Milline küttesüsteem uuele majale (200m2)?

[Mari33]

Tere,
Palun soovitage, milline küttesüsteem teha uuele majale Nõmmel? Krunt on 1000m2.

[rokikas]

Kui suurt soojusvõimsust vajad ja kuivõrd oled nõus küttmisega tegelema?

[Veikko]

Kas maja juba välja ehitatud või projekteerimise staadiumis. Millised kommunikatsioonid olema.

[Kalvis]

Ilma lisainfot teadmata paigalda see mis sulle meeldib.

[Mari33]

Millist lisainfot vaja oleks? Valmis on maja eelprojekt, ehitama pole veel hakanud. Hetkel on plaanis panna pelletküte. Mees aga on hakanud kahtlema. On rääkinud paari firma esindajaga ja tema ettekujutus on hetkel, et võiks hoopis panna õhk-soojuspumba. Kuna see süsteem võtab vähem ruumi, ja pole vaja nii suurt tehnilist ruumi ehitada. Ja ei pea pelletitega jamama. Maaküte: kuna väike krunt, peaks vertikaalselt puurima, ja see on kallis. Ei pidavat ära tasuma lõppkokkuvõttes.

Kütmisega tegeleda ei taha (s.t. ahjud ja kaminad välistatud), pelletküttega oleksime nõus. Aga kuidas nüüd otsustada, mis süsteem teha? Maja tuleb soojapidav.

[Kalvis]

Vihja mis materjalidest on maja välisseinad. Samuti peaksid vihjama oma eelistused, kas krundile on võimalik gaas tuua, kas tahad täielikku mugavust või oled käsitsi kütmise fänn (halupuud, süsi, turvas jne.). Samuti kas on tähtis odavad küttekulud või eelistad mugavust. Ja loomulikult võimalikud piirangud.

Ühtteist juba tuli.
Pellet on üsna kallis ehitada ja ega küttekulud odavadki pole. Kui on gaas, eelista seda.
Halupuud, süsi ja turvas nõuavad palju ebamugavust kütmisel. Mõnele see meeldib, enamusele mitte. Plussiks on odavad küttekulud.
Soojuspumpasi on mitut liiki - õhk-õhk, õhk-vesi ja maasoojuspump (vesi-vesi). esimene neist odavaim ehitada ja enam-vähem soodsad küttekulud aga siiski on müra ja ühtteist ebamugavat. Õhk-vesi on vaid nati parem. Maasoojuspumbaga pead jah vaatama maapinna hulka aga kui aeda pole veel tehtud siis jõuab vajadusel kogu krundi täis vedada torustikku, loodetavasti on piisav. Maasoojuspump on neist soojuspumpadest parim va. ehituskulud (need on kallid).

[valaskalakene]

Mina soovitan soojalt:
1. tehke endale selgeks kogu küttesüsteemi maksumus erinevate kõne alla tulevate kütteliikide korral. See ei pea sendi pealt rehkendus olema aga arvesse peaks võtma kõik - ka katlaruumi ja korstna ja kütte hoidla jne.
2. tehke endale selgeks, kui palju planeeritav maja soojusenergiat vajab/kulutab.
3. tehke selgeks, kas ja kuipalju on neid kulutusi võimalik vähendada ja mis see maksab - soojustagastusega vent, rohkem soojustust, läbimõeldud konstruktsioonid, paremad avatäited ja nende suurus, ruumide paigutus ilmakaarte suhtes, jne, jne.

MIna tegin ülalnimetatu läbi ja jõudsin järeldusele:
4. mingit katelt ei tule. see raha läheb punktis 3 toodud (aga mitte ainult) energia kokkuhoiu meetmetesse. Jääb raha ülegi.
5. tulemuseks on maja (150 m2), mille soojakadu läbi piirete on 2,5 kW, kui toas on +20 ja väljas -30 kraadi.
6. Otse elektriga küttes oleks küttearve aastas umbes 500 eurot. Ventilatsiooni õhu soojendamisele ja tarbeveele kuluv sellele lisaks. Maksimaalne mugavus ja ideaalne sisekliima sealjuures.
6. Nüüd võid võrrelda erinevate katelde ja pumpade maksumust ja võimaldavat säästu otseelektriga.
7. Minu hinnangul ei võistle otseelektriga NII VÄIKESTE SOOJUSHULHADE korral ei maa- ega Õ/V pump, kateldest rääkimata. Lihtsalt alginvesteering on nii suur.
8. Tulemuseks on Õ/Õ pump + veeküttetorud põrandas ja nende otsas elektrikatlakene (3kW). Torud põrandasse, sest see annab vabaduse tulevikus lisada mistahes kütteallika, kui situatsioon muutuma peaks - näiteks langevad paar korda maapumpade või Õ/V pumpade hinnad.


