Maandus puudub

[EiNar]

Tervist!

Elan mustamäel ja meie korteris ei ole pistikutes maandust.. Kõik on kahe juhtmega pistikud.
Vannitoas on pesumasin,pole sealt küll särtsu saanud,aga pesumasinad lähevad järjest rikki. Umbes aastaga juba kolm tükki läinud. Mingi parandusmees käis,ütles,et katlakivi. Kasutan seda calgonit ka.

Kuna ise elektrist mitte midagi ei jaga,siis tahaks teada,kas see maanduse puudumine mõjutab pesumasina eluiga?

[Kalvis]

Maandus on seotud ohutusega. Tegelikult nendes nõukaaegsetes korterites ei või pesumasinat otse vannitoas kasutada. Täna õnne, et keegi surma saanud pole. Miinimum oleks vedada maandusjuhe pesumasinale ja see pesumasina haru RVK alla panna.
Pesumasin võib minna sajast põhjusest rikki alates odava otsa ostudest. Maanduse puudumine seda otse ei põhjusta.

[Küülaline]

pesumasinad lähevad järjest rikki. Umbes aastaga juba kolm tükki läinud

Maanduse puuduses on ju enamjagu mägesid, mitte sina üksi ja vesi ka kõigil sama. Milles see rikkiminek seisneb? Kas kõigil kolmel sama viga ja parandada ei saa?

[A.S.]

Mingi parandusmees käis,ütles,et katlakivi.

Kas nad tõesti reaalses elus ka nii lolli juttu räägivad, mitte vaid reklaamis? Sest korraliku pesupulbri korral pole seda katlakivi küll mõtet karta.

Aga maandus ja katlakivi pole omavahel küll mitte muidagi seotud. Nii nagu ka maandus ja pesumasina katkiminek pole omavahel mitte kuidagi seotud.
 
Pealegi on hea, et aastas kolm pesumasinat rikki läinud. Tähendab ju seda, et regulaarselt saad tutika pesumasina, kusjuures täiesti tasuta.
 

[peepejott]

Tere!

Ei hakanud uut teemat tegema. Küsimus siis selline. Kilpi tuleb sisse toitekaabel, täpset ristlõiget ei oska hinnata, aga pakus et suurem kui 70, 4 soont, ehk PEN. Kilbis hargneb siis PEN puka pealt PE-N süsteemiks. Eraldi PE-n ja PE pukad. Kordusmaandus puudub kilbis. Nüüd oli vaja kordusmaandus vedada kilpi. sai veetud siis peajaotuskilbist 50ne koro. PE pukad olid aga kõik täis, 2 pukka oli, siis 50ne koro sinna alla kuidagi ei mahtunud. Seega tegin sellise lahenduse ,et võtsin PENi pukast tulevad koro (PE) otsad PE puka pealt lahti ja panin sinna oma 50se koro ehk kordusmaanduse. kas kõik on seaduspärane, või peavad ka toitekaabliga sissetulev PE jõudma PENNI pealt Pe latile. Segane jutt aga ehk saite aru??

[TumeTumba]

TN süsteemis just ongi põhiline kaitse alajaamast sinuni jõudev PE(N). ta on kaitsejuht, mis osaleb rikkesilmuses. sinu poolt tehtud kordusmaandus oma paigaldise juures on samuti hea aga ei pruugi piisav olla. rikkesilmuse moodustavad alajaama trafo mähis, sinuni jõudev liin (faas) ja alajaama tagasi minev PE (ühildatud neutraaliga ehk siis PEN).

seega see ots mis tuleb sulle alajaamast kilpi ikkagi peab PE latile kinnituma. kui sul toimub mõnel 1.-kaitseklassi tarbijal läbi korpuse lühis ja on tehtud vaid kohalik kordusmaandus, siis maa takistus (kasvõi sõltuvalt aastaajast ja ilmastikust) võib olla liialt suur ja liinikaitselüliti ei rakendu. seega on tarbija kest pingestatud ja eluohtlik. alajaamast tulev-sinna jõudev PE(N) aga tagab piisavalt väikese takistuse, et lühisvool läheks nii suureks, et liinikaitse rakendub.

