Isetehtud voolutugevuse 60-kordistaja teeb elektri alajaama häält

[Tracrium]

Tsau! Tahtsin ampertangidega ka väikeseid vahelduvvoolutugevusi (alla 20mA) mõõta ja selle tarbeks ehitasin seadme, läbi mille koormuse ühendamisel jookseb ampertangidest reaalsest 60x suurem voolu hulk läbi ja ampertangidel pole selle registreerimisega probleeme. Kõik töötab hästi, aga suuremate voolutugevuste (näiteks 10A veekeedukann) läbi laskmisel tekitab aparaat sellist heli, nagu elektri alajaamadest kostab. Millest see võib tingitud olla?

[Külaline]

Aga seal keskpunktis on 10A puhul sama suur magnetväli nagu 600A läbiva kaabli ümber.
Kas oled näinud kuidas kõrvutised juhtmed tõmblevad kui neid läbib nii suur vool?
Peab selle "trafo" jäigastama niidi/nööri ja laki või liimiga ja siis jääb vaiksemaks.
Aga kui häält lihtsalt ilusamaks teha tahad siis kinnita see seade kitarri või kandle külge.
ping

[dumbuser]

Mis ime pärast on vaja mõõta 20mA ampertangiga kui nagunii ühendatakse ahel lahti ?
Aga põrina kohta juba öeldi, et reaalselt liiguvad need juhtmed selle sagedusega mis seal läbi lastakse. Hääletuks tegemise jaoks pannakse neid näiteks eposse või fikseeritakse mingil muul moel. Siinjuures tasub arvestada ka sellega, et osa energiat läheb soojuseks ja kui kogu see asi kuskile selisesse keskkonda toppida kus soojusvahetus on vilets siis pikemal koormamisel võib kogu üritus põlema minna.

[Külaline]

Mis ime pärast on vaja mõõta 20mA ampertangiga kui nagunii ühendatakse ahel lahti ?

Kaasaegsed seadmed kipuvad pärast voolukatkestust restarti tegema (testivad funktsioone) ja "lahti ühendates" mõõtmine võtab mitmeid minuteid aega ning tegeliku standbai voolu teada saamine võib ka kümneid minuteid aega võtta.
Kui paarkümmend automaati siis võib päev ära kuluda.
Selle pistad otse kilpi automaadi peale ja lülitad automaadi välja ning kohe näed palju mingi ahel voolu võtab ilma toiteahelat katkestamatta.
(Mul juba ammu selline riist tehtud.)
ping

[dumbuser]

Nojah. Sellisteks puhkudeks on mingid mähised olemas mis juhtme ümber pannakse. Kordades väiksemad nublakad kui see kandle moodi asi millest pilt on tehtud. Terve armee tegelasi on endale voolumõõtjaid ehitanud Arduino baasil ja kõik on neid pisikesi voolutrafosid kasutanud. Mina poleks küll viitsinud sellist kolakat valmis nikerdada. Aga ega ma ei tegele kah pisikeste vooludega ja ei tea kõiki nüansse.

[Külaline]

ja kui suured need standby voolud siis lõpuks summaarselt ühe maja või korteri kohta tulevad?
Rahaliselt palju kuus läheb?

[jan]

Vastused müra osas juba olemas aga tekkis küsimus, et miks sa sellega suuremaid voolusid testid, kui mõeldud väikeste voolude jaoks? Kui plaanid kuhugi püsivalt panna, siis kasutatud kaabli ristlõige (mis sul sinna kenasti peale kirjutatud) on nagunii liiga väike, et suuri voolusid läbi lasta, veel vähem püsivalt. Keedukannu enda kaabel võib tõesti olla ka 0,75mm2 aga see on ka 10x lühem jupp sinu omaga võrreldes ning pole pidevalt koormatud ka.

[Külaline]

Vastused müra osas juba olemas aga tekkis küsimus, et miks sa sellega suuremaid voolusid testid, kui mõeldud väikeste voolude jaoks? Kui plaanid kuhugi püsivalt panna, siis kasutatud kaabli ristlõige (mis sul sinna kenasti peale kirjutatud) on nagunii liiga väike, et suuri voolusid läbi lasta, veel vähem püsivalt. Keedukannu enda kaabel võib tõesti olla ka 0,75mm2 aga see on ka 10x lühem jupp sinu omaga võrreldes ning pole pidevalt koormatud ka.

Mitmesuguste mõõtmiste käigus võib äkki vool suureks minna vastavalt mõõdetava seadme töötsüklile.
Näiteks kaasaegsel energiasäästlikul külmikul on kompressor (või kaks tk. käivitusvooluga kuni 2kW) ja sisemuse sulatamise küttekeha kuni1,5 kW võimsusega.
Tava testriga väikse voolu piirkonnal mõõtes põleks see maha aga selline seade elab sellise "ülekoormuse" üle.
ping

[Külaline]

ja kui suured need standby voolud siis lõpuks summaarselt ühe maja või korteri kohta tulevad?
Rahaliselt palju kuus läheb?

Näiteks induktsioon pliidiplaat tarbis krooni ajal ca 120EEK eest ühes kuus elektrit.
Kui elamises on 20 seadet mis võtavad igaüks 10w elektrit siis kuus kulub 144kWh ja aastas 1728kWh.
Teleka digibox kuni 35W. Elioni ruuter 25W. Alarmseade 20W. Jne.
Näiteks kuni 4W led lambi juhtimiseks ei tasu liikumisandurit panna sest liikumisanduri energiakulu on 5W. Kui selline valgusti kasvõi kogu aeg põleb siis on see ökonoomsem kui liikumisanduriga koos.
ping

[A.S.]

Kõik on ju tore, paraku ainult voolu mõõtes võimsust teada ei saa. Näiteks Elioni/Telia TG784 ruuter, WiFi välja lülitatud, on ~10W. Korrutad aga pinge ja voolu, saab veidi üle 24VA.

Ja ega teistel impulss-seadmetel olukord oluliselt erinev pole. Seega teemaalgataja peaks enda tavalised ampertangid võimsusmõõtetangide vastu välja vahetama.

Ning mida säherdune mõõtmine lõpptulemusena annab? Kui inimene pole nõus enda harjumusi muutma, siis tegelikult mitte midagi. Ei hakka ju end vähem pesema, teades, palju boiler elektrit tarvitab? Õigus? Sest ilma mõõtmatagi on teada, et kui seade on sisse lülitatud, siis elektrit see tarbib. Tahad kokku hoida, lülitad seadme välja. Kahjuks siis pole elu enam nii mugav, samuti laiskus ei luba ülearuseid liigutusi teha.
 

[Tracrium]

A.S. väide kõlab loogiliselt, sest ruuteri 9V 1A vooluadapteri voolutarbimiseks saan ma koormuseta 33 mA, mis teeb üle 7VA. Samas ei lähe adapter isegi mitte leigeks, st 7W sealt raudselt ei eraldu.

[Küülaline]

ruuter, WiFi välja lülitatud, on ~10W. Korrutad aga pinge ja voolu, saab veidi üle 24VA

Kas meie voolumõõtjad ei ole mitte AKTIIVenergia arvestid?

[A.S.]

Loomulikult on meil aktiivenergia arvestid, aga momendil pole jutt mitte voolumõõtjast, vaid ampertangidega imepisikeste voolude mõõtmisest. Ehk siis võid seda voolu ju mõõta, paraku see vool ei näita suurt mitte midagi.
 

[Küülaline]

paraku see vool ei näita suurt mitte midagi

Seda minagi.