Kas valida kahe või kolme klaasiga plastaken?

[Külaline]

Millise Eesti tootja puitaken kestab avatud (vihmale ja päikesele) lõunaküljes 75aastat ja mitu korda selle aja jooksul peab hooldama ja millega ja palju see hooldus kokku maksab? Mitu korda õhutihedus selle ajaga langeb?
Kui juba selline väide õhku visati, siis palun konkreetselt numbreid ja viidet tootjale.

[Foxxy]

Tere,
vaidlus vaidluseks aga vast saab mõnigi otsustaja siit veidi lisainfot: http://www.klaasmerk.ee/u-arv
Parimat ja toredat toasooja nautimist, JR

[Veikko]

Olles ise palast ja puitakende kasutaja juba 20 aastat siis kindlasti ei taha ma rohkem näha puitaknaid. plast selle aja peale nagu uus, aga puit lõhestunud, pidevalt vajab värvimist jne... Kindlasti on palju objekte kus on vaja puitaknaid siis sinna nad tulebki panna, aga kui võimalus neid mitte kasutada siis mina soovitan plasti.

[range]

Tohohhile 5 tugrikut Lõpuks on märgata ka huumorisoone tärkamist.

Ma ei ole veendunud, et meil ükski suurematest aknatootjatest kes Eestis toimetavad on võimelised pakkuma välja ühte puuseppa, kes suudaks mõnes suuremas puitmaterjali müüvas asutuses valida välja kvaliteetse ja korraliku männiprussi mis sobiks just akna valmistamiseks. Vabandan muidugi siiralt, kui eksin. Kuid see on ka üks tingimus, mille täitmata jätmisel ei ole mõtet ka sealt tehasest oodata sellist tulemust mis siin teemas eelnevalt esiletoodud aastaarvud ära kannaks.

Puitaken peaks olema kindlasti viimistletud linaõlivärvi, värnitsat, oksalakki jms. kasutades. Teiste värvide puhul on edasine hooldus tehniliselt ajamahukam jne. Sisemine raamide ring võiks olla teisaldatava tihendiga tihendatud ( sellinne sissefreesitava soonega, silikoonist) jms. nüansid.

Meil on olemas mõningane hulk väiksemaid tisleri töökodasid kus võib lasta valmistada endale täispuidust aknaid-uksi mille raampuud on ühest tükist, valitud puidust ja mille kvaliteet täidab kõik minu poolt eelnevalt loetletud tingimused. 20 Aastat on maja puhul üsna lühike aeg, seega pvc võrdlusesse lisamine kõige selle jutu valguses on hetkel enam, kui kohatu. Soovitama siinkohal kedagi otseselt ei hakka, see poleks viisakas teiste suhtes kes samuti üritavad oma tööd ausalt teha.

Rõhutan veelkord, puitmaterjalide kasutamisel on ülioluline õige puidu kasutamine õiges kohas. Akna jaoks sobivast puidust vaheseinu ehitada on ilmselge overkill, ja vastupidi... Ja sealt edasi ka korrektne värvivalik. Ma olen märganud, et isegi puitmööbli tootjad, suuremad kusjuures, ei kasuta nt oksalakki... Kallis mööbel seisab poes, valge värvi all kollased oksakujulised laigud...

Olen eestis vahetanud küll ja küll pvc aknaid mis on 90-ndate teises pooles rõõmsalt ette pandud korralike puitakende ja ka puitalu. akende vastu ümber. Sry, mul ei tule hetkel nimi meelde... keegi ütles, et tema pvc aken on ca 15 a vana ja on veel kena küll... no võimalik ja on tõenäoliselt mõne aasta veel kuid hiljem siiski, kui hakkavad juba tõsised väsimise märgid, neid enam ei kõrvalda. Puidu puhul on sellekohane lootus oluliselt suurem. Jätkame uuel päeval Soovin siinkohal ka kõigile veendunud pvc usklikele kena und.

[range]

Värskeõhuklapp aitab http://www.hessen.ee/pax_freshklapid Seda muidugi eeldusel, et elamises on toimivad õhulõõrid.

