Vill või EPS Silver?

[Külaline]

Tere. Tänases liberaalses Eestis on inimesel valida sundomaniku (sundinvestori) ja väga ebastabiilse üürniku rolli vahel , kuna stabiilset üüriturgu pole. Pole imestada, et ta valib stabiilsema olukorra. Neid investoreid, kes suudaksid 3 pädevat spetsialisti kinni maksta on vähe. Enamus sundinvestoreid seda teha ei jõua. Siin peaks riik oma sundivestoritele appi tulema ning kehtestama ja/või soovitama (pole küll liberaalmajanduse osa, aga pole parata) ehituslikud kvaliteeditasemed (kus mingist euroopalikust tasemest pole seni juttugi) ehk kulu poole, energiatasemed (selles järgitakse hoolikalt EU ettekirjutisi) ehk tulupoole, ning majandusliku efekti taseme koos ajaperspektiiviga. Täna on sundinvestor ehituslikus, energialases ja finantsilises dzunglis ning ta teeb sundotsuseid hoomamata, mida ta otsustab. Või oskab oponent midagi paremat pakkuda? Või las sundinvestorid tegelevad madala efektiivsuse investeeringutega, kuhu pädevad investorid ja riik investeerida ei taha? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[valaskalakene]

Ahoi!

Kas riik peaks sundomanikule appi tulema?
Arvan, et ei peaks.
1. Peamine põhimõtteline põhjus on selles, et riik - see oleme me kõik. Riik käsutab maksumaksjate, meie kõigi raha. Seda raha ei peaks kasutama mingi pisikese grupi probleemide lahendamiseks.
2. Nagu juba öeldud - sundomanikke ei ole tegelikult olemas. See, et üüriturg pole stabiilne ei ole argument. Tekib rohkem üürnikke, stabiliseerub ka turg. (Värske maasika ja herne turg ei ole ka stabiilne, mis siis? Kas riik peaks sekkuma?)
Üürimine ei ole ainus võimalus - võib ka vabatahtlikuks omanikuks hakata - müüa problemaatiline kinnivara ja osta / ehitada väiksem, seetõttu odavam (või sama kallis) aga probleemideta.
Igal juhul ei ole sundomanik mingi selline olukord, kust normaalne inimene oma jõul välja ei saaks (kui tahab) ja nõuaks riiklikku sekkumist, nagu pensionär olemine näiteks.
3. Üks sundomanik ei jõua spetsialiste kinni maksta. OK, nõus. 100 või 1000 jõuavad vabalt. Pangu seljad kokku ja palgaku spetsialistid kamba peale. See on igal juhul efektiivsem, kui riigi kaudu seda teha.


Kvaliteeditasemete teemal ma ei oska väga kaasa rääkida. Puusalt tulistades - mis puudutab avalikke ehitisi ja ohutust, siis seal peaks (riiklikult) reguleerima. Müügiks tehtavate asjade puhul ehk ka aga äkki on seal paremaid reguleerijaid kui riik.?
Samas kui kodanik tahab oma aia nurka ise ehitada onni, mille katus sisse variseb, põrand praguneb ja maa sisse vajub, kelder uputab, jne., siis peaks tal see võimalus olema. Täna vist on ka.?
Suurt pilti vaadates (EL tasemel) tundub mulle, et kvaliteet on pigem üle reguleeritud (banaanikõverus ja muu sihuke jura). Samas ehituspraaki on Eestis palju. Lahendust ei tea.

Majandussuhteid (tasuvus) ei peaks riik kindlasti reguleerima. Siin ei ole isand turust paremat regulaatorit keegi inimkonna ajaloo jooksul suutnud välja mõelda.

See on minu subjektiivne arvamus.

päikest,

Hannes

P.S. Alarile tänu laialijagatud õngede eest! Mul on neist kasu olnud.

[Külaline]

Kvaliteeditasemete teemal ma ei oska väga kaasa rääkida. Puusalt tulistades - mis puudutab avalikke ehitisi ja ohutust, siis seal peaks (riiklikult) reguleerima. Müügiks tehtavate asjade puhul ehk ka aga äkki on seal paremaid reguleerijaid kui riik.?
Samas kui kodanik tahab oma aia nurka ise ehitada onni, mille katus sisse variseb, põrand praguneb ja maa sisse vajub, kelder uputab, jne., siis peaks tal see võimalus olema. Täna vist on ka.?
Suurt pilti vaadates (EL tasemel) tundub mulle, et kvaliteet on pigem üle reguleeritud (banaanikõverus ja muu sihuke jura). Samas ehituspraaki on Eestis palju. Lahendust ei tea.