Ma olin sarnases situatsioonis umbes kolm aastat tagasi, kui ehitamisele mõtlema hakkasin. Kuna kiiret polnud, seedisin ja ARVUTASIN kõik korralikult läbi. Sel kevadel läks kopp maasse, praegu hakkan nulli jõudma, sügiseks loodan katuse all olla.

Ma absoluutselt ei väida, et see on universaalselt parim lahendus. Kõigepealt on väga erinevad inimeste harjumused/soovid/tahtmised. Teiseks ei ole minu arvates mingit mõtet küttesüsteemi ülejäänud majast ja tegelikult kogu majanduslikust ja isegi poliitiliselt süsteemist lahus vaadata. Näiteks on Rootsis pellet populaarne, kuna riik maksab pelletiseadmete paigaldamisele ja isegi pelletiga kütmisele peale! (poliitika). Saksas ja Inglismaal makstakse päikesepaneelide paigaldamisele peale, jne,jne.



päikest,

Hannes

[Coolhouse]

Põhimõte on õige et teha parem maja ja viia soojustarbimine väiksemaks.
Oletame et selle 150 m2 maja soojustarbimine kütteks on 5000 kWh/a. Kuid eeltoodu ei kajasta sooja vee tarbimist, arvutustes võetakse see 4000-4500 kWh/a. Oleneb muidugi pere suurusest jne.
Seega on tegelik soojustarbimine ja ka aastas kuluv raha hulk ca poole suurem.

Muidugi on hea võimalikult lihtne lahendus kuid antud juhul ei ole see otseelekter parim.

See on väga õige et tuleb põhjalikult mõelda ning arvestada ka kaudsete kuludega.

[valaskalakene]

Seega on tegelik soojustarbimine ja ka aastas kuluv raha hulk ca poole suurem.

Muidugi on hea võimalikult lihtne lahendus kuid antud juhul ei ole see otseelekter parim.

Aastas kuluv raha hulk ei ole poole suurem - see on paari suurusjärgu jagu suurem.
Lisaks maja kütmisele kulub raha tõepoolest ka enda pesemiseks ja tee keetmiseks vee soojendamisele.
Olen kuulnud, et mõned inimesed kulutavad arutu hulga energiat (seega ka raha) lihtsalt enda higiseks ajamiseks.
Samuti kulub raha toidu ostmisele, riietele, meelelahutusele, jne., jne.

Aga mismoodi see küttesüsteemi valikut puudutab?


Tarbevee soojendamiseks kuluvat energiat ei ole keeruline küttesüsteemi arvutamisel arvesse võtta. Lihtsalt need numbrid on mõistlik lahus hoida, kuna mõne süsteemiga ei saa vett üldse, mõnel juhul võib see tähendada suuremat pumpa, jne, jne.
Lisaks tahaks sooja vett ka siis saada, kui maja kütta ei ole vaja?

[Coolhouse]

1+1=2
ehk majas tarbitav soojusenergia koosneb kahest olulisest osast.
ilmselt on vaja lisaks 3 kW küttekehale ka soojavee boilerit. Kuidas katla, kamina, päikesepaneeli või soojuspumbaga tarbevett soendada saab siit foorumist lugeda.
Kui aastas ei kulu soojusenegiale mitte 500 vaid 1000? eurot siis jääks tenni asemel nt mingi soojuspumba kasutamisel tasku üle poole jooksvatest kuludest.

[valaskalakene]

Kui aastas ei kulu soojusenegiale mitte 500 vaid 1000? eurot siis jääks tenni asemel nt mingi soojuspumba kasutamisel tasku üle poole jooksvatest kuludest.

JOOKSVATEST KULUDEST võid pumpamisega poole kokku hoida vabalt, see ei olegi küsimus.
AGA selle kokkuhoiu saavutamiseks on vaja alguses kõvasti raha välja käia.
Kui lisaks on see pool absoluutväärtuses väga väike, siis ei tasu see (näilik) kokku hoidmine ära.

