Päikeseenergiast

[r x]

Sellest pilves ilma jutust, millest eelpool kirjutati, mil plaatkollektor ei pidavat toimima, ei saa ma ka aru. Eelmine nädal oli hea näide, väljas 13 kraadi ja taevas pidevalt pilves. No minul toimib, kuigi kollektorid temperatuurid on madalad (ca +10 C võrreldes õhutemperatuuriga), aga tootlikus on siiski olemas.

no võiks ikka mõistlikku juttu ajada.
eesmärk on ju tarbevesi soojaks saada. ntx duši all käimiseks eeldaks ikka kõrgemaid temperatuure. selle 23 saavutab ju ka lihtsalt veenõu tuppa asetades. lase värske vesi kraanist oma boilerisse (no vast +7 vms) ja saavutad oma +13 õuetemperatuuriga ka hullu "tootlikkuse". +5 kraadise algtemperatuuri puhul on veelgi parem tulemus.
aga inimeste tahtmised on muidugi erinevad, kes vajab arvutuslikke soojushulki, kes sooja vett..

[Unkas]

Sellest pilves ilma jutust, millest eelpool kirjutati, mil plaatkollektor ei pidavat toimima, ei saa ma ka aru. Eelmine nädal oli hea näide, väljas 13 kraadi ja taevas pidevalt pilves. No minul toimib, kuigi kollektorid temperatuurid on madalad (ca +10 C võrreldes õhutemperatuuriga), aga tootlikus on siiski olemas.

no võiks ikka mõistlikku juttu ajada.
eesmärk on ju tarbevesi soojaks saada. ntx duši all käimiseks eeldaks ikka kõrgemaid temperatuure. selle 23 saavutab ju ka lihtsalt veenõu tuppa asetades. lase värske vesi kraanist oma boilerisse (no vast +7 vms) ja saavutad oma +13 õuetemperatuuriga ka hullu "tootlikkuse". +5 kraadise algtemperatuuri puhul on veelgi parem tulemus.
aga inimeste tahtmised on muidugi erinevad, kes vajab arvutuslikke soojushulki, kes sooja vett..

Loomulikult ei taha keegi +23 C kraadise vee alla dušši all käia, aga selle 520 kWh tootlikusega eelmisel kuul soojendati ära 10,5 m3 vett (+8 C kuni +50 C), jaga see kogus päevad peale ja saad päevas 350 liitrit + 50 C vett, mida ei ole just vähe. Kui elektriboileriga küttes oleks energiafirmalt saanud 60 eurose arve, siis nüüd saan 20 x väiksema arve.
Inimesed on tõesti erinevad, mõni võib maksta sooja vee eest teistest 20x vähem...

[r x]

no võiks ikka mõistlikku juttu ajada.
eesmärk on ju tarbevesi soojaks saada. ntx duši all käimiseks eeldaks ikka kõrgemaid temperatuure. selle 23 saavutab ju ka lihtsalt veenõu tuppa asetades. lase värske vesi kraanist oma boilerisse (no vast +7 vms) ja saavutad oma +13 õuetemperatuuriga ka hullu "tootlikkuse". +5 kraadise algtemperatuuri puhul on veelgi parem tulemus.
aga inimeste tahtmised on muidugi erinevad, kes vajab arvutuslikke soojushulki, kes sooja vett..

Loomulikult ei taha keegi +23 C kraadise vee alla dušši all käia, aga selle 520 kWh tootlikusega eelmisel kuul soojendati ära 10,5 m3 vett (+8 C kuni +50 C), jaga see kogus päevad peale ja saad päevas 350 liitrit + 50 C vett, mida ei ole just vähe. Kui elektriboileriga küttes oleks energiafirmalt saanud 60 eurose arve, siis nüüd saan 20 x väiksema arve.
Inimesed on tõesti erinevad, mõni võib maksta sooja vee eest teistest 20x vähem...

