Põrandaküttematt

[clondike]

Olen jõudnud remondijärjega maja esikusse/trepihalli, ehk esimesse köetavasse ruumi majapidamises väljast tulles. Hetkesituatsioon on selline, et põrandaks on peno peale valatud betoonplaat, mis pealt plaaditud ja kusagilt betooni seest jookseb ca. 15 aastat tagasi paigaldatud el. põrandaküttekaabel. Kõik see oli tehtud juba eelmise omaniku poolt. Kaabel pole valitud vististi õige nende ruutude tarvis või on millegi muuga viltu pandud, aga mingit sooja sealt saab ainult termostaati põhja keerates ja ebaproportsionaalselt suurte elektriarvetega. Viimased aastad olen kasutanud seal ruumis elektriradiaatorit(konvektor) ja tulemuseks väga soe ruum samade arvete näol. Kuna majas nüüd väike laps, kellele sellise küttekeha näppimine valusalt võib lõppeda ja lisaks konvektori ebameeldiv omadus tolmu keerutada ja kõrvetada, siis tekkis selline mõte hoopis - kuna põrandaplaat ei meeldi nagunii, siis paigaldaks põrandaküttemati ja valaks tasanduseguga üle. Sinna peale paneks spoonparketi. Matt siis midagi sellist: http://www.ensto.com/et/tooted/elektrik ... htm100.10t
Või peaks eelistama mõne teise tootja toodet? Kui paks peaks tasanduskiht minimaalselt olema? Kuna selle põranda peale toetub ka teisele korrusele viiv trepp, siis kuidas isoleerida treppi tasandussegust, et viimane niiskust segust sisse ei imaks - teipida? Millist parketi aluskatet kasutada sellise põrandakütte puhul?

[anryo]

Märgadesse ruumidesse ja esikusse soovitatakse vähemalt 150W/m2 kohta. Elektriarvet see hiljem ei mõjuta, sest kulu on ikka selle järgi, palju reaalselt "kulu" ja soojakaod on.

[Küülaline]

Mõõda ära olemasoleva küttekaabli võimsus, siis mõtle, mida edasi teha.

[clondike]

Lisan veel võrdluseks selle, et konvektor on 1500w ning ruum ise ilma trepialuseta 10 ruutu. Temperatuur oli paras talvekuudel, kui konvektori mehhaaniline termostaat oli seatud poole võimsuse peale. Rohkemaks keerates hakkas teisel korrusel ahju kütmise vajadus ära kaduma. Jah, võibolla ehk tõesti oleks hea panna varuga ekstreemseid talvekülmi arvestades 150w ruudu kohta matt. vana kaabli võimsuse mõõtmisega jään vast hätta.

[Küülaline]

Kui sa vanaga rahul ei ole, miks arvad et uus parem on? Küttekulu on ikka vastavalt soojakadudele sama. kki vanal ainult termostaat rikkis.

[clondike]

Vana kaabli paigalduse kohta ma ei tea midagi tarka mainida, aga põrand läheb soojaks lapiti, st. on kohti, mis jäävad täiesti külmaks. Idee ongi rohkem selles, et konvektorist lahti saada ja samas mahus soojus põrandast saada, vana küttekaabel seda ruumi soojaks ei tee, isegi maksimumi peal ei saa pooles võimsusastmes 1500w konvektori vastu. On siis see kaabel seal liiga hõredalt või betoonimass liiga paks?

[anryo]

Kui läheb tükati soojaks, siis on paigalduse viga. Kas kaabel on erineval kõrgusel betooni sees või erineva "sammuga".
Kaabli võimust sa mõõta jah ei saa, aga saad mõõta takistuse, mille alusel saab teada võimsuse. Termostaadi rikke tulemusena kas kütab täiega või üldse mitte. Vigane võib olla ka andur, mis annab näiteks termostaadile infot, et põrand on juba "soe", kuigi tegelikult mitte ja seega ka max. peal ei lähe piisavalt soojaks. Samas, selle vea peaks välistama see, et sul elektrit kulus palju aga sooja polnud. Aga kuidas sa üldse mõõtsid, palju sinna põrandasse täpselt elektrit kulus?

[clondike]

Täppismõõtmist ei teinud, tunnistan ausalt Aastatega on lihtsalt kuude lõikes kindel muster kujunenud tarbimise osas, tarbimisajaloost joonistub kenasti välja. Kasutasin aastaid seda sama põrandakütet ja siis loobusin, panin konvektori. Tarbimine jäi samaks, aga esik muutus soojaks. Või siis muutus õhk esikus soojemaks, samas kui põrand jäi külmaks.