(kas oli piisavalt populaarteaduslik?)

[madis64]

Seega tegin sellise lahenduse ...

Kas sa oled "paberitega" elektrik?

[peepejott]

Ei ei. ei ole paberitega, see nii öelda töö ,mille vaatab üle paberitega mees. aga tahaks teada, kas nii võib. kui mul miskit valesti ,saa nümber teha, ilma et tekiks probleemid. Aga kuhu siis tuleks kordusmaandus ühendada?

[madis64]

Ei ei. ei ole paberitega, see nii öelda töö ,mille vaatab üle paberitega mees.

Kas see "paberitega mees" teab, et sa enne teed ja alles pärast küsid, kuidas teha tuleb?

[peepejott]

TN süsteemis just ongi põhiline kaitse alajaamast sinuni jõudev PE(N). ta on kaitsejuht, mis osaleb rikkesilmuses. sinu poolt tehtud kordusmaandus oma paigaldise juures on samuti hea aga ei pruugi piisav olla. rikkesilmuse moodustavad alajaama trafo mähis, sinuni jõudev liin (faas) ja alajaama tagasi minev PE (ühildatud neutraaliga ehk siis PEN).

seega see ots mis tuleb sulle alajaamast kilpi ikkagi peab PE latile kinnituma. kui sul toimub mõnel 1.-kaitseklassi tarbijal läbi korpuse lühis ja on tehtud vaid kohalik kordusmaandus, siis maa takistus (kasvõi sõltuvalt aastaajast ja ilmastikust) võib olla liialt suur ja liinikaitselüliti ei rakendu. seega on tarbija kest pingestatud ja eluohtlik. alajaamast tulev-sinna jõudev PE(N) aga tagab piisavalt väikese takistuse, et lühisvool läheks nii suureks, et liinikaitse rakendub.

(kas oli piisavalt populaarteaduslik?)

...Hmm põhiline "probleem" on hetkel see, et mul pole vaba kohta kuhu ühendada kordusmaandus. Seega tuelks panna üks lisa pukk, mis oleks parim variant? PJK´st tuleb kilpi PEN. Ja PEN pukalt hargneb siis PE ja N eraldi. Neutraaliga on asi korras, aga kordusmaanduse 50se koro jaoks pole kohta kilbis, sest maandus pukkadel pole vaa kohti enam. Ma eemaldasin PENNilt tulevad maandusjuhid maanduspukkadelt ja panin sinna kordusmaanduse, mis hetkel ühendamata PJK ś. Seega jäid mul kaitsemaandus otsad nii öelda ühendamata ehkk"üle" ja kordusmaandusotsad läksid nende asemele. Ehk tehke puust ja punaseks selgeks, kuhu siis peaks minema PJK´st juurde tulevad kordusmaanduse otsad, mille alla, aks otse sissetulevaPENN puka alla või PE puka alla, kus juba seadmete maandused. Vabandan väga, olen algaja ,aga tahaks asja selgeks saada läbi praktika.

[peepejott]

Ei ei. ei ole paberitega, see nii öelda töö ,mille vaatab üle paberitega mees.

Kas see "paberitega mees" teab, et sa enne teed ja alles pärast küsid, kuidas teha tuleb?

Kui ma millestki aru ei saa eg ahakkama ei saa ,siis võtab ta asja üle. Lihtne on ju minnna kohe küsima ja ütelda et ei oska, kui saab ise end harida ja internetist juurde otsida ning lugeda.

[madis64]

, kui saab ise end harida ja internetist juurde otsida ning lugeda.

Vanasti õpiti enne teooriat, siis alles hakati midagi tegema. Ning selline "õpipoiss", kes enne teeb ära ning alles seejärel küsib, kuidas teha vaja oli, on üsna ohtlik tegelane. Elektriga võivad sulle sellise käitumisviisi puhul ka "laibad taha tulla" (võid ju ka küsimise lihtsalt ära unustada, kuid tegu on juba tehtud)

Kas tegevus toimub Soomes või kodumaa pinnal?