tuletan meelde, et vaidlus sai alguse väitest,et pilves ilmaga ei ole mingit tootmist. päikeselisel päeval on kõik ok.
loomulikult saab statistikaga näidata mida iganes. su mõttekäigus on põhimõtteline viga. arvestad kõik väikesed tootmised kokku ja siis näitad kui palju on võimalik selle soojushulgaga vee temperatuuri tõsta. aga tegu ei ole ju elektriga. kollektorite puhul mõjutab vee soojenemist kollektorite pind, torude läbimõõt, soojuskandja voolukiirus jne. aga põhiline on soojuskandja temperatuur. kui oled boileris oleva vee 20 kraadi peale saanud (või on see eelmisest päevast veel soe) siis katuselt tulev 23 kraadi suudab kuipalju seda temperatuuri tõsta? ja mis valemiga see 23 kraadine soojuskandja boileri temperatuuri 50 kraadi peale viib. sellele tahaks küll põhjendust saada

[suvi9]

Sellest pilves ilma jutust, millest eelpool kirjutati, mil plaatkollektor ei pidavat toimima, ei saa ma ka aru. Eelmine nädal oli hea näide, väljas 13 kraadi ja taevas pidevalt pilves. No minul toimib, kuigi kollektorid temperatuurid on madalad (ca +10 C võrreldes õhutemperatuuriga), aga tootlikus on siiski olemas.

no võiks ikka mõistlikku juttu ajada.
eesmärk on ju tarbevesi soojaks saada. ntx duši all käimiseks eeldaks ikka kõrgemaid temperatuure. selle 23 saavutab ju ka lihtsalt veenõu tuppa asetades. lase värske vesi kraanist oma boilerisse (no vast +7 vms) ja saavutad oma +13 õuetemperatuuriga ka hullu "tootlikkuse". +5 kraadise algtemperatuuri puhul on veelgi parem tulemus.
aga inimeste tahtmised on muidugi erinevad, kes vajab arvutuslikke soojushulki, kes sooja vett..

?---------------------------------------------------------?
Sooja tarbevett saaks ka boilerist kui päikest pole aga õhk õues või katlaruumis soe, mida arvata boilerist koos soojuspumbaga ja katlakütte siuga:
http://www.akromex.com/eshop/et/boileri ... etiga.html
kas tasub ennast ära?

[Unkas]

no võiks ikka mõistlikku juttu ajada.
eesmärk on ju tarbevesi soojaks saada. ntx duši all käimiseks eeldaks ikka kõrgemaid temperatuure. selle 23 saavutab ju ka lihtsalt veenõu tuppa asetades. lase värske vesi kraanist oma boilerisse (no vast +7 vms) ja saavutad oma +13 õuetemperatuuriga ka hullu "tootlikkuse". +5 kraadise algtemperatuuri puhul on veelgi parem tulemus.
aga inimeste tahtmised on muidugi erinevad, kes vajab arvutuslikke soojushulki, kes sooja vett..

Loomulikult ei taha keegi +23 C kraadise vee alla dušši all käia, aga selle 520 kWh tooitlikusega eelmisel kuul soojendati ära 10,5 m3 vett (+8 C kuni +50 C), jaga see kogus päevad peale ja saad päevas 350 liitrit + 50 C vett, mida ei ole just vähe. Kui elektriboileriga küttes oleks energiafirmalt saanud 60 eurose arve, siis nüüd saan 20 x väiksema arve.
Inimesed on tõesti erinevad, mõni võib maksta sooja vee eest teistest 20x vähem...

tuletan meelde, et vaidlus sai alguse väitest,et pilves ilmaga ei ole mingit tootmist. päikeselisel päeval on kõik ok.
loomulikult saab statistikaga näidata mida iganes. su mõttekäigus on põhimõtteline viga. arvestad kõik väikesed tootmised kokku ja siis näitad kui palju on võimalik selle soojushulgaga vee temperatuuri tõsta. aga tegu ei ole ju elektriga. kollektorite puhul mõjutab vee soojenemist kollektorite pind, torude läbimõõt, soojuskandja voolukiirus jne. aga põhiline on soojuskandja temperatuur. kui oled boileris oleva vee 20 kraadi peale saanud (või on see eelmisest päevast veel soe) siis katuselt tulev 23 kraadi suudab kuipalju seda temperatuuri tõsta? ja mis valemiga see 23 kraadine soojuskandja boileri temperatuuri 50 kraadi peale viib. sellele tahaks küll põhjendust saada

Eelmises postituses jäi selgitamata, et koos akupaagi temperatuuri tõusuga suureneb ka kollektori temperatuur. Kui algselt on tagasivool 15c ja kollektori temp 25C, siis mõne aja pärast on tagasivool 18C ja kollektoris 28C jne. Ehk ta pidevalt korjab seda soojust, temperatuurid aegamööda tõusevad ja ka pilves ilmaga on võimalik tänu päikesekiirgusele saada ikka olulisemalt kõrgema temperatuuriiga vett, kui välisõhk on. Keegi pole väitnud, et 23 C saab teha 50C vett.

