Küttesüsteemile päikesekütte lisamine

[laurit]

Maja, ca 110m2. Ehitatud ~2001 aastal, mitte kõige soojapidavam.

Hetkesüsteem:
halupuukatel (Viadrus U22), ~akupaak 1800 L, tubades radiaatorid

Katlast käib läbi vesi, mis on muidu akupaagis. Akupaagis on eraldi toru sooja vee tootmise jaoks (külm vesi sisse, soe välja).
Et vähendada veidi kütmise vaeva (eelkõige suvel, sooja vee tootmiseks), kas on mõtet paigaldada päikesekollektorid katusele?
Kui jah, siis millised? Vaakumtorud? Plaat?

Või üldse mingi muu lahendus?

Pildid soojussõlmest:
http://1drv.ms/1mBlZxd

Ideid ja soovitusi?

[Coolhouse]

ÕHk-vesi soojuspump. Enamik aega aastast kütad soojuspumbaga. Edasi oleneb sellest kuidas oled radiaatorite süsteemi ehitanud ehk pealejooksu temperatuurist.
Loen soomlaste foorumi kommetaare ja mõnel mehel on radiaatoritega akupaak enamik aega 35 C , külmaga rohkem. Selgituseks-radiaatoritele läheb mitu kollektorit.
Muidugi võiks kaaluda mõne põradakütte tegemist või radiaatori lisamist. Ka maja soojustamine ei teeks paha.
PS Sa ei ole esimene selline "laisk" inimene.

[laurit]

Ise ei ole ehitanud miskit, tegemist on ämma majaga.

Soojustamine (katus-lagi) on plaanis eeloleval suvel... või midagi sarnast.
Põrandaid ei hakka keegi üles võtma, et sinna põrandakütet panna.
35C on vähe akupaagi jaoks, kuna see toodab ka sooja tarbevee.

Õhk-vesi probleemiks on investeeringu hind ning igakuine elektrikulu.
Pigem kütab halgudega edasi, kui hakkab veel elektrit lisaks maksma.

[Coolhouse]

Seda muidugi et soojuspump maksab midagi.
Säästuvariant on nii et tarbevesi soendatakse akupaagis 35..45 C ja siis lõpu soendab väike elektriboiler.
Eks need puud maksa ka midagi (bents ja väimehe töö)?

[laurit]

Nii huvipärast küsin, et palju õhk-vesi pump maksaks?
Mitte, et "katlamajas" ruumi oleks seda kappi paigutada.

Väimees metsa ise ei tee. Odavam on puud osta. Kuigi metsa oleks küll.

[xil]

Kui ainult suvisel ajal tarbevee jaoks, siis õ/v ei tasu investeeringut ära. Võib panna kütteveespiraali(siu) ja taimeriga el.boileri - kui katelt ei köeta, siis köetakse öise elektriga. See on küll kallim, kui küttepuid osta, aga igakuine väljaminekute suurus, isegi siis, kui katelt kordagi ei köeta, pole hirmuäratav, paarkümmend eurot ehk.

[Coolhouse]

Nii huvipärast küsin, et palju õhk-vesi pump maksaks?
Mitte, et "katlamajas" ruumi oleks seda kappi paigutada.

Väimees metsa ise ei tee. Odavam on puud osta. Kuigi metsa oleks küll.

Kõige ihtsam õhk-vesi on siseosa Laius 41 cm sügavus 22 cm kõrgus 56 cm. Selline väike "elektrikilp".
9 kw Seadme hind on 2600.- lisandub paigaldus.
Tihti ei olegi küsimus soojuspumbas vaid inimeste eelarvamustes.
Minu vanaisal oli kunagi suur paak,mis oli mustaks värvitud ja sealt sai suvel kastmisvett. Ega vee soendamise võimalusi on väga erinevaid.

[Karlt]

Eks need puud maksa ka midagi (bents ja väimehe töö)?

Nii odavalt ei saa midagi, puud maksavad ikka u. 30 eur/rm, olenemata sellest kas need on selle hinnaga ostetud või oma metsast saetud.

[tubasoojaks]

Hei *coolhouse* !!!
Kunde küsis ju päikesekollektori paigalduse varianti, aga sina hakkad kohe oma soojapumpa müüma

[Kalvis]

Tehniliselt on kaks lahendust - kui päikeseküte on glükooliga aastaringi siis tuleb kasutada spiraali akupaagis ühendamiseks. Kas kasutad ise diferentsiaalset temperatuurireleed või on päikeskütte kontrolleril see funktsioon olemas.
Kui vaid kevad-suvi-sügis mittekülmade ilmadega siis võid otse küttesüsteemi ühendada jällegi üle diferensiaalse temperatuuri relee. Aga talveks tuleb tühjaks lasta, muidu juhtub tead küll mis.
Mis tasuvusse puutub siis tasuv on sel juhul kui õnnestub Kredexi toetus saada. Aga viimast enam vist ei jaotata, tung oli nii suur olnud, et raha sai enne otsa.

[rokikas]

Hei *coolhouse* !!!
Kunde küsis ju päikesekollektori paigalduse varianti, aga sina hakkad kohe oma soojapumpa müüma

Või üldse mingi muu lahendus??