[Külaline]

Minu arvates selle toote tutvustuse esimene lause ütleb ära, millega tegemist ja sellelt nõuda, et toimiks põhiküttena, on vist natuke palju nõuda.

Urmas

[clondike]

Põhikütteks on majas ahjud ja pliit. See ruum jääb neist natuke liiga kaugele. Seega siiski mugavusküte vast. Kas üks konvektor seinas või matt parketi all. Näiteks Devi ütleb nii:

Erinevad kütteviisid
Enne põrandakütte paigaldamist tuleks endale selgeks teha, milline kütteviis on Teie vajadustele kõige sobivam.

Kütteviisid võib jaotada alljärgnevalt:

1) Otsene küte - Küttekaablid või -matid paigaldatakse põrand pinna lähedale. Sõltuvalt olukorrast võib otsene küte olla:

a) Põhiküte - põrandaküte on maja/ruumi ainus kütteallikas.
DEVI põrandaküte on efektiivne ja säästlik küttesüsteem, millest piisab täielikult Teie maja kütmiseks.

b) Mugavusküte (samuti lisaküte) - põrandaküte täiendab teisi majas/ruumis olevaid soojusallikaid näiteks radiaatoreid, ahje vms.
DEVI põrandaküte muudab põranda meie jaoks mõnusaks, seda saab paigaldada igat tüüpi põrandatesse ning peaaegu igasuguse põrandakatte korral.

2) Salvestav /osaliselt salvestav - kogu päevaks vajalik soojushulk salvestatakse põrandasse öösel elektrienergia odavama tariifi ajal.

Salvestavat kütet kasutatakse põhiliselt elumajade, kontorite, tehaste, ladude jne. esimestel korrustel. Deviflex™ küttekaablid võimsusega 18-20 W jooksva meetri kohta kaetakse paksu betoonikihiga (min. 10 cm) , milles talletub kaablite poolt öösel ja varahommikul toodetud soojus.

Päeval, kui küte on välja lülitunud, kiirgub salvestunudsoojus ühtlaselt kogu põranda pinnalt.

[Külaline]

Kaabel pole valitud vististi õige nende ruutude tarvis või on millegi muuga viltu pandud, aga mingit sooja sealt saab ainult termostaati põhja keerates ja ebaproportsionaalselt suurte elektriarvetega. Viimased aastad olen kasutanud seal ruumis elektriradiaatorit(konvektor) ja tulemuseks väga soe ruum väiksemate arvete näol.

Selle esimese postituse järgi sain aru, et sa ikkagi ootad mugavuskütte küttematilt põhikütte funktsioone.

Urmas

[clondike]

Ok, Urmas, ma panen siis Devi küttemati:
1) Otsene küte - Küttekaablid või -matid paigaldatakse põrand pinna lähedale. Sõltuvalt olukorrast võib otsene küte olla:

a) Põhiküte - põrandaküte on maja/ruumi ainus kütteallikas.
DEVI põrandaküte on efektiivne ja säästlik küttesüsteem, millest piisab täielikult Teie maja kütmiseks.

Sobib? Tegelikult selles polegi teema, halvim mis ma saan on ju soe põrand. Huvitab lihtsalt mis on minimaalne põrandapinna tõus, millega hakkama saaks.

[Külaline]

Sobib? Tegelikult selles polegi teema, halvim mis ma saan on ju soe põrand. Huvitab lihtsalt mis on minimaalne põrandapinna tõus, millega hakkama saaks.

Oeh, ei ole ma mingi iidol, kelle sõnade järgi sa pead käituma!
Viskasin kergelt pilgu peale Devi kodukale ja minu arvates on sealne küttematt 150w/m2 sinu jaoks ideaalne ja peaks sinu vajadusi rahuldama.

Urmas

[Külaline]

Ei maksa põdeda, kui ei ole väga kehva soojustusega elamine, siis juba 100 W/m2 jääb varuga.

