Jutud sooja teemal.

[ping]

Algas see teema siin: viewtopic.php?f=1&t=54881&start=50 aga väljub tuharesti teemast ja seepärast tõstan jupikaupa ümber.

Rikkus pole häbiasi, aga ka kasinama võimaluse saab ära kasutada. Valge oli varem tumepruun, pragudega kahhelpott.


SAM_7554-15.jpg

Vaatan korduvalt seda pilti ja tekstist saan aru, et praguline vana ahi on ilu pärast üleplaaditud?
Et kas see plaatimine hoiab vana ahju koos nüüd?

Kunagi oli ühes teemas jutt kus tudengid ,keset talve üürikorteris, vana ahju valgeks värvisid ja pärast seda ei saanud ahju küttes tuba soojaks. Et kas ahju värvi muutmisega muutus kas ahju soojusväljastus või subjektiivne temperatuuritunnetus elanikel.

Huvitav kas seda ahju ka ruumi soojendamiseks kasutatakse ja kuidas peale disainimist on säilinud ahju "küttevõime"?

Küsimus on ajendatud huvist, et kuidas inimesed SUBJEKTIIVSELT tunnetavad soojuse erinevust kas valge glasuurahju läheduses või musta plekkahju läheduses?

Energia jäävuse seaduse järgi annavad mõlemad ahjud kõik oma energia lõpuks ära aga kui valge ahi soojendab ümbritsevat õhku peamiselt konvektsiooni teel siis must plekkahi väljastab ka väga suure osa infrapunakiirgust.

Näiteks kui valge läikiv alumiinium radiaator mustaks värvida siis selle soojusväljastus suureneb umbes 25%.

Või kui minna televiisori poodi kus terve sein telekaid korraga töötab (ekraani pind ca 30C) siis on tunda ka läbi riiete ekraanidelt kiirguvat soojust.

...
Näiteks kui valge läikiv alumiinium radiaator mustaks värvida siis selle soojusväljastus suureneb umbes 25%. ...

See tundub küll imelik versioon olema. Mustaga saab päikest ligi "meelitada" aga välja antavat kogust vast muuta ei saa.
Küll saab radiaatorist rohkem sooja kätte, kui sinna sein ette kombineerida ja korstna effekt tekitada. Seda "rohkem" ka ainult sel juhul, kui ülejäänud tagasi keskküttetrassi läheb. Oma kütte puhul tuleb ikkagi see rohkem soe kütmise teel saavutada või elektrit rohkem kulutada.

...Vaatan korduvalt seda pilti ja tekstist saan aru, et praguline vana ahi on ilu pärast üleplaaditud?
Et kas see plaatimine hoiab vana ahju koos nüüd?
...

Aga sa küsi parem teistmoodu. Mis plaadi alla pandi?

Pingi postitus igati huvitav, kindlasti asjalik. Sellel teemal oleks siia võimalik üles riputada just selle ahju omanikkude tõsiteaduslikud hinnangud, aga elu näitab natukene muud. See foorum ei pea sellist teemat kinni.Tekivad veel "teadlaslikumad" kaasaelajad. Las jääb nii. Pilt kõnetab neid, kes on valmis seda ise vastu võtma. Panen üldiseks lugemiseks lingi, siiski:

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/tagasivaade/


Proua Hellega veedetud aeg oli mulle imeline ja töötasu akadeemiline. Tema poeg Mikk avaldas just Pingi teema kohta oma arvamuse.

...
Näiteks kui valge läikiv alumiinium radiaator mustaks värvida siis selle soojusväljastus suureneb umbes 25%. ...

See tundub küll imelik versioon olema. Mustaga saab päikest ligi "meelitada" aga välja antavat kogust vast muuta ei saa.
Küll saab radiaatorist rohkem sooja kätte, kui sinna sein ette kombineerida ja korstna effekt tekitada. Seda "rohkem" ka ainult sel juhul, kui ülejäänud tagasi keskküttetrassi läheb. Oma kütte puhul tuleb ikkagi see rohkem soe kütmise teel saavutada või elektrit rohkem kulutada.

...Vaatan korduvalt seda pilti ja tekstist saan aru, et praguline vana ahi on ilu pärast üleplaaditud?
Et kas see plaatimine hoiab vana ahju koos nüüd?
...

Aga sa küsi parem teistmoodu. Mis plaadi alla pandi?