[range]

Lubasin natuke täiendavat materjali: panen lingi, et ei peaks hakkama ise pikka joru kirjutama: http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=& ... GU&cad=rja Soovitan teemasse süveneda. Norrakatelt ja rotslastelt tasub selles osas kindlasti õppust võtta.

[range]

Sa näita alustuseks mõni 30 a pvs aken. Ei ülista siin keegi, lihtsalt faktidele tugineva info edastamine. Aga noh, siin on mõni isik nagu Putini usku venelane, et sõna putin tuleks asendada pvc-ga Küsimustele mis sa edastasid on viisakas vormis vastused ka antud, ilmselt sa lihtsalt ei soovi neid näha. Näib, et üritatakse pigem vaidlust vaidluse pärast.

[Külaline]

Kui juba selline väide õhku visati, siis palun konkreetselt numbreid ja viidet tootjale.

No ei näe viisaks vormis viidet tootjale? Kas see on saladus?

[range]

Mul on tunne, et sa külaline, ei taha lihtsalt osasid tekste lahti lugeda. Kõigile su küsimustele on vastus antud. Ja see "ülistusmaterjal" tugineb palju laiema hulga inimeste töö, pika ajalise kogemuse jms. põhjal kui seda on lihtsalt mingi populaarteaduslik artikkel. Pigem on sul kinnismõte, et puit on ebakvaliteetne ja pvc on kvaliteetne. Ilukirjanduslikud laused on pigem lugemise hõlbustamiseks. Loe seda sama teemat uuesti. Ja ps. loe ka see sama "ülistusmaterjal" süvenenult läbi, seal on ka kenasti peamised argumendid ära toodud, juhitud tähelepanu millist puitu jms. kasutada jne.
Muide, 30-50-70 ja ka 120 jne. aasta vanuseid puitaknaid ja uksi mis töötavad on näidetena võimalik tuua küllaga. Sa võiksid vahelduseks tuua mõne näite siis 30 a vanusest pvc aknast-uksest vms. Ok, oleks hea kui saaks mõne 20-segi. Aga ma pakun, et sul pole selliseid näiteid tuua ja jätkad ilmselt samas vaimus, et kus on viited, kus on lingid...

Ps. tahad saada selliseid aknaid mis regulaarse hoolduse korral kestaksid vähemalt sinu eluaja? Palun, suhtleme privas edasi ja sa saad sellised aknad. Iseasi on, kas sa maksta jaksad ja tahad. Garantii tingimused on eestis antud seadustega paika pandud ja seega pole mõtet sellist jama ajada, et kus on garantii 20 aastaks... Sa võid sellise garantii ka saada,kui väga soovid, kuid sel juhul pead olema valmis selle eest ka maksma ka vastavat hinda, et nt 5 a pärast tuleb esimene korraline hooldus, teine 10 a pärast jne. tasuta . Korralik puitaken vesrsus plastik on nagu kallima otsa maastikuauto versus tava sõiduauto. Erinevad hinnad, väga erinev kvaliteet. Seega, pigem on sinu küsimused ja viide minu demagoogitsemisele näide demagoogiast, või kuidas?

[range]

Ma ei keeruta ja ei paku annast ka selle töö peale, lugesid sa kuskilt välja, et ma väga kibelen siin oma teenuseid pakkuma? Vastasin vaid su küsimusele, et kui sa väga soovid, siis on sul olemas see võimalus selliseid aknaid tellida. Ootan jätkuvalt viiteid 20-30 aasta vanustele hästi säilinud pvc akendele ja ustele.

[range]

Pakette üldse ei pea vältima, vabandust. Jätsin täpsustamata, et ühe raamiga akent millel on vaid kahekordne pakettklaas soovitaks siiski võimaluse korral vältida. Eriti veel, kui paketi vahe on alla teatud laiuse. Selle küsimuse vastus, et miks, on eespool juba kirjas. Jutt ei libise sujuvalt kuskile, kui sa siiski võtaks kätte ja loeks pakutud vastused hoolikalt läbi saaksid ka soovitud info. Ja ootan endiselt näiteid 20-30 aastastest pvc akendest. Ma vaatan, et seda küsimust lihtsalt ignoreerid... Pole mõtet lahmida.