Näide: Kulu ruumide kütmisele 500 eur/a, kulu sooja vee tegemisele 350 eur/a. (Minul on see 350 reaalne, pigem üle pakutud number.) Kokku siis 850 eur. Võime ka sinu pakutud sooja vee kulu võtta, siis summa 1000.
Kui sellest pool kokku hoida näiteks ÕV pumbaga, siis aastane sääst oleks 425 või 500 eurot. Mina tahan, et tehnikavidinad ennast 5 aastaga tagasi teeniksid, see teeb pumba maksimaalseks hinnaks koos paigalduse ja kõigi viledega 2125 eurot minu vee kulu juures ja 2500 sinu jaoks. Tead sa mõnda sellist pumpa?
Allkirjast nähtuvalt tegeled sa pumpade hooldusega. Vaevalt, et sa seda missioonitundest teed. Järelikult kulub pumpade hooldusele ka mingi raha. Aastase hoolduskulu peaks aasta säästust maha arvestama.

KUI sa oled nõus mulle 2125 euroga ÕV pumba müüma ja tagama, et see lisakuludeta 5 aastat töötaks, võid arve saata.
Ja pane tähele - kui pumbal 5 aastat täis saab, siis pole mina sellest veel midagi võitnud.!

Ehk kui ma pakuks sulle diili - anna mulle 2125.-, ma annan sulle aasta pärast 425.-, aasta pärast veel 425.-, jne. kuni 2125.- täis saab. Ja siis kuuendal aastal annan ma sulle nii umbes 200.- (umbes 50% tõenäosus, et pump ikka veel töötab ja lisakulutusi ei vaja). Kas oled nõus käsi lööma?


päikest,

Hannes

[Coolhouse]

Saab pakkuda nii õhk-vesi kui ka väikest maasoojuspumpa.
OLgu öeldud et kui maja soojustarbimine on väiksem siis on ka vajalik soouspump väiksema tootlikusega.

Mind huvitaks rohkem pakkuda maasoojuspumpa.

Asi on selles et meil Eestis ollakse kinni teatud tavades kuid need tavad, hinnad, tehnilised näitajad ehk kokuvõttes kujunenud arusaamine on 5..10 aastat maas teistest arenenud riikidest.

[ping]

Seda tahaks näha?
Ootaks ka pakkumist 3-4kW küttevõimsusega, 1faasiline, 16A kaitsme taha lülitatav maasoojuspumba (vedelik/vesi) agregaat hinnaga kuni 2500?
Plaanis väiksemat maja kütta aga sellist agregaati pole veel kohanud.

[valaskalakene]

Saab pakkuda nii õhk-vesi kui ka väikest maasoojuspumpa.
OLgu öeldud et kui maja soojustarbimine on väiksem siis on ka vajalik soouspump väiksema tootlikusega.

Mind huvitaks rohkem pakkuda maasoojuspumpa.

Asi on selles et meil Eestis ollakse kinni teatud tavades kuid need tavad, hinnad, tehnilised näitajad ehk kokuvõttes kujunenud arusaamine on 5..10 aastat maas teistest arenenud riikidest.

Ahoi!

Usu - ma ei ole milleski kinni. Kui siis ehk loodusseadustes.

Õhk-vesi puhul tõstad käed püsti?

Võid vabalt ka maapumpa pakkuda. Maapumba puhul vist võib eeldada 2/3 kokkuhoidu aasta lõikes võrreldes otseelektriga?
Sel juhul oleks eelarve koos paigalduse, kõigi vilede ja 5-aastase hoolduspaketiga 2746 eurot.
Kas oled nõus avalikult pakkuma - oleks ka teistele huvitav? Kui ei, siis kirjuta PS, saadan meiliaadressi.

päikest,

Hannes

[Coolhouse]

Ei tõsta õhk-vesi puhul käsi püsti. LIhtsalt see ei paku põnevust.

Hea meelega ei teeks kopatööd ca 200-250 m maakontuuri paigaldus jääks telijale.

PS Teema algataja võiks projekteerijalt uurida 200 m2 maja aastast soojustarbmist. Tarbimisest sõltub ka seadmete valik.

[valaskalakene]

Ei tõsta õhk-vesi puhul käsi püsti. LIhtsalt see ei paku põnevust.

Paku siis ilma põnevuseta lubatud seadmed välja. Muidu jääb vägisi mulje, et sööd oma sõnu.

Hea meelega ei teeks kopatööd ca 200-250 m maakontuuri paigaldus jääks telijale.

