Alternatiiv elektriku kipsile

[Traadisaba]

Kasutasin remondi tehes lülitite- ja pistikutooside kinnitamiseks kiviseina Knaufi elektriku kipsi. Kuigi see kinnitab toosid hästi, siis minu jaoks kuivab see ära liiga kiiresti - peale segu valmimist pean imekiirelt toosi või freesitud augu kokku mäkerdada ja toosi seina panema. Peale ca 5 minutit on see kips kasutuskõlbmatu, läheb kiirelt paksuks ja nii pidin iga toosi või kokkupandud tooside grupi jaoks tegeka uue segu. Juhendi järgi nii kiiresti ei tohiks asi ära kuivada, aga näed kuivab. Vedelamat segu ka ei saa teha, siis voolab välja.

Seega, kas oskate välja pakkuda alternatiivi elektriku kipsile tooside kinnitamiseks seina freesitud aukudesse?
Ehituskips? Kipskrohv? Viimas kasutan freesitud kaablisoonte täitmiseks, aga kuivab mitu tundi.

[dunkel]

Kas selle ehitusliimiga pole võimalik panna? Peaks ju jääma. Lased püssiga nipalju kui vaja....

[traadisaba]

Tänud. Võibolla isegi saaks...kuigi paistab ka nikerdamisena...Hea oleks veel kuulda variantidest, mida praktikas tegijad igapäevaselt kasutavad...
Vaja panna veel ca 20 toosi endale...eks kuidagi nikerdab ära. Kipskrohvi kasutamise tulemus jäi hea aga üritaks elu lihtsamaks teha:)

[Urmas]

Ehituskips? Kipskrohv? Viimas kasutan freesitud kaablisoonte täitmiseks, aga kuivab mitu tundi.

Võid ju proovida Perflix-ga. Veel on võimalus kipsi kivistumist aeglustada näiteks kallates enne segamist vette suts söögiäädikat või lisada tapeediliimi. Mõlemil variandil on omad miinused- äädikas võtab segu mullitama ja tapeediliimiga on algajal raskusi segu pahtlilabidal hoidmisega, kipub ära libisema labida pealt.
Aga miks sul peab kipskrohv kivistuma kiiremini kui paar tundi? Paned toosid paika ja teed senikaua muud tööd kuni toosid kõvasti kinni. Töö teaduslikuks planeerimiseks nimetatakse seda!

[traadisaba]

Kipskrohvi kasutamise tulemus jäi hea

Pidasin silmas ikka elektriku kipsi.
Aga ei pea tõesti kiirelt kuivama, kipskrohv seega üks võimalik alternatiiv...vaatab:)

[aero]

Proovi segada elektrikukipsi ja tavalist, algatuseks 50/50 näiteks.

[Külaline]

Proovi segada elektrikukipsi ja tavalist, algatuseks 50/50 näiteks.

Mis on tavaline kips? Minu teada kivistub tavakips sama kiiresti kui elektrikute oma. Perflix-l peaks olema sutsu pikem kivistumisaeg. Loomulikult peab perflix olema värske ja hoitud kuivas kohas, sest kui on vana ja niiskes kohas hoitud, läheb käest ära kiiremini kui elektrikute kips.

Urmas

[kotermann]

Kipsi kasutamiseks tooside kinnitamiseks on oma ammuteada põhjus: kips on üks väheseid täitematerjale mis kivistudes paisub, täidab kõik konarused ning seega hoiab toosi seinas kõige paremini. Ega seda ikka nii raske ka pole kasutada et ise mingeid alternatiivmökse leiutama hakata. Äädika või muu hapu värgi mõistlikus koguses lisamine tõepoolest aeglustab tardumist, kui seda väga vaja peaks olema.

[traadisaba]

Läks asi nii, et võtsin kasutusse eelmise toa remondist üle jäänud kipsi. Lihtsalt iga toosi (või kokku liidetud tooside grupi) paigaldamiseks peab tegema eraldi koguse segu.

[elektron]

Sai siis ka täna tolle Knaufi elektriku kipsi otsa komistatud. Oli vaja toas paigaldada kandilistesse müüriaukudesse ümarad vent-restid. Paki peal kirjas, et tööaeg 6 minutit ja vedelama segu puhul 10 minutit. Segasin esimese partii ämbrikesse valmis - käe järgi sellise mõnusa, millega pahteldada võiks. Kui ämbriga keldrist tuppa (1 korrus kõrgemal) jõudsin, oli pahtlilabidas juba ämbris kinni, ehk siis pidu läbi. Läksin siis alla tagasi, uus ämber, vedel segu, ruttu vispliga segamini ja jooksuga tuppa. Jõudsin labidatäie auku visata ja vent resti kiiresti sisse pressida - läks juba üsna raskelt, aga kuidagi sain paika - muidugi midagi seal enam siluda ja sättida ei jõudnud ja peab pahtliga edasi viimistlema. Ülejäänd ämbritäis muidugi jälle aiataha. Ma küll stopperiga kõrval ei seisnud, aga mingist 6-10 minutist tööajast on asi kül kaugel, pigem 2 minutit.
Üritasin enda jaoks kuidagi ära põhjendada, milliste massohistide jaoks sellist asja toodetakse ja mis töövõite sellega taga aetakse? Teoorias kannatab lusikatäie valmis segada ja see tuleb kohe seina visata, muidu on rong läinud. Kg kaupa valmis segada, nagu paki peal juhendab, tundub küll võimatu missioon.