Pole sul neid näiteid tuua lihtsalt, selles on asi.

[range]

No ütleme nii, et minu soovitud küsimusele milleks on ainult üks, ehk siis: palun mulle mõni eeskujulik näide 20-30 aastasest pvc aknast? ... Jätkuvalt ei näe vastust.

Erinevaid tabeleid, mis tõestavad kas seda, teist või kolmandat saab ikka esitada ja neid on siin esitatud ka juba mitmete teemas osalejate poolt. Sealt juba erinevate esitajate poolt esitatud tabelitel ja väidetel vahe sees... Reaalselt tõestab olukorra muutust majas ennekõike akende paigaldusjärgne temperatuuride mõõtmine esimesel-teisel talvel. Hea aken on laia lengiga ( 15. 17, 22 cm, kahe raamiga ) kus esimese ja teise raami vaheline õhuvahe moodustab piisava puhvri õue ja toa temperatuuri vahel et esimeste sügiseste ilmade saabumisel ei muutu sisemised raamid mõnest servast uduseks. Sama jabur, nagu paigaldada meie kliimas ühekordne välisuks oma majale on paigaldada kahekordse paketiga üheraamilisi aknaid. Nõudke tabeleid... need annavad teile sooja... Maja sein on reeglina üsna paks, eksole, mis te siis eeldate, et akna puhul piisab kahekordsest paketist.... Külmasillad jne, teate ju kõik neid asju, kasutage siis loogikat, füüsikat, mida iganes. Ei aita see argoon ka. 10-15 a ja gaas osade ruutude vahelt kaob. Räägin reaalselt kogemustest, mitte teooriat. Jne. Vehkle nagu tuuleveskitega

[range]

Ma ootasin, millal selle argumendiga välja ujutakse ,et oli nsvl jne. Ma ei ole siin saanud paarile küsimusele ka eelnevalt vastuseid, et mis häda ajab norrakaid, soomlasi ja rootslasi omi aknaid valdavalt puit või äärmisel juhul puitalu vastu vahetama? Või omi vanu aknaid korda tegema. ja pur vahtu seinte ja põrandate vahelt välja kraapima jms.

Ma eespool kirjutasin ka, et ikka on vaja teiste vead järgi teha... Rääkimata sellest, et elumajadel näed sa meie põhjanaabrite juures plastikaknaid üldse väga harva. kas te ei ole hetkekski mõelnud, et tegu on osaliselt ka nende samade pvc akende tootjate poolse hea lobbyga, et vabanenud idaeuroopa kergeusklikele oma toodang mis sobib lõunaeuroopasse parimal juhul, maha parseldada? Kas teile meenub nt. see aeg, kui ilmusid meie turule esmakordselt kaminasüdamikud, mis väidetavalt kütsid ka tohutul hulgal ruutmeetreid jne. ma ei aja mingeid vandenõuteooriad taga, kuid selleks, et oma kaupa müüa aetakse alati kaunist juttu. Hooldusvabu asju va. hauasäng, ei ole olemas. Ja neid kõveraid jne pvc-sid olen ka ise näinud.

See pvc ülistamine on samasse auku laminaat parketile kummarduse tegemisega. Ja ilma kahjurõõmuta, tean väga paljusid majaomanikke kes siiralt kahetsevad, et kunagi sellise valiku tegid. Praeguseks on kõik läinud teisele ringile, kel vähegi rahakott on kannatanud. Laminaat sobib ühiskondlike hoonete põrandale, mitte ruumidesse kus sa elad ja magad, sama kehtib ka plastikakna kohta. Ja tohohh, ma usun, et su plastikaknad on veel enam vähem, kuid see on ka juba päris kõrge vanus... ja nn. raudse eesriide tagant kust meile need tootmisliinid kenasti saabusid, ei leia sa sellises vanuses enksemplare. äärmisel juhul prügimäelt.