"Keha (füüsika mõistes) soojusvahetus toimub kahe komponendi kaudu: konvektsiooni teel või soojuskiirguse kaudu. Vahet pole, et kas tegu on soojendamise või jahutamisega, ülekanne toimub mõlemat pidi.

Sellega oled nõus, et kui suurendada mööduvaõhu õhu hulka (konvektsiooni suurendamine) suureneb soojuse ülekanne.
Seda ka usud, et mattmust keha soojeneb (neelab kiirgust paremini) päikse käes rohkem kui valge.
Miks siis seda ei usu, et mattmust kiirgab soojust paremini kui valge keha?

Mõtlesin, et kui tavakasutajal puudub võrdlusmoment kuna kasutab ühte ahju siis pottsepp kes on samasuguseid ahje erinevaga pinnaga teinud omab võrdlust. Või siis olemasoleva ahju plaatinud.

(Ei hakka ma liigsete küsimustega "käsa väänama" inime tahab räägib, ei taha ei räägi.)
ping

[ping]

...Mõtlesin, et kui tavakasutajal puudub võrdlusmoment kuna kasutab ühte ahju siis pottsepp kes on samasuguseid ahje erinevaga pinnaga teinud omab võrdlust. ...

Pottsepp teeb ahju valmis ja läheb minema. Kogemuse saab ikkagi tavakasutaja. Eestlane on ka väga tagasihoidlik ja ei anna eriti tagasisidet. Sõimamiseks põhjust pole ja kiitma ei hakata.
Kõige suurem kiitus on see, kui tellitakse teine ahi näiteks tagatuppa.

Siin ongi kasutusel selline väljend "Klient on rahul".
See et inimene on mingi asjaga rahul ei tähenda mitte seda, et ta sai endale kõige parema ja sobivama asja enda vajadusteks.

Mõistet "klient ON RAHUL" peaks lugema/mõistma hoopis niimoodi:"Kliendil puudub täielik ülevaade antud valdkonnas ja eelnev kogemus, et asju omavahel võrrelda ja Ta ise USUB et sai kõige parema asja."

[ping]

Päikese kiirguse ja kehast (ahju) kiirgamisel on kiirguskõverad (mingi Boltzmann neid uuris) erinevad! Päikesel domineerib valgusspektri osa, ahjul kõvasti allapoole infrapunakiirguse osa. Samuti on % totaalselt erinev - Ahjul valdavalt konvektsioon (mitte kiirgus) - päikesekiirguse neelamisel me ainult kiirgust saamegi.
Teoorias on tõesti, et sama must keha neelab ja kiirgab ühtemoodi - kui mustaks värvitud keha neelab päikesekiirgust tõesti oluliselt paremini kui valge keha siis ahju pinnal efekt on vaid teoreetiline. Ahju valdav soojusülekanne on konvektsionaalne, kiirguse lainepikkus on infrapuna, kus värvi värvusel pole mitte mingit vahet kas ta on must või valge.
Tõestamiseks kütke ahi soojaks ja vaadake (erinevat värvi) ahju kottpimedas toas - kui te sealt ahju pinnalt valgust näete siis võite rääkida värvi mõjust kiirgusele.

Ma tean küll inimest kes näeb ultravioletti.
Kas Sa näed infrapuna kiirgust et lükata ümber energia jäävuse ja ühest liigist teise muutumise seadus?
Millegipärast on mul tunne, et sul on midagi kahe silma vahele jäänud.

[ping]

Miks siis seda ei usu, et mattmust kiirgab soojust paremini kui valge keha?

Mõtlesin, et kui tavakasutajal puudub võrdlusmoment kuna kasutab ühte ahju siis pottsepp kes on samasuguseid ahje erinevaga pinnaga teinud omab võrdlust.

Kogemata vajutasin valele ikoonile, aga las see tänu olla avansiks, sest ega sa väga rumalat juttu ka ei aja.
Miks ei ole tavakasutajal võimalust katsetada? On ikka. Võtku radiaator ja värvigu musta-valge triibuliseks-ruuduliseks, võtku digitermomeeter(püstol) ja hakaku konkreetseid punkte mõõtma ning võrdlema.

