Käidav katus

[znitt]

Oleks huvi planeerimisjärgus majal teha sauna ja katlamaja osa maja ühelt küljelt väljaulatuvaks, ning selle katusele teha teiselt korruselt ligipääsetav veranda. Maja üldjoontes idee pildil.



Kas järgmise plaani kohaselt selle lamekatuse käidavaks tegemine oleks mõeldav?

- Esiteks tuleks kandvatele seintele vastavalt vajadusele soojustatud lagi. Selle laeosa peale tuleks siis pildil laias laastus paremalt vasakule suunas roovitus näiteks 25 või 50 mm paksusega, et tagada katuse aluse osa tuulutus.

- Selle roovituse peale tuleks siis näiteks vineerist või muust plaadist katuse kandev osa, mis oleks ilmselt laega võrreldes veidi üle ulatuv, ning äärtest allapoole ulatuva liistuga, et katuselt pärinev vesi jõuaks fassaadile, mitte lae peale. See kandev osa oleks siis kerge kaldega (nt 2% ?) otsa suunas, et tagada vee äravool sinna tulevasse vihmaveerenni.

- Katuse kandev osa tuleks siis üle servade kaetud PVC või SBS materjaliga, et tagada veepidavus, ning põhimõtteliselt võiks ta siis ka sellisena esialgu katuseks jääda.

- Veranda saamiseks tuleks siis enne katusekatte materjali paigaldamist vajalikesse kohtadesse paigutada mõned ankrupoldid, ning veranda põranda toetamiseks suunaga maja poolt otsa poole ribadena vastava katusekattematerjali nn käiguteede ribad, mis peaksid olema vastupidavamad, ning millele saaks toetada samas suunas asetsev roovitus, mis oleks veranda toetuspunktiks, ja mis samas laseks sademeveel ettenähtud suunas liikuda.

- Selle roovituse peale tuleks omakorda siis juba reaalne veranda põrand, mis ilmselt võiks olla mitmetest osadest, et neid vajadusel eemaldada või välja vahetada saaks.

Lühidalt oleks siis plaaniks soojustatud lagi, selle peale roovitusega toetuma PVC- või SBS-kattega "müts", ning selle katte peale tugevdatud kohtadesse toetuv veranda, mis oleks ankrupoltidega fikseeritud. Katusealune saaks roovitusega tuulutatud, ning sademevesi saaks tänu pikisuunas veranda tugilaudadele ettenähtud suunas liikuda. Majapoolsest küljest läheks PVC/SBS üles pööratult fassaadi alla.

Mida selle plaani juureks tuleks tähele panna või üldse ümber teha või loobuda, enne kui selle küsimusega katusepaigaldajate poole hinnangu saamiseks pöörduda?

Ja palju kaasaegse ja vettpidava katusekatte ruutmeetri hinnaks arvestada võiks, kas siis paigaldusega või ilma?

[Plekimees]

Mina paneks SBS-i asemel kindlalt valtsplekki. Valtside külge saaks kinnitada lumetõkkeklambrid ja nende külge ehitada veranda. Pleki maksumus eraisikule ca 15 euri/m2, sisaldab ääreplekke ja kõike vajalikku paigalduseks.

[Külaline]

Mina paneks SBS-i asemel kindlalt valtsplekki. Valtside külge saaks kinnitada lumetõkkeklambrid ja nende külge ehitada veranda. Pleki maksumus eraisikule ca 15 euri/m2, sisaldab ääreplekke ja kõike vajalikku paigalduseks.