Tahate ikka nii kirglikult uskuda oma plastikusse, keegi ei saa teie usku väärata

[Veikko]

Siin on juttu vanematest pvc akendest euroopas http://www.vinylplus.eu/uploads/Press_R ... %20pdf.pdf . Eestis veel pvc aknad noored.

[range]

Väga väärt tähelepanek Veikko poolt. Kuid siin on üks väike nüanss, Brüssel on oma kliima poolest väga palju soojem koht, kui Tallinn, Oslo, Helsingivõi Stockholm. See mis sobib neile, ei sobi meile. Keskmine temperatuur Brüsselis suvel on 15-16 kraadi ja talvel 2-4 kraadi. Seega temperatuuride kõikumine on oluliselt väiksem, kui meie laiuskraadil, kus see võib kohati erineda kuni 35-37 ühele või teisele poole nulli. Aga olgu, ma ei soovinud halvustada kellegi valikuid või otsuseid. Loodetavasti peavad teie soetatud pvc-d kenasti ja kaua vastu, kuid meie kliimavöötmes on puit materjalina väga hästi ennast tõestanud ja arvestades põhjanaabrite ehitusnorme ja trende, siis olen enam, kui kindel, et pvc tootjaid jääb ajapikku ka meil vähemaks ning elanikonna ostujõu kasvades kohtab meie eramutel ja kortermajadel üha vähem plastikaknaid.Lisaks siis veel puidu keskonna ja inimsõbralike omaduste järjest suurem väärtustamine.
Kaheraamiline aken, sisse 2,3vahega pakett selektiiviga, välja 3mm klaas, lengi laus min. 15 cm, sisse tihend. parim valik igaljuhul, aamen

[Külaline]

... meie kliimavöötmes on puit materjalina väga hästi ennast tõestanud ja arvestades põhjanaabrite ehitusnorme ja trende...

Kumb ta nüüd on- kas ehitusnorm või trend? Ise kahtlustan rohkem trendi. Selleks, et rahuldada kogu põhjamaade aknatootmiseks vajalikku, õigel ajal ja õiges suunas langetatud, kvaliteetset algmaterjali.

Urmas

[range]

Pigem ikka norm. ja soovitus. Trend oli veidi vale sõnakasutus minu poolt. Ps. põhjavööndis kasvav männi ja kuusepalk on juba ise üsna peene aastarõngaga ja mida külmemad talved on, seda parem ( tihedam) kasvab. Eestiski on osadel mõisatel säilinud 17 sajandil kasvanud ja lõigatud palkidest valmistatud aknaid, sel sajandil olid pikalt väga külmad talved. Põhja Rootsis on säilinud väga muljetavaldaval hulgal samas ajavahemikust pärit puitarhitektuuri näiteid , sama ka Norras.

[Külaline]

