Milline küttesüsteem uuele majale (200m2)?

[Hiid]

no algselt sai ikka maakütte peale mõeldud. Aga nüüd koorus välja pilt, et otseelekter on see kõige õigem.
Seda enam, et ma üle 20a. prognoositavalt enam ei ela....

[M:tasutasoojus]

no algselt sai ikka maakütte peale mõeldud. Aga nüüd koorus välja pilt, et otseelekter on see kõige õigem.
Seda enam, et ma üle 20a. prognoositavalt enam ei ela....

On see naljaga öeldud või mitte- polegi vahet, kaine mõistusega reaalsust tajudes täpselt nii võibki olla kui hetkeemotsioonidele ja mingile imelikule loogikale tuginemata asjad korralikult läbi kalkuleerida. Võin soovi korral sellise seadme ka müüa, et järgmise 20 aasta jooksul kulub majas 0 eurot/aastas kütte peale. Seadme hind ja paigaldus vaevalt väga huvitama peaks, hakkab saama ju tasuta soojust.

[Külaline]

no algselt sai ikka maakütte peale mõeldud. Aga nüüd koorus välja pilt, et otseelekter on see kõige õigem.
Seda enam, et ma üle 20a. prognoositavalt enam ei ela....

kui soojakaod on väiksed ja kesküttesüsteem puudub, siis on pointi

[Unkas]

Tundub, et uuemate majade omanikel üsna mitu soovi, mis oma olemuselt ei taha hästi kokku minna – soovitakse värsket õhku (vajalik ventilatsioon), sooja vett (vajalik boiler), kütet (vajalik kütteseade) ja seda kõike paari tuhande euro eest ning tingimustel, et igakuised kulud jäävad 50 € piiresse ning need seadmed ei tohi 10 aasta vältel hooldust ega varuosi vajada.

Kui tegelikult ka on maja väga soojapidav ja sooja vett nagu eriti ei kulugi, siis võta ventilatsiooni soojuspump (saad väljatõmbe ventilatsiooni ja sooja tarbevee), lisa sinna piisavalt päikesekollektoreid ja pumbagrupp koos juhtpaneeliga ( pumba elektrikulu moodustab 4-5 % toodetud energiast, seega 95-96% kollektorite poolt toodetud energiaga otseseid püsikulusid ei kaasne) ja suuna sooja tarbevee tootmisest ülejääv energia põrandakütte süsteemi.

http://smartac.eu/ventilatsiooni_soojuspump/

Märtsist kuni oktoobrini võid mina magama teadmisega, et küttekulud on vägagi tagasihoidlikud ja novembrist veebruarini selle teema peale ära mõtle (sest maksad otsekütte elektrit). Investeering on küll veidi suurem kui paar tuhat eurot, aga mitte oluliselt suurem.

[rokikas]

Investeering on küll veidi suurem kui paar tuhat eurot, aga mitte oluliselt suurem.

Kui palju maksavad need seadmed koos paigaldusega eramule mille küttevajadus aastas on ~4000 kWh (suur osa sellest detsember, jaanuar, veebruar) ja sooja tarbevett kulub ~5m3. (~290 kWh) kuus? Kui suur on elektrikulu aastas nende kasutamisel?

[sashaobrok]

coolhouse, palju sul see amitime ca maksab millel tarbeveeboiler ka küljen? see DUO...

[Unkas]

Investeering on küll veidi suurem kui paar tuhat eurot, aga mitte oluliselt suurem.

Kui palju maksavad need seadmed koos paigaldusega eramule mille küttevajadus aastas on ~4000 kWh (suur osa sellest detsember, jaanuar, veebruar) ja sooja tarbevett kulub ~5m3. (~290 kWh) kuus? Kui suur on elektrikulu aastas nende kasutamisel?