Küsiks: Kas Plekimees ise valtsplekist üldse teab midagi?

taastaja

[Plekimees]

Tean küll jah, ikka tuhandeid ruute seda paigaldanud

[Külaline]

...ja mitu tuhat ruutu neist oled paigaldanud 2% kaldega pinnale? ...ja miks just valtsplekk antud pinnale sobilikum oleks? ...ja mis asi on ääreplekk, mida väidetav hind sisaldab? ...ja miks just see artikkel on muust vajalikust eraldi välja toodud?

näed üks loll võib rohkem küsida, kui....

taastaja

[rein113]

Milleks sellisesse kohta, terrassi alla, paigaldada valtsplekki? Lihtsam ja kiirem on ikkagi rullmaterjal. Protan või SBS vm.

Tuleks arvestada:
Kalle võiks olla min 2,5%.
Korralik tuulutusvahe, soovitatav min 50mm, aluskattega kondensi püüdmiseks ja ära juhtimiseks.
Tuule tõstejõudu arvesse võtta pigem üle- kui aladimensioneeritult. Kui käigulaudis on servadest piirde küljes kinni kinni, siis sellele läbivaid kinnitusi ei peaks tegema.

Mida see tähendab: "roovituse peale tuleks siis näiteks vineerist või muust plaadist katuse kandev osa, mis oleks ilmselt laega võrreldes veidi üle ulatuv, ning äärtest allapoole ulatuva liistuga, et katuselt pärinev vesi jõuaks fassaadile, mitte lae peale."? Vesi ei tohiks fassaadile voolata.

Miks sinu arhitekt sinu küsimustega ei tegele? Või oled sa ise oma maja projekti autor?

[Plekimees]

Tean, tean taastaja, et oled ka plekksepp- olen seda foorumit varemgi lugenud.

Jah, valtsplekki miinimum kalle on 1:10, aga on ka paigaldatud väiksemale kaldele, tõsi, siis on kindluseks alla pandud bituumen. Aga ka topelt tihendamisega saab kindlasti veekindla pinna. Aga kes on öelnud, et küsija jääb 2% kalde juurde? Sealt ei jookse tegelikult vesi isegi SBSi pealt ära, jääb vuukidesse kinni (2% 45kraadist 1:1 teeb 0,9 kraadi).
Taastaja, räägin Sulle juba ette ära ka, mis see topelt tihendus on See on umbes 2,5-3 aastat vana süsteem, mida Soomes järjest rohkem ja rohkem kasutatakse. Alustasid sellega Vaskisepät ja Katto Tutka, tänaseks nõuavad seda juba päris paljud järelvalved Soomes. Seisneb see selles, et väikese valtsi peale tõmmatakse M82 ja suure valtsi sisse õli, idee on selles, et ka klambrite alt oleks tihendatud. Vaskisepätel on ka töökojas vann, mis nii tehtud ja peab rahulkult vett. Miks ei peaks siis katus pidama? Kõik oleneb muidugi ka tegijast...
Miks valtsplekk on parem, kui SBS? Sellest ei peaks vist plekksepale rääkima. Aga tegelikult hakkas mind häirima mõte ankrupoltidest läbi katusekatte. Teiseks muidugi on plekk tugevam ja ei teki nii kergesti auke, kui SBSi. Lihtsalt ei usalda SBSi sellistes kohtades- vb on viga minus... Pealegi SBS kestab 10, max 15 aastat, mil tuleks see uuesti katta, valtsplekk ületab seda vähemalt 4-5 kordelt.
Ja nagu sellest tekstist võib välja lugeda, olen Soomes tegutsev plekksepp ja seega ei pruugi meie terminid taastaja omadega ühtida, ilmselt nimetad ääreplekki viiluplekiks, soome keeles on see kas reunapelti või päätypelti- heal lapsel mitu nime. Ja nimetatud on see andmaks kuvandit, et selles hinnas peitub nö kogu kompott paigalduseks, töö on loomulikult eraldi.
Kui tahad, siis küsi veel, aga päris tühja nokkimisega ei viitsi enam kaasa minna.