Inimestele peaks relvad kätte jagama ja omakohtu legaliseerima.
Kui keegi müüb kodanikule s***d kingad - läheb kodanik tagasi, annab müüjale molli ja nõuab raha tagasi. Kui raha tagasi ei saa - laseb müüjal põlved läbi.

Kinnisvaraga sama.

Kvaliteet hakkab paranema nagu võluväel. Samuti laheneb maakera ületahvastatus, energia hind alaneb, jne.

[Külaline]

Tere. Nonii, jõudsime maailmavaateliste küsimusteni. Isiklikult kaldun vagete poole s.t. liberaalmajandusse. Aga nähes päevast-päeva selle ehitusliku majandusdzungli seadusi reaalelus kaldun ikka mingite kehtestatud soovituste poole. Kui inimene ostab 3 korda odavaid kingi, mis 2 päeva pärast peab ära viskama, siis tema kooliraha on mõõdetav mõnesaja euroga. Mitme eramuga (või kasvõi korteriga) analoogilist koolitust saada on ikka väga valus ja enamusel isegi võimatu. Seetõttu peaks juba esimene lask pihtas olema. Kui nüüd arvestada kui suur energiahulk läheks kõigi paarisaja tuhande sundomaniku targaks saamiseks, siis on see ikka vägagi mastaapne suurus. Aga võib-olla on ehitusliku saasta turule lubamine varjatud poliitika ehitajate, projekteerijate, materjalimüüjate tööhõive tagamiseks (ja sellega maksude laekumine) ebapädeva (kõigis kolmes valdkonnas) sundomaniku rahakoti abil. Vägisi kipub selline mõte. Sundomanike seltskond on ikka väga suur, kes selles karusellis on või kohe-kohe vastavalt EL nõuetele jõuavad. Tunduvalt väiksemate gruppide huvide pärast peetakse Toompeal lahinguid. Majandussuhteid tõesti riik ei peaks reguleerima, aga riik mõjutab seda siiski oma suunistega ("soojustage, see on teile kasulik") jättes kogu kasuanalüüsi avalikustamata. See tähendab riik suunab sundomanikke tegema kulu, jättes tulupoole üldse arvestamata, rääkimata selle investeeringu efektiivsuse lahtikirjutamisest. Aga noh, ega ma arvagi, et karavan mõne koera pärast suunda muudaks. Seniks tuleb igal sundomanikul omandada ehitusfüüsika, ehitustehnoloogia, ehitusjuriidika, energiaarvestuse valemid, finantsarvestuse ning investeeringu põhialused. Kui ei, siis koti pähetõmbamise tõenäosus on suur. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[eeduart]

Minul on teemaga veidi haakuv küsimus - kaldkatuse sarikate vahe on soojustatud 150 mm paksuse EPS plaadiga , nüüd lisan 50 mm paksust villa ( heliisolatsiooni ja soojustuse parendamise eesmärgil ) , karkass on sammuga 40 cm ( puit ) , karkassi vahedes tundub jahe õhk liikuma , EPS on tihedalt sarikate vahel montaazivahuga kinni . Millest võib tekkida külmatunne ? Peale villa paigaldust tundub olemine palju soojem .

[Imelik]

Lp. Eeduard. Viga on..

karkassi vahedes ... õhk liikuma

.
Täpsustused tulevad spetsialistidelt.

[Diiler]

Tere

Maja projekteerimisel sai algselt soojustuseks valitud kivivill, kuid projekti valmimisest ja maja ehituse vahepeale on jäänud mõned aastad. Kivivill tundub on küll kindel ja turvaline, kuid samas paeluvad uuema tehnoloogia paremad näitajad. Kui jätta kõrvale materjali hind, siis mis on Teie arvamus/kogemus näiteks Eneresti poolt müüdava IKO Enertherm plaadiga? või soovitaksite jääda kivivilla juurde. Seinad Fibost ning fassaadiks tuleb Columbia kivi.

