et nad sta asja ostsid, siis püüavad läbi pisarete seda ikka kiita kuidagi.

Ükskõik millise kontuuriga see maaküte on, ära unusta et tegu on elektriküttega ja elektrit kulub päris palju. Kuna seade maksab päris kõrget hinda ja hiljem ka elektriarved on päris korralikud, siis mingist rahalisest tasuvusest (mõistliku aja jooksul) ei tasu siin rääkida. Elektrist 100% sõltuv olla pole ka hea. Suurel naabril vaja strateegilistesse kohtadesse mõned EMP-d ( http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=79659470 ) lennutada pakaselise ilmaga ning külmud surnuks?

[Fram]

Tean ainult ühte küteliiki mis elektrit ei tarbi ja kui see kütte nii tasuv ja hea oleks, siis ei oleks siin muid kütteid. Aga arvuti võtab ka elektrit ja annab sooja.

[spunk]

See on tõesti nii, et õhksoojuspump on ikka viimane jura oma õhu puhumisega, mida omale koju panna. Eks müügimehed siin vahel muidugi kisavad vastupidist ja asjatundmatud inimesed kiidavad takka. Samuti need, kes ei suuda seda valu alla neelata, et nad sta asja ostsid, siis püüavad läbi pisarete seda ikka kiita kuidagi.

Ükskõik millise kontuuriga see maaküte on, ära unusta et tegu on elektriküttega ja elektrit kulub päris palju. Kuna seade maksab päris kõrget hinda ja hiljem ka elektriarved on päris korralikud, siis mingist rahalisest tasuvusest (mõistliku aja jooksul) ei tasu siin rääkida. Elektrist 100% sõltuv olla pole ka hea. Suurel naabril vaja strateegilistesse kohtadesse mõned EMP-d ( http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=79659470 ) lennutada pakaselise ilmaga ning külmud surnuks?

Küll on tore ,et on olemas absoluutseid tõdesid teadev inimene kelle suust vaid kuldmune kukub.
Mina ,loll ,panin õhk-õhk pumba talveaiale, sest järsu jahenemisega annab see vajaliku väikese sutsaku sooja kuni maapump betooni soojendab. Suvel aga läheks see ruum kuumaks nagu kasvuhoone. Pump hoiab normaalset tempi. Kas peaksin ikka selle jura maha kerima?
See elektrikulu jutt on ka mulle nagu valguskiir pilkasest pimedusest. Minu 10kw päikesepaneelid annavad rohkem voolu kui ma maapumba ja kogu ülejäänud elamisega jõuan ära kulutada. Tark inimene ,kumma ma enne peaks maha lõhkuma ,maja või paneelid?
Minu meelest Fram on teinud väga hea ja mugava lahenduse. Minul oli ruumi laialt käes ja laotasin kontuuri maa sisse laiali. Pnnase segipööramist pole küll vaja karta ,nagu siis vahest mainitud. Juba järgmisel aastal on enamus muru taastunud. Mina kartsin puurimise hinda ja kooskõlastusi kaitsealusel alal. Isegi ei uurinud asja. Aga kui raha on ,siis ära tasub sellest hetkest kui tuba on soe.

[Külaline]

Järjest mõttetumaks läheb, lisaks õhksoojuspumbale veel päikesepaneelid. Mida aga Eestis eriti pole, on Päike. Vahel veidi on, aga see ei tähenda et see asjandus end ära tasub.

[spunk]

Järjest mõttetumaks läheb, lisaks õhksoojuspumbale veel päikesepaneelid. Mida aga Eestis eriti pole, on Päike. Vahel veidi on, aga see ei tähenda et see asjandus end ära tasub.

Vahest on ikka jube hea rumal olla. Ma lollike arvasin ,et kogu minu majas kastatav energia tuleb päikesepaneelidelt, sest maja on soe ja valge, ning elektriarveid pole. Nüüd tuleb välja, et päikest meil ju polegi. Ma igaks juhuks olen loll edasi ja ei küsi ,kust see energia siis tuleb.

[Külaline]

väljas -2C ja pump on tarbind 12 kWh (ööpäevas). kas nüüd kirjutasin korrektselt ?