[znitt]

Mida see tähendab: "roovituse peale tuleks siis näiteks vineerist või muust plaadist katuse kandev osa, mis oleks ilmselt laega võrreldes veidi üle ulatuv, ning äärtest allapoole ulatuva liistuga, et katuselt pärinev vesi jõuaks fassaadile, mitte lae peale."? Vesi ei tohiks fassaadile voolata.

Miks sinu arhitekt sinu küsimustega ei tegele? Või oled sa ise oma maja projekti autor?

Hetkel tegelen projektiga ise, kui kõik enda jaoks selge, siis lasen elukutselisel inimesel asja üle vaadata ja vajadusel parandada.

Lisan siis täpsustava joonise (osaliselt tegu lõikega):


Joonisel punkt 1 on siis see allapoole ulatuv liist, mis toob katuse serva allapoole, ning ei lase tuulega või lihtsalt pinda pidi veel katuse alla liikuda. Vajadusel tuleb sinna ka vihmaveerenn, kuigi samas olev ääreliist ja pildil vaataja poole olev katusekalle peaks peamise sademevee tooma peamiselt üle katuse otsa vihmaveerenni.

Punkt 2 siis see katuse kandev osa, mille peale (ja üle äärtes olevate liistude) tundub praeguse seisuga olevat kõige mõistlikum lasta paigaldada lamekatusele mõeldud PVC kate, millele kohati paigutatud paksematele kohtadele jääks toetuma veranda.

Punkt 3 katuse alune roovitus (50 mm). Siin ka küsimus, et kuidas oleks mõistlik katuseosa kalde tekitamine lahendada - kas teha maja pool siis vastavalt kõrgem roovitus, või on selle jaoks paremaid lahendusi? 2,5% kalle (ca 1,43 kraadi) annaks 7m pikkuse pinna juures tõusuks 175 mm, ehk nii palju peaks siis maja poolses otsas roovitus paksem olema.

Punkt 4 soojustatud lagi, punkt 5 fassaad.

[Külaline]

Endale tegin samuti valtsplekist. Millest siis veel omale! Ei paigaldanud siledale pinnale neid tugesi läbi katusekatte. Paigaldasin puidust latid püstvaltside sisse. Need latid jäid loodi, aga lati vahedesse jäi see katuse kalle. Ehk paigaldatavad latid olid katuse kõrgemast otsast madalamad, kui räästast. Neile sai ka kogu lahtise veranda konstruktsioon ka toetatud.
Sama saab ka SBS-iga teha.
Üldjuhul ei soovita plekki sellistesse kohtadesse kus tekib püsiv kõntsakiht tema peale. Terasside alla see paraku tekib ja pleki tsingikiht ei kannata seda niisket soga välja.
Mul on põrand eraldi kasettidest maha laotud, et saab ka neid üles tõstes tolmu, muda, puulehed eemaldada. ..ja talveks üldse ära tõsta.

taastaja


Tervita, siis ka vaskiseppi ! Kunagi õnnestus olla nendega kõrvuti ka ühe hoovi peal, ennem nende kolimist uude kohta.

[rein113]

Veranda ei ole sama, mis terrass.

Kalded võid teha ju ka ühele või kahele poole küljele ja veerenni(desse), kõrguste vahe kujuneb väiksem.

[Leister]