Mina olen palju erinevaid katsetusi teinud aga imestan, et teised pole teinud või ei avalda neid.
Kooli ajal (lisaraha teenimiseks) kütsin üks talv iga päev seitset ahju (eelmise vabariigi aegsest villast tehtud kontoris).
Olen värvinud radiaatori mustaks. Ostnud ka musta radiaatori.
Olen mõõtnud erinevast materjalist ja erineva pinnakattega materjale IR termomeetriga ja kontakttermomeetriga.
Kõigest võib ka pikemalt kirjutada aga kui "kõik on kõigega rahul" siis milleks.

[ping]

Küsimus on ajendatud huvist, et kuidas inimesed SUBJEKTIIVSELT tunnetavad soojuse erinevust kas valge glasuurahju läheduses või musta plekkahju läheduses?

See on vist sama subjektiivne nagu puitpõrand vs. keraamiline plaat kui mõlemad on sama temperatuuriga.

Subjektiivne hinnang sõltub paljudest asjadest kaasaarvatud temperatuuridest.
Üks lugu:
Remontisin sauna. Panin ka uued põrandaplaadid vanade peale.
Sõbrad ka sauna proovimas pärast remonti.
Sai siis õlut ja leili kiidetud kui üks märkis:" Sa oled kõva mees kui nii kiiresti vana betoonpõranda välja lõhkusid ja uue betooni põrandaküttega valasid".
Ütlesin, et põrandakütet pole, panin vaid "soojad" põrandaplaadid.
Selle peale öeldi, et selline asi on võimatu, et pole olemas sooja keraamilist plaati.
Käidi katsuti käega ka ja ega keegi ei jäänudki uskuma, et selles põrandas pole põrandakütet.

[dumbuser]

Sul on tegelikult ka nii igav ?

[Külaline]

https://en.wikipedia.org/wiki/Leslie_cube

[Külaline]

Sul on tegelikult ka nii igav ?

Jah, post.op haiguslehel olen.
Ja nuputan subjektiivselt head ja ökonoomset küttesüsteemi.
ping

[motamees]

...Siin ongi kasutusel selline väljend "Klient on rahul".
See et inimene on mingi asjaga rahul ei tähenda mitte seda, et ta sai endale kõige parema ja sobivama asja enda vajadusteks.

Mõistet "klient ON RAHUL" peaks lugema/mõistma hoopis niimoodi:"Kliendil puudub täielik ülevaade antud valdkonnas ja eelnev kogemus, et asju omavahel võrrelda ja Ta ise USUB et sai kõige parema asja."

No osade klientidega on tagasiside olemas ka.
Ühel kundel oli maja peal kaks musta plekkahju. Tegin maja keskele ühe valge ahju. Käisin paari aasta pärast teda kaemas, ikka oli ahi valge. Kütet pidi minema poole vähem ja tuba ikkagi soe.
Seal oli "klient on rahul". Temal oli ka võrdlusmoment olemas. Osadel klientidel kindlasti puudub eelnev kogemus ja "klient on rahul" iga variandiga, mis eelnevast olukorrast parem.
Enamus ahjusoovijaid on aga eluaegse ahju kogemusega ja neid juba "klient on rahul" kategooriasse ei saa liigitada.

[Tavalugeja]

Siin ongi kasutusel selline väljend "Klient on rahul".

Ära puterda. Proovi terveks saada. Head paranemist!

[ping]

Leian ,et mul on põhjust avaldada oma pahameelt et minu poolt algatatud "Sooja" teema tõsteti ümber vale alajaotuse alla.
Huvitav, et miks see teema tõsteti ahjude alla? Miks mitte katelde, elektri või hoopis energiaauditi alla?
Kõik need teemad on seotud hoonete sisetemperatuuri tagamisega - soojuse tekitamise ja kulutamisega.
Kui admin ei tea mis on "soojafüüsika" http://www.hkhk.edu.ee/soojafyysika/soojafsika.html siis panen siia veidi selgitavat teksi.

Selle teema tegingi, et huvilised saaks veidi aimu hoone sisekliima ühe olulise osa - "toasooja" kohta. Ja siit edasi planeerida, et milliste vahenditega mõnus olemine saavutada. Arvestades toasooja hindade perspektiivi ja inimeste kasvavat huvi energiatõhusate elamute järgi küsitakse sellel teemal palju.