Hinnad on hinnakirjas järgmised:
2TLPAC-PCWU300SK komplekt - 3496 €
Komplekti kuulub:
Plaatkollektor KS2100TLPAC - 2 tk.
Ventilatsiooni soojuspump 300SK-2,3 kW koos akumulatsioonipaagiga (300 liitrit, 2 soojusvahetit) - 1 tk
Pumbagrupp ZPS 18e-01 koos juhtpaneeliga - 1 kompl.
Elektrooniline vooluhulga lugeja – 1 tk.
Temperatuuri andurid - 4 tk.
Kollektori ühenduskomplekt ZPKS - 1 kompl.
Kollektorite vaheline katteliist KSL - 1 tk.
Paisupaak ZNP 18DS, 18 liitrit -1 tk.
Pumbagrupi ühenduskomplekt PWPC - 1 kompl.
3-T ventiil – 1 tk
Termosol EKO soojuskandja vedelik - 20 kg
Lisavarustus paigalduseks:
Universaalne katuseraam (2-le kollektorile) - 139 €
Roostevaba elastne toru isolatsiooniga DN16 - 25 m - 318 €
Roostevaba toru üleminek - 3/4" - 8 tk - 33 €
Üleminek 1“ – 3/4“ - 2 tk - 9 €
Kokku 3995 €
Paigaldus – paigaldustasu ei lisandu, sisaldub seadmete hinnas (plekkkatusele võivad lisanduda profiili tüübiga sobivad katuseraami kandurid). Kliendi poolt (vajadusel) katusega sobiv katuse läbiviik ja olemas olevad ühendused paigalduse asukohas (elekter, vent, tarbevesi, küte).

Igasugune elektrikulu prognoosimine on üsna tänamatu töö ja mis ühel juhul võib paika pidada ei pruugi teises kasutuskohas nii olla. Pigem saab arvestuslikult öelda nii, et olenevalt aastast tagavad päikesekollektorid kogu sooja vee vajaduse ca märtsi keskelt septembri keskpaigani ja pumbagrupi elektrikulu moodustab kollektorite poolt toodetud soojusenergiast ca 3 % (ehk 500 kWh soojusenergia puhul 15 kWh / kuus).
Süsteemi saab lisamooduli abil jälgida üle Interneti ja vaadata kasvõi tunni lõikes, milline oli kollektorite tootlikus ning pumba energiatarve.

Ehk 3,581 kWh tootlikuse puhul oli pumba elektrikulu 0,039 kWh (1,08%).

[valaskalakene]

2TLPAC-PCWU300SK komplekt - 3496 €

https://youtu.be/SgtOIlT4LpQ

[Unkas]

2TLPAC-PCWU300SK komplekt - 3496 €

Saaksid ka soovitud 2125 euroga nn. plug & play päikesekütte komplekti, kus kõik kogu päikesekütte süsteemi toimimiseks vajalik viimase seibini on olemas - ole ainult mees ja pane paika.
https://www.youtube.com/watch?v=RWs0ck1VHNE
5 aastat garantiid, 5 aasta elektrikulu ja 2000 kWh soojusenergiat / aastas sisaldub hinnas - kas saadan arve?

[Külaline]

5 aastat garantiid, 5 aasta elektrikulu ja 2000 kWh soojusenergiat / aastas sisaldub hinnas - kas saadan arve?

katsun süveneda , kas talveks tuleks ikkagi k-rautast need 5 puhurit osta?

[Unkas]

5 aastat garantiid, 5 aasta elektrikulu ja 2000 kWh soojusenergiat / aastas sisaldub hinnas - kas saadan arve?

katsun süveneda , kas talveks tuleks ikkagi k-rautast need 5 puhurit osta?

Päikese puudumisel võib ka akupaagis asuvat 1,5 kW elektritenni kasutada ja loota, et K-Rautast sai eelnevalt ikka nii palju villa ostetud, et maja küttekoormus elektritenni jõudlusele vastab.

[rokikas]

2TLPAC-PCWU300SK komplekt - 3496 €...
akumulatsioonipaagiga (300 liitrit, 2 soojusvahetit) - 1 tk...
Kokku 3995 €

Igasugune elektrikulu prognoosimine on üsna tänamatu töö ja mis ühel juhul võib paika pidada ei pruugi teises kasutuskohas nii olla. Pigem saab arvestuslikult öelda nii, et olenevalt aastast tagavad päikesekollektorid kogu sooja vee vajaduse ca märtsi keskelt septembri keskpaigani