Kui hea meelega ei teeks, siis jääb ikka mitu varianti:
1. teed tusase meelega
2. kaevad labidaga
3. tellid alltöövõtu

Aga olgu - tänase päeva eripakkumine: kopatööd orgunnin ja maksan mina. Kaevikusse minev toru on sinu poolt koos muu kolaga, samuti toru kaevikusse paigaldamine (et ei oleks hiljem kobinat, et s***lt paigaldatud, vms).

Ootan pakkumist!

PS Teema algataja võiks projekteerijalt uurida 200 m2 maja aastast soojustarbmist. Tarbimisest sõltub ka seadmete valik.

Planeeritava maja soojustarbimise saab projekteerida nii suure/väikese, kui meeldib. Teatud piirides muidugi. Analoogiat kasutades võib selliste rehkenduste tarvis piisava täpsusega väita, et küttekulud võib vabalt saavutada 500/150*200=670 eurot aastas otseelektriga. Tegelikult tuleb suurema maja ruutmeetri kütmine odavam ceteris paribus.
Vee soojendamise kulud ei suurene proportsionaalselt pinna suurenemisega. Seega need võib need peremaja puhul arvestada sinu pakutud 500.-.
Kokku 1170 eurot aastas.
Võib muidugi projekteerida ja ehitada nii oluliselt kehvema soojapidavusega kui ka veel parema soojapidavusega maja.


päikest,

Hannes

[ping]

Ei tõsta õhk-vesi puhul käsi püsti. LIhtsalt see ei paku põnevust.

Hea meelega ei teeks kopatööd ca 200-250 m maakontuuri paigaldus jääks telijale.

Minul pole see kontuuri paigaldus esimene ja seda ei karda.
Huvitaks agregaat ja põhimõtteliselt saan selle ise ka paika panna.
(Laevade/jahtide peal olen kohanud ilusaid pisikesi (40*40*30cm mõõtudega) Vesi/vesi soojuspumpasi. Soojusvaheti on toru torus tüüpi ja keritud ümber seadme perimeetri, keskel kompressor ja elektroonika ja paisventiil. Iseenesest midagi müstilist seal pole.)

[Coolhouse]

Müstilist seal tõesti ei ole.
http://www.coolhouse.ee/inverter_maasoojuspump.html
Mõeldud on kuni 5 kW mudelit.
See on rotary kompressoriga (nagu enamik õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumpasid)
Juhendi saab kirjaga kui huvitab.


Maakütte toru ma saan. Kui on mingit huvi siis kirjutage, see foorum on rokem teemade arutamisks kui kauplemiseks.

[valaskalakene]

Mage lugu, Külmhoone, kas pole?
Ei ole sul sellist pumpa, mis otseelektriga konkureerida suudaks ...
Isegi selle viimase Hiina kräpi seas ei ole ühtegi pumpa, mis kasvõi paberil otseelektrile konkurentsi suudaks pakkuda ...

[Kalvis]

Suudab konkureerida igal juhul. 500 € asemel kulub kuus küttele 150 € ja ülejäänud 350 € läheb pumba soetuskulu tagasimakseteks. Paari aastaga on pumba kulud tasa ja edasi puhas võit.

[valaskalakene]

Õhkpump küll. Katsu ikka lugeda, millest jutt.

[rokikas]

500 € asemel kulub kuus ....

500 € oli ikka aastaseks küttekuluks võrrandis!

8. Õ/Õ pump ........... elektrikatlakene (3kW).

Näide: Kulu ruumide kütmisele 500 eur/a, kulu sooja vee tegemisele 350 eur/a. (Minul on see 350 reaalne, pigem üle pakutud number.) Kokku siis 850 eur. Võime ka sinu pakutud sooja vee kulu võtta, siis summa 1000.

Alginvesteeringu suurusjärguks vist õ/õ pump ~1000€ + elektrikatel ~450€ + elektriboiler ~150€ = ~1600€ (parandage hinnad tõesemaks kui väga puus!)
Jooksev kulu ~850 (1000)€ aastas ehk 15 aasta kogukuluks kujuneb ~12750 (15000)€ kui võimalikku elektrihinna muutust hetkel ei ürita prognoosida.
Ehk siis kogukuluks, alginvesteering + jooksevkulu, kujuneb ~14350 (16600)+ €.

Kui soojuspump suudaks tagada keskmiseks kasuteguriks (küte+soe tarbevesi) 2,5 siis 15 aasta kuluks ~5100 (6000)€.
Kui nüüd soojuspumba soetamiskuluks (seadmed+paigaldus) kujuneb ~5000 € siis tiba nagu ikka rahalist võitu oleks aga ... eks ta paljuski usalduse ehk ennustamise küsimus ole.