[clondike]

Tutvusin põhjalikumalt Devi kodulehega ja sain targemaks niipalju, et küttematina saaksin kasutada 100w ruudu kohta matti, sest peale tuleb spoonparkett. Mati paksus on 3,5mm ja kui kasutan Maxit 3000 tasandussegu sinna peale, siis kas 5mm kiht seal peal on piisava tugevusega või pole nii palju vajagi? Leidsin ka sellise toote nagu http://devi.danfoss.com/Estonia/Consume ... floors.htm
Selle puhul poleks tasandussegu vajagi, alusvaip peale ning parkett otsa. Oskab keegi kommenteerida viimatinimetatud toodet, kas peaks siiski eelistama küttematti tasandussegus?

[Külaline]

Vana kaabli paigalduse kohta ma ei tea midagi tarka mainida, aga põrand läheb soojaks lapiti, st. on kohti, mis jäävad täiesti külmaks. Idee ongi rohkem selles, et konvektorist lahti saada ja samas mahus soojus põrandast saada, vana küttekaabel seda ruumi soojaks ei tee, isegi maksimumi peal ei saa pooles võimsusastmes 1500w konvektori vastu. On siis see kaabel seal liiga hõredalt või betoonimass liiga paks?

On olemasolev küttekaabel põrandas mis on arvatavasti puudulikult isoleeritud nii keldrist kui ka vundamendist ja seepärast küllaldaselt ei soojene.
Kas arvad, et kui lisad juurde ühe kaabli et siis väheneb läbi puuduliku soojustuse lahkuv energia?
Ei vähene.
Kui kaabel on hõredalt pandud siis tekkivad jah mõne kraadise vahega tsoonid aga korralikult tehtud isolatsiooniga põrand "täitsa külm" ei ole kusagilt.
ping

[clondike]

Uurisin eelmiselt omanikult telefonitsi ja betoonplaadi all pidi olema 10cm EPS ning vundamendist pidi ka isoleeritud olema. Ei oska muud kommenteerida. Küll aga on probleemne koht täiesti olemas. Nimelt on kõneallolev ruum epsile valatud betoonplaadiga ühenduses tuulekojaga, mida ma ei küta(selles ruumis samasugune põrandaküte olemas muidu, aga ei ole näinud põhjust seda ruumi kütta). Käredamate külmadega langeb seal temp. miinusesse.

[valter2]

Tere,mul nimelt järgmine probleem:el.kütte matt paigaldatud dussiruumi betooni valu peale mille sees juba vesiküte.Mati rullusin ilusti lahti,andur sai ka looga sisse keskele,peale valatud tasandusvalu ca2 cm,mille peale siis plaadisegu+plaat 10x10.Termostaadiks Heber digitaalse ekraaniga.Aktiviseerisin dablool ainult põrandaanduri ette panin 25kraadi,hakkas ilusti tööle ja küttis põranda ühtlaselt soojaks.Nüüd peale ühte kuud äkki põranda temp üle 20 kraadi ei tõuse,aga näitab et ikka kogu aeg kütab.Lülitasin kapist kütte välja ja lasin põrandal ära jahtuda,siis mõõtsin küttemati takistuse ära,see oli 89,5 oomi/karbi peal kirjas 88,2/Järelikult küttematt peaks terve olema.Käisin ka spetside juures,öeldi et mahapanekuga vigastati mati isolatsiooni,mis on seal kaabli sees,et tuleks see koht üles leida,plaat välja võtta ja siis pidi saama selle vea korda,aga kellel selline aparaat on,mis ütleb nagu selgeltnägija millise plaadi all viga peitub,äkki on siin foorumis targemaid kes on sellest probleemist lihtsalt üle ja nõus aitama andes juhtmaterjale,Tänud ette sest dussiruumi suvel minnes võiks ka põrand soe olla,nagu ta oli üks kuu.Nüüd on tunne et maksan tühja,kuna matt nagu kütaks poole võimuga/nimivõimsus 150 w/m x4jm =600w/Dussiruum on ca 4 ruutmeetrit,tänud et lugesite,äkki saab mingil moel korda

[dumbuser]

See on küll harv juhus, et kaabel läheb katki mingi temperatuuri saavutamisel. Kui ka on nii siis saab ju mõõta kaabli takistust kui ta on külm ja kui ta on toa soojaks kütnud ning peaks veel kütma aga ei küta. Alguseks tee aga see temp andur puhtaks. Pole harv juhus, kui ta on mingit tolmu või pudi täis ja siis tekivad ka vead. Edasi uuri kas andur on korras. Kõige lihtsam on see küttematt ilma andurita käima panna. Kui ka siis jääb jahedaks siis alles hakkaks põrandat lammutama.