Tervitus.
Minu arvamus sellisele lahendusele oleks järgmine:
Joonisel nr 1 sõlme asendaksin ma sellise plekiga, näidis : http://plekimeister.ee/public/files/lar ... aplekk.JPG
Kõige viimaseks kandavaks konstruktsiooni osaks oleks OSB jõuplaat,mille all piisav tuulutus.
Nüüd kattematerjaliks valiksin mina sellisesse kohta kindlasti rullmaterjali,mingi kvaliteetsema tootja oma,kas Siis SBS rullmaterjali või PVC rullmaterjali.Kui konstruktsiooni kalle on üle ühe serva,nagu joonisel näidatud,siis saab ju SBS materjali paigaldada nii,et vuugid ei jääks risti kalde suhtes ja siis ei jää sinna mingit vet seisma.
Kui valida PVC kate,siis mina valiks spetsiaalset tüüpi ballastiga(killustik,betoon plaadid,puit terass jne) koormatud pinnale mõeldud katte.See pole samat tüüpi,mis tava lamekatusele paigaldatav pvc kate.PVC katet on mitut tüüpi,erinevate pindade katmiseks.Ballastiga koormatud pinnale mõeldud pvc-le võib paigaldada otse siis mingid immutatud prussid(näit 50 x 75) samuti siis mitte ritsi kaldega(need võiks ka nurgikutega pealtpoolt maja seina külge fikseerida,et hiljemkogu kupatus liikuma ei hakka) ja neile võiks otse paigaldada terrassi laudise.prusside alla võib veel kindluse mõttes pvc-st ribad lõigata,et materjal jääks topelt. Samas kui on plaanis suurem kalle aluskonstruktsioonile anda võib vabalt ka horisontaalse terrassi laudise pinna ehitada tugipostidele rajatud konstruktsioonile.Nii pvc kui sbs kattega on võimalik kõik läbiviigud 100% veekindlaks isoleerida,olgu siis see läbiviik kandiline,ümar või kasvõi erikujuline.

[Plekimees]

Sellise lahendusega panevad vesi ja lumi Sul nagunii roovi vahele. Selleks, et see sinna ei pääseks, tee kas tuulekastid või tuleb roovi vahed paralleelselt seinaga kinni katta, jättes 20-30mm tuulutusvahe. Lisaks tuleb meeles pidada, et müüri ülemisest äärest peab kinni kaetud osa ulatuma 70mm alla poole. Ära unusta ka 4mm sõelvõrku lisada, et elu seal all ei algaks, võrk peab olema galvoniseeritud või plastikust.
Kui siin väideti, et valtsplekki sellisele katusele on kallim paigaldada, kui SBSi, siis see jutt on jama. Olen mõlemat tööd elus teinud ja tean, millest räägin.
Taastajal on õigus, et tsink ei taha seda sodi, kuid on olemas ka värvitud plekk, mis seda ei karda ja sellisel katusel ei anna (ei tohiks õnnestuda) paigalduse käigus värvipinda rikkuda. Ruukki annab vist puralile 50 aastat garantiid?

Aga mis seal salata, olen plekksepp ja nagu ikka, kiidab iga kergemeelne omi suguelundeid. Kunagi võiks ka eestlased aru saada, et kui teha, siis korralikult- valtsplekk on parim katusekate meie kliimas.

[Plekimees]

Unustasin eelmisesse postitusse lisada, et tuulutusele tuleb ka tormiplekk panna.

[znitt]

Leisteri lahendus tundub üsna loogiline.

[Leister]

to plekimees: ma küll ei tea keda sa kergemeelseks tembeldad ja omi suguelundeid kiitvaks ,aga ma tean et olemas erinevad nõuded ja standardid nii lahendustele kui katusekatetele ja ilmselt need nii sama lambist pole välja mõeldud.Nii on ka näiteks isegi Ruukki 50 aastase garantiiga valtsplekil teatud soovitused kalde osas ja millegipärast pole see ilmselt just ebaoluline.
Valtsplekk võib ju hea olla viilkatusel aga ma ei usu,et ta on parem selles teemas siin või lamekatusel pvc kattest,kus seisab suures koguses sulalund või sadevett koos sodiga.