[JyriPaike]

[quote="laurit"]Maja, ca 110m2. Ehitatud ~2001 aastal, mitte kõige soojapidavam.

Hetkesüsteem:
halupuukatel (Viadrus U22), ~akupaak 1800 L, tubades radiaatorid

Katlast käib läbi vesi, mis on muidu akupaagis. Akupaagis on eraldi toru sooja vee tootmise jaoks (külm vesi sisse, soe välja).
Et vähendada veidi kütmise vaeva (eelkõige suvel, sooja vee tootmiseks), kas on mõtet paigaldada päikesekollektorid katusele?
Kui jah, siis millised? Vaakumtorud? Plaat?

Või üldse mingi muu lahendus?

Siin saaks pakkuda erinevaid lahendusi:
1. Suvine ajutine variant kõik ühendused aiavoolikute ja liitmike abil:
http://www.akromex.com/eshop/et/bassein ... jendi.html
2. Plaatkollektor veega talveks vesi välja
3. Plaatkollektor antifriisiga
4. Vaakumkollektor antifriisiga - toodab midagi ka talvel , kevadel ja sügisel

32t-VK tootmine.jpg (147.92 KiB) Vaadatud 5661 korda

JP

[tubasoojaks]

Päike kütab hästi, kui:
1.kollektor on ühendatud soojavee eelsoojendusboilerisse, selleks võib olla 150-200 l ühe spiraaliga boiler,
sest olemasolevale süsteemile ühendamisel pole vaja kahesüsteemset boilerit välja visata ja sinna osta kallis 3-süst. boiler
2.akupaaki pole vaja tühjendada (seal sees on 2 m3 formeerunud vett, mis ei sisalda hapnikku ja katlakivi!) ja flantsiga spiraali sinna toppida, odavam ja palju lihtsam on paigaldada väike plaatvaheti ja pump, mis siis akupaagi alumist vett päikesega kuumutab; vaheti primaari poolel on siis 3-tee, mis eelboileri temp. saavutamise järel soojuse akupaagi poole suunab, akupaagile on alati võimalus alla kaks 3/4" liidet teha, üks võtta katla tagasivoolust ja soojem vesi s.vahetist suunata näiteks keskkütte tagastuvasse torusse, tagasilöögi klapid vahele!
Soojusvahetiks olen kasutanud soodsaid hiina vaheteid, pole probleeme olnud 3 aasta jooksul
Vaheti valida veidi võimsam, võimsusega 30-40 kW veesojendusreziimile, siis jahutab antifriisi paremini
Täna soovitan kasutada Onninen Online 30-torulist vaakumkollektorit, olen testinud, annab suvel vabalt 2 kW võimsust omab serti Solar Keymark 2185W !
PÕHITÕDE: päikesekollektor peab külmal ajal töötama külma vee eelsoojendajana, siis on ta efektiivseim!
Nii olen saanud 30 toru aastatootluseks ( Powermax kollektorid) aastatel 2011-2015 vabalt 2000 kWh ja enam soojusenergiat, mida eelmine postitaja plaatkollektoriga kuidagi ei saavuta - kahjuks:(

[kool]

Kõigepealt tuleks katlamaja korralikult ümber ehitada,sest juba praegune soe tuleb suure kahjumiga.Soe vesi päikesega on muidugi öko aga mis üldmaksumuse hind võib tulla.Mina soovitaks kõigepealt katlamaja torustik ümber ehitada. Kes natukenegi soojavärki jagab see saab aru miks, seal juba praegu mitu viga ja mõtle" tubasoojaks" kui nüüd see sama vend kes selle katlamaja koostas su päiksepaneeli sinna vahele veel sätib, milline see katlamaja siis välja nägema hakkab???

[laurit]

Kasutaja kool,
kas saaks täpsemaid vihjeid, mis peaks olema teisiti?
Katlamaja on ehitatud aastal 2002 ning tehti seda ilma projektita, ilma spetsialistideta, kasutades lihtsalt kolhoosiaegseid tarkuseid.
Kõik ideed teretulnud.

[kool]

Saab ikka :1)Katlast väljuva ja siseneva toru läbimõõt vale.
2)Laddomaat võimalikult katla lähedale.
3)Soojussalvestisse sisenev toru valel kõrgusel.
4)Majapoolset segamissõlme nagu ei näinudki.
5)Ja isegi maja ringlus pump valesti,manuaalisgi kui arvestamatta kaldeid mida ei tohi nagunii teha ei tohi ka juhtme sisseminevat ava ülesse poole panna .Pumbal mootoripoolsel osal sisekandiga poldid ,keerad need lahti mootoriosa väljavõtmata keera lihtsalt pool ringi päripäeva ja poldid uuesti tagasi kinni.Pump ka muidugi iidamast aadamast.Uutel pumpadel max 45w sellel vist minimum 45+w. Tarbevee poolt ma isegi ei viitsi kometeerida.Aga kui ta selle ajastu komplekt siis paljud katlamajad tehtigi läbimõtlemata ja vahetult enne talve sai valmis ja kõik tänasid torumeest,et üldse ette võttis.