Kõigepealt sirviks ajalehti: http://novaator.err.ee/v/14dc9b9f-90c3- ... 58d56f3688

Kasvõi meie enda toimetuse ruumides võib sageli tunda, et tuba on jahe, kuigi termomeetri järgi jääb õhutemperatuur nii-öelda soovitatava piiresse. Millest see sõltub ja millist rolli mängib selle juures õhuniiskus?
Nähtuse põhjuseks võib muu hulgas olla ruumi madal operatiivne temperatuur. Taoline olukord võib tekkida näiteks suure aknaklaasi või klaaspinna lähedal. Kuna soojus eraldub inimeselt tavaolukorras eeskätt kiirguse ja konvektsiooni teel, siis mõjutavad soojustunnetust nii õhu kui ka ümbritsevate pindade temperatuurid. Ruumi õhu ja keskmise kiirgustemperatuuri koosmõju väljendatakse operatiivse temperatuuriga.

Tavaolukorras võib operatiivset temperatuuri avaldada ruumi õhu ja ümbritsevate pindade kiirgustemperatuuride poolsummana. Tavaline õhutermomeeter aga seda ei fikseeri. Madalamat kiirgustemperatuuri saab korvata ruumis õhutemperatuuri tõstmisega ja vastupidi.

Inimese soojuslikku mugavustunnet mõjutavad aga mitmed erinevad tegurid, sh ka siseõhu niiskus, olgugi et selle otseselt tunnetamise meel inimesel puudub. Kui hoone eri ruumides erineb suhtelise niiskuse (RH) tase rohkem kui 20 protsenti, siis langeb ka inimese mugavustunne. Inimese soojuslik tunnetus sõltub muutuva RH puhul ka riietuse niiskustehnilistest omadustest.

Eestis on välisõhu suhteline niiskus tavaliselt kõrge. Suvel on niiskus kõrge ka ruumides, talvel aga madal, isegi alla 20 protsendi. Kui RH on väike, tunnetame me õhu temperatuuri palju madalamana, kui see tegelikult on, kuna higi aurub ja jahutab inimese keha. Nt kui RH=100 protsenti, siis higi enam ei auru ja temperatuuri tunnetus on seega kõrgem – 24 °C ja RH0 tunnetakse kui 21 °C, mil 24 °C ja RH100 tunnetakse kui 27°C. Õhu suhtelise niiskuse optimaalne tase siseruumis on vahemikus 35-65 protsenti. Kusjuures üldiselt talvel on lubatud madalamad ja suvel kõrgemad RH tasemed.

Ka värvid mõjutavad tunnetatavat soojust: http://www.lahmuse.edu.ee/taastuskeskus ... aapia.html
Üheks eksperimentaalselt tõestatud seaduspärasuseks on inimese temperatuuritaju sõltuvus ümbritsevast värvist. Nii võib külmas (sinises-rohelises) ruumis sama temperatuuri tunnetada 3-4 kraadi võrra madalamana kui soojas (punases-oranzis) ruumis.

Siin on palju selgitavaid pilte ja jooniseid: https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... 4163,d.bGg

Kuigi ahi on ka hea sooja saamise vahend on selle teema mõte tunduvalt laiem.
(Lisan siia aegajalt poste kui väärt mõtteid tuleb.)
ping

[ping]

Eramu lahendused peaksid ekspluatatsiooni kulude vähendamiseks "lihtsad" olema: http://novaator.err.ee/v/tehnika/33ff4a ... ri-muutust

Euroopa Liidu andmete kohaselt annab ehitussektor praegu ligikaudu 11 protsenti SKTst. Prognooside kohaselt kasvab see 2020. aastaks 13,2 protsendini. Kasv tuleb nii juba olemasolevate majade renoveerimisest kui uute ehitamisest.
..... Ja ka vaid renoveerimine ei aita. Sageli pole majade elanikud harjunud uute süsteemidega ning vajavad juhtnööre, kuidas tegelikku energiasäästu saavutada. Ja isegi siis ei pruugi soovitud energiahulka kokku hoida. http://novaator.err.ee/v/keskkond/87b28 ... seks-taita

[Kalvis]

Ma tean küll inimest kes näeb ultravioletti.
Kas Sa näed infrapuna kiirgust et lükata ümber energia jäävuse ja ühest liigist teise muutumise seadus?
Millegipärast on mul tunne, et sul on midagi kahe silma vahele jäänud.