See kõik kõlab toredalt aga päikesekütte puhul tahaks/peab tiba täpsemaid andmeid vaatama. Siin võib kuu, rääkimata aasta, toodangu vaatamine vägagi petlik olla.
Näiteks kui ma vajan päevas 9,6 kWh (290 kWh kuus) soojust tarbevee soojendamiseks siis kui mitu päeva aastas ma seda saan? Välja pakutud 300 liitrisest paagist nibin nabin piisab antud juhtumil üheks päevaks.
Kui ilusal suvenädalal ka teoreetiliselt suudab paneel toota 120 kWh soojust siis praktiliselt kasutan vaid 67 kWh ja ülejäänu on tarbija jaoks vaid number paberil.
Ilmselt on sul ju täitsa olemas reaalselt mõõdetud päevase sammuga "toodanguandmed" taolisele süsteemile?

2125 euroga
5 aastat garantiid, 5 aasta elektrikulu ja 2000 kWh soojusenergiat / aastas sisaldub hinnas - kas saadan arve?

Või alternatiivina jätaks katuse rikkumata ja võtaks otse pistikust iga jumala päev, mitte vaid siis kui päike paistab, 5,4 kWh energiat ja nii pea 9 aastat jutti et 2125 € ära kuluks.

[Küülaline]

akupaagis asuvat 1,5 kW elektritenni kasutada ... maja küttekoormus elektritenni jõudlusele vastab

Mis päkapikumaja see ometi on, mille soojakaod on 1,5kW?

[Coolhouse]

Nii lahedat teeemat ei ole pikka aega olnud.
Näiteks kui Unkas pakub päikesekütet ja antud juhul konkreetset asja konkreetsetel tingimustel siis asjaajamises nimetatakse seda väidet faktiks. Tegemist on millegi reaalsega.
Teisalt koosneb faktiline alus ilmselt karu multikast ja viiest tiivikuga soojapuhurist.
Meelest on läinud et seda kõike on vaja mingile väga soojapidavale majale (millest jutu järgi pole veel vundamenti).
Seega kui võimalik siis sooviks ka selle maja kohta mingeid fakte nt pilte ,jooniseid, konstruktsiooni kirjeldust ...

[rokikas]

Nii tavapärane mõttemuster meie ehitusturul. Ehitame kõigepealt maja valmis ja siis hakkame vaatama kui palju ja millega seda kütta.
See et võiks siis kui maja vaid paberil (saab soovikorral ka konstruktsioone valutult muuta) läbi arvutada milline seade/lahendus taolisele majale optimaalne on tundub ulmena isegi küttesüsteemide müüjatele nagu näha.

[rokikas]

Meelest on läinud et seda kõike on vaja mingile väga soojapidavale majale

Tuletan siis meelde et juttu on olnud lausa kahest erinevast majast.

Suhteliselt okei soojapidavusega uue maja kütteenergia vajadus võiks olla 50kwh/m2.
50kw/h * 170m2 * 0,133€ kwh= 1130€ aastas küttele.

Oletame et selle 150 m2 maja soojustarbimine kütteks on 5000 kWh/a. Kuid eeltoodu ei kajasta sooja vee tarbimist, arvutustes võetakse see 4000-4500 kWh/a.

[Coolhouse]

Mind ja ilmselt ka Unkast huvitab konkreetne tellija , reaalne objekt (ehitis) kui me räägime mingist karujalgadel hüpoteesist siis seda võib küll arutatada kuid eeldaks et põhjendatud väidetele esitatakse ka põhjendatud vastuväiteid.
Näiteks võib tulevane majavaldaja olla eksiarvamusel oma tulevasest energiatarbimisest nt nagu auto kütuse kulu tehaseandmetes ja tegelikult .

[Unkas]

Näiteks võib tulevane majavaldaja olla eksiarvamusel oma tulevasest energiatarbimisest nt nagu auto kütuse kulu tehaseandmetes ja tegelikult .

Ma tean nelja kõrvuti asetsevat maja, sama projekti järgi ehitatud ja kõigil samad Nibe kütteseadmed, isegi pereliikmete arv suht sarnane. Nelja aastast pärast (mõõdikud paigaldati ühel ajal) oli ühel majal elektrit kokku kulunud alla 70000 kWh ja teisel veidi üle 100000 kWh. Kas erinev energiakulu on siis tingitud majade / kütteseadmetest või ikka sõltub seal elavatest inimestest?

