Viadrus u-26 (7)

[Viki]

Tänud, akupaagi valiku küsimus sai nüüd vähemasti selgeks.

Küsiks aga akupaagi kohavaliku kohta. Kui suurt rolli mängib asjaolu, et akupaak jääb katlast ca 8m kaugusele? On see suur probleem või mida see täpsemalt mõjutab?

Nimelt on mul katlaruum imepisike, sinna mahub vaid katel ise. Kõrvalruumis toidukelder ning sinna ei saa samuti akupaaki panna, seega jääb valikuks alles garaaž, st. torud tuleb vedada sel juhul läbi 2 seina.

Seega kui suureks probleemiks võib see akupaagi ja katla vaheline distants kujuneda? Efektiivsuse vähenemine vms?

Tänud!
V.

[dumbuser]

Oijah. Tee natuke uurimistööd milleks üleüldse kütmine toimub. Siis saad ka aru, et kogu asi taandub sellele, kuidas ruumis olevat soojust võimalikult kaua nö kinni hoida. Teoreetiliselt pole mingit vahet kas katla ja paagi vahe on meeter või 100 meetrit. Praktikas aga hakkavad kohe tekkima soojuskaod. See on siis selline juhus kui soojus läheb sinna kuhu pole vaja. Lühidalt on selle nimi raiskamine. Lisaks on ka vaja seda vett liigutada. Mida pikem hulk torusid seda suurem on hõõrdejõud ja selle ületamiseks kuluv energia. Tõsi küll, selle 8 meetri puhul pole see vast mingi suur kadu aga sõltuvalt torude läbimõõdust võib selle kao suureks teha. Soojuslekete vältimiseks on überammu välja mõeldud soojusisolatsioon, maakeeli soojustus. Nüüd ongi sinu asi tekitada torude ja paagi ümber niivõrd hea soojustus, et kadumaminev soojus oleks väike. Soojustus ei ole vaja juhul kui lekkiv soojus suunata kasulikku kohta. Aga see on alles algus. Akupaaki sisenevate ja sealt väljuvate torude kõrgused on ka olulised.

[Kalvis]

Sõltub kas akupaak on vabavoolne või sundtsirkulatsioonis.
Kui katel on käsitsiküttes siis on ülimalt ohtlik kasutada akupaagi ühendamiseks ainult sundtsirkulatsiooni - elektri kadumisel käib üsna kindlalt pauk. Seega peab olema antud juhtumil akupaak vabavoolne (muu süsteem ei pea). Vabavoolne tsirk. süsteemil on tõsised nõuded nii torude läbimõõdu, pikkuse kui asukohtade suhtes, valesti tehes ei teki vabavoolu kui elekter kaduma peaks.
Tehnilises mõttes saab 8 m kaugusele teha vabavoolset küll, kuid torude läbimõõdud, käänakud ja asukohad peavad ka täidetud olema.

[rst]

Lihtsam on teha sundtsirkulatsiooniga. Nagunii tuleb kasutusele ka mingi segamissõlm katla juurde. Katla pumbale kasvõi tavaline lauaarvuti UPS vahele (50-70€) ja mure murtud. Vead torustiku nii nagu saad. Akupaagi ja katla torudele vähemalt 50mm soojustus ümber, pigem rohkem. Katla pump võtab seal 45-85W/h. See ei ole teab mis suur tarbimine. Ühe katla täie põlemise kannatab see UPS ilusti välja.

[Puudub]

Kas see modifitseeritud siinus pumbale midagi halba ei tee? Pumba töötamise hääl on küll natuke imelik UPS järgi kui põhi toide puudu.

[dumbuser]

Ehh. Läks hästi. Eelmainit katla kõige esimene ribi on katki. Seega on küsimus, et kas malmi keevitamine on üleüldse lahendusena mõeldav või on targem kohe hakata uut kõige esimest ribi või suisa tervet katelt otsima ?

[Kalvis]

Kas see modifitseeritud siinus pumbale midagi halba ei tee? Pumba töötamise hääl on küll natuke imelik UPS järgi kui põhi toide puudu.