[r x]

Eelmises postituses jäi selgitamata, et koos akupaagi temperatuuri tõusuga suureneb ka kollektori temperatuur. Kui algselt on tagasivool 15c ja kollektori temp 25C, siis mõne aja pärast on tagasivool 18C ja kollektoris 28C jne. Ehk ta pidevalt korjab seda soojust, temperatuurid aegamööda tõusevad ja ka pilves ilmaga on võimalik tänu päikesekiirgusele saada ikka olulisemalt kõrgema temperatuuriiga vett, kui välisõhk on. Keegi pole väitnud, et 23 C saab teha 50C vett.

uhh, mul omal ka paneelid üleval, meeldivad, ei ole vastane. aga ..
ikka ja uuesti - see loogika toimib päikesepaistelise ilmaga. kui päike ei paista, saab kollektori temperatuur tõusta põhim ainult õhutemperatuuri abil. kas võiks siis osad kollektorid lihtsalt varju panna, küll soojendavad.
ehk, palun selgita füüsikalist osa selle "päikesekiirguse" juures, mis plaatkollektori vee pilvise ilmaga õhutemperatuurist oluliselt soojemaks kütab

[Unkas]

Eelmises postituses jäi selgitamata, et koos akupaagi temperatuuri tõusuga suureneb ka kollektori temperatuur. Kui algselt on tagasivool 15c ja kollektori temp 25C, siis mõne aja pärast on tagasivool 18C ja kollektoris 28C jne. Ehk ta pidevalt korjab seda soojust, temperatuurid aegamööda tõusevad ja ka pilves ilmaga on võimalik tänu päikesekiirgusele saada ikka olulisemalt kõrgema temperatuuriiga vett, kui välisõhk on. Keegi pole väitnud, et 23 C saab teha 50C vett.

uhh, mul omal ka paneelid üleval, meeldivad, ei ole vastane. aga ..
ikka ja uuesti - see loogika toimib päikesepaistelise ilmaga. kui päike ei paista, saab kollektori temperatuur tõusta põhim ainult õhutemperatuuri abil. kas võiks siis osad kollektorid lihtsalt varju panna, küll soojendavad.
ehk, palun selgita füüsikalist osa selle "päikesekiirguse" juures, mis plaatkollektori vee pilvise ilmaga õhutemperatuurist oluliselt soojemaks kütab

Füüsikaline osa seisneb selle, et ka plaatkollektorid (vähemalt Hewalexi omad) toimivad pilvise ilmaga - tegin ühe video taevast lõuna poolsel küljel ja jalutasin juhtpaneeli juurde, et näite vaadata (paneelide tootlikus oli ca 2000 W) ja siis jälle õue tagasi http://youtu.be/vAIz8HRKTOM

Mis lihtsalt õhutemperatuuri abil tõusmisse puutub, siis see toimib ka - allpool olevast videost on näha, et kell 22:46 (st. päike enam ei paista) on katusel T1 temperatuuriks 32 C ja akupaagi alaosas 23 C http://youtu.be/EeqAvr_X110 ja pool tundi hiljem (vt. pilti) on katusel 28C ja akupaagis 25C.


Seega minu arust toimivad mõlemad variandid.

[dumbuser]

Tee ikka selline katse kus on päiksega päev ja pilvine päev. Ülejäänu puhul ära hakka mingist katsest rääkimagi.

[Unkas]

Tee ikka selline katse kus on päiksega päev ja pilvine päev. Ülejäänu puhul ära hakka mingist katsest rääkimagi.

Sellisel juhul on selle aasta 1. märtsit alates olnud ainult kaks pilves päeva, sest sellest ajast kuni siiamaani on ülejäänud päevadel tootlikus olnud olemas. Pilvisema ilmaga vähem ja selge ilmaga rohkem, aga mitte nii, et pilvise ilmaga mitte midagi ja pilvituga piisavalt.

