Mina sain messilt selle firma näidise näppu.Coolhouse kirjutas: 20 Aug 2017, 13:36 Huvitab kuidas sellist soolamahutit küttesüsteemiga siduda saaks ja palju see maksaks ehk ka see kuidas sinna energiat laadida.
Kui 100 kg. (~70 l.) "soola" temperatuur muutub näiteks 78 C. pealt 48 C. peale liigub selle käigus ~10 kWh soojusenergiat. Seda muidugi eeldusel et toimub kristalliseerumine!keemik kirjutas: 20 Aug 2017, 12:41 Ilmselt sobiks meie kliimasse: "päeval sulatab, öösel külmetab" koos päikesepaneelide vms, mis päevasel ajal sulatab soola üles ja öösel võetakse kütteks vedela soola soojus, kuni see jahtub 58 kraadini, hakkab kristalluma, võetakse kristallisatsioonisoojus ja sealt on võimalik edasi veel jahutada, sõltuvalt sellest, kas on süsteemis soojuspump või on soola sisaldav anum tavapäraseks akupaagiks.
cGenHBg6OAI Lihtsalt näide kus kasutatakse just nimelt seda "soola" ja kristalliseerumist.Coolhouse kirjutas: 20 Aug 2017, 13:36 Huvitab kuidas sellist soolamahutit küttesüsteemiga siduda saaks ja palju see maksaks ehk ka see kuidas sinna energiat laadida.
Loomulikult ei ole eesmärgiks jääd tekitada vaid energiat ammutada.Coolhouse kirjutas: 20 Aug 2017, 10:00 Kui jutt on maasoojuspumbast ja kontuuri ümbritseva jää tekkimisest siis ei teki see jää iseenesest vaid soojuspumba töö tulemusena ehk tegelikult on tehtud hulga tööd ning selle tulemusel on majja eraldunud soojus.
Jää tekitamine ei saa antud juhul olla eesmärgiks kuna seetõttu halveneb soojuspumba kasutegur ning kontuuri külmenedes sattub kompressorisse "liialt külma" vedelat külmaainet mis viib kompressori kiire surmani.
Kas saaksid jagada mõnda kirjatükki mis seda kinnitaks? Lihtsalt siiani olen juhtunud lugema vaid selliseid mille lõppjärelduseks oli ~"tehniliselt saab üleliigset soojust (päikesepaneelid) kaljusse suunata küll aga mingit märgatavat/olulist energeetilist, rääkimata rahalist, kasu sellest hiljem kütteperioodil ei täheldatud."Coolhouse kirjutas: 20 Aug 2017, 13:36Soojuspuuraukude osas on minu väide et puurauku juhitud soojus on sealt võimalik pärast välja võtta ja kasutada.Väljapumpamise energia kulu võib olla suurusjärgus 20%.
Kas suvel maaküttega maja jahutades kondents probleemiks ei ole?Coolhouse kirjutas: 14 Aug 2017, 17:02
Vabajahutus- elamusse ei ole suvel konditsioneeri vaja sest puuraugu veega saab maja jahutada. Jahutamisel puurauku viidud soojust saab kasutada pärast kütmisel.
Kes või mis sunnib sind just 10 m3. kasutama?
Kui näitena võtta sinu pakutud maja mille jaanuari vajaduse, 1000 kWh., rahuldab 10 m3. "tünn" siis 5 * 10 m3. "tünnid" + päikesepaneelid peaks ju kogu küttehooaja katma?
Näiteks Tallinnas nõmmel 600 m2. liivapinnasega kõrghaljastusega (põhjaküljes
) krunt millele ehitatakse hea soojapidavusega, lamekatusega, "kuubik" ning tellija soovib kasutada päikesepaneele ja maasoojust. 
see ei ole üldsegi lihtne, vesi jäätudes paisub, selleks , et need mahutid lõhki ei paisuks tuleb ka külmumist kontrollida , et see toimuks tsentrist väljapoole suunal ja väga ühtlaselt
Sa ikka saad aru et su "tünnis" tekkinud 2.4-3 m3. jää saamiseks tuli sealt välja pumbata ~220-280 kWh. soojust?Coolhouse kirjutas: 21 Aug 2017, 21:39 10 m3 jäämahutiga ei ole lihtne. Nimelt on igapäevases töös just jäämahuti ca 6m3. Seal on glükooliga jahutus, mida ajab 15 kW külmavõimsusega külmakompressor. Ehk see on umbes nii võimas nagu 300 m2 maja soojuspump. Seal tünni sees on aga 5 soojusvahetit paralleelselt, nagu 5 harfi, mille keelte sees voolab glükool. Kõik see on kasutusel õlle tootmisprotsessis. See paak õnnestub jäässe ajada paari päevaga. Ehk jääs ei ole mitte terve paak vaid ca 40..50% vee mahust.
Seetõttu ühinen arvamusega et juttu saab olla vaid väga vähe energiat tarbivast majast.
Kui voolav vesi kõrvale jätta siis soojusjuhtivus * temperatuuride vahe * aeg = juulis "auku aetud" soojusest pole oktoobriks törtsugi alles. Vähemalt mõõdetavas koguses.Coolhouse kirjutas: 21 Aug 2017, 21:39Soojuspuuraukudega on nii et osa energiat kannab edasi põhjavesi (võib kanda ära ka maa alla lisatud soojuse). Osa lisatud soojust jääb maapinda. See maapinna soojus mida puuraugust tarbitakse on tekkinud pika aja jooksul.Seega kui sinna lisada "veidi" soojust siis ei suuda see soojus läbi maapinna kiiresti põgeneda.
Just.
Mida antud juhul "võtmed kätte" täpsemalt tähendab, kas toru otsad veeti ilusti hoonesse, katted-muru jm haljastus taastati endisel kujul?kütja2 kirjutas: 01 Sept 2017, 18:04 2015a oli 2x350m mahapanek "võtmed kätte" 1974€ ja aega kulus 2,5päeva
Toru otsad ilusti toas, tehti survetest ja anti akt selle kohta. uut muru ei külvatud, aga plats sai nii sile et sai kohe külvata.
Kui see järv just looduskaitsealal ei asu, siis vaevalt ,et keelatakse maakontuur järve uputada.Külaline kirjutas: 01 Sept 2017, 22:53 See jääpütt tähenda seda, et kütteperioodil on pumpa sisenev soojuskandja 0 C või vähemgi?
Normaalsest maakontuurist tuleb teistel meestel samal ajal miski +2 C. ?
Nii või?
Mul krunt piirneb järvega.
Esialgu hoian pöialt, et üldse ehitatada lubataks.
Kui see luba käes, siis võib hakata mõlgutama mõtteid, et kas lubataks maakütte kontuur järvest läbi viia?
Vaevalt?
Mis variandid veel on?...
Teen maakontuuri lõppu miski tünni, kuhu pumpan järvevett?
Meil on veel hiiglaslikum süsteem - 70 aastat on põlevkivienergeetika jääksoojust lasted Narva veehoidlasse ja tänaseks on ida-Viru kaevud Eesti keskmistest soojemad....KÜlaline2 kirjutas: 22 Aug 2017, 08:47 .... Soojust saab pinnasesse ladustada küll, aga see ruumala peab olema üsna suur - .... Skandinaavimaades on suuri päikeseküttesüsteeme, kus soojus juhitakse otse kaljusse. Mitu aastat kulub üleskütmiseks ja edasi on süsteem stabiilne - saab talvel kasutada suvel kogutud soojust. Aga need süsteemid on hiiglaslikud.