[peepejott]

Kodumaal, aga kas kordusmaanduse otsad siis PE latile või sissetuleneva PEN latile, ning kaitsemaanduse otsad peaad ikkagi minema samtui PEN latilt PE latile. On nii korrektne?

[peepejott]

Hetkel olen koolis õppiv inimene, seega ärge väga tõsiselt kurjustage:)

[Küülaline]

kordusmaanduse otsad siis PE latile või sissetuleneva PEN latile, ning kaitsemaanduse otsad

Kordusmaanduse ots on üks, mis mõttes otsad? Ja mida sa kaitsemaanduse otste all silmas pead? Mis kuradi asjad on pukad?
Ja kes sulle üldse ütles, et sellesse kilpi on vaja kordusmaandus ühendada?

[peepejott]

Sorry, kiiruga kirjutasin. Kordusmaandus tuleb Peajaotuskilbist, ja sealt tuleb üks ots, mitte 2, minu näpukas siin kirjutades. Kilpi sisse 4 soont, nagu ennem kirjutasin. Ja korduvmaanduse ots peaks siis minema ikkagi maanduslatile/pukale, mitte PEN pukale? nagu ennist kirjutasin, Tuleb 4 soont sisse, kus kaitse ja maandusjuhid lüüakse lahku. Minu küsimus oli ja on, et kas korduvmaanduse ots ühendatakse PEN puklae või juba lahkuühendatud PE latile. Aitäh!

[Küülaline]

Kuigi küsimusele ei ole viisakas vastata küsimusega, on minu küsimus, MIKS sinna kilpi on vaja kordusmaandust.

[ping]

Hetkel olen koolis õppiv inimene, seega ärge väga tõsiselt kurjustage:)

Kui haridust otsiv Inimene on natukegi arvutiasjandusega kursis siis võiks siia ka mõne lingi pildile või seletuse panna, et mis asjad need "PUKAD" tema arvates on elektrotehnilises mõttes?
Paistab mitmuses olev asi olema, ja ka erinevates kohtades, kuidas ühte (otsa) mitme asja külge ühendada?
Ma millegi pärast oma piltidega, seletavast sõnaraamatust ei leia sellist sõna elektriteemade alt, jalgratastel, slängis küll.

[Smoking DZA]

Äkki ta mõtleb KE klemme

[madis64]

Hetkel olen koolis õppiv inimene, seega ärge väga tõsiselt kurjustage:)

Austatud noor inimene, kui "mitte tõsiselt kurjustada", siis kuidas tuleks käituda foorumipostitajaga, kes:

- ei viitsi teha oma teemat, vaid läbustab teise omasse
- ei vaevu kasutama foorumiotsingut leidmaks asjakohast teemat "maandus"
- ei vaevu otsima internetist sõnapaari "juhistikusüsteemid kordusmaandus"
- ei vaevu väljenduma korrektselt, sest TEMAL on kiire
- kasutab pudikeelt, millest keegi midagi suurt ei jaga



Kui sulle sellise käitumise eest "triibulisi" mitte korraldada, siis sa ju hakkad arvama, et see ongi üldiselt aktsepteeritud käitumisnorm

[elektritööd]

Tervist kõikidele!
Ei hakka ka uus teema tegema küsin siin. Lihtsalt, hivi pärast:-)

Küsimus on järgmine (tahaks, et vastavad TAVAISIKUD ):
Miks iga (prakteliselt) iga mees on kindel, et Tema saab elektriga/elektritöödega hakkama?
Ma ei vaidle, on inimesed (ja AU nendele) kes oskavad kõike teha! Aga nemad ka eksivad.
Elekter - on selline valdkond, kus kogu aeg muutuvad...: normid, standardid...materjalid...seadused j.n.e
Isegi elektrikud kellel on nn. paber - pädevus, peavad PIDEVALT oma oskusi täiendama.
Ma sain veel aru, kui tava isik ühendab oma korteris/majas mingi PP või lüliti, ok...las ühendab. No aga kui jutt juba käib maandusest, see on PEEN asi! Spetsialistid on selle töö jaoks!
Haamriga saate ise hakkama, aga pärast, las tuleb spets ja ühendab.