Ei jäänud miskit kahe silma vahele.
Kui saunaahju punaseks kütad siis näed pimedas toas kuidas kiirgab valgust? Asja sisu ongi selles, et ahi ei kiirgagi tavakütmisel valgust ja isegi infrapuna kiirguse osakaal on väike. Muuseas inimene tunnetab infrapunakiirgust küll. MOTT

[ping]

Ma tean küll inimest kes näeb ultravioletti.
Kas Sa näed infrapuna kiirgust et lükata ümber energia jäävuse ja ühest liigist teise muutumise seadus?
Millegipärast on mul tunne, et sul on midagi kahe silma vahele jäänud.

Ei jäänud miskit kahe silma vahele.
Kui saunaahju punaseks kütad siis näed pimedas toas kuidas kiirgab valgust? Asja sisu ongi selles, et ahi ei kiirgagi tavakütmisel valgust ja isegi infrapuna kiirguse osakaal on väike. Muuseas inimene tunnetab infrapunakiirgust küll. MOTT

Austatud kaasfoorumlane (AKF) äkki aitad pimedat?
Mitte ei saa aru mille vastu võitled või mida püüad tõestada?

Tood võibolla alustuseks välja kohad näiteks selles artiklis, et mis siin on vale: https://et.wikipedia.org/wiki/Soojuskiirgus

Defineeri palun: ".....infrapuna kiirguse osakaal on väike."?
Vanast raamatust leitud numbrite järgi oleks 40C (kehatemperatuuril oleva) mattmusta (ahju) kiirgusvõimsus umbes 120Wm2 kohta. Jah see on tunduvalt väiksem kuuma ahju pinnalt eralduvast soojusest aga minu arvates ikkagi täitsa arvestatav.
Minu katsetamise järgi on see küllalt suur võimsus, et jahedas (17C) toas tunneb inimene kehatemperatuuril oleva tumeda ahju läheduses tuntavalt sooja. Ka näiteks jahedas keldris, kus on 40C isoleerimata mahuti, on mahuti vahetus läheduses tuntavalt soe.

Viidatud artiklis on selline lõik, kas arvad see vigane olema? :
Reaalsetes tingimustes kaotab toasoojas inimene märgatava osa energiast soojuskiirguse tõttu. Samas, võidab keha osa kiiratud energiat tagasi, neelates soojust konduktsiooni kaudu ümbritsevatelt objektidelt ja metabolismi käigus eralduvast soojusest. Inimnaha kiirgavus on üsna lähedane ühele.[4] Allpool olevaid valemeid kasutades näeme, et inimene, kelle pindalal on umbes 2 ruutmeetrit ja temperatuur 310,15 K, kiirgab pidevalt umbes 1000 vatti. Kuna inimesed on enamasti siseruumides ümbritsetud kehadest temperatuuriga umbes 296 K, siis nad saavad tagasi 900 vatti ning seega on kogu kaotus vaid 100 vatti. Need arvutused on väga umbkaudsed ning sõltuvad erinevatest teguritest, nagu näiteks riiete kandmine.

[Kalvis]

Wiki lingis õige tekst ja pole kordagi selle vastu vaielnud.

Sa pole ise rääkinud kas sa kottpimedas toas näed toaahju valgust kiirgamast (vt. näiteks hõõglamp kiirgab - kuumutatakse teist elektriga). Nimelt see värvi värvuse erinevus toimib valguse spektri lainepikkustele! Kui ahju valgust ei näe kiirgamas siis puudub ka efekt musta ja valge värvuse erinevusest kiirgamisel.

[anryo]

Nimelt see värvi värvuse erinevus toimib valguse spektri lainepikkustele! Kui ahju valgust ei näe kiirgamas siis puudub ka efekt musta ja valge värvuse erinevusest kiirgamisel.

See nüüd küll loogiline jutt ei ole. "Värvus" on vaid üks osa spektrist ja "musta" ja "valge" värvi nähtav osa on vaid üks (nähtav) osa värvist, kui sellisest.
See et ahi on punaseks köetud ja on pimedas näha, see tähendab et tema temperatuur on juba piisavalt suur, et emiteerida ka juba nähtavaid valguslaineid. Soojus e. infrapunalainete osakaal on võrdelises suuruses nähtavate lainepikkuste osakaaluga. Seda vähemalt nö "soojade" valgusallikate puhul.
Teiseks, see on ju lasteaialapselegi selge, et tume keha neelab valgust paremini kui hele. Miks siis vastupidine väide kiirguse osas ei tööta? Nii saaks ju päris hea musta värvi küttekeha väga lihtsalt mis soojeneb kiieresti, kuid jahtub aeglaselt!

