Tekkisid mõned küsimused korteri kanalisatsiooni planeerimisega.
1. Kas kanalisatsioonitoru tihendid (muhvid) taluvad pidevat horisontaalset veega täitunud toru + ~10cm vertikaalset veesammast?
2. Kas WC-poti järgi võib ühendada 90-kraadise nurga?
3. Kas kaks järjestikku asuvat haisulukku võib mingeid probleeme tekitada? (peale akustiliste)
4. Kas 110-50 üleminek on WC-poti lähedal probleemivaba, kui 50 toruosa asub alumises tasapinnas?
5. Kas on mingeid nüansse, mida lisada, et planeeritud lahendus toimiks veelgi paremini?
Selgitav joonis:

Üldiselt saab kogu torustiku lahendada õige kalde all püstaku poole. Erandiks on 75mm toru, mis jookseb põranda alt. Kuna selline lahendus tõmbab veevoolu üleslükatava veesamba tõttu aeglaseks, siis torusse sattuv rasv ja muu sodi sealt ilmselt kaugele ei jõua.
Väljamõeldud nüansid, mis aitaksid lahenduse paremale toimimisele:
A. Kasutada põranda all 75mm toru, et püsiks mõistlik toru läbimõõt ka pärast rasva kogunemist toru seintele.
B. 75mm toru kalle köögi poole. Kööki jääb võimalus võtta toru lahti puhastamiseks. Duširuumi põrand tuleb plaaditud.
C. 75mm toru ühendused 45-kraadiste põlvedega.
D. Tühjendada kraanikausi haisulukku tihedamalt. (võiks aretada ka pikema toru haisuluku tühjenduskorgile, et sodil oleks rohkem ruumi - muidu uhub ikka edasi kanalisatsiooni)(võibolla testida ka sifoontoru lisamist enne kanalisatsioonitorru jõudmist - see vist püüab ka oma seintele rohkem sodi kinni?)
Muu mittetehniline info:
Korter asub teisel korrusel. Planeeritav 75mm toru jookseb paneeli õõne seest - saab altpoolt toestatud ja mürasummutatud. Alternatiivvarianti - tõsta koridoripõrandat, olen samuti kaalunud. Juriidilise poolega olen kursis.
Parimaid ideid lootma jäädes!