[rokikas]

Eks kui piisava kihi paigaldad siis sobib ka see materjal. Mis selle m3. hind on?
Aga kui raha pole probleemiks ja tahtmine "tipulähedast" soojustust saad siis ka selline võimalus olemas http://www.isover.ee/tooted/ehitusisola ... aterjalid- http://www.spu.ee/tooted/toote/spu-xt/ http://www.porextherm.com/en/products/vacupor.html

[Diiler]

Eks kui piisava kihi paigaldad siis sobib ka see materjal. Mis selle m3. hind on?
Aga kui raha pole probleemiks ja tahtmine "tipulähedast" soojustust saad siis ka selline võimalus olemas http://www.isover.ee/tooted/ehitusisola ... aterjalid- http://www.spu.ee/tooted/toote/spu-xt/ http://www.porextherm.com/en/products/vacupor.html

Vaakumisolatsioon jääb ikkagi liiga kalliks.
Saaksin PIR plaati natuke soodsamalt, ehk siis kogu soojustuse hind tuleks umbes10% kallim antud PIR plaadi puhul vs kivivill. Pigem just huvitaks teie arvamus, mis Teie teeks kui valida nende kahe vahel?

[rokikas]

Kui raha kõrvale jätta siis eelistaksin PIR-i.
Saab õhema konstruktsiooni sama U-arvu juures ja ei ole läbipuhutav st. näiteks 10 cm2. avaus tuuletõkkes muudab suht suurel alal villsoojustuse kasutuks aga sama suur "auk" plaatmaterjalis sellist "võimendust" ei tee.
Loomulikult võiks ja peaks kõik konstruktsioonid olema veatud aga ....

[Külaline]

Kui raha kõrvale jätta siis eelistaksin PIR-i.
Saab õhema konstruktsiooni sama U-arvu juures ja ei ole läbipuhutav st. näiteks 10 cm2. avaus tuuletõkkes muudab suht suurel alal villsoojustuse kasutuks aga sama suur "auk" plaatmaterjalis sellist "võimendust" ei tee.
Loomulikult võiks ja peaks kõik konstruktsioonid olema veatud aga ....

Tänud vastuse eest.

Oskaksid sa tuua mõne eelise kivivilla puhul peale paremate tuleomaduste?

[rokikas]

Esmalt tuleb pähe hind, kui just tegemist pole passiivmaja tasemel soojustamisega kus vill ei pruugi odavam tulla kui ka tööraha ning lisakonstruktsioone arvestada.
Teiseks tulekindlus aga sellega ei ole vist ka praktikas mingit väga olulist vahet. http://www.spu.ee/miks-valida-spu-isola ... uleohutus/
Kolmandaks ..... ..... puitkonstruktsiooni korral "mängib" vill vajadusel sellega kaasa aga plaatmaterjal jäigem.
Rohkem nagu ei tulegi kohe hetkel meelde.

[põrandamees]

Tere

Olen kuulnud kahte täiesti erinevat soovitust. Ootaks asjakohaseid argumente siinsetelt proffidelt.
Fibo 200 sein, projektis on 100 kivivill ja 50 tuuletõkkevill, 30 cm tuulutusvahe ja tellisvooder
Mis mulle ei meeldi, on energiamärgise klass C ehk 150 kwh/m2 a .

Tänud ette

Kui see on projekteerimisjärgus maja siis on siin 2 väga suurt viga - tellija ei jaga midagi mida tellib ja projekteerija pakub seda mis tänapäeval ei kõlba kuhugi.
Soojustus täna algab normaalsel majal 250 mm eps või 300 mm vill. Kindlasti kvaliteetne sundvent. Millega on plaanis uut maja kütta - ahjud, gaas jne..[/quote

siin saab iga huviline oma piirde konstrueerida ja võrrelda ... ehitusfüüsikaliselt muidugi, mitte mehaaniliselt...


http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0

ja mure murtud

[rokikas]

250 mm eps või 300 mm vill.

Miks villa rohkem peab olema?

[Külaline]

250 mm eps või 300 mm vill.

Miks villa rohkem peab olema?

Näiteks 250 silver eps on sama, mis 300 tava eps.

[rokikas]

Kuidas see villa kogusesse puutub?