Jah, pika harjutamise peale hakkab lõpuks tulema.
Ehk muutub võimsuse ja energia omavaheline seos lõpuks iseenesestmõistetavaks.

Taltsuta nüüd pisut oma entusiasmi ja niisama kilkamise asemel mõtle läbi, kuidas sa neid andmeid koguma hakkad, et tulevikus oleks midagi analüüsida.
Analüüsimiseks peaks andmed võrreldavad olema, seega kuukaupa? nädalakaupa ??? igapäevaselt??
Kui kiiresti langeb puurkaevust saadava vee temperatuur? Palju vett puurkaevust välja pumbati?

Alla aastase tsükli andmetega pole suurt midagi peale hakata.
Samas foorumikülastajaid huvitavad teiste kogemused väga . Meeledi vaataks asjalikku ülevaadet.

Mõistlik on pidada näiteks arvet viimase 12 kuu summaarse tarbimise/tootmise kohta.. see näitab, kas vahepeal tehtud muudatused on olnud kasulikud või mitte.


Kuidas see energiapuurkaevuga kütmine üldse käib?
Kaks kaevu ja täna pumpan vett ühtpidi ning homme teistpidi tagasi?

[spunk]

Kas sa ,Fram, tasuvusarvutuste juures võtsid arvesse selle,et pead külalisetaolistele skeptikutele igapäevaste aruannete jaoks raamatupidaja palkama? Kas arvestasid, et venelased võivad tulla? Kas arvestasid ,et venelaste taga on hiinlased? Kui veel edasi ,siis on ameeriklased? Ja veel edasi on varsti külaline? Parem kaeva üles tagasi.

[Külaline]

....

Millest meie eliit elama hakkab kui pööblil on soojas elamine enam vähem tasuta ja raha soojas elamise arvelt hakkab sitaks üle jääma. Arvate, et nad lubavad teil alles jäänud raha kirstu kaasa võtta? Tutkit!

.........

..........kõige tasuvam küttepuud oma metsast(taastuvenergia). .....

Ei viitsi küttealaseid arvutusi siin tegema hakata... Tuletan lihtsalt meelde üht teist rehkendust, mille ajaviiteks tegin - ainuüksi Eesti sõiduautode jaoks kasutatava bensu rahast läheb u 200 miljonit eurot igal aastal üle piiri välja naftatöötlejatele ja naftapumpajatele..... suures osas kulub viimaste puhul see raha Zapaditele ja uute tankide ehitamiseks venes ja palju tilgub araablastel ka ISISe ülalpidamiseks.

Kui see raha sinna ei läheks, siis meie riigijuhtidel pole selle kättesaamiseks miskit vaja teha....saa viid ise selle siiasamasse turule ja riik saab sellest vähemalt käibemaksu. Kui ostad miskit kodumaist, siis saab keegi sellest tööd ja leiba ja riik ka tulu- ja sotsiaalmaksu.... jne.


Tegelikkuses pole puud omast metsast miski taastuvenergia, pole vahet kas sa põletad 20 või 20 000 000 aastat tagasi salvestunud süsinikku, üks ja sama CO2 lendub samamoodi.

[Prill]

Tegelikkuses pole puud omast metsast miski taastuvenergia, pole vahet kas sa põletad 20 või 20 000 000 aastat tagasi salvestunud süsinikku, üks ja sama CO2 lendub samamoodi.

On siiski erinevus olemas, küttepuu, kui taastuvenergia kütmisel vabanev CO2 seotakse uue metsa kasvamisel uutesse puudesse - piltlikult sama kogus CO2-te ringleb. Miljonite aastatega nafta, gaasi, kivisöe, põlevkivi kujul maapõue lukustunud kütete põletamisel CO2 lisandub atmosfääri, seda pole sealt tagasi millegagi enam siduda. Stabiilselt paarisaja aastaga maapõuest CO2-te atmosfääri paistates väidetakse olevat globaalne mõju Maa kliimale.