Miks meil iga (praktiliselt) iga mees on kindel, et Tema saab elektriga hakkama?
Kas tõesti on hinnad kõrged?
Võib olla....võib olla...

[TumeTumba]

head küsimused! soovitan kindlasti uue teema teha ja siit oma posti sinna tõsta enne kui vastused tulevad. pealkiri a la "kõik me oleme elektrikud" või "eesti mees ja elektritöö" või muu selline. see on suurem teema.

[dumbuser]

Kah lihtsalt hivi (tahtlikult kirjutasin nii) pärast kuskohas saab nende normide ja seadustega tutvuda ?

[Küülaline]

kuskohas saab nende normide ja seadustega tutvuda ?

Kui sa oled nö. asja sees, siis tead ka kus nendega tutvuda. Ja kui ei tea, ei piisa ilmselt ka tutvumisest. Hea elektrik ei pea sugugi pädevustunnistust omama ja pädev isik ei pruugi kuigi osavalt kaabliotsi ühendada. Pädevus tähendab laiemaid elektrialaseid teadmisi ja võimet otsuseid vastu võtta.

[elektritööd]

No näiteks...B-pädevuse saamisek vaja sooritada eksam.
Õppematerjal (pähe õppida pole vaja, aga spets. peab teadma, kus vastus otsida/leida, kui Teil - tava isikutel, tekkib küsims) on siin:

Pädevuseksami küsimustik B- ja B1-klassi pädevuspiirkonna jaoks on koostatud järgmiste normdokumentide alusel:
 Elektriohutusalased Eesti Vabariigi seadused, valitsuse ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määrused:
1. Elektriohutusseadus (RT I 2007, 12, 64)
2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.07.2007 määrus nr 62 “Tehnilise kontrolli kord, sagedus ja mahud sõltuvalt elektripaigaldise tehnilistest andmetest”