Sõltub palju pumba mootorist. Kõik pumba tootjad räägivad ainult siinusest. Nonsiinuse puhul ähvardavad maailmalõpuga. Tegelikkuses töötavad elektrimootorid nelikantsignaaliga väga hästi, tõsi plärinat kuuled sellepärast, et kõik nelikantsärtsu harmoonilised töötavad mootorisse kui valjuhääldisse. Siiski on veel üks asi mis võib probleemne olla - kui elektrimootor on tehtud mingist väga odavast materjalist siis osadel võib tekkida magnetahela kuumenemine (kõrgemad harmoonilised neelduvad väga hästi odavates materjalides). Seepärast pane prooviks mootor tööle ja iga 5 minuti tagant käi katsumas käega (või mõõda pinnatemperatuuri) Kui ikka läheb põletavalt tuliseks siis tahab mootor siinust, kui mitte siis võid ka nelikanti sisse lasta.

[uurin_elu]

Kas mitte akupaagi valikul ei ole ka oluline see mis radiaatoreid kasutatakse? Kui kasutad vene malm radikaid siis nendes on veemaht tunduvalt suurem kui täna päevastes plekk radikates kuhu mahub ala üks-kaks tee klaasitäis vett ja vsjoo. Minu loogika ütleb seda, et kui kasutada suure veemahtuvusega malm radikaid(nõuka aegseid) siis peaks 1,1-1,5t akupaagist küll olema(150-180m2 maja puhul). Ja kui veel arvestada seda, et malm ise jahtub ka aeglasemalt maha kui plekk.
Ja nii palju kui ma kuulnud olen siis paljud kahetsevad, et panid 2t paagi kuna seda ei jõuta elusees soojaks kütta üks ots on koguaeg külm/jahe. Jahedaks jääb paak sellepärast, et ahju on köetud, toasoe on saavutatud ja enam ei viitsita kütta ja siis tekibki selline olukord kus paak on nö. pooles vinnas kuna kütet ei taha ju ka raisata, eriti näiteks hetke ilmadega.

Mul sama tee vaja läbi käia. Ahi on olema u26-9 ja mõtlen väga tõsiselet, et aku paaki üle 1,5t ei pane - esiteks saan kütmisel paagi kiiremini soojaks ja teiseks kasutan malmradikaid, ca 16 radika peale on veemaht juba üsna suur. Teiseks peaks süsteemi tegema hoopis sellise, et kui paned ahju kütte siis esimese hooga köetakse radikad kuumaks (nagu aku paaki vahel ei oleks) ja siis kui tuba soe siis alles hakatakse aku paaki kütma.


Vaielge vastu või kiitke takka

[rokikas]

Kuna iseendale teed siis anna aga minna. Tee täpselt nii nagu õigeks pead. Mis häda peaks kellegil olema su plaane siin ümber lükata.
Ära siis häbene ka paari aasta pärast siin kogemusi jagamast.

[khmm1]

Ehh. Läks hästi. Eelmainit katla kõige esimene ribi on katki. Seega on küsimus, et kas malmi keevitamine on üleüldse lahendusena mõeldav või on targem kohe hakata uut kõige esimest ribi või suisa tervet katelt otsima ?

Malmi keevitamine isenesest on ikka mõeldav, kuid katla ribi puhul ei ole see väga mõistlik tegevus. Nii et uus ribi.

[dumbuser]

Läks vahetusse see ribi. Erinevate tegelastega suheldes olid kõik arvamusel, et kui survet ei ole siis vast isegi on mõeldav. Seega mitte keegi kellega suhtlesin, et olnud täiesti kindel, et tulemus saab hea. Ja enamusel oli keevitamistööga aastaid kogemusi. Hea osana on see, et sobrasin netist 10 firmat, kes kateldega tegelevad. Kui esimene vastas, et jah on olemas ja järgmised neli suunasid ka sinna siis rohkem ei hakanud isegi helistama. See ribi aga oli kogemata kohapeal olemas. toru-jüri poest on siis jutt. Ribi vahetamine ise võttis üksinda tehes ikka üsna mitu tundi aega. Mõned videod leidsin kah ja nende põhjal sain hakkama. Ainuke erinevus oli ukseluukide kinnitusega. Nende augud olid uuel ribil jämedama keermega ja nii ma siis pühapäeval saingi kõik oma mutri ja poldi jne kuhjakesed läbi sobrada.