[Külaline]

Kuidas need puud vahet teevad, kas nad seovad eelmisest puust või kivisöest vabanenud CO2-te.?
Mata uus puu maha ja vaata, et see ei laguneks.

Sisulist vahet ei ole.

Ok, mängu tuleb hoopis metaan... See on teine asi.

[Prill]

Kuidas need puud vahet teevad, kas nad seovad eelmisest puust või kivisöest vabanenud CO2-te.?
Mata uus puu maha ja vaata, et see ei laguneks.

Sellel ei ole ju vahet, kuskohast tulnud CO2-te uued puud seovad - loeb see, et puud kui taastuvenergia ideaalis ei koorma atmosfääri lisa kumuleeruva CO2-ga, fossiilkütustepõlemisel lisandub CO2-te juurde ja seda sealt ära võtta on keeruline.
Sama loogika kehtis ka nende meie riigitoetatud elektriautodega, kus lepingu järgi pidid nad kütuseks ostma ainult "rohelist" elektrit, ja paljud kriitikud lahmisid, et see on jama, kui mu laadimispistikust tuleb põlevkivielekter. Aga see ei loe, mis elekter su pistikust tuleb, kui elektrivõrku toodetakse piltlikult 95% fossiil elektrit ja 5% rohelist elektrit, siis ka maha müüakse 95% ühte ja 5% teist, ja elektriauto laadijana maksad selle 5% toodetud rohelise eest.
Nii on teoreetiliselt isegi võimalik, et samast pistikust laed elektriautot rohelise elektriga aga elektripliit kuumab fossiilse elektriga

[Küülaline]

pump on tarbind 12 kWh (ööpäevas). kas nüüd kirjutasin korrektselt ?

On korrektne. Ja mis COP on samal ajal?

[Külaline]

Mis jura te ajate siin, et puit pole taastuvenergia? Tehke enne omale selgeks mida see sõna tähendab.
Puit on senikaua taastuvenergia kuni seda tarbitakse vähem kui seda juurde kasvab. Praegu veel nii on. Võibolla kunagi enam ei ole. On jutud, et isegi nafta võib taastuv olla (tegelikult tekib juurde rohkem kui me praegu tarbime).

[Külaline]

Kliimaprobleem pole praegu mitte niivõrd põletatava massi taastumises või mittetaastumises, problem on CO2 kontsentratsiooni kasvus ja sellest seisukohast oleks vaja C põletamist vähendada - vahet pole, tuleb see põhu või kivisöe põletamisest.

Tegelikult juba see fakt ise, et CO2 kontsentratsioon kasvab, näitab seda et süsinikku põletatakse rohkem kui seda taimedesse salvestub. Vastasel korral CO2 kontsentratsioon õhus langeks.

[Külaline]

Põhu põletamine ei tõsta kuidagi atmosfääri Co2 sisaldust. Tõstaks ainult siis, kui sama põhk järgmisel kasvuperioodil asemele ei kasvaks (ülemaailmses mastaabis, kusagil ei kasvaks asemele). Kui me seda põhku ära ei põleta, siis see põhk lihtsalt kõduneb põllul ja seesama paha Co2 vabaneb ikkagi ka ilma põletamata. Kui metsa mass (või põhu mass) maailmas väheneb, siis Co2 tase atmosfääris suureneb, kui kasvab samapalju asemele kui kulutatakse, siis ei suurene, põleta palju tahad. Kui õnnestub metsa massi suurendada, siis väheneb (ülemaailmselt raskesti saavutatav). Puidu ja põhu süsinikku saab ka panna hoiule ehitustesse või tarbekaupadesse, aga ikkagi ajutiselt, mitte tuhandeteks aastateks.

[Külaline]

No mida??
Mille poolest siis põhk nendest vihmametsadest erineb, millest omal ajal kivisüsi tekkis?
Üks orgaanika kõik.
Ainult selle vahega, et kivisüsi on kontsentreeritud C ja paned karjäärist vaguniga otse elektrijaama, põhu kokkukogumine on aga tunduvalt töömahukam (seega selle käigus kulutatakse ka energiat rohkem).

[Fram]

Tervist!
Kuu möödas ja 373 kW ära tarbind.