[Kalvis]

Sa ei lugenud korralikult teksti läbi, diagonaalis lugedes võib valesti aru saada.
Kordame veelkord - Musta värvi keha NEELAB tõesti paremini valgust (elektromagnetlaine nähtav spekter - tüüpiline selline kiirgav keha on Päike). Ja KIIRGAB ka rohkem kui ta kiirgab ise valgust!!! (Võrreldes valge kehaga)
Nüüd jõuame tagasi jällegi ahju juurde - kas sul kottpimedas toas ahi kiirgab valgust (nagu päike?)?

[ping]

Sa ei lugenud korralikult teksti läbi, diagonaalis lugedes võib valesti aru saada.
Kordame veelkord - Musta värvi keha NEELAB tõesti paremini valgust (elektromagnetlaine nähtav spekter - tüüpiline selline kiirgav keha on Päike). Ja KIIRGAB ka rohkem kui ta kiirgab ise valgust!!! (Võrreldes valge kehaga)
Nüüd jõuame tagasi jällegi ahju juurde - kas sul kottpimedas toas ahi kiirgab valgust (nagu päike?)?

Minu lugupidamine.
Ma isiklikult loen selles artiklis: https://et.wikipedia.org/wiki/Soojuskiirgus vigaseks selle lause: "Päikesevalgus on kuuma päikese poolt kiiratav soojuskiirgus." Nimelt päike kiirgab nagu teised soojad kehad elektromagnetkiirgust: https://et.wikipedia.org/wiki/Elektroma ... ne_kiirgus mille nähtavat spektri osa nimetatakse valguseks. Allpool on küll lisatud: "Päikese fotosfäär, mille temperatuur on umbes 6000 K, kiirgab enamiku valgusest elektromagnetilise spektri nähtavas piirkonnas." aga suhe on jäetud märkimatta.

Vaatame ka neid väiteid selles kontekstis, et päikse temperatuuril olevaid küttekehi tavaliselt me oma elamistes ei kasuta.
Temperatuurid: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... er.svg.png

Tavaliselt kasutatakse elamute kütmiseks küttekehi temperatuuriga ca 300K-400K. Ja kui me vaatame sellise temperatuuriga "musta keha": https://et.wikipedia.org/wiki/Musta_keha_kiirgus siis näeme, et elamutes kasutatavad küttekehad ei saaks nähtava valguse piirkonnas kiirgust kiirata https://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Plan ... _scale.png (kui sauna kerised ja raudahjud välja jätta)

Kui nüüd "mustale kehale" langeb elektromagnetkiirgus: https://et.wikipedia.org/wiki/Elektroma ... ne_kiirgus mille hulgas on ka nähtavat valgust ja see keha ei kuumene üle ca700K siis ta nähtavas valguses kiirgama ei hakka. (Kui mustale autokatusele ekvaatoril paistab päike täisnurga all ja ta soojeneb kuni 250C siis nähtavat valgust ta kiirgama ei hakka.)

(Näiteks "lume" kohta on kirjutatud ainult spektri nähtava valguse kohta: "Neelduvus, peegelduvus ja kiirgavus on kõik sõltuvad kiirguse lainepikkusest. Temperatuur määrab elektromagnetilise kiirguse lainepikkuste jaotuse. Näiteks värske lumi, mis on väga suure peegelduvusega (0,90), tundub valge peegelduva päikesevalguse tõttu, mille intensiivsus on tugevaim umbes 500 nanomeetri juures. Selle kiirgavus −5 °C juures on aga 0,99 ning sel juhul kiiratakse maksimaalselt 12 mikromeetri juures."
Minu teada infrapuna kiirguse jaoks on lumi "must" ja infrapuna kiirgus ei peegeldu lumelt tagasi vaid neeldub selles.)
Eelnev siis Kalvis`ele.

Aga ülejäänud võivad järgi proovida, et kui magada toas mille temp on 17C ja suunata voodile 2,5m kauguselt 150W hõõglambiga prožektor siis on subjektiivne tunne nagu magaks umbes 23C temperatuuriga toas. (Kui magada talvel soojustuseta ja kütteta kivihoones siis peaks prožektoreid vähemalt 1500w olema.) Ehk jaheda toa lisakütteks pole vaja 1-2kW elektriradikat vaid piisab ka vähema kuluga seadmetest.
Kui võtta 1000-1500W halogeen ja piirata regulaatoriga tema võimsus 150-200W´le siis ta nähtavat valgust praktiliselt ei kiirga.