[Kalvis]

Kui nüüd soojuspumba soetamiskuluks (seadmed+paigaldus) kujuneb ~5000 € siis tiba nagu ikka rahalist võitu oleks aga ... eks ta paljuski usalduse ehk ennustamise küsimus ole.

Seda oligi mõeldud.

Kui aastane koormus on tõesti nii väike et on vaid 500 € siis enamus ajast soojuspump seisab ning pikeneb ka tema eluiga (tasuvusaeg samamood). Mul pole õnnestunud veel ühtegi sellist elamut nii väikse elektrikuluga koos elanikega kohata (jätan välja ühe suvila, kus tõesti üks tuttav paigaldas üle neti juhitava soojuspumba vaid lisamugavusena, et kui ta sügisel sinna saabub siis oleks maja soe, mitte et hakkab puudega kütma ja järgmiseks päevaks saabub soe tuba - tal on tõesti aastane elektrikulu 500 €)
Loomulikult on õhk-õhk pump soodsam. Tihti ollakse siiski nõus ebameeldivate lisaasjaolude eest nagu müra ja ilmastikust mittesõltumine siiski nõus rohkem maksma ja seetõttu õhk-õhk pumbad nõudlikumale kasutajale ei sobi.

[Külaline]

valaskalakese soov saada 5 aastaga mingi asi tagasi teenitud on pehmelt öeldes 90'ndatest .

võtsin just pakkumise maapumba paigaldusele uuele (soojapoolsele) majale. 170m2 netopinda, 8kw pump. Pump + kontuur oli 12k € ilma allahindluseta. Pank annab eluasemelaenu välja täna intressiga ~2-2,5%, seega 12k€laenamine aastaks 2,5% maksab 300€.

Pumba COPiks võtame konservatiivselt 4.

Viimase kuu elekter maksis mulle 13.3 eurosenti kwh.

Suhteliselt okei soojapidavusega uue maja kütteenergia vajadus võiks olla 50kwh/m2.

50kw/h * 170m2 * 0,133€ kwh= 1130€ aastas küttele. maapumbaga on summa 4x väiksem, ehk 283€. järgi jääva 850€'ga saab pumpa tagasi maksta.

tasuvusaeg on seega ca 10 aastat, mis on laenuga ehitajale väga mõistlik.

[valaskalakene]

valaskalakese soov saada 5 aastaga mingi asi tagasi teenitud on pehmelt öeldes 90'ndatest .

Olgu või kaheksakümnendatest. Kui mul õnnestub omakapitali tootluseks 25-30% saavutada, siis ma ei näe jah põhjust seda alla 10% tulukusega ettevõtmistesse paigutada.
Ma arvan, et pank ei laenaks sulle üldse, kui sa talle ütleksid, et kavatsed selle raha paigutada riskantsesse ettevõtmisesse, mille tulukus on alla 10% aastas.

Aga nagu ma ütlesin esimeses postis - minu tõde ei ole universaalne tõde.

võtsin just pakkumise maapumba paigaldusele uuele (soojapoolsele) majale. 170m2 netopinda, 8kw pump. Pump + kontuur oli 12k € ilma allahindluseta. Pank annab eluasemelaenu välja täna intressiga ~2-2,5%, seega 12k€laenamine aastaks 2,5% maksab 300€.

Pumba COPiks võtame konservatiivselt 4.

Viimase kuu elekter maksis mulle 13.3 eurosenti kwh.

Suhteliselt okei soojapidavusega uue maja kütteenergia vajadus võiks olla 50kwh/m2.

50kw/h * 170m2 * 0,133€ kwh= 1130€ aastas küttele. maapumbaga on summa 4x väiksem, ehk 283€. järgi jääva 850€'ga saab pumpa tagasi maksta.

tasuvusaeg on seega ca 10 aastat, mis on laenuga ehitajale väga mõistlik.

Peamine, et ise rahul oled!
Mulle tunduvad kõik need uutes majades pumpajad (v.a. ÕÕ) nagu Armeenia pioneerid, kes kõigepealt tekitavad endale probleemi (kehva soojapidavusega maja) ja siis asuvad seda ennastsalgavalt lahendama.

Aga miks piirduda 50kWh/m2a? Ehita veel kehvema soojapidavusega maja ja maapump, nagu nõiaväel, tasub ennast veel kiiremini ära!