Tere. Poetaks ka paar sõna antud teemal insenerlikust küljest jättes kõrvale emotsionaalsed argumendid.
1. Kahe vertikaalpinna vahel hakkab alates 2 cm toimuma õhu liikumine ehk konvektsioon, mis hakkab pindu jahutama. Seisev õhk on (peale inertgaaside) parim isolatsioon. Seega peavad olema klaasivahed alla 2 cm saavutamaks parimat soojusisolatsiooni. Seda paketitootjad ka järgivad.
2. Käesolevaks ajaks on akende euroopa-normindus jõudnud sinnamaani, et aknal peavad olema Uf(raamid)<1,3 ja Ug(klaas)<1,1. Seda saavutatakse nii plast (5-kambrilisega) kui ka puitakendega (68 mm koos PU-kihiga). Sama Uf saavutatakse ka 150 mm puhta puiduga. Seega pole soojapidavusel praktilist vahet PVC ja puidu vahel. 150 mm puitraami kasutamisel on ainult 1 tehniline eelis – see on halvasti tehtud aknapõse soojuspidavuse probleemi vähendamine.
3. Muinsuskaitseliste argumentide hulka kuulub tihti „põhjamaa kliima“. Kaasaegsed laborid suudavad edukalt teha kliimakambrite katseid, et kiirendatud korras saada tulemusi, mis praktikas kestaks aastakümneid. Seega kui tugineda hinnanguis ainult aastakümnetepikkustele katsetele, siis jääks inimkonna progress praktiliselt seisma. Kaasaegsed insenerid tunnevad „põhjamaa kliima“ tehnilisi parameetreid.
4. Puitakende tootmises kasutavad lääne tootjad tsipa tugevamat ja kestvamat puitu kui mänd või kuusk.
5. Kaasaegne aknatööstus ei kasuta ammu linaõli. See värviliik ei läbi mingeid minimaalseid nõutavaid tehnilsi nõudeid kestvusele ilmastiku suhtes. Sellise värviliigi kasutamine tähendab omanikule pidevat regulaarset (tsükkel 2-3 aastat) akende võõpamist. Vastasel juhul jõuab UV ja ilmastik hakata puitu kahjustama. Aknatööstuses kasutatava akrüül-polüuretaanvärvide puhul on renoveerimistsükkel 5-8 aastat.
6. Võrreldes plasti ja puidu kestvust, siis juhiks tähelepanu, et puit ei kesta 75 aastat. Kesta võib puit+värv. Seega on ebakorrektne võrrelda nüüd plasti ilma värvkatteta. Pannes PVC-le aga värvkatte peale on PVC nüüd kaitstud UV eest samuti nagu puit. Ja kui PVC kogemusi (ilma värvkatteta) on oletatavasti 45 aastat, siis perioodiliselt värskendatud värvkattega ... ! Ei tea, aga oletan, et ei jää milleski alla puitaknale. Puidule pragude teke on tunduvalt suurema tõenäosusega kui PVC-le. Pragu on aga see koht , kust puit lagunema hakkab.
7. Oksalakki kaasaegne aknatööstus ei kasuta. Oksalakk on lihtsalt lahusti baasil krunt ning puiduvärvid oksakohas ei lahustu sellises krundiga. Vee baasil toodetega aga värvained lahustuvad ning tekitavad plekke nii mööblil kui ka akendel. Kasutades polüuretaanvärvi seda probleemi pole v.a. juhul kui vaigu kogus on nii suur, et päikesega see paisub. Siis ei aita mingi oksalakk.
8. Sügav kummardus emotsioonide tootjatele , s.h. ka tisleritele, aga tööstuses on paremad võimalused kauakestvate puitakende tegemiseks (lõtkud, tolerantsid, pinnaviimistlused, liimid, pressid, klaasimised, värvimistöökojad). Tänapäeval ei ole võimalik igale toodetud vidinale anda meistrimärki ehk garantiid – pole lihtsalt füüsiliselt võimalik. Selle garantii annab riik oma kehtestatud normiga ja järelvalvega.
Natuke ikka emotsioonist. Kas raam on lai või kitsas on täiesti maitse küsimus – ühele meeldib teisele mitte. Ja seda mis kellelegi meeldib 40 aasta pärast ei oska täna keegi öelda. Võib olla kaitsevad muinsuskaitsjad 40 aasta pärast just tänapäevast laia PVC-raami! Kaasaegsed tööstuslikud puitaknad on nii viimistletud, et ainult pinnaviimistluse järgi vahet ei tee kas puit või PVC.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[range]