[Plekimees]

Proovisin lihtsalt ilusti öelda: iga l*ts kiidab oma v***u. Antud juhul olen selleks mina ja ilmselt ka Sina.
Jah, on nõuded, kuid need tulevad valtspleki puhul põhiliselt sellest, et vesi ei jookse väiksema kalde korral üle jätkuvaltside (lamavaltsid) täpselt nagu SBSi puhul.
Selle katuse puhul ei ole juttu parapetidega suletud pinnast (loe vann), kus ka üldiselt peale asendust ei käida- ei saa tekkida vigastusi. Siin on juttu ühele poole kaldega katusest, kus jätkuvaltse ei tule. Kust jookseb vesi paremini ära, kas sileda pleki või krobelise materjali pealt?
Valtspleki miinuseks peetakse ka püstivaltse, mis ebapiisava tihenduse korral läbi annavad, sama jutt on SBSi puhul, kui vuuk on halvasti keevitatud. Ülal nimetatud tihendusega on võimalik ka püstivaltsid 100% vettpidavaks teha. Tihenda kas või butüüli massiga (soome k. butyylimassa), kui tahad, siis on ju sama, kui SBS Ainult plekk on oma omadustelt kõvem ja vastupidavam materjal.
Mina paneks pleki ikkagi sp, et SBSi on väga kerge vigastada ja ei viitsiks ka 10 aasta pärast terrassi laiali lammutada, et SBSi uuesti katta.

Üldiselt ma ei viitsi vaielda ja znitt ise otsustab, mis enda katusega teeb.

[taastaja]

Põhjanaabritel on, jah, komme kõik pleki peale ehitada. Siin üks stiilinäide eelmisest suvest...kõik on lohvkalt tehtud

kirkko 013 (2).JPG (63.82 KiB) Vaadatud 8644 korda

kirkko 013 (1).JPG (69.24 KiB) Vaadatud 8644 korda

Pärast seda avastasid vist, et tegu rängalt vana hoonega ja minult nõuti sellist vanaaegset plekiväänamist, et anna aga minna. Telliti veel kohaliku järelvalvele lisaks riikliku muinsuskaitse tegelane, professor.
Lühidalt: nüüd on selle hoone erinevad küljed nagu öö ja päev. Markantsemate asjadena on hoone vanemal poolel 5-6mm raudplaadist ovivari ja uuel verandal lisaks tavalisest 50mm raudvinklist veerennid! ( ees on lindab) ..saa siis nendest ja nende asjadest aru

[Leister]

Njah,eks teema algataja valida on,mis katet ta oma terassi alla soovib. Samas ega ma ise kiitnudki seda SBS -I nüüd ka nii väga. SBS bituumenrullmatarjali pind on tõesti krobeline võrreldes pleki pinnaga,lisaks pudeneb SBS-I pealiskattelt puistet,mis ajapikku nii mõnegi rennipõhja ja teatud kaldega pinnale takistusena ladestub ja sadevee voolu takistab.Kui nüüd vigastustest rääkida,siis mehhaanilise vigastuse eest pole ka ju kaitstud plekk?!Mingi korralik kriimustus ja värvikate või pealispind on kahjustatud ja läheb peagi rooste see koht.See kas plekk on kõva on suhteline.(Võta terava otsaga ehitusnuga ja lase see näo kõrguselt vastu 0,5 mm paksust plekki ja vaata mis juhtub.Ja siis võta ehitusnuga ja lase see näo kõrguselt 3x lauspõletusega SBS katte sisse ja vaata mis juhtub.Üldiselt iga normaalne/asjalik paigaldaja saab hakkama paigaldustöödega nii,et pind jääks kahjustamata.Olgu selleks siis valtsplekk või SBS või mis iganes katusekate.Ja antud lahenduse põhjal ju jääb kogu katuslagi terrassi laudisega kaetuks nii ehk naa.
Küll aga soovitaksin PVC katet.Selle pealispind on ju samuti sile nagu plekil. Ülekattevuugid nii külg kui pikisuunalised sulatatakse spets seadmega kuumsaltus meetodil(olenevalt materjalist 550-580 C) ühtseks ja vuuk jääb sama tugev nagu materjal ise. Kui numbreid tahad teada ja need midagi ütlevad,siis näiteks ühe väga hea tootja materjali tõmbetugevus katusekatte 1,2 mm paksusel materjalil on 1300N ja seda 50 mm laiusel ribal ja pvc puhul ei pea iga 10 aasta tagant terrassi laiali lõhkuma nagu mõne kehva SBS katte puhul.PVC puhul on tegu siis 35-40 aastase elueaga(see pole pastakast imetud jutt,vaid on ka võimalus olnud töötada välisriigis,kus eesti kliimaga sarnane keskkond ja mõned vanema põvkonna pvc katused sai ülekaetud uuega.