[rokikas]

Mida muudab hoone aastases küttekulus või päevases sooja vee vajaduses tellija nimi või juuste värv?
Kas tõesti eeldad et tellija suudab ette prognoosida täpselt mitu inimest järgneval 15 aastal seal elama hakkab ja kui tihti lapsed talvel akna lahti unustavad?
Kui maja on juba valmis siis kas tõesti tuled kohale ja kontrollid üle milliseid materjale on kasutatud ning kui hea on ehituskvaliteet?
Või teed siiski üldjuhul seadmete pakkumise lähtudes tellijalt/arhitektilt saadud "karujalgadel hüpoteesist" kui palju antud hoone võib võimsust/energiat vajada?
Kas see et päikesega sooja tarbevee tegemisel peab arvestama hooajalisusega ja suure võimsuse kõikumisega ei olegi põhjendatud vastuväide?

Olen täitsa omanud autot mille keskmine kütusekulu oli väiksem kui tehas teatas. Kas mina oleks pidanud kütust rohkem kulutama hakkama või tehas oma andmeid muutma?

[rokikas]

Kas erinev energiakulu on siis tingitud majade / kütteseadmetest või ikka sõltub seal elavatest inimestest?

Mille põhjal need inimesed oleks pidanud majade valmides otsustama oma tulevase energiakulu suuruse üle?
Kas saaksid siin näidata eelpool viidatud päikeseküttekomplekti reaalselt mõõdetud toodangu suurust päevade kaupa? Olgu siis tabelina või graafikuna.

[Coolhouse]

Kui maja on juba valmis siis kas tõesti tuled kohale ja kontrollid üle milliseid materjale on kasutatud ning kui hea on ehituskvaliteet?
Või teed siiski üldjuhul seadmete pakkumise lähtudes tellijalt/arhitektilt saadud "karujalgadel hüpoteesist" kui palju antud hoone võib võimsust/energiat vajada?

Küsimus on vist Unkasele kuid omalt poolt kinnitan et osa tellijaid on just sellised kes täiustavad olemasoleva maja küttesüsteemi ja kindlasti küsin varasemat energiakulu. Samuti on vaja ka enne paigaldust kohapeal käia et veenduda olukorras.
Seega pakkumine lähtub üldjuhul reaalsest energia tarbimisest.
Maakütte puuraukude korral lähevad saadud andmed modellerimisprogrammi ja vastavalt sellele on igal kliendil oma , teistest erinev , lahendus.

[rokikas]

Küttesüsteemi renoveerimise korral on loomulikult ka reaalsed energiakulud teada aga millestki peab lähtuma ka uut maja planeerides. Sellest see teema alguse ju sai.

Kas maja eelarvesse küttesüsteemi reale kirjutada 100 €. (viis soojapuhurit) või 12000+€ (maaküte)? Miks?
Kas seina panna (jättes riigi miinimumnõuded hetkel kõrvale) 100 mm. villa soojustuseks või 500 mm.? Miks?
Kuidas neile küsimustele küll vastuseid saab?

[rokikas]

Seega pakkumine lähtub üldjuhul reaalsest energia tarbimisest.

Kui reaalne energiatarbimine on 5000 kWh aastas küttele ja 290 kWh kuus soojale veele siis millised "käega katsutavad" seadmed selle jaoks optimaalsed rahaliselt on?

[Coolhouse]

5000 kWh aastas küttele ja 290 kWh kuus soojale veele (aastas 3480 kWh) =8480 kWh aastas kokku või näiteks 10 aastaga 84 800 kWh.
Järgnev loogika lähtuks:
1. Kütuse tõusutrend aastate lõikes -see on hästi esitatud energiatalgud.ee kuigi soojuspumba osa on puudustega.
2. Kasutatava raha intress- omavahendid, euriborile lähedane intress, mingi muu variant.

Vastavalt rahaliste vahendite likviidsusele saab otsustada ka tasuvuse .

Edasi on mõtet kopeerida naaberriiikides kasutatavaid võimalusi.

Käega katsumisest ei saa ma häsi aru kuid väikse õhk-vesi soojuspumba kohta võid uurida Kalviselt.
Eelnimetatud 5 kW maasoojuspumba saab ka kui on huvi.