Külalisele sügav kummardus Alanile põhjaliku ülevaate eest. Vaigu vastu on mitmed abinõud mida koemustega tislerid kindlasti ka kasutavad ( vaigupesade välja kuumutamine, freesimine ja seejärel ehk oksalakk jne). Mina jääks siiski linaõlivärvi juurde. Põhjused on väga lihtsad, min. värvi tsükkel on 5a ja mitte 2 a ( katmine: värnitsapõhine krunt, 3 kihti värvi) ja pintsliga saab korraliku tulemuse kätte iga endast lugupidav kogemustega remondimees kes on enne linaõlivärvi spetsiifikaga kokku puutunud. Tööstuslikule aknale sama kvaliteeti mis oli tsükli alul koduste vahenditega tsükli täitudes paraku ei taga jne. Ikka on vaja asi tõsisemalt käsile võtta, kuskile töökotta viia ja lahendada sellega tekkivaid ebamugavusi. Lisaks tagab linaõlibaasil värvi hoolduse 5 aastasest tsüklist kinni pidamine ka kiti stabiilse hermetiseeriva omaduse, mida ei saa väita silikoonitud klaaside puhul mis hoiab puitu klaasiküljes kinni ca 20 aastat ja seda ideaaltingimuste juures. Seda väitlust võiks jätkata ilmselt lõputult...
Ja labor on siiski labor, st. see ei anna alati neid tulemusi mida praktiline elu. Puit on ennast tõestanud, plastik ehk siis tõestab ennast 40 a pärast? Kui argumenteerida taastuvmaterjalide kasuks, siis ise usun, et puidul on ilmselt helgem perspektiiv. Lisame siis talle ka emotsionaalset aktsenti Kuid kindlasti ei ole uksed ja aknad oma maja või korteri juures kohaks, kus peaks püüdma kokku hoida nende arvelt!!! Pigem tasub kulutada rohkem, ja tellida endale vähe uhkemad aknad, uksed, kui et kribida siit ja sealt kulusid koomale ja pärast maksta kaude kordades rohkem.

[Külaline]

Kaheraamiline aken, sisse 2,3vahega pakett selektiiviga, välja 3mm klaas, lengi laus min. 15 cm, sisse tihend. parim valik igaljuhul, aamen

Palju on sellise lahtikäiva akna kogu U arv?

1. Kahe vertikaalpinna vahel hakkab alates 2 cm toimuma õhu liikumine ehk konvektsioon, mis hakkab pindu jahutama. Seisev õhk on (peale inertgaaside) parim isolatsioon. Seega peavad olema klaasivahed alla 2 cm saavutamaks parimat soojusisolatsiooni. Seda paketitootjad ka järgivad.

Kuidas selle paketi vahega siis on ja miks soovitad just 2.3cm vahet, kui tuleb välja, et see on hoopis külmem pakett? Või on igal oma füüsika?

[range]

isikliku eelistuse põhjal seda soovitust koostanud ei ole. 2,3 cm vahega paketti soovitasid mul tellida kaks erinevat klaasi müüat. Üks on meile kõigile tuntud suurtootja palgal ja teine vähe väiksema (nimesid arusaadaval põhjusel ei nimeta) Rõhutati veel , et soovitus on omavaheline ja mitteametlik. Kuna mul on nende soovitajatega pikaajline kliendisuhe ja läbisaamine ka isiklikul tasandil, siis ei näe põhjust selles soovituse pädevuses kahelda. Loomulikult, tabeleid nad mulle ei esitanud. Ps. selle loogika põhjal, et 2,3 vahega klaas on külmem peaks siis väitma üldse, et laia lengiga ja topeltraamidega aknad on veel eriti külmad. Tegelikkus on risti vastupidi. Füüsika.

[Külaline]

Tere. ...
puit ei kesta 75 aastat. Kesta võib puit+värv.
...
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere.
Ei tahtnud teemat eksitada, aga mul on uudishimu selle kestvuse osas.

Panin oma küsimuse siit teemast välja, eraldi teemana.
Ehk keegi oskab ära seletada.

[Külaline]