[Plekimees]

Tundub, et üldiselt oleme kõik jõudnud järeldusele, et hea pole odav ja odav pole hea. Lisaks soovitan teema algatajale kasutada alati oma ala spetsialiste. Mulle jäävad vist alatiseks meelde ühe töödejuhataja sõnad: kui keegi ütleb sulle, et oled kallis mees, siis küsi talt, kas ta on amatööre kasutanud. Ja see peab paika- kõik, mille pealt üritad säästa, teed pärast ringi ehk maksad topelt.
Muidu on znitti lahendus töötav. Aga ürita puitu otse katusekattele mitte toetada, olgu immutatud või mitte, head see vees seismine talle ei tee.
Teiseks kasuta rullmaterjali puhul äärtes plekke, mitte puitu. Üldiselt pannakse sellisel puhul äärtesse kolmnurkliist, mis kaetakse viiluplekiga. Räästasse veeninaplekk
Kolmandaks pööra tähelepanu roovi otstele, ära jäta neid lahti, kirjutasin ennem, millised lahendused on õiged: tuulekastid või kinni kaetult tuulutusvahega.
Neljandaks kasuta vastupidavaid materjale ja kindlaid lahendusi. 10 aastat möödub väga kiiresti.

To Leister: plekiga ei juhtu näo kõrguselt eriti midagi, kui all on pind ehk laudis, kui on tühimik, siis läheb läbi. Sellisel kaldel pannakse niikuinii täislaudis (punnlaud) või vineer, praegu on moes 19mm kasevineer (Wisa koivuvaneri).

To taastaja: No see terrass on ikka väga porrilt tehtud, juba käigusillaklambri asendus ajab muigama Üldiselt on nende museovirasto kohtadega alati kemplemist. Mul oli suvel näiteks selline koht, kus tuli räästasse tuulutus teha. Räästast tõsta ei tohtinud, sest tänava üldine räästajoon pidi jääma samale kõrgusele, all oli 6 korrust- kes seda näeb, kui räästast on tõstetud tollise laua jagu? Üldiselt oli insener joonistanud, et karniisi tuleb lõiga 50 mm 45 kraadise nurga all räästast alla poole, et tekiks tuulutus- no idiootsemat asja annab välja mõelda Lõpuks petsin nad ikka tollise lauaga ära, sest minu süda ei lubanud sinna 5cm auku jätta, talvel oleks saanud sealt lund korjamas käia. Muidugi polnud see kõik, mida Vahaneni insenerid välja olid mõelnud... :S Vähemalt nüüd on valmis ja saab naerda

[Külaline]

Tere. Loen ja aiva imestan meie ehitusmeeste vägisi pressitud lahenduste üle. Mõelda osatakse ehitustava ebapädevate traditsioonide ja naabrimehe tehtu baasil. Sellest ollakse aru saanud, et selline katus on komplitseeritud. Aga hämmastav, et tänapäeva internetiajastul ei osata/viitsita/taheta kasvõi korrakski uurida, mis tehakse terassidega/katusetga/rõdudega mõnes teises riigis, kus on ilmselgelt rohkem ajupotentsiaali ja kogemusi.
Kõik probleemid, mis väikeehitistel ette tulevad on ammu juba tehniliselt lahendatud. Ja ei ole vaja hakata iseleiutama (kuigi kohati võib see olla ju omamoodi loominguliselt põnev). Katus ja terass on selleks liiga keeruline ja kallis, et katse-eksituse meetodiga 10 aastaga sinna jõuda, kuhu võiks internetis kolamisega juba täna jõuda. Märksõnad: Flüssig-Kunststoff, liquid waterproofing products. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Plekimees]