[Külaline]

Taaskord avastati ameerika. Aga eks peab vahepeal väikest promo tegema pv paneelidele, kuis neid muidu keegi ostaks.
http://www.jt.ee/2875473/paike-taidab-p ... -rahakotti

soovitaks muidugi ka kommantaari lugeda, seal on mõningaid huvitavaid mõtteid ja veidi teemakohast arutelu.

[trebla]

.....
soovitaks muidugi ka kommantaari lugeda, seal on mõningaid huvitavaid mõtteid ja veidi teemakohast arutelu.

Viimane kommentaar seal (Avo Väliste) on huvitav.
Kui Eestis toodab 1Wp heal juhul 1 kWh aastas, siis kuskil paremas piirkonnas võib see olla 2 kWh. Ja ka elektri hinnad mõneski maailma paigas on kõrgemad kui Eestis. Sega sellest tootluse vahest võib tervikuna ka peale halduskulude katmist investorile teoreetiliselt rohkem kätte jääda küll kui Eestis ise ehitades teenida suudaksid..

Jääb aga risk, et viid oma raha "vale suguharu" kätte.....

[2korda2]

See viimane kommentaar on huvitav jah:

Muide, kogu projekt on 100% kindlustatud Allianze kindlustusettevõtte poolt, nii et investorile ei ole mingit riski.

Investeeringuga käib alati kaasas ka risk. Jutt kindlustuse abil riskide maandamisest ja "kindlast sissetulekust" on lapse lalin. Kindlustus ka maksab, mitte vähe. See osa tootlusest tuleb võimalikust tootlusest maha arvata.
Veel sealtsamast:

Kui enam ei taha paneele rentida, ehk tulu saada, võid paneelid iga hetk alghinna eest müüjale tagastada!

Kes iganes on kuulnud mõistest inflatsioon, saab aru, kus siin konks on.

Tore on rentida paneele teispool maailma aga palju õnne kõigile omanikele, kui mingil põhjusel see üritus seal peaks ebaõnnestuma - siis tekib KOHUSTUS oma vara (mis näiteks maavärina tagajärjel võib omada paremal juhul vanametalli väärtust) sealt ära koristada. Ma ei ole sugugi kindel, et ka juriidiliselt seal kõik nii selge ja lihtne on.

[GSI]

Tõstan teemat ja küsin, et kuidas väiketootjatel see aasta tasuvusega on ja kui palju siis reaalselt väljamüüdud KWh eest taskusse tuleb koos toetusega?

[Külaline]

Tõstan teemat ja küsin, et kuidas väiketootjatel see aasta tasuvusega on ja kui palju siis reaalselt väljamüüdud KWh eest taskusse tuleb koos toetusega?

keegi ei ole vaevunud vastama...
Näit. Taastuvenergia OÜ kodulehel on mõnedel tehtud töödel juures link tootmisandmetele ja sealt on statistikat lihtne vaadata.
Eks lihtsamalt saab aastatootlust võrrelda siis kui aasta läbi on.

Aga huvitaks küll, kuskandis tootlus kõige suurem on ja palju kWh eest pappi tuleb...

[ping]

Eramajapidamised võimsusega kuni 11kW on MIKROtootjad.
VÄIKEtootjad on juba suuremad tegijad ja nemad vaevalt siia kirjutama tulevad.
Tasuvuse arvutamine on keeruline ja sõltub muutuvatest teguritest ning selle teadasaamine teadmata algandmeid ei anna küsijale midagi tarka.
Kui oleks küsitud toodetud energia kogust installeeritud kilowattide kohta (kas kuu- või aastalõikes) siis kindlasti saaks konkreetseid numbrilisi vastuseid.
Toodetud energia tasaarveldus ja rahaline rehkendus tehakse tavaliselt kord aastas ja sellele saaks vastata alles järgneva aasta jaanuaris.

Tõstan teemat ja küsin, et kuidas väiketootjatel see aasta tasuvusega on ja kui palju siis reaalselt väljamüüdud KWh eest taskusse tuleb koos toetusega?

[ffs]

Hetke hindadega päikeseenergia tasuvus Eesti kliimas on suhteliselt müüt, normaalsest tasvusest võib rääkida lõunamaade puhul.