Tere. Väike lisand eelnevale pikale triaadile. Läänes kasutatakse puiduks merantit, ilma vaigupesadeta ja värvivate oksakohtadeta. Tööstuslikke aknaid annab täpselt samamoodi kordusvärvida nagu tisleriaknaid, ei pea maha kruvima ja töökotta viima. Renoveerimisintervall on vajalik järgida selleks, et kõik värvkatted kuluvad ning alla kriitilise kihipaksuse hakkab ilmastik kahjustama puitu. Seega on renoveerimine vajalik kihipaksuse taastamiseks. Kui värvkate kestab, kestab ka selle all olev puit. Imelikul kombel need laborid ja laborid ei suuda kliimakambrites saavutada linaõlivärviga selliseid kestvustulemusi kui tööstuslike akrüül-polüuretaanvärvidega. Insenerid usaldavad insenere, mitte emotsioonide müüjaid.
Linaõlivärv aknal on emotsionaalne eelis , mitte tehniline eelis. Kui inimesele meeldib see emotsioon ning sellega kaasnev hobitegevus (pidev värvimine), siis on ju kõik korras. Vastupidine olukord on siis , kui inimene ei ole antud valdkonna friik vaid ta tahaks aknad ette ning pikaks ajaks renoveerimine unustada (ilma akendetagi on tal neid pidevaid remonditöid kuhjaga) . Kuuldes muinsuskaitsjate lugusid arvab et sellist olukorda saavutab ta linaõlivärviga. Pettumus suur, kui seda ei juhtu. Vastupidi, ta muutub selle akna sunnimaiseks hooldajaks.
Rääkides ökoloogiast ei ole päris kindel, kas tisleriakna pideva hooldusvärvimisega seotud ressursikulud (tööjõud, värv, kiled, pintslid, transpordikulud poodi) on ikka väiksemad kui neid ressursse mittevajava PVC puhul.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Kokku: kõige hooldusnõudvam on tisleri puitaken, kõige hooldusvabam PVC.

[range]

PVC on siiani näidanud ainult seda, et tema hooldamine ei ole lihtsurelikule eriti arusaadav. Reeglina visatakse selline amortiseerunud isend lihtsalt minema. Rahalisest küljest ja ökoloogilisest küljest rääkides, siis väide, et tisleri aken on kõige kulukam on absurd. Arvestades veel keskonnasäästlikkust, mille puhul pvc-st ei saa juttugi olla on puitaken igaljuhul kindlam valik. Tegu on ka orgaaniliselt inimsõbraliku materjaliga, mida ei saa kindlasti väita pvc puhul. Põhja euroopas kasutatakse mändi ja kuuske, ja need puiduliigid on end ajaga väga hästi tõestanud. Mida taaskord ei saa väita pvc kohta. Korralik puitaken tahab saada korrapärast hoolt, see tagab tema pikaealisuse. Ps. hool ei tähenda meeletut tööd, vaid kord 5 tagant värvikihi värskendamist ja seda ennekõike välimistel raamidel. Ja sellega saab hakkama ka koduperenaine, ilma, etta peaks kuhugi töökotta sõitma hakkama. Normaalselt kasutuses olnud puitaken mille vanuseks on 75 aastat, ei ole mingi haruldus. Emotsiooniga ei ole siin mingit pistmist. Plastiku kahjustused on paraku pöördumatu iseloomuga. Inseneri teadus ei piirdu ainult ehituskeemia toodetele takkakiitmisega vaid vaatleb materjale ka laiemas spektris. Mulle tundub Alar, et te ei ole oma hinnangutes siiski mitte päris neutraalne ja mis puutub puitu, siis kindlasti leiab mõne veendunud puidusõbrast inseneri kes ei apelleeri oma ametinimetusele.

[Tohohh]

Rahalisest küljest ja ökoloogilisest küljest rääkides, siis väide, et tisleri aken on kõige kulukam on absurd. Arvestades veel keskonnasäästlikkust, mille puhul pvc-st ei saa juttugi olla on puitaken igaljuhul kindlam valik.

Kahjuks ökoloogia on nüüd küll viimane argument, millega esineda.
Maanteel sõites valgeid postikesi märkad tee ääres? - absoluutselt kõik need on valmistatud ümbertöödeldud PVC'st (Suur osa siis vanad plastikaknad).
Vana puitakna lengi maasse lüües uut puud aga kasvama ei hakka.

Ja arvestades tehnoloogia arengut..võibolla tahangi 15 aasta pärast eelmised plastikaknad minema visata ja uued osta. Tõenäoliselt uued aknad on TUNDUVALT soojapidavamad, kui need, mida täna saaks. Ei viitsi mina hakata restaureerimisega mässama. PVC akende väljavahetamine kõigi eelduste kohaselt on niikuinii odavam, kui puitaknad.