[RaJy]

Nipp on aeglane segamine ja võimalikult külm vesi. Kips seguneb veega üsna hästi ka lihtsalt pahtlilabidaga segades. Vispliga täispööretel võib juba segamise ajal kiviks minna.
Arvan, et midagi taolist on ka kotil kasutusjuhendis kirjas, vähemalt puhta ja jaheda vee kasutamine kindlasti.

[ping]

Vanasti sai segatud umbes-täpselt sobiv ports kipsi peopessa mahtuva pooliku kummipalli sees.
Ülejääki, mis anumasse ära kivistus, oli lihtne pallist välja raputada, keerates palli tagurpidi.

[Urmas]

On kasutatud ka ca 20cm läbimõõduga laste kummist palli, mis sai pooleks lõigatud. Enam selliseid kummipalle ei toodeta, aga olen ehituspoodides näinud midagi sarnast. Samas tuli poolikus kummipallis kipsi korralikuks läbisegamiseks veidi modifitseerida segamiseks kasutatavat pahtlilabidat ehk ots kumeraks teha.

[dumbuser]

Montaazivaht ei tule mõttesse ?

[kaimagk]

Montaazivaht ei tule mõttesse ?

See jääb ju pehme, kips on hea materjal. Kuigi jah peab teadma kuidas sellega toimetada. Aeglane segamine ja õigel ajal paigaldamine on tõesti need mida peab jälgima.

[A23]

Kiire kivistumine elektrikukipsil just peamine eelis ongi, paned toosi või kaabli paika ja mõne min pärast on juba üsna tugevalt kinni, et edasiste tegevuste ajal enam ära ei nihku. Aga jah, iga kasutuskorra jaoks peab uue segu segama. Ise olen tavalisi (toidu) plastkarpe kasutanud, tahkunud jäägid tulevad karpi deformeerides välja või viskad koos minema.

[dumbuser]

See jääb ju pehme, kips on hea materjal. Kuigi jah peab teadma kuidas sellega toimetada. Aeglane segamine ja õigel ajal paigaldamine on tõesti need mida peab jälgima.

Selle vastuse põhjal pole Sa seda ilmselgelt mitte kunagi proovinud. Aga proovi. Peale seda vbl kasutad kipsi ainult juhtmevagude kinniajamiseks kuna krohv ja pahtel kuivavad seal ikka päris pikalt.

[RaJy]

Mnjah - ei ole ise elektrik, aga sai tehtud elektrikule eeltööd - toosid kipsikruviga ava põhja kinni ja vahuga fikseeritud. Vandus tulist kurja ja nokkis kõik lahti ja kleepis kipsiga üle - tema ju vastutab

[dumbuser]

Oli tal mingi põhjendus ka pakkuda miks see ei saa sedasi olla ? Vbl isegi on mingi hea põhjendus olemas. Mingi kaader näiteks vihkab Wago klemme aga oletan, et tegelik põhjusena seda, et siis läheb kordi kiiremini ja vbl on neil palganumber tunnitöö põhjal. Ka neilt pole mitte mingit asjalikku seletust loota. Aga ma olen pidanud neid toose panema kiviseina millesse tehtud avad mahutavad rahulikult kaks toosi ühet auku. Ma ei ole isegi hakanud uurima, et kui kuradima kirves see frees siis on, et selle asemel kuvalda ja meisliga mängima peab. Seal on kõige pikem ajakulu see, et need toosid sinna igasugu kivikeste ja kiiludega õigesse kohta panna.

[RaJy]

vaht olevat liiga pehme fikseerimiseks. Mingeid klemme a-la Wago mina sinna ei tekitanud lihtsalt otsad toosist väljas ja elektriku asi need ühendada

[new1]

On ka olemas nüüdsel ajal mingid sellised plastikust kraega toosid, lased täpse suurusega augu ja kui mitu toosi kõrvuti, siis peab üsna täpselt need auguvahed freesima ning lihtsalt surud toosi sinna augu põhja ja ongi kogu teema, hiljem krohvija laseb krohvi sinna vahele ja nii jääbki. EI tundu nii tugevalt, kui kipsiga, ent nii on lubatud ja mõnda aega on sedasi juba paigaldatud toose ja pole kisa olnud. Vahuga ei luba järelvalve juba neid toose seina toppida, kui vähegi suurem ja tõsisem objekt on, ju seal mingi põhjus siiski taga ole, miks seda ei lubata.