[Janxx]

Väga huvitav vaidlus taas, tekitab mõningaid küsimusi:

1. Mis näitaja see 7a. on? Kas sa ehitad maja seitsmeks aastaks? Pigem ikka rohkem.
2. Kui tänasel ajahetkel ei ole soojapidavamaid avatäiteid saadaval, kas see annab õigustuse teha ka ülejäänu üle t...a? Pigem soojustada need sõlmed, mida on võimalik täna teha, maksimaalselt ja väikese varuga tuleviku mõttes.
Avatäiteid saad hiljem lihtsamini vahetada, kui seina lisasoojustust lisada.
Hoone soojapidavus on ikka kõikide detailide/sõlmede summaarne soojapidavus.
3. Kui vähene on see "kokkuhoid", mille saavutad 5-10cm õhema soojustusega ehitusaegselt? Tühine...
Samas on tõesti ka optimaalsuse piir ees. Mina näen, et hetkel on see seina soojustuse kohapealt kusagil 200-250mm., lagi min. 400mm. Üle selle on tasuvus tõesti väga tühine või üldse küsimärgi all.
Ehitades 6a tagasi, pannes seina soojustuseks 150mm. EPS, peeti mind lolliks, 100mm on maa ja ilm. Tänases päevas peetakse jälle lolliks, et mul ainult 150mm. Kaalun 100mm lisamist.
4. Soojustagastusega ventilatsiooni kohapealt ei tohiks täna olla enam küsimust, kas panna või mitte.... Minul on plaatvahetiga agregaat ja seda tema lihtsuse poolest. Rootorit koduseadmetele tol ajal ei pakutud ka. Rootori suurema kasuteguri tõenäoliselt sööb ära seadme hind, keerukam ülesehitus, sellest tulenev hooldus ja energiakulu. Eelsiatksin ka täna plaati.
Sellega oli sama teema nagu seinaga 6a. tagasi, et hulluks oled läinud, rahaga pole muud teha või.
5. Argument, et mul on küttepuud tasuta vms. - kas see on ka nii 10 a pärast? Kas sulle ei meeldiks teha 20 rm asemel 10 rm puid?

Lisaks keskkonnakaitsjad töötavad usinasti, kes teab mis pauk sealt luuavarrest tulla võib mingite maksude jms. näol kehvema energiaklassiga majadele.

[Külaline]

Tere. Hoone kestvus ja lihttasuvusaeg on ikka väga kardinaalselt erinevad asjad. Eestis on ca 1,4 miljonit erinevat majandusefektiivsuse kriteeriumit. Mingil osal subjektidest on see alla 7 aasta, mingil osal üle 7 aasta, kusjuures suurema numbri poole kalduvad subjektid seda endale ei teadvusta. Ja kõigil on seaduslik õigus käituda iseenda personaalse kriteeriumi järgi. Mõned subjektid oskavad oma kriteeriumiga oma majanduslikku jõukust kasvatada, mõned seda ei oska. Nii lihtne see ongi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Janxx]

Seda nüüd küll. Need ongi täiesti erinevad asjad.
Tahtsin jõuda selleni, et kuna hoone ja selle seina soojustuse eluiga on mitmekümneid ja rohkem aastaid, siis tasuvusaeg 7a. on antud teemas väga mõtetu näitaja minu seisukohast. Kuskil on muidugi mõistlikkuse piir tasuvusajal, sõltuvalt elueast, kas see on 25%, 50% elueast, on igaühe enda otsustada.
Minu idee oli selles, et ühe keskmise eramu seina soojustuse vähendamine 50-100mm., toob rahalise võidu suurusjärgus päkapiku kommiraha lastele sellel aasatal...
Või, et lihtsalt öeldes hilisem akende vahetus on odav lõbu versus seintele soojustuse lisamine, eriti veel kivivoodri puhul, kus see võib suhteliselt võimatuks osutuda.
Minu aasatane küttekulu 150m2 peale on 2T puitbriketti+saunapuud, seda viimased 3a., kui avastasin puitbriketi kasutusmugavuse. Aga see ei tähenda, et ma niigi palju kütta tahan. Hetkel on tellitud akende vahetus, kuna need on viimase 6a-ga päris palju arenenud ja 6a. tagasi viimasepeal 2-kordsed paketid ei saa näole praegustele 3-kordsetele, topelt selektiivklaasi ja argooniga pakettidele. Samasuguse hüppe on ka profiilid teinud. Muidugi on mul põrandapinna kohta 20% klaasi ka, nii et effekt on mõõdetav ja tasuv.