No eks ma siis vaidlen ja argumenteerin edasi, mis sest, et olen ajupotensiaalita ehitusmees Aga selline õnneks/kahjuks see demokraatia on, et ka minusugused saavad sõna sekka öelda.
Tegelikult olen seisukohal, et just sellised diskussioonid teoreetikute (inseneride) ja praktikute (ehitajate) vahel ongi vajalikud, et lõpptulemus oleks parim ja toimiv ning muutuks meie ebapädev ehitustava. Vb teeb ka naabrimees siis paremini...

Lp Alar Piirfeldi (tundub, et teoreetik) välja toodud otsingu sõnad viivad meid lahendusteni, mida kasutatakse ka juba ammu Eestis, mitte ainult mujal maailmas. See on tõesti hea ja toimiv lahendus, kuid eeldab nö nullist projekteerimist ning ehitamist kuna see on juba kaalult raske. Teema algatajal on vist juba maja püsti?
Üldiselt kasutatakse sellist lahendust kivimajade puhul, kus ka katuslaed on betoneeritud.
Asja põhimõte on selline:

1. Valatud katuslagi või paneelid.
2. Aurutõkekile või primer ja paar kihti rullmaterjali
3. Kõva soojustus, tavaliselt pannakse Soomes Finnfoami.
4. Betoon ja/või rullmaterjal, tavaliselt kolm kihti ja keevitatud peab olema ideaalselt, sest kui jääb õhk sisse, praguneb pealmise kihi betoon.
5. Betoon ja selle peale epoksiid.

Soojustuse, isolatsiooni ja betooni kihte võib olla mitmeid- vastavalt vajadusele, üldiselt nii nagu insener joonistab ja arvutab. Nt Helsingi Ülikooli Raamatukogu katuse paksuseks kujunes nii ca 1,5 meetrit, lamedatele osadele jäi SBS, tänava poole viiludele vasest valtsplekk ja sisehoovi viiludele värvitud valts. See on muidugi ekstreemsus, aga hea näide, millise põhjalikkusega mujal tehakse.

Kahjuks eestlastel üldiselt sellist raha pole, eriti eramaja ehituses ja proovitakse läbi saada odavamalt.

[znitt]

Maja püsti ei ole, aga betoonist lagesid ei plaani teha, seega eelistaksin selle pigem siin teemas varem kirjeldatud vahenditega katuse valmis saada. Eks tõsi on see, et raha paneb alati plaanidele piirid, ja selle peale ma loodangi, et kui kõik detailid põhjalikult läbi mõelda, mitte ainult see terrassina kasutatav katus, siis õnnestub ehitada ka nii, et kordades planeeritavast eelarvest üle ei sõidaks. Nii kuidas plaanid edenevad ja küsimused tekkivad, plaanin ka edaspidi nõu küsima tulla, kuna tundub et vähemalt selle teema näitel saab konstruktiivset nõu küll.

[Urmas]

... Mulle jäävad vist alatiseks meelde ühe töödejuhataja sõnad: kui keegi ütleb sulle, et oled kallis mees, siis küsi talt, kas ta on amatööre kasutanud...

Jätan ka selle meelde.