[dumbuser]

On ka olemas nüüdsel ajal mingid sellised plastikust kraega toosid, lased täpse suurusega augu ja kui mitu toosi kõrvuti, siis peab üsna täpselt need auguvahed freesima ning lihtsalt surud toosi sinna augu põhja ja ongi kogu teema, hiljem krohvija laseb krohvi sinna vahele ja nii jääbki. EI tundu nii tugevalt, kui kipsiga, ent nii on lubatud ja mõnda aega on sedasi juba paigaldatud toose ja pole kisa olnud. Vahuga ei luba järelvalve juba neid toose seina toppida, kui vähegi suurem ja tõsisem objekt on, ju seal mingi põhjus siiski taga ole, miks seda ei lubata.

Ma kunagi saatsin mingi järelvalve tüübi ka lihtsalt piix kuna ta ei olnud aru saanud, et aja jooksul on isolatsioonimaterjal kaablite ja juhtmesoonte ümber õhem. Ja kutt tuli jahuma, et see ei ole ju 2,5 kaabel, et see on liiga peenike ja see on silmaga näha. Ma saatsin ta silmaga oma emmi mõõtma. Muidugi tuli ilge ikaldus aga lõppes asi sellega, et tüüp läks ja koolitas end. Vahu puhul aga ei tea ma siiani miks seda teha ei tohi. Neid vahtusid on aga üsna palju. Kui keegi mõne hea põhjenduse toob siis loeks küll.
Veel tuli meelde, et mingil koolitusel prooviti seletada nagu peaks kilbis kasutama Wago klemme. Ma siis seletasin, et proovi nüüd aru saada sellisest asjast nagu takistus. Ja näiteks täpset juhtimisega seotud kilpides tehakse ühendused üldse jätkamate kaabliga. Ja kui on vaja 40 meetrit aga sul on 39 siis tuuaksegi 40 mitte ei jätkata seda ühte meetri võrra. Ka tol korral saatsin ma tolle koolitaja sinna kus valgus ei paista. Peale pikka punnitamist ta siiski tunnistas, et mingi elektrifirma soovitas. Edasi uurides tuli välja, et ta pidigi mingi firma jaoks reklaami tegema. Väga ei imesta kui selle kipsiga on lõpuks sama teema.
Näiteks pronksankrute kohta tuli lõpuks välja, et keelu põhjuseks on ankru sulamine suures kuumuses ja siis kukub kogu see kaabliredelite ja krt teab misasjade kompott laest alla. Mingi järgmine materjal pidada kuumust paremini kannatama.

[kunn24]

Pronksi sulamistemperatuur 900- 1000 C. Mis asi sul alla kukub? Enne, kui jama kirjutada, võiks ju korra kontrollida.

[new1]

Objektides ei tahetud neid pronksankruid sellel ettekäändel näha jah, et kui korralik leek lae all, siis pronks sulab ära keermelati küljest ja vent jms mudru võib laest alla sadada. Eks seal muidugi ka täitsa oma loogika sees ole, sulab tõesti see messing ennem seal ära, kui terasest keermelatid. Ja ega mul kahju ka pole sellest pronksankru junnist ausalt öeldes, on ka olemas mingisuguseid terasest ankruid nüüd, ent suurem enamus on läinud üle nendele terasest betoonkruvidele, millel keermelati kinnitamiseks vastav üleminek küljes, kõvasti mugavam paigaldada keermelatte lakke sellega, lased kuuese augu, ei pea nii jämedat auku sinna lakke löristama, siis põristad käristajaga selle julga sinna lakke, keermelatt suht nobedalt otsa ja unustatud. Selle pronksankruga seal kullinokkadega kääksuta seda krdi latti sinna lakke paras ikaldus ja võtab palju rohkem aega/vaeva, seega selles osas palju parem alternatiiv olemas nagunii sellele pronksjulgale. Pidi küll kallim olema, ent vahet pole, mugavam ja kiirem on ka paigaldusel.

[dumbuser]

Selle pronksankruga seal kullinokkadega kääksuta seda krdi latti sinna lakke paras ikaldus ja võtab palju rohkem aega/vaeva, seega selles osas palju parem alternatiiv olemas nagunii sellele pronksjulgale. Pidi küll kallim olema, ent vahet pole, mugavam ja kiirem on ka paigaldusel.

Ma keerasin kaks mutrit üksteise vastu kinni selle keermelati teises otsas ja siis ei pidanud mingite kullinokkadega ei ennast ega teisi rahuldama.
Tolle teise vidina nimi on aga löökankur ja seal sees on lõpus mingi koonusekujuline nublak. Et topid ankru sinna avasse ja siis on olemas selline vidinas milel nimi on torn. Selle torni ja haamri abil sai tolle koonuse seal ankru lõpus nö tööle panna ja erinevalt pronksist ei hakanud see ankur tühjalt seal avas niisama ringi käima. Aga nii või naa on see üsna tüütu tegevus. Ma olen pidanud kuskil redeli otsas 5 meetri peal neid lakke ajama. Ruumi uksed olid nii väiksed, et isegi redeli sissetassimine oli pikem protsess. Mingite tõstukite puhul oleks aga üleüldse pidanud enne seina maha lõhkuma.
Aga nüüd läks jutt juba kipsist ikka väga kaugele.