maasoojuspump töötab 100h järjest

[aero]

@pellet: mõistlik on teha geoloogia uuring - puuritakse paar auku ja kirjeldatakse pinnasekihid ära.
@val: sisse/välja temp-d ju langevad töötsükli käigus. Ma olen püüdnud fikseerida numbrid tsükli keskel v teises pooles. Nüüd pehmema ilmaga on t-d veidi tõusnud. Peale >100h tööd: -1/-4,9 ; eile: -0,8/-4,7. Kontuur on 300jm. Oleks mahtunud ka 500 aga väideti, et 300 piisab.
Arvutatud soojakaod 6,8kW. SP 6kW. Majas 2 kollet, keris ja ahi.
Pinnase uuringust: "...pindmiseks kihiks muld (kiht 1) paksusega kuni 0,7-0,9 m. Muld on kohati liivane ja sisaldab killustikku (täitemuld). Mulla all lasub pruunikashall kesktihe niiske kuni veeküllastunud peenliiv (kiht 2). Suhtelise tiheduse (ID=0,53) järgi on peenliiv kesktihe ja selle efektiivsisehõõrde nurk (φ΄) on 32°... Põhjaveetase (Kvaternaari veekiht) asus 21.05.2012. aastal 0,90...1,00 m sügavusel maapinnast..." Ma loodan, et see oli piisav ülevaade pinnasest?

Paar asja, mis mul teemat algatades meelde ei tulnud:
- 2015. dets. algul keerasin küttegraafiku nõksu võrra järsemaks. Eelmisel talvel sai tõesti tihedamalt ahju köetud kuigi jaanuar oli siis keskmiselt soojem kui käesolev jaanuar.
- ventseadme eelsoojendustenni olin millalgi kevadel "nulli" keeranud ja unustanud. Ka selle võrra pidi SP rohkem tööd tegema käesoleval kuul.

[val]

Arvutatud soojakaod 6,8 kW. SP 6kW. Peale >100h tööd: -1/-4,9.

Siit ma järeldaks, et kontuurist saadav soojushulk on hetkel piisav. Ka 100h töö on loogiline, eriti arvestades su varasemat postitust, kus ütled, et projekteeritud on kütma -10 ni, st kui toas on 22 ja väljas -10 on kaod 6,8 kw. Vahepeal oli väljas ligi -20, järelikult pidigi pump järjest, st maks võimsusel töötama.

"Hetkel piisav" tähendab, et teoorias on võimalik olukord, kus peale pikemat talve, nt märtsis-aprillis kontuurist enam midagi kätte ei saa. Kui reaalne see on ei tea, aga siis kütad tenniga või lisad süsteemi päikesekollektori.

[aero]

...Siit ma järeldaks, et kontuurist saadav soojushulk on hetkel piisav. Ka 100h töö on loogiline, eriti arvestades su varasemat postitust, kus ütled, et projekteeritud on kütma -10 ni...

Vabandan kui selline mulje jäi. See oli jah minu mõte aga kütteinseneridel on omad nõuded-normid, Soojuskadu projektis on ikkagi -22° järgi arvutatud.

Panin veel tähele praegu, et soojuskao arvutus lähtub toatemp-dest valdavalt 21° ja mõned üksikud ruumid (nt leiliruum) 23° . Tegelikkus on risti vastupidi - eluruumid on soojemad, sauna (mida 6 päeva nädalas ei kasuta) pole mõtet kogu aeg nii soojana hoida. Niiske pesu kuivab seal ka 21° juures ära. Kokkuvõtlikult paistab, et me hoiame suure osa eluruumide pinnast 2-2,5 kraadi soojemana kui insener on ette näinud. Eelmisel talvel tuli see lisasoojus põhiliselt ahju kaudu, sel talvel on ahju kütmist vähem olnud.

[val]

Kas 6,8 kW sisse on arvestatud ka ventilatsiooni soojakadu ?

[Külaline]

Mul omal oli jaanuari alguses samasugune nn Janika-Paanika ehk maakontuurist tuli 0 sisse ja -3 läks välja ning mõtlesin, et mis saab siis veel veebruari lõpus, kuna varasematel aastatel ei ole sisetuleva vedeliku temp alla +1C langenud. Nüüd on töötsükli lõpus juba -1 ja -4C. Käisin oma muret kurtmas ka mitmes pumpasid müüvas firmas ja nagu ühest suust oli kõigi väide see , et selline olukord on mitmel pool see aasta nii ehk põhjuseks on vihmavaene suve lõpp ja sügis ehk kasutegur on kõll natuke väiksem, aga paanikaks poole põhjust. Ja tõesti, kaevasin oma aiamaad oktoobri lõpus ja see lausa tolmas.... ehk maapinnas ei saagi siis olla nn soojamahtuvust ja head soojusjuhtivust. No ja oleme ausad, selline olukord, kus sügisel on ka nn põud on pigem erandlik nähtus ehk loterii tulemusena ( väga harva) võib pigem olla selline olukord, mitte vastupidi.

[val]

Seda on küll vara küsida, aga mis võiks olla kontuuri sisse-välja temp kevadel nädal-paar peale lume sulamist ehk hetkel, mil päike hakkab maapinda üles soojendama. Huvitab just see aasta seoses veevaese 2015 sügisega. Mul MSP tulekul, see aitaks otsustada kas lisada süsteemi ka päikesekollektor.