Arvan siiski et majaehitajad ei ole endale kõiki asju selgeks teinud. Nt nullenergia maja või nullenergiale lähedane maja sisaldab hulga lisaseadmeid. Arvata võib et ka see 5000 kWh ei pruugi olla korrektne.

Vendi soojuspump on üks maagiline asi kuid ta annab lisaenergiat vaid piiratud ulatuses st annab tagasi osa soojusest ,mis muidu vendiga õue läheks. Lisandub kompressori poolt tarbitav elektrienergia. Seega külmal talvepäeval, kui piirete kaudu läheb rohkem soojust välja, temast eriti abi ei ole.

Õige lahendus on tehtud nt Sõpruse pst uues kontormajas kus on kasutatud nii päikesesoojust kui ka maasoojust. Eramutel tulevad sarnased kuid lihtsalt väiksemad lahendused.

[rokikas]

5000 kWh aastas küttele ja 290 kWh kuus soojale veele (aastas 3480 kWh) =8480 kWh aastas kokku või näiteks 10 aastaga 84 800 kWh.

Võib muidugi ka 10 aasta kulu arvestuse aluseks võtta aga päikesekütte ning tegelikult ka õhk-vesi soojuspumpade puhul tuleb silmas pidada et pea pool küttele minevast energiahulgast tuleb toota aasta kolmel kõige külmemal ja pimedamal kuul!
Samas sooja vett tuleb toota iga päev (~9,5 kWh antud näites) ja aastaringselt. Kui just suurt akupaaki süsteemi ei liida.

1. Kütuse tõusutrend aastate lõikes -see on hästi esitatud energiatalgud.ee kuigi soojuspumba osa on puudustega.

Palun viita mida/kust sealt täpsemalt silmas pead.
Elektri, sisuliselt sellest meil ju jutt hetkel, eelneva 15 aasta hinnaliikumisi soovitaksin siit vaadata http://www.nordpoolspot.com/Market-data ... view=table
Kas ja kuipalju ta järgneval 15 aastal tõuseb või langeb .... prognoose on erinevaid ja seetõttu olengi hetkel selle kõrvale jätnud. Raha hinnaga sama lugu. Hetkel kodulaenude intress küll üpris madal aga tulevikus ... Või võtaks hoopis odava kodulaenu ja investeeriks 10+% aastatootlust lubavasse ettevõtmisse ja saadud kasumist maksaks kallima kWh hinnaga kütet.
Ehk jätame hetkel siinsest arutelust need ennustamised kõrvale. Tuleks lihtsam. Oletame et raha on vajalikul määral saadaval.

Käega katsumisest ei saa ma häsi aru

Näiteks kui Unkas pakub päikesekütet ja antud juhul konkreetset asja konkreetsetel tingimustel siis asjaajamises nimetatakse seda väidet faktiks. Tegemist on millegi reaalsega.

Milliseid reaalseid/käega katsutavaid seadmeid saaksid pakkuda eelkirjeldatud energiakulude korral? Palju nad kokku maksavad? Pean silmas teoreetilist hinna suurusjärku mitte mingit siduvat müügilubadust.

Eelnimetatud 5 kW maasoojuspumba saab ka kui on huvi.

Kui palju taoline pump maksab koos paigaldusega? Kui pikk on tal tootja poolt lubatud tööiga?

Arvan siiski et majaehitajad ei ole endale kõiki asju selgeks teinud. Nt nullenergia maja või nullenergiale lähedane maja sisaldab hulga lisaseadmeid. Arvata võib et ka see 5000 kWh ei pruugi olla korrektne.

Kes siin nullenergia majast rääkinud on? Viimati küsisin ju ...

Kui reaalne energiatarbimine on 5000 kWh aastas küttele ja 290 kWh kuus soojale veele siis millised "käega katsutavad" seadmed selle jaoks optimaalsed rahaliselt on?

Täitsa teadlikult jätsin küsimusest välja maja suuruse. See võib olla näiteks 166 m2. suurune hästi soojustatud (~30 kWh/m2.a) maja või hoopis 80 m2. suurune mitte nii hästi (~62 kWh/m2.a.) soojustatud maja. Mõlemad variandid ju täna meil täitsa ehitatavad. Oluline on ju vajatav energiakogus mitte hoone suurus.