[kool]

Muidugi ei näinud ma piltidel paisupaaki ja kaitseklappi aga oletan et need ikka kuskil on või ei olegi see kinnine süsteem sellist asja tehti ka või pandi paisukas pööningule.Katel ise on veel nii vana tüüpi,et tagumised väljavõtted 2".Enne seda oli veel 76 läbimõõduga väljavõtted.Kui tehasemehed nägid ette 2" väljavõte panna siis mina ei ole siiamaani aru saanud nendest kes arvavad ,et need tehasemehed on ikka lollid küll .Pump ajab ringi ja pumba otsad tollised.Need kes selles suhtes tehasemehi alahindavad teevadki juba oma esimese vea ja see jada hakkab jätkuma uskuge mind ma olen seda küll ja rohkem veel näinud ja üsna mõtetu on nendega vaielda, sest nende arust tehasemehed ühed toruraiskajad.Minu arust mida suurem on veevahetus katla ja soojussalvesti vahel seda väiksem on võimalus see energia korstnasse kütta mida võiks salvestada või on kellegil teistsugune arvamus? Kui nüüd mõni arvab,et pumba otsad ju ikka tollised,siis veeliikumis kiirused on pumbas tükimaad suuremad kui trassis.Ja kui keegi ikka aru ei saanud siis lihtsalt ongi kahe kõrva vahel tühimik.

[laurit]

Paisupaaki pole
Suurest paagist on lihtsalt voolik rentslisse - see läbipaistev suunaga algul ülespoole ja siis kaarega alla.
Kaitseklapist ei tea ma midagi.

Kas on mõnda spetsialisti Põlva-Võru kandis, kes suudaks selle "reaktori" üle vaadata, teha ettepanekud ning miks mitte ka mittekütteperioodil asja korda teha?
Hetkelahendus küll töötab, aga noh ...

[kool]

Vaata privaati järsku tuli midagi tarka.

[laurit]

Hetkel küll ei ole miskit uut.

[kool]

No nüüd küll pidi läbi tulema.

[Henry2]

Maja, ca 110m2. Ehitatud ~2001 aastal, mitte kõige soojapidavam.

Hetkesüsteem:
halupuukatel (Viadrus U22), ~akupaak 1800 L, tubades radiaatorid

Katlast käib läbi vesi, mis on muidu akupaagis. Akupaagis on eraldi toru sooja vee tootmise jaoks (külm vesi sisse, soe välja).
Et vähendada veidi kütmise vaeva (eelkõige suvel, sooja vee tootmiseks), kas on mõtet paigaldada päikesekollektorid katusele?
Kui jah, siis millised? Vaakumtorud? Plaat?

Või üldse mingi muu lahendus?

Pildid soojussõlmest:
http://1drv.ms/1mBlZxd

Ideid ja soovitusi?

Tere
Mul on sama Viadrus, aga kui suur see katel sul on? Pildi järgi paistab et 5-6 ribiline, aga kas ta küttab korralikult 1800L akupaak?

[laurit]

Ausaltöeldes ma ei tea, võimalik, et on jah 5-6 ribi. Paagi kütab ära küll. Eks tuleb muidugi tasa ja targu ja pikalt kütta... ja jälgida, et midagi õhku ei lenda.

[akupaak]

Paisupaaki pole
Suurest paagist on lihtsalt voolik rentslisse - see läbipaistev suunaga algul ülespoole ja siis kaarega alla.
Kaitseklapist ei tea ma midagi.

Kas on mõnda spetsialisti Põlva-Võru kandis, kes suudaks selle "reaktori" üle vaadata, teha ettepanekud ning miks mitte ka mittekütteperioodil asja korda teha?
Hetkelahendus küll töötab, aga noh ...

Pakuks Indrekut - teeb akupaake, keevitab ja on kateldega kursis, lisainfot ka info@akromex.com

[olzz]

Maja, ca 110m2. Ehitatud ~2001 aastal, mitte kõige soojapidavam.

Hetkesüsteem:
halupuukatel (Viadrus U22), ~akupaak 1800 L, tubades radiaatorid

Katlast käib läbi vesi, mis on muidu akupaagis. Akupaagis on eraldi toru sooja vee tootmise jaoks (külm vesi sisse, soe välja).
Et vähendada veidi kütmise vaeva (eelkõige suvel, sooja vee tootmiseks), kas on mõtet paigaldada päikesekollektorid katusele?
Kui jah, siis millised? Vaakumtorud? Plaat?

Või üldse mingi muu lahendus?

Siin saaks pakkuda erinevaid lahendusi:
1. Suvine ajutine variant kõik ühendused aiavoolikute ja liitmike abil:
http://www.akromex.com/eshop/et/bassein ... jendi.html
2. Plaatkollektor veega talveks vesi välja
3. Plaatkollektor antifriisiga
4. Vaakumkollektor antifriisiga - toodab midagi ka talvel , kevadel ja sügisel

32t-VK tootmine.jpg

JP

Jyripäike. kas sul on võimalik jagada 2016 aasta tootlikuse infot oma süsteemi kohta?


Ette tänades,
Olzz