3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.04.2007 määrus nr 24 "Nõuded elektriseadmele- ja paigaldisele, nende elektromagnetilisele ühilduvusele, märgistuse ja teabega varustamisele ning vastavushindamise kord”
4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.07.2007 määrus nr 60 "Pädevusklassid ja personali sertifitseerimise kord”
5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.06.2007 määrus nr 53 "Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded”
6. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määrus nr 19 "Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”
 Standardid, eeskirjad ja juhendid:
7. EVS-EN 50110-1 “Elektripaigaldiste käit”
8. EVS-HD 60364-1 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused”
9. EVS-HD 60364-4-41“Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest”
10. EVS-HD 60364-4-42 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest”
11. EVS-HD 60364-4-43 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse”
12. EVS-HD 60364-4-442 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-442: Kaitseviisid. Madalpingepaigaldiste kaitse kõrgepingevõrkude maaühenduste tagajärjel ja madalpingevõrkude rikete tagajärjel tekkivate ajutiste liigpingete eest“
13. EVS-HD 60364-4-443 “Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest. Jaotis 443: Kaitse pikse- ja lülitusliigpingete eest”
14. EVS-HD 60364-4-444 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest”
15. EVS-HD 60364-5-51 “Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised”
16. EVS-HD 60364-5-52 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud”
17. EVS-HD 60364-5-534 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Kaitselahutamine, lülitamine ja juhtimine. Jaotis 534: Liigpingekaitsevahendid.”
18. EVS-HD 60364-5-54 “ Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid”
19. EVS-HD 60364-5-551 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-55: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Muud seadmed. Jaotis 551: Madalpingelised generaatoragregaadid“
20. EVS-HD 60364-5-559 “Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-55: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Jagu 559: Valgustid ja valgustuspaigaldised”
21. EVS-HD 60364-5-56 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-56: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Turvasüsteemid”
22. EVS-HD 60364-6 “ Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6: Kontrolltoimingud”
23. EVS-HD 60364-7-701 “ Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-701: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Vanne ja dušše sisaldavad ruumid”
Normdokumendid alates 15.01.2013
5
24. EVS-HD 60364-7-702 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-702: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Ujumisbasseinid ja purskkaevud”
25. EVS-HD 60364-7-703 “Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-703: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Saunakeriseid sisaldavad ruumid ja kabiinid”
26. EVS-HD 60364-7-704 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-704: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Ehituspaikade paigaldised”
27. EVS-HD 60364-7-705 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-705: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Põllundus- ja aiandusehitised”
28. EVS-HD 60364-7-706 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-706: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Ahtad juhtivad paigad”
29. EVS-HD 60364-7-708 “ Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-708: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Sõidukelamuväljakud, kämpinguväljakud ja muud samalaadsed paigad”
30. EVS-HD 60364-7-709 “ Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-709: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Huvisõidusadamad ja muud taolised paigad”
31. EVS-IEC 60364-7-710 „Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-710: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Ravipaigad“
32. EVS-HD 384.7.711 S1 “Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-711 Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Messide, näituste, väljapanekute ja lõbustuspaikade elektripaigaldised”
33. EVS-HD 60364-7-712 “Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-712: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Solaar-fotoelektrilised toiteallikad”
34. EVS-HD 60364-7-714 “ Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-714: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised“
35. EVS-HD 60364-7-715 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-715: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Väikepingelised valgustuspaigaldised”
36. EVS-HD 60364-7-717 “ Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-717: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Liikuvad ja veetavad üksused”
37. EVS-HD 60364-7-721 “ Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-721: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Sõidukelamute elektripaigaldised ”
38. EVS-HD 60364-7-722 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-722: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Elektrisõidukite toide“
39. EVS-HD 60364-7-729 “ Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-717: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Teenindus- ja hoolduskäigud”
40. EVS-HD 60364-7-740 “Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-740: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Peoplatside, meelelahutusparkide ja tsirkuste tarindite, meelelahutusseadmete ja kioskite ajutised elektripaigaldised”
41. EVS-HD 384.7.753 S1 “Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Jagu 753: Põranda- ja laeküte”
42. EVS 873 “Kodumajapidamises ja muudes taolistes oludes kasutatavad pistikühendused”
43. EVS-EN 61439-1 „Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1: Üldreeglid“
44. EVS-EN 60439-1 “Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1: Täielikult või osaliselt tüüpkatsetatud koosted”
45. EVS-EN 60079-14 “Plahvatusohtlikud keskkonnad. Osa 14: Elektripaigaldiste kavandamine, seadmete valik ja paigaldamine”
46. EVS-EN 60079-17 „Plahvatusohtlikud keskkonnad. Osa 17: Elektripaigaldiste kontroll ja korrashoid“
47. EVS-EN 61140 “Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.”
48. EVS-EN 60529 “Ümbrisega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)”
Normdokumendid alates 15.01.2013
6
49. EVS-IEC/TR 61000-1-1 “Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 1: Üldist. Peatükk 1: Põhimääratluste ja –terminite kasutamine ja tõlgendamine”
 Muud Eesti Vabariigi õigusaktid:
50. Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrus nr. 184 "Võrgueeskiri"
51. Sotsiaalministri 30.11.1999 määrus nr. 75 "Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas"
 Muud materjalid
52. Elektrialasteks inseneriarvutusteks vajalikud käsiraamatud


No see on nendele, kes tahab PÄDEVUSE TUNNISTUS (kas teeb oma firma, või tööl nõutakse - töödejuhataja j.n.e).
Paberitega mees PEAB jagama TEOORIA-80...95%, praktika - no hea kui ta jagab!
Ilma paberitega mees, aga ELEKTRIK (kas I või II või III) PEAB jagama PRAKTIKA 80...90% ( siin jalle sõltub millega ta tegeleb, kas näiteks sissepaigaldisega või välispaigaldisega (kesk pinge liinid) või oopis masinatega (mootorid j.n.e)
Kui TEOORIA + PRAKTIKA mees PÄDEVUSEGA, tuleb ja ühendab Teile maandus koju, siis LOOGILINE et ta küsib selle eest raha
AGA vaadake kui palju Ta õppis ja jooksis kaablitega igal pool, sellel ajal kui teised