[aero]

@val: loomulikult! Kütteprojekt arvestab kõigi projekteeritud tehnosüsteemidega, antud juhul 70%- soojustagastusega seade. Ahi loeti reservkütteks meie puhul ja puukerist ei mainita kütteprojektis üldse.

Ma kaalusin võimalust teha päikesekollektori valmidus - vedada need paar toru katusele ära. Aga kogu päikesesüsteemi tasuvusaeg oleks väga pikaks läinud võrreldes SP toodetud sooja veega. Jäi tegemata.

[sashaobrok]

Panen neile vinguviiulitele siia vaatamiseks elektrikulu graafikud. Reaalne maja. Maasoojusupump toruga tiigis. Jaanuar kogukulu elektrile 1650kwh. (Võrdluseks suvel kõige odavam kuu 500kwh)

elektritarbimine2016jaanuar.png (32.28 KiB) Vaadatud 4389 korda

temperatuur2016jaanuar.png (3.83 KiB) Vaadatud 4389 korda

[vallo44]

MIda sealt peaks välja lugema, peale selle, et räige elektrikulu on?

[Külaline]

MIda sealt peaks välja lugema, peale selle, et räige elektrikulu on?

Aga puhta elektrikütte puhul ei saagi muud välja lugeda

[sashaobrok]

Seda, et mul kulub külmal talvekuul 100€ küttele ja soojale veele.

[Külaline]

Seda, et mul kulub külmal talvekuul 100€ küttele ja soojale veele.

hea hinnaga elekter+levi sul .. 0.06 euri , mis börsile sa ühendud

[Külaline]

MIda sealt peaks välja lugema, peale selle, et räige elektrikulu on?

Aga puhta elektrikütte puhul ei saagi muud välja lugeda

Lugupeetud iseküsin-isevastanmees,

150m2 ühekordne maja maaküttega, jaanuari kogu elektrikulu 680kw/h. Muide toas on trussikuilm. Palun leia sellest midagi halba.

[xil]

MIda sealt peaks välja lugema, peale selle, et räige elektrikulu on?

Aga puhta elektrikütte puhul ei saagi muud välja lugeda

Lugupeetud iseküsin-isevastanmees,

150m2 ühekordne maja maaküttega, jaanuari kogu elektrikulu 680kw/h. Muide toas on trussikuilm. Palun leia sellest midagi halba.

Midagi halba:
Kui kogu elektrikulu oli 680kWh, siis küttekulu oli 400kWh kanti? Tüüpiline maasoojuspumba COP on 3, seega hoidsid 800kWh (77 EUR) kokku võrreldes otseelektriküttega. Aasta kokkuhoid on ehk nii 540 EUR. Neti andmetel maksab maasoojuspump koos paigaldamisega 7000 EUR, seega kulud saab nulli ning pump hakkab kasu tooma alles 13 aasta pärast. Juhul, kui maja ümber on liigniiske pinnas, siis on maasoojuspumbaga võimalik ligi neljane COP saavutada ning suure või halvasti soojustatud maja puhul tuleb tasuvusaeg parem.

[aero]

...
Kogu >200 m2 majapidamise elektrikulu käesoleval kuul - (1-17.01.) - 715 kWh. Terve kuu kuluks võib prognoosida ~1300 kWh. 2015. jaanuar oli 1070 kWh...

Kuu lõpp oli soe, jaanuari kuluks kujunes 1251 kWh. Kõige lahjem suvekuu 340 kWh.
Osa sellest lisakulust tuli järsemaks keeratud küttegraafikust ja osa sellest suurepärasest talveilmast, mida tervitan kahe käega ja loodan, et tuleb veel miinust ja lund juurde. Must ja märg maa ei ole mingi talv!

[Hiid]

millega sa seda voolukulu monitoorid?

[prak]

Kaugloetav voolumõõtja äkki, sel juhul saab netist vaadata.
Ma julgeks arvata, et sellise elektrikulu juures COP on ikka vähem kui 3.

[siimsusi]

Neti andmetel maksab maasoojuspump koos paigaldamisega 7000 EUR, seega kulud saab nulli ning pump hakkab kasu tooma alles 13 aasta pärast.

Sinu loogika järgi loobud üldse küttesüsteemist? Või peaks maasoojuspumba hinna ikkagi asendama mingi muu küttesüsteemi hinnaga?
Päris külmas istuda on muidugi väga säästlik, aga kas ka mõnus?

[prak]

See võrdlus on toodud otsese elektriküttega ehk siis võrdluseks elektrikonvektorid/radiaatorid alates u. 20 eur/tk.

[Külaline]

Kaugloetav voolumõõtja äkki, sel juhul saab netist vaadata.
Ma julgeks arvata, et sellise elektrikulu juures COP on ikka vähem kui 3.

Julge arvaja rind on rasvane!

Mina ei tea, milline keris või lambipirnid kellelgi on ja kui palju neid talvisel ajal tarbitakse. Selles teemas viewtopic.php?t=42907 on mõnes majapidamises olmeelekter 6500 kWh aastas.