Tsitaat:"Kui kiirgav keha ja selle välispind on soojuslikus tasakaalus ning pind neelab kogu pealelangeva valguse, siis on tegemist musta kehaga. Must keha on ideaalne kiirgur. Tavalise keha ja musta keha neelduvuse suhet kutsutakse neelamisvõimeks ning seega on musta keha neelamisvõime võrdne ühega. Inimnaha kiirgavus on üsna lähedane ühele.[4]"

[Külaline]

Sa ei lugenud korralikult teksti läbi, diagonaalis lugedes võib valesti aru saada.
Kordame veelkord - Musta värvi keha NEELAB tõesti paremini valgust (elektromagnetlaine nähtav spekter - tüüpiline selline kiirgav keha on Päike). Ja KIIRGAB ka rohkem kui ta kiirgab ise valgust!!! (Võrreldes valge kehaga)
Nüüd jõuame tagasi jällegi ahju juurde - kas sul kottpimedas toas ahi kiirgab valgust (nagu päike?)?

Vat selle koha peal tekkis selline moment mis pani mind sügavalt järgimõtlema. Ei saanud enne kirjutada kui asi selgem.
Tegin erinevate inimestega katseid ja keegi ei tunneta soojuskiirgust nii nagu näiteks mina tunnetan.
Valge plekkradiaatori soojust tunnen meetri kauguselt ja musta õliradikat 2m kauguselt. Eelmisel päeval köetud (leige) tumeda ahju sooja kiirgust on ka eemalt, tuppa sisenedes tunda (valget, glasuurpottidest ahju ei tunneta niivõrd). Tunnetan ka teleka ekraanilt tulevat soojuskiirgust kuigi ekraani temp. on ainult 39C.
Teised oskasid ainult öelda, et kas ruum on soe või jahe.
Ma uskusin, et kõik inimesed tunnetavad seda. Ja usun praegugi et tunnetavad soojuskiirgust aga nad ei oska seda "soojuskiirguse" tunnet "soojuse" tundest eristada. Lihtsalt inimene ütleb, et kas on külm või soe.
Seepärast on ka jutt "subjektiivse sooja" teemal keeruline, et meie sõnad on samad aga me mõistame neid sõnu erinevalt.
Selle teema tegingi selle pärast, et arutleda erinevate elamute "soojuse tundest". Ise olen elanud savist, puidust, tellistest, paneelidest, aerocist ja puitkarkassmajas. Nii soojustusega kui ka ilma soojustuseta seintega. Erinevate küttekehadega ja erineva niiskusreziimiga. Aga kui me mõistame sõnu erinevalt siis on see arutlus võimatu.
Uuema aja ehitusfüüsika kohta on ka vähemalt üks raamat ilmunud. Neid teemasid on ka seal käsitletud.
Eelmises majas nõudis "direktor" 27-28C tempi. Tegin järgmise teistest materjalidest. Selles öeldakse, et tuba on jahe kui temp on alla 22C. Targad väidavad, et ruumi temp alandamine 5C võrra vähendab küttekulusid 25%.
Võibolla sellest arutelust leiab ka keegi tulevikus tarkusetera, et kuidas saada maja soojemaks ilma uut maja ehitamatta.
ping

[aero]

Eelmises majas nõudis "direktor" 27-28C tempi. Tegin järgmise teistest materjalidest. Selles öeldakse, et tuba on jahe kui temp on alla 22C. Targad väidavad, et ruumi temp alandamine 5C võrra vähendab küttekulusid 25%.
Võibolla sellest arutelust leiab ka keegi tulevikus tarkusetera, et kuidas saada maja soojemaks ilma uut maja ehitamatta.
ping

Kas eelmine oli aeroc ja praegune on karkass?

[Külaline]

Eelmises majas nõudis "direktor" 27-28C tempi. Tegin järgmise teistest materjalidest. Selles öeldakse, et tuba on jahe kui temp on alla 22C. Targad väidavad, et ruumi temp alandamine 5C võrra vähendab küttekulusid 25%.
Võibolla sellest arutelust leiab ka keegi tulevikus tarkusetera, et kuidas saada maja soojemaks ilma uut maja ehitamatta.
ping

Kas eelmine oli aeroc ja praegune on karkass?

Jah