[Leister]

Lugupeetud Hr Alar Piirfeld, ma ei saa aru,kellele on teie kommentaar suunatud ja mida sellega öelda tahate?! Kas te ise olete kusagil välisriigis töötanud ja ise oma käega teinud midagi nii nagu kusagil konkreetses välisriigis projekti kirjutatud? Netist leiab googeldades igasugu pa...ska ja erinevaid lahendusi,aga see ei tähenda,et neid lahendusi igas regioonis kasutatakse.See mis kusagil soojas lõunamaa kliimas hea on,ei kõlba skandinaavias ehk kuhugi.Kui palju on teil omal töökogemusi ja kokkupuuteid näiteks PVC paigalduse ja erinevate süsteemidega?Minu arust pole katuse ja terrassi ehitus küll mingi raketiteadus ja ei ole väga suuri erinevusi some,norra või eesti vahel.Välja arvatud muidugi materjalid ja mõned pisi nüansid.Räägin siis lamekatuste teemal konkreetselt.

[Külaline]

Tere. Kui kod Plekimees sai minust aru isikliku solvanguga, siis vabandan. Mõte oli üldise tausta kohta. Kod Leisterile - see tekst oli suunatud inimestele, kes otsivad probleemidevaba terassi/rõdu/käidavat katust. Eelkirjeldatud lahendused sisaldavad väiksemaid ja suuremaid probleeme, millede hilisem perioodiline lahendamine hakkab terassi/rõdu omanikke rahakotile ja ajabilansile.
Inseneri eristab "insenerist" üks väga oluline asi. Insener kasutab oma lahendites normidega fikseeritud ja teiste inseneride heakskiidetud (üldtunnustatud tehnilised juhendid) reegleid. Insener ei katseta klientide peal omaloomingulisi lahendusi. Insenerid püüavad tehnilise täiuslikkuse poole, et lahend kestaks kompleksselt võimalikult kaua. "Insenerid" lähtuvad optimeerimisest - tähtis on hetkehind, kestvus pole oluline. Eestis on "inseneride" võim, nii riiklikul kui ka eratasandil. Näide antud probleemist: Inseneridel (ja ka plekkseppadel) on teada, mis kaldega võib paigaldada 2-valtsilist plekki, et ta veel oleks veetihe. Täpset kallet ei mäleta, aga kindlasti ei ole see 0..2 %. See ei tähenda, et vastava õliga ei võiks selle ka (ajutiselt) veetihedaks saada, aga ükski insener sellist kallet ei projekteeri. Kui hiljem see katus mingitel asjaoludel tilkuma hakkab, siis normaalses ühiskonnas esitatakse pretensioon insenerile - kes lubas ja mis normid ja reeglid lubavad!? Meil jääb pöörduda ainult mittemidagiütleva ehitustava poole.
Internetis võib leida jah igasuguseid lahendusi, aga otsija peab ise oskama sealt õige välja filtreerida. "See mis kusagil soojas lõunamaa kliimas " .. jutt on tendentslik. Kliima on mõõdetavate füüsikaliste parameetritega, mille arvestamine ei ole insenerile raske. See "lõunamaa" jutt on lihtlabane demagoogia.
Nüüd mõningatest probleemidest, mis silma jäid:
* horiontaalplekk ei ole veetihe
* pleki all oleva SBS vahel hakkab arenema rooste ja muu elutegevus
* pleki liide rõdupiirdega ei saada veetihedaks
* plekk ei ole dekoratiivne, kõmiseb, päikesega kuum
* puitrestid mädanevad, kõnts koguneb restide alla
* ballast SBS ja PVC peal kogub kõntsa, mille puhastamiseks tuleb ballast eemaldada
* lahtise kattele PVC mõjub tuule tõstejõud , mille tulemusel hakkab PVC lokkima
* veeloigud pleki, PVC ja SBS peal
* vee äravoolu suunajad ei saa veetihedaks (SBS, PVC liited ääreplekkidega)
* tuuldumine pleki all peaks olema 10 cm kõrguses ja 4 suunas (kõrguse probleem!)
* soojustus!! tegemist on soojustuse mõttes lamekatusega koos vastavate probleemidega;
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
P.S. Insenerid ei käi PVC või SBS keevitamas, aga nad saavad aru konstruktiivstetest probleemidest, mida PVC ja SBS